Head kuulajad. Mul on suur rõõm tutvustada teile täna Saaremaalt pärit tüdrukut kes on väga sihikindla tegevusega teaduses, eeskätt kliimamajanduses ja keskkonnapoliitikas ennast koolitanud sedavõrd, et on nüüd jõudnud maailma ühe kõige kuulsama ülikooli Cambridge'i ülikooli õppejõudude hulka. Tänase saatekülalise uus etapp Ilus jõudis kätte tänavu juulis, kui ta valiti juhtima ÜRO kliimakõnelusi. Täpsemalt on tema juhtida Euroopa Liidu kliimamuutuste vähendamise meetmete mõjudega seotud läbirääkimised ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni juures. Tere tulemast saatesse Annela Anger-Kraavi. Tere. Septembri keskel teatas BBC, et Gröönimaa kirdeosas on Arktika suurimalt jääliustikul lahti murdunud suur jääpank, mille suurus on 110 ruutkilomeetrit jääd. Gröönimaa polaarjää sulamine on pöördumatu protsess isegi siis kui kliima soojenemine lõpeks homme päevapealt. Annela, see on nii suur muutus, et kui me ka ise oma südame rahustuseks siin igapäevases elus püüame prügi sorteerida ja olla keskkonnateadlikud. Siiski need kliimamuutused käivad üle meie peade. Jah, ega see jääpanga lahtimurdumine ei ole ka esimene, aga kindlasti mitte viimane ja seal see jääkihti ja lumi sulab väga kiiresti ja seda me teame juba pikka aega mõtlemist Gröönimaal, aga samuti sulamine toimub ka mujal Arktikas ja Antarktikas. See aasta siis on meile toonud kaks kuumarekord, et arktika, seal kuumarekord mõõdeti, see aastases 38 kraadi ja Antarktikas 21 kraadi, veebruaril, täpsemalt üheksandal veebruaril. Selliseid muutusime enne näinud ei ole. Ja see on pannud siis teadlased mõtlema et ilmselt on ülemaailmne kliima soojenemine kiirem, kui meie siiani meie teadust teadis. Ja need muutused, mis ees seisavad, võivad olla siis suuremad järsemad, mida me kunagi arvanud olema. Jah, prügi sorteerimine ja natuke ikka aitab. Kui prügi sorteerida ja taaskasutada eritega, tegu on ikkagi palju, palju mastaapsem maa ja suurema probleemiga. Ja mis on siis, hakkas aset leidma siis tööstusrevolutsiooni algusest saati, kui me siis hakkasime põletama tööstuses hiljem me oleme veel naftat ja gaasi maagaasi kasvatama hakanud ja me lihtsalt lisame süsinikuringesse juurde süsinikdioksiidi ja see on kasvuhoonegaas kasvuhoonegaas, mis tähendab seda, et temal on see võime nüüd, kui päike soojendab maad tagasipeegelduvat kiirgust endasse võtta ja uuesti seda siis lahti lasta ja sellega hakanud soojendama kliimasüsteemi vaikselt osa sellest juurde pandavast gaasist, mis me siis automaat torites tuleb ja elektri tootmisest võtab ookean endasse osa siis taimed. Aga kõike seda loodus ei suuda ära neutraliseerida ja siis sellega on siis tekkinud juba praeguseks üks kraadi soojenemist. Et tegu on tõesti mastaapse probleemiga. Eesti on väga õnnelikus kohas relva, kas neid muutusi tunne, aga nagu kõik teavad, meie talved on peaaegu kadunud sõnaga protsessid on pöördumatud. Me ei suuda neid enam tagasi pöörata ega peatada. Tagasi pöörata on kliimamuutuse väga raskem aeglustada, me suudaksime. Praegu siis on. On üks kraad soojenemist, kui me praegu kujutleme lihtsalt ette, et me lõpetame kogu fossiilkütuste põletamise, et autodes on kõik puhas energia, ühtegi süsinikdioksiidi