Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 30. septembri teemad, mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Uusi koroonanakkusi tuvastati täna 57. Viiruse levik kasvab ka meie naaberriikides. Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule ülejärgmise aasta riigieelarve eelnõu. Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud eelkõige eelkõige vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse. Tervishoiu valdkond saab järgmise aasta riigieelarvest erakorraliselt ligi 200 miljonit eurot. Otseselt. Et Covid 19 kulude katteks on planeeritud 40 miljonit, lisaks on siis 143,4 miljonit haigekassale ühtlasi väga palju erand. Haige investeeringuid. Kultuuriminister Tõnis Lukas kinnitas, et kultuurile eraldatud summasid võib vaadata baas rahastusena. USA presidendivalimiste esimese teledebati kohta ei jätku häid sõnu eriti kellelgi. Eesti ekspertide hinnangul ei võitnud seda kumbki osapool. Polti. Mõttetu mitte midagi ütleva. Kaia Kanepi on Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis vastamisi belglanna Eliisa Mertanziga. Avaseti kaotas Kanepi neli. Kuus. Ilm on öösel ja homme vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Sooja on öösel viis kuni 13, homme päeval 15 kuni 18 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt. Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule ülejärgmise aasta riigieelarve eelnõu. Uku Toom jätkab. Peaminister ütles riigikogu ees, et eelarve eesmärgiks on seljatada koroonakriis nii majanduses kui tervishoius. Järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarve tasakaalu poole lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurset 6,6 protsendiga SKP-s puudujäägis. Järgmise aasta eelarve on kahe miljardi euroga miinuses ja selle miinuse põhjustavad Ratase sõnul investeeringud majanduse taastamiseks. Opositsiooni hinnangul pole aga kulutused läbi mõeldud ja liigne, sealhulgas laenuraha kulutamine, kestab liiga kaua. Reformierakonna juht Kaja Kallas. Valitsus kulutab nii nagu homset ei tulekski. Riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja peab toimima jätkusuutlikult. Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu ühe Eesti inimese kohta imikust raugani suureneb laenukoormus 5000 eurot ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame, kus on investeeringud ühiskondlike arenguhüpe, kus on need reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kinnitas, et tegelikult koroonaga ei võidelda. 2021. aasta riigieelarve koostajad on teinud näo nagu viiruse teist ainet ei ole, ei käes ega tulemas. Eelarve ei paku paraku lahendusi, kuidas pandeemiaga tulemuslikult müüdi, kohe võidelda ja meie inimeste tervist kaitsta. Uued haigla ruumid on muidugi vajalikud aga need ei valmi lähinädalatel, et kõigepealt peaks ikkagi tegema kõik selleks, et see viirus ei viiks meid haiglasse. Saare sõnul ei leia eelarvest ei raha esimeste haiguspäevade hüvitamiseks ega maskide tasuta jagamiseks. Majandusanalüütikud ei kritiseeri mitte niivõrd järgmise aasta eelarve miinustega laenu, vaid seda, et see suund jätkub ka järgnevatel aastatel. Nagu paljud teised, arvab ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm, et kriisi ajal peab laenu võtma, kuid majandus ei tohi kõrgemate kuludega ära harjuda. Juba järgmistel aastatel me näeme sinna üle nelja protsendilist majanduskasvu ja, ja 2022 on meil riskid kiireks inflatsiooni kasuks ja palgakahtlaselt tugev, et võib-olla mõistlikumalt vaadates neid üldnumbrid on see, et natuke liiga aeglaselt lahendame valitsuse nominaalselt eelarvepositsiooni, et täna tuleks laenu võtta. Aga ütleme, 2022.