Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik ütles, et rahvamajad on vundament, millele loodi rahvuslik identiteet, lihtsat lahendust, kuidas hoida rahvamaju jätkusuutlik Ena nüüd, kui paljude maakondade elanike arv väheneb, aga võtta pole. Egge Kulbok-Lattik. 50000 inimest on Soomes tööl ja seal kirjas arvatakse, et Soomes elab 100000 inimest. Kui Viljandi linn on alla 20000 inimese, mõelge, missugune inimeste hulk see on, kuidas nad saavad tagasi tulla Eestisse sel regionaalpoliitikasse majanduspoliitika, see on perepoliitik. Kas see on rahvastikupoliitika? Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et oluline oleks kokku leppida, mida mõiste rahvamaja tähendab ja mida sellelt oodatakse. Kastan korraldaja, koordineerija, info jagaja, kastan ise kultuuritegija või kas ta on nii-öelda kokku kutsuda ja koos hoida, ehk siis pigemini mitte maja, vaid sädeinimene, kes seal kohapeal on. Et läbi ajaloo vaadates alati sellisel kooskäimisel on olnud kooskäimise vajadust. Hiiumaal asuva kõrgessaare vaba Aja keskuse juhataja Artur Valk lausus, et tema hinnangul on rahvamaja ühelt poolt Paikus toimetavad kohalikult kultuuritegijad ja samas on see vahendaja mujalt tulnud esinejatele. Valk tõstis Hiiumaa näitel esile, et oluline on ka rahvamajade koostöö. Elanike arv seab teatud piirangud. Et inimestel kohalikul kogukonnal on koht, kus selle, kas siis tantsida, võimelda, kunstiringis käia ja nii, et seda rolli saab, saab põhimõtteliselt täita, vot need grupid võib-olla väiksemad, aga nagu Hiiumaal selline väike koht, siis päris paljud koorid, näiteks Kapusin, poistekoor juba ja need ongi üle Hiiumaal. Konverentsi käigus koostatakse ühispöördumine, milles juhitakse tähelepanu, et rahvamajade võrgustik on balti riikide kultuuriline vereringe ja see vajab tuge kõigi kolme riigi valitsuselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.