molekule ega ka teisi kasvuhoonegaasimolekule juurde ei pane siis soojenemine sajandi lõpuks on ikkagi üks pool kraadi ja sellel on tagajärjed. Isegi kui me praegusel hetkel lõpetaksime, kas siis enam nähtada peatada, tagasi pöörata ei saa, nii palju soojenemist on. Aga kui me jätkame samas vaimus, mis me praegu teeme samamoodi, et autosid tuleb juurde ja kasutame siis bensiini ja diiselkütust ja kasutame põlevkivi ja kivisütt, elektri tootmiseks ja maagaasi siis majade kütmiseks ja nii edasi siis sajandi lõpuks on soojenemine kuus kraadi. Aga noh, väga raske on aru saada, mis see kuus kraadi tähendab üks kraadi, kuus kraadi. Kuna kliimasüsteem on olnud meil tasakaalus sellisena, nagu ta on, on ta viimasest jääajast saati olnud, et see 12000 aastat on sellist tasakaaluga umbes viimase 800000 aastat on ka enam-vähem on see süsteem tasakaalus olnud. Nüüd me oleme seda natuke soojendama hakanud, seda kliimat, üks kraadion, see tõuse ja üks kraad on väga keerulise süsteemi aksid, mõelda nagu iseennast, nagu inimest, mis juhtub, kui kehatemperatuur tõuseb ühe kraadi võrra? Ei ole vist väga mõnus olla. On palavik, on paha, on ebamugav, inimesed higistavad, külmetavad et see on samasugune süsteem, väga keeruline süsteem on meie biosfäär, mis on tasakaalus ja seda tasakaalu me oleme hakanud kliimasüsteemi muutes nagu paigast ära nihutama vaikselt. Niisugustes oludes, mille üle ÜROs kliimateemadel läbi räägitakse ja milles üritatakse kokku leppida. ÜRO kliimakonventsioon on siis meil alates 1992.-st aastast siis lepiti kokku Rios Brasiilias ja ta ütleb, et inimkond peab vältima ohtliku kliimamuutust. 94. aastal ta jõustus ja sellest ajast siis on riigid üritanud siis kokkuleppeid, erinevaid tegevusi, kuidas siis seda kliimamuutus peatada. Viimane suurem lepe on Pariisi leppe 2015.-st aastast, millega siis lepiti kokku, et soojenemist piiratakse kahe kraadini ja kui võimalik on siis ühele ja, ja poolele kraadile. Nii et see üks pool raadio ongi, nagu kui me praegu lõpetaks, siis kuidas te kasutamine siis olekski see, mida me tegelikult tahaksime? Mille üle siis räägitakse, riigid üritavad kokku leppida, sest detail, et kuidas me seda teeme, kuidas me vähendame fossiilkütuste põletamist ja kliimamuutusi siis sellega ja kuidas me kohaneme nendega, et kui see üks see pool kraadi soojenemist tuleb, siis ikkagi meil on ka vaja midagi teha, et sa nende muutustega kohaneda. Ja siis lepitaksegi neid detaile kokku, et kuidas me teeme, mida me teeme ja tihtipeale ka, kes teeb ja kes rahastada. Donald Trump teatas, kuidas oma presidentuuri kõige esimesel aastal, et USA astute Pariisi kliimaleppest välja. Kas me oleme praegu olukorras, kus kliimaleppe põhimõtteid täidavad need riigid, kes niikuinii saastavat keskkonda kõige vähem? Ja Ameerika Pariisi leppest väljaastumine, mis toimub neljandal novembril sellel aastal? On jah, teemaks olnud arutelul pikka aega, siis inimesed on arvanud, et Ameerika lahkumine, et see tähendab seda, et on võimatu seda, seda lepet, leppe eesmärke saavutada reaalsusesse päris niimoodi ei ole, sest Ameerika enda emissioonid on ikkagi on vähenenud ja kuna nemad olid Obama valitsuse ajal väga eesrinnas rohetehnoloogiate