-st võiks, võiks hakata EKRE selline liikumine ja liikumine tasakaalu suunas. Viimase ööpäevaga tuvastati 57 uut koroonaviirusesse nakatunud analüüsiti 2700 testi. Enim uusi positiivseid testi tulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 32-l inimesel. Ida-Virumaale laekus 11, Võrumaale kolm ning Jõgevamaale kaks uut nakatunut. Läänemaale, Lääne-Virumaale, Saare-Valga- ja Tartumaale laekus üks uus koroonaviiruse juhtum. Koroonaviirusega seoses vajab haiglaravi 35 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient, aktiivseid haigusjuhtumeid on praegu 615. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et tervishoiu valdkond saab järgmise aasta riigieelarvest erakorraliselt ligi 200 miljonit eurot. Täpsemalt on siis niimoodi, et otseselt Covid 19 kulude katteks on planeeritud 40 miljonit viis minutit sellest on riigieelarve 35, täpselt isegi 36 miljonit, taotleme Euroopa Liidu vahenditest. See hõlmab näiteks terviseameti tugevdamist, haiglate valmisolekut tõstmist, laialdasemalt valmisolekut tervisehädaolukordadeks, mida võib esineda lisaks Covidile teatavasti palju on tegemist siis elutähtsa teenuse katkemise. Kui on tegemist näiteks elektrikatkestusega muude murekohtadena varasemalt on näinud lisaks 40 miljonile on siis 143,4 miljonit konkreetne eraldis haigekassale, mis on selleks, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse alalaekumist kompenseerida meile ainult haigekassa eelarvet kärpima, vastupidi hindasime ära, plaanilise ravivajaduse hindasime ära, olematud ravimahud ja haigekassa eelarve tegelikult võrreldes eelmise aastaga kokkuvõttes tõuseb ligi 100 miljoni euro võrra. Ta tõuseb ainult puhtalt seetõttu, et valitsusele 143 miljonit siin eraldi. Vastasel juhul oleks pidanud haigekassa eelarve olema väiksem kui eelmisel aastal mis oleks arvestatavat negatiivset mõju omanud tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja ravijärjekordadele ja loomulikult laiemalt, ma arvan, Eesti inimeste tervisele. Ja kokkulepe on, et nende vahenditega arvestame ka järgmistel aastatel, juhul kui sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa sotsiaalmaksis tervikuna ka edaspidi ala laekub. Ühtlasi on otsustatud ära väga palju hiljem haigla investeeringuid. Näiteks erinevate maakondlike haiglate, Järvamaa Hiiumaa haigla erakorralise meditsiiniosakonna renoveerimine, mis otseselt välja toonud vajadus ka Covid 19 kriisi ajal. Samamoodi suuremat haiglate Tartu Ülikooli kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla investeeringuvajadused, Ida-Viru keskhaigla, Viljandi haigla, võeti ka lõpuni miimine nii haigla kui tervisekeskuse rajamine, samuti psühhiaatrilise sundravi hoone rekonstrueerimine ning mis seal salata, väga märgilise otsusena taotleb valitsus Euroopa komisjonilt läbirääkimistel 380 miljonit eurot Tallinna haigla rajamiseks. Sinna lisandub Tallinna linna hinnanguline omafinantseeringu suurusjärgus 100 miljonit. Tuleva aasta kultuurivaldkonna eelarve kogumaht on 275 miljonit eurot, see näeb ette muuhulgas laulu ja tantsupeo kollektiivide juhtide palgatoetuse ning kodumaise filmitööstuse toetamise. Tõnu Karjatse teeb ülevaate kuus eelarverida on mõeldud rahvuskultuuri-teadus- ja arendustegevuse toetuseks. Sinna läheb kolm miljonit eurot, nagu ka filmisektorile. Laulu ja tantsupeo kollektiivijuhtide toetuseks on mõeldud 2,7 miljonit eurot. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et need summad on mõeldud baastoetusena. Jätkuvad vajadused, eriti laulu ja tantsupeo traditsiooni hoidmine, järjepidev vajadus, seda ei saa teha ühe aasta kaupa, millega filmisektor võib arvestada sellega, et see vahepealne tõus, mis oli seal see Eesti vabariik 100 programmiga konkreetsete suurte tellimustega jätkub ja ei teki lillabilist tagasilangust. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp kinnitas, et saadud kolme miljoniga ei lange kodumaine filmitööstus kevadel kardetud musta auku ning jätkata saavad kõik arenduses ja tootmises olevad projektid ning stsenaariumid. Ise tegime selle ettepaneku, me olime arvestused teinud, et kinni raha ei tule kunagi, ainult Eesti liinid, need tavalised Eesti riigi toetus jääb kusagil 50 protsendi kanti. Lisaraha tuleb nii ehk naa leida rahvusvaheliselt turult, meie naabrite, et alustuseks ja praegu jääks see tase, Eesti vabariik 100 programmi tase püsima. Ma arvan, et selleks piisav summa raha müüa. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetuse suurus on 2,7 miljonit eurot. See on aluseks pikemaajalisele plaanile, mille eesmärk on tegeleda järelkasvu probleemiga. Kuidas see toetusvaldkonna sees jaguneb, on kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin piipu sõnul sisuliselt paigas. Iga kollektiiv saab taotleda, kes laulu ja tantsupeo protsessis osalevad, siis omakorda maksavad välja siis selle juhendajaga, et küll aga peab juhendaja olema, kehtib tööleping ja kutsetunnistused, kollektiiv on ju väga palju, kus sellest summast piisab. Eks seda näitab muidugi aeg, muidugi eesmärkannete summa aastatega tõuseks ja tõuseks ka siis juhendajate arme. Alustasime siin murega, et meil 10 protsenti on alla 35 aastaseid juhendajaid ehk siis meil on päris tõsine järelkasvu probleem. Euroopa komisjon tutvustas täna õigusriigi raportit, mis Ungari ja Poola suhtes oodatult näpuviibutus. Kuigi Eesti puhul ühtegi suurt probleemi välja ei toodud, kirjutati raportis kõige murelikumalt omaniku suhetest. Eesti meediaturul jätkab Joosep Värk Brüsselist. Seda, et Euroopa komisjonist on täna välja tulemas kirgi küttev raport andsid märku juba paar viimast päeva. Komisjon ei olnud jõudnud oma õigusriigi raportit esitadagi, kui juba esmaspäeval teadsid Ungari ja Poola, et loovad hoopis enda eraldi instituudi õigusriiklusele hindamiseks. Ungari välisminister Peter šarto ütles, et sel viisil ei tehtaks enam lolliks. Samas vaimus jätkas teisipäeval Euroopa Komisjoni ründamist juba Ungari peaminister Viktor Orbán. Tema süüdistas komisjoni asepresidenti Vieira juurovaat ungarlaste alandamises, sest viimane nimetas intervjuus Ungarit haigeks. Demokraatiaks komisjoni presidendile Ursula von der Laieni-le saadetud kirjas soovitas juuruva lahti lasta, aga Fonderlaien toetas oma alluvat ning euro tutvustas täna õigusriigi raportit. Oodatud oligi see Ungari, aga kõige enam just Poola suhtes kriitiline. Poola puhul mainisid raport 30-l korral väljendeid murettekitav või väga murettekitav. Tegelikult jagus komisjonile rohkelt kriitikat ka Bulgaaria, Austria, Rumeenia ja Iirimaa