arendamisel kasutusele võtmisel mitmed osariigid, näiteks California on maailmas esirinnas sellele alale emissioonid, tegelikult seal ei ole niimoodi suurenenud sellest president Trumpil teatest alates ja samas nad ei astu konventsioonist välja, et nad on ikkagi kliimakonventsiooni liikmed ja ka konventsiooniga on meil kohustus vältida ohtlikke kliimamuutusi. Nad astuvad ainult välja Pariisi leppest ega mis ei tähenda, et kui Trumpi astute valituks novembrikuus, siis siis uus president võib tulla ja öelda, et me astume tagasi, see võtab natuke aega, ühineme jälle Pariisi leppega, ühineda sellega uuesti, et selle, mitte keegi meid ei takista sellega ühinemast. Seda, et need riigid, kes vähesaastavad, need teevad palju, et see on nagu hea küsimus selles suhtes, et Need on enamasti arenguriigid, kes ka ajalooliselt ei ole, siis sellesse probleemi eriti võib niimoodi öelda panustanud nende tegevuse tagajärjel ei ole see probleem tekkinud on ikkagi tekkinud suurte tööstusriikide tegevuse tagajärjel ja need on enamasti siis arenenud rikkad ja lääneriigid. Ja see on ka üks asi, mida konventsioonis läbirääkimistel arutatakse kliimakonventsiooni läbirääkimistel, et ja mis on ka tihtipeale üheks selliseks kohaks, kus tekivad vaidlused ja probleemid, sellepärast et kelle süü see ikkagi on, mis praegu on ja mis praegu juhtumas on. Sellepärast tulebki see küsimus, et et aga kui see ei ole arenguriikide süü, on arenenud riikide, see, kes siis peab rahastama muutusi arenguriikides. Ja see ongi üks selliseks noh, tihtipeale takistuseks edasijõudmise läbirääkimistest sellepärast et Nemad tunnevad paljud arenguriigid, et nemad peavad nüüd minema hästi kiiresti üle süsinikuvabale majandusele on uued ja kallid tehnoloogiad, aga nemad ei ole probleemi põhjustanud, et neil ei lubata areneda, nii nagu siis on lääneriigid arenenud. Ja sellest on tihtipeale tekibki selliseid vaidluskohti ja siis mis jällegi venitab, venitab läbirääkimisi, teised riigid, kellel on raske leppida nagu kokku tegevustes on, sest naftat tootvad riigid. Sellepärast et nende mure on see, et kui nüüd järsku nemad peavad oma naftatootmise lõpetama seal nende riikide sissetulek mis siis nendest saab nende majandusest, eks nendele tekib suur majanduslangus ja tihtipeale ütlevad, neil on aega vaja, et oma majandust mitmekesistada, mis on õige mõtlemine muidugi, et ei tooda, ainult ei põhine nende majandus sellel naftal, mis seal siis maa all on sellel maavaral, vaid et nad hakkavad arendama ja ongi hakanud arendama juba teisi tööstusi, et oma majandust mitmekesistada, seda halvimat majandusliku mõju siis vältida nendele riikidele. Siit on juba selgesti näha, et need läbirääkimised ongi tegelikult väga keerulised, sest palju huvi see on, kliimakonventsioonile on seda 97 liikmesriiki siis võib ette kujutada, kui, kui keeruline kogu see protsess on ja kuna kõik kokkulepped tehakse konsensusel kõik otsused. Meil ei ole hääletamisprotseduuri meile kunagi hääletamises konventsioonis kokku leppinud. Siis seega liigub kõik väga aeglast teed, kui miski töötab konsensusel, ta töötab alati miinimum, konsensus, minimaalne siis see, millega kõige nõrgem võib see riik, kes kõige vähem