suhtes. Eesti, samuti ka teiste balti riikide Soome ja Portugali kohta mainiti raportites vaid kahel korral sõnu murettekitav. Seda võib selles nii-öelda mitteametlikus arvestuses pidada ka Euroopa Liidu riikide seas parimaks tulemuseks. Eesti puhul mainitakse raportis murekohana ajakirjanduse omaniku suhteid, seda, et meedia on koondumas aina enam samade omanike kätte. Kõige tugevamalt tuuakse seda välja kohalike lehtede puhul, mis on Eestis traditsiooniliselt tugevad olnud. Samuti öeldakse, et puuduvad regulatsioonid, mis nõuaksid meediaärimeestele oma omanduse avalikustamist. Meediaga seotud probleeme tuuakse välja ka teiste balti riikide puhul, kus probleemid on mõnevõrra tõsisemad. Õigusriigi raporti avaldamine teeb nüüd ilmselt oluliselt keerulisemaks uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppimise. See protsess praeguseks üllatavalt pingeliseks läinud Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi vahel ning uus raport lisab vaid uusi vaidluskohti. Nimelt on Euroopa parlamendil kindel soov siduda eelarveõigusriigi põhimõtete järgimisega. Samal ajal ähvardab nõukogu, et kui parlament eelarvet menetleda ei suuda, siis saab suurima kaotuse osaliseks Euroopa Liidu majandus, mis taasterahastust rahasüste ootab. Parlamendi hinnangul aga ei pea pikaajalist eelarvet ja taastarahastust üldse koos menetlema. Ilmselt räägitakse õigusriigi raportist omajagu ka homme algaval Euroopa ülemkogul, kuhu on oodata ka Ungari peaministrit Viktor Orbanit. Joosep Värk, Brüssel. Veel välissõnumeid, vahendab Evelyn Villers. Lätis tuvastati ööpäevaga 95 nakatumist koroonaviirusesse, mis on uus päevarekord, teatas riigihaiguste tõrje ja kontrolli keskus. Haiglaravil on Lätis praegu 19 koroonapatsienti, kellest 18 sümptomid on mõõdukad ja ühel tõsised. Läti eelmine nakatumiste päeva rekord oli esimesel aprillil, kui tuvastati 48 uut juhtumit. Leedus lisandus möödunud ööpäevaga 115 kinnitust leidnud uut koroona nakkust. Seal on praegu üle 2200 aktiivse nakkusjuhu. Karantiinis on ligi 24000 inimest. Soomes aga lisandus ööpäeva võrdluses 100 uut nakatunut. Kokku on seal tuvastatud ligi 1000 positiivset nakatunut. Haiglaravil viibib Soomes praegu 19 patsienti, kellest juhitaval hingamisel on neli. Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja alustas varivalitsuse moodustamist. Ta ütles, et ei saa jätta tegutsemata ja vaadata kõrvalt, kuidas valgevene vajub üha sügavamale kriisi seepärast, et kindlustada uute valimiste korraldamine, jätkata sihanovske enda sõnul tööd Valgevene ühiskonna kõigi demokraatlike jõudude ühendamiseks. Küsimusele, kas meeskonda võetakse ka opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmed, vastas Tsihhanovskaja esindaja, et nendega tehakse koostööd ja tegutsetakse koordineeritult ühise eesmärgi nimel. Valgevene võimud on kuulutanud koordinatsiooninõukogu moodustamise ebaseaduslikuks ja algatanud selle liikmete suhtes kriminaalmenetluse. Briti parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduse, mis reguleerib ühendkuningriigi siseturgu pärast Brexitit ning millega muudetakse eelmisel aastal Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumislepet. Seadus kiideti heaks 340 poolthäälega 256 vastu. Peaminister Boris Johnsoni sõnul luuakse seadusega nii-öelda turvavõrk Euroopa Liidu väidetava katse eest kehtestada tollid Ühendkuningriigisisesele kaubandusele ning peatada toidu liikumine Põhja-Iirimaa ja ülejäänud riigi vahel. Valitsus on seejuures tunnistanud, et seadus läheb vastuollu rahvusvahelise õigusega. Euroopa Liit nõuab seaduse muutmist. USA president Donald Trump ja demokraatide presidendikandidaat Joe Biden alustasid eile õhtul oma esimest valimiste eelset teledebatti, mis läks kiiresti tuliseks, kui osalejad vastastikku süüdistusi loopisid. Valimisväitlus Clevelandis toimus 35 päeva enne pingelisi presidendivalimisi kolmandal novembril. Esimese debati teemadeks olid mõlema kandidaadi tegevus, ülemkohus, koroonapandeemia, majandus, rassism ja vägivald linnades ning valimised. Reaktsioonid debati järel ei hoia värve. Seda nimetatakse täielikuks kaoseks kohutavaks. Võitjaks peetakse Hiinat ning kohati on hinnangud üsna ebatsensuursed. Mall Mälberg küsis USA ekspertidelt Eestis, mida nemad arvavad. Esimene asi, mis pärast Ameerika presidendikandidaatide debati tavaliselt tehakse, püütakse välja selgitada, kes võitis. CNN ütleb, et kuue meelest 10-st võitis Biden. Mitmed kanalid peavad samas Trumpi paremaks. Sama küsimuse esitasin ka meie intervjueeritavatega. Ajakirjanik Neeme raud. Tõepoolest, Biden oli vaoshoitum ja sisukam, aga samas trump esines oma toetajatele täpselt nii, nagu oodati sellise peremehena, kes ütleb, et me võidame niikuinii, kõik on läinud paremaks. Ma arvan, et kahtlust ei ole, et meie jaoks oleks parem, kui võidaks Joe Biden. Palju nii maailma nägemuses on ikkagi väga sarnaselt paigas kõik see, mida meiegi Ameerikaga suhetes oleme alati hinnanud. Biden oli ka see, kes tõi debatti ainsa korrana sisse president Putini nime, öeldes, et president Trump mõjub nagu Putini sülekoer. Biden hindab rahvusvahelisi organisatsioone, hindab NATOt, teab, et Venemaa suhteliselt tuleb võtta karmim seisukoht. Poliitikavaatleja Andreas Kaju ütleb, et võitjat on raske öelda, kuna tegemist ei olnud üheski mõttes traditsioonilise debatiga, kus oleks argumenteeritult vaieldud poliitikavaldkondade üle. Ükski kandidaat ei öelnud midagi erinevate poliitikavaldkondade kohta, mis ei oleks varem teada olnud. Võib-olla üks olulisemaid kohti seondub sellega kas trump on valmis tunnistama valimistulemusi lubama rahumeelset võimu ülemineku teisele poolele, juhul kui teine pool võidab ja trump ei olnud valmis seda tunnistama ja küsitlused näitavad, et ameeriklased ei ole selle vastusega sugugi rahul. Täna, kui me vaatame avaliku arvamuse uuringuid, siis võib kindlalt väita seda, et Joe Biden saab rohkem hääli kui Donald Trump. Aga arvestades Ameerika valimissüsteemi iseärasusi, ei ole võimalik täna täie kindlusega öelda seda, et, et Biden võidab kõik võtmeosariigid ja see teebki nendest valimistest huvitavat. Tartu Ülikooli teadur Peeter Espak Minu hinnangul ei võitnud seda debatti mitte keegi debattide ajaloos oletatav, selline kõige mõttetum mitte midagi ütleva jäi mulje, küllalt trump on ründava, aga samas ka Biden kasutas täiesti selliseid alatuid, süüdistusi ja väljamõeldud laimu. Trumpi agressiivsus oli seekord isegi üllatav. Oleks ise seal positsioonis, oleks rahulikult. Kumb valimised võidab? Praegu ütleks, et täiesti fifty-fifty sellise väikse ütleme 50 51 pannakse endiselt trumpi. Ja tagasi koduste teemade juurde Tallinna lauluväljaku kaare all puhkas eile hilisõhtul tulekahju. Päästeamet suutis põlengu kustutada, ent kaare ülaosa on saanud üksjagu kahjustusi. Lauluväljaku juhi Urmo Saareoja sõnul nähtub turvakaameratest, et tulekahju süüdati tahtlikult. Laulukaare hiljuti renoveerinud aruna ehituse juht arunas puga kirjeldas aktuaalsele kaamerale, mis täpselt tules kannatada sai. Altpoolt on siis kahjustunud kaks, kolm millimeetrit, umbes talumist laudis, et õnneks oli ta terves mahus ju tuletõkkega immutatud siin mingi 30 ruutu 40 ruutu on ta füüsiliselt saanud kannatada plussis puhastus ja tahamegi konstruktorite arvamussaadet, kui see kiht on vähenenud, et see kandevõimed ka üle kontrollida ja sealt pealt juba saab edasi teha juba ka nii-öelda parandus arvutusi. Kuna siin allpool on näha, et teine kiht laudist on saanud mingil määral kannatada siis ei oska üldse praegu isegi nagu väga hästi seda hinnangut andagi isegi rahas, seda ongi vaja hakata nüüd väga konkreetselt kõigepealt lahti võtma ja siis juba järjest nagu hindama. Urmo Saareoja sõnul tuleb nüüd kaaluda, kas lauluväljak vajab karmimaid turvameetmeid. Me oleme päris mõistlikud olnud inimeste suhtes, kes tahavad tulla parki jalutama ja siin aega veetma. Me oleme 24, seitse tegelikult pargin avatud, kui meil ei ole siin suuri üritusi, suur kontsert või laulupidu. Tõsi, see tänaöine sündmus nüüd panebki mõtlema, et kas see on ikkagi õige otsuse, et me oleme kogu aeg avatud. Me peame maja maha, arutame, et millised oleks need täiendavad turvameetmed, et tulevikus selliseid olukordi välistada. Hetkel me oleme pannud kaared piirdeaia siia, kahjuks nüüd inimesed, kellel olid head kavatsused, meil mingi aeg tulla ei saa. Kas see on ka variant, et kõik need väravad lähevad kinni? Ma ei välistaks mitte midagi, esimese hooga kindlasti seda teha ei tahaks, et jällegi, et väga paljud inimesed käivad siin heade soovidega ja oma aega veetmas neid inimesi, kes tulevad siia väga pahade kavatsustega, et kas kaseaia kinnipanek oleks seda inimest pidurdanud, ma ei oska öelda. Haapsalus arutati Eesti rahvamajade ühingu konverentsil kolme balti riigi rahvamajade olukorra üle. Juhan Hepner käis uurimas, kas tulevik on helge või sünge. Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik ütles, et rahvamajad on vundament, millele loodi rahvuslik identiteet. Lihtsat lahendust, kuidas hoida rahvamaju jätkusuutlik Ena nüüd, kui paljude maakondade elanike arv väheneb, aga võtta pole. Egge Kulbok-Lattik. 50000 inimest on Soomes tööl ja seal kirjas arvatakse, et Soomes elab 100000 inimest. Kui Viljandi linn on alla 20000 inimese, mõelge, missugune inimeste hulk seal, kuidas nad saavad tagasi tulla Eestisse, seal regionaalpoliitikas, majanduspoliitikas on perepoliitikasse, on rahvastikupoliitika. Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et oluline oleks kokku leppida, mida mõiste rahvamaja tähendab ja mida sellelt oodatakse. Kastan korraldaja, koordineerija, info jagaja, kastan ise kultuuritegija või kas ta on nii-öelda kokku kutsuda, koos hoida, ehk siis pigemini mitte maja, vaid 100 inimene, kes seal kohapeal on. Et läbi ajaloo vaadates alati sellisel kooskäimisel on olnud kooskäimise vajadust. Hiiumaal asuva kõrgessaare vaba Aja keskuse juhataja Artur Valk lausus, et tema hinnangul on rahvamaja ühelt poolt Paikus toimetavad kohalikult kultuuritegijad ja samas on see vahendaja mujalt tulnud esinejatele. Valk tõstis Hiiumaa näitel esile, et oluline on ka rahvamajade koostöö. Elanike arv seab teatud piirangud. Et inimestel kohalikul kogukonnal on koht, kus selle kas siis tantsida, võimelda, kunstiringis käia ja nii, et seda rolli saab põhimõtteliselt täita, vot need grupid võib-olla on väiksemad, aga nagu Hiiumaal selline väike koht, siis päris paljud koorid, näiteks Kapusin, poistekoor juba ja need ongi ülehiiumaalased juba. Konverentsi käigus koostatakse ühispöördumine, milles juhitakse tähelepanu, et rahvamajade võrgustik on balti riikide kultuuriline vereringe ja see vajab tuge kõigi kolme riigi valitsuselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Ilmast räägib sünoptik Tuuli juhtum. Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna lääneserv ulatub üle Eesti ja see hoiab meid ilma eeloleval ööl vähese ja vahelduva pilvkate all sajuta. Paiguti aga võib tekkida udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viis kuni 10, rannikul kuni 13 kraadi. Kaome, jääme endiselt kõrgrõhkkonna mõjualasse, ent Põhjamere kohal tugevneva madalrõhkkonna surve mõjul hakkab tuul veidi tugevnema. Kuid jätkuvalt on homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja looderannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme 15 kuni 18 kraadi. Spordiuudiseid vahendab need Ragnar Kaasik. Kaia Kanepi on Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis vastamisi belglanna Elise Mertensiga esimese sätti Kanepi kaotas neli. Kuus, kuid juhib teist neli. Kolm. Turniiri jättis pooleli aga ameeriklanna Serena Williams, kes jahtis oma rekordilist 20 neljandat suure slämmi turniirivõitu. 39 aastane Williams pidanuks teises ringis kohtuma pulgaarlannad Sveta napironkovaga, kuid otsustas kannakõõluse vigastuse tõttu anda vastasele loobumisvõidu. Maailma esikümne tennisistide tagasid koha kolmandas ringis ukrainlanna Elina Svitolina ja hollandlanna Kiki Pertens. Pertens Himochi itaallanna Sara Iraani vastu kestis lausa kolm tundi ja 11 minutit ning lõppes Pertensi seitse kuus, kolm. Kuus, üheksa. Seitse võiduga. Küll aga lahkus Pertens väljakult ratastoolis, põhjuseks oli tõenäoliselt lihaskrambid. Turniirilt kukkus välja USA lahtiste finalist valgevenelanna Victoria Azarenka, kes jäi kaks, kuus, kaks, kuus alla. Slovakid tar Anna Karoliina Šmijad loovale. Meeste turniiril jätkas võidukalt maailma teine reket hispaanlane Rafael Nadal, kes alistas kindlalt kuus. Üks, kuus. Null, kuus. Kolm ameeriklase, Mcenzi McDonaldi ATP edetabeli kolmas, austerlane Dominic tiim oli samuti kolmes setis kuus. Üks, kuus. Kolm, seitse, kuus parem teisest ameeriklasest sokist. Kolmandasse ringi pääsesid teiste hulgas veel ka argentiinlane Diego Schwartz, Man ja šveitslane Stan Wawrinka. Euroopa jalgpalliliit UEFA teatas Euroopa liiga play ohvriks valmistuvale Tallinna FC Florale, et Rauno Sappineni mängukeeldu ei tühistada. Sappinen teenis eelmises mängus Malta klubi Floriana vastu teise kollase kaardi pärast penaltiseeriat, kuigi oli juba normaalajal välja vahetatud. Siis aga ilmnes, et Sappineni kollane kaart võis olla illegaalne ehk vastuolus esimesest juunist kehtima hakanud reeglimuudatusega, mille alusel kuulusid normaal- ja lisaaja jooksul teenitud kollased kaardid enne penaltiseeriat tühistamisele. UEFA aga Flora palvet, et Sappineni saax homses mängus Zagrebi Dinamo vastu kasutada ei täitnud. Aitäh selline sai septembrikuu viimane Päevakaja. Saate pani kokku Kadri Põlendik, aitäh, et kuulasite ja mõnusat õhtut.