nõus on, siis see on see, mida sa saad kokku leppida, sealt üle on väga raske minna. Näide võiks olla järgmine aasta me finantseerime üle maailma, paneme kliimamuutuste vahendamise, ütleme seal üks miljon ja mina ütlen, et rohkem ei tohi panna, teised riigid tahavad panna miljardi, siis tihtipeale ta jääbki selle miinimumi peale, millega mina nõus on see, millega kõige vähem nõus ollakse nende asjade peale sellega on siis kõik nõus. See on selline miinimumpiir nagu. Ma ei tea nüüd, kas seda sulatasin, alus on, aga samal ajal Vahemeres ju kogub tuure Kreeka ja Türgi tüli merealuste naftamaardlate pärast. Nii et samal ajal, kui teie püüate saavutada kokkulepe ÜRO-s kuskil hoopis mujal maailma regioonis, puhkevad uued tülid ja vastuolud ja arusaamatused. Fossiilkütuste kasutamine, nafta kasutamine, et niikaua kui sellel ele alternatiive, mis täielikult asendab seda energiat, mis sealt saab, niikaua teda ikkagi edasi kasutatakse. Selles suhtes jah, et kelle varude, kes kasutada saab, et kindlasti on see veel mõned kümned aastad see küsimus, et kellel on ligipääs ressurssidele, aga kui me tahame piirata, ütleme, mingigi võimalus piirata kliima soojenemist ühele poolekraadile, siis aastased emissioonid, süsinikdioksiidi emissioonid, mis on siis kõige olulisem kasvuhoonegaase ei ole küll kõige tugevam, aga 75 protsenti siis kasvuhoonegaasidest, mida me oleme atmosfääri juurde pannud, alates tööstusrevolutsioonist on süsinikdioksiid siis 2030.-ks aastaks peavad aastased emissioonid vähenema poole võrra. Meil on tegelikult ainult praegusest hetkest siis 10 aastat aega, aga meil ei ole alternatiive, alternatiivseid energiaallikaid praegu veel, mis kataksid siis kogu maailma? Inimkonna energiavajaduse ja inimeste arv kasvab hästi kiiresti maailmas, kui on rohkem inimesi, on vaja rohkem energiat. Samamoodi meil kõik kogu aeg saame rikkamaks inimese kohta. Kui rahvaarv on kasvanud 10 korda alates tööstusrevolutsiooni ajast, sest me oleme rikkamaks saanud 15 korda. Et me saame kogu aeg järjest rikkamaks, igaüks meist isegi arenguriigid arenevad ju tegelikult ja inimestel on suurem sissetulek ja selle suurema sissetuleku parema elu jaoks on energiat vaja. See on selline iseennast võimendav süsteem ja siis on jälle naftat vaja, oleks vaja tegelikult hästi kiiresti arendada taastuvenergia tehnoloogiaid ja ikka kiiresti kasutusele võtta, seda ka tehakse, aga ta ikkagi on veel maas sellelt kiiruselt, kui kiiresti arenema peaks, nii et noh, mingil määral seda nafta kasutamist fossiilsete kütuste kasutamisest ilmselt jätkub veel siin vähemalt paarikümneks aastaks. Mis siis tähendab seda, et me ületame Ühe poole kraadi soojenemise ilmselt ja siis me peame hakkama mõtlema seda, et kuidas me seda tagasi toome, kuidas me hakkame siis õhust välja võtma süsinikdioksiidi ja võib olla ka teisi kasvuhoonegaase. Kogu see kliimamuutuste vähenemine on selline suhteliselt raskesti hoomatav asi, sest jah, seda nagu ei näe nagu prügimere ääres või metsa all, aga samal ajal see tähendab ikkagi, et kõik riigid peavad koos tegutsema, peaksid aitama. Igaüks meist peab midagi ära tegema, et igal väikesel peol igal väikesel asjad, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside kasutamist, on mõju ja see on oluline, isegi kui see on võib-olla lihtsalt auto asemel ühistranspordiga sõitmine, mis tundub suhteliselt pisike asi, aga, aga iga selline väike asi tegelikult loeb. Mis te arvate, Annela Anger-Kraavi, kuidas hakkab koroonakriis, mis on kogu maailma hõlvanud mõjutama teie peetavaid läbirääkimisi, kas ikka veel on majanduskasv ja iga riigi ja iga inimese soov üha rikkamaks saada? On kõige tähtsam? Koroonakriis on tegelikult, juba kliimamuutuste suhtes on, on mitmed mõjud olnud, et üks asi on näiteks see, et me nägime, kuidas päevaselt kasvuhoonegaaside emissioonid vähenesid kuni poole võrra tippajal. Ja tegelikult ei olnud ju uusi tehnoloogiaid, ainuke asi, mis juhtus, oli inimesed muutsid oma käitumist, piirangud olid nii suured, tegelikult on esimest korda me näeme seda tõestus, meie teod väga loevad igaühe teod. Iga väike asi, mida me ära teha saame, on tegelikult oluline ja kui palju ta nüüd mõjutab soojenemist. Kuna see on siiski suhteliselt selline lühiajaline kriis koroonakriis ei, see mõju on lühiajaline ja võrreldes siis sellega näiteks süsinikdioksiidi elu, vigu atmosfääris on sõltuvad, siis molekulist on 30-st kuni paarikümne 1000 aastani siis üheaastane mõjuvesena paaringuine mõju tegelikult kasvuhoonegaaside kontsentratsioone atmosfääris ei vähenda. Seda kohta on ka teadustööd juba olemas, et tegelikult see kontsentratsioon ise ei ole vähenenud. Mida ta ainult teeb, on see, et ta ei tõuse siis nüüd selle aasta jooksul nii kiiresti, kui ta nüüd eelmise aasta jooksul tõusis, aga kasvuhoonegaase kontsentratsioonid ikkagi tõusevad. Koroonakriis meid kliimakriisist ei päästa. Ikkagi tuleb tegutseda, tuleb uusi tehnoloogiaid arendada ja oma käitumist muuta, et et see koroona ei ole siin imelahendus. Aga mida me sealt õppida saaksime, on see, et kui tahetakse midagi koos ära teha, siis saab ära teha. Et see, kuidas kogu maailma majandus, noh, ma ütleks, sest seisma pandi, aga kuidas kõik riigid maailmas koos tegutsesid, et seda kriisi lahendada aasta epideemia levikut lahendada? See on hea tõestus, et tegelikult, kui väga tahetakse, saab, saab midagi tehtud, et ma usun, et sealt võiks õppida siis kliimamuutuste lahendamiseks tegutseme koos tegutsema kiiresti, et vältida hullemat kriisi. Nüüd konventsiooni kohtumistest kohtumistest räägime siis kohtumisei saa toimuda sellepärast, et ei saa ju sa 97-st riigist inimesed tulla kokku ühte konverentsimajja sealsel epideemiat, kontrollimine ja distantsi hoidmine ja, ja kõik muu seal enne oleks väga-väga keeruline tegelikult ja läbirääkimised on tihti sellised, mida peetakse koridorides ja kui kohariigi esindajad omavahel räägivad, nad tihti ei taha, et kolmandat ning kuulakse kahe meetri kauguselt on suhteliselt keeruline teha. Kui me see aasta me ei kohtu, mis toimingud on siis veebikohtumised. Aga nende kohtumiste käigus ühtegi otsust vastu ei võeta, läbirääkimisi ei peeta ja ta on sellised informeerivad üksteise seisukohti kuulavad kohtumised, aga ühtegi otsust vastu ei võeta. Järgmine kohtumine suure tõenäosusega leiab aset juunikuus järgmine aastast see tähendab seda, et sellel aastal ühtegi Ühtegi kohtumist ei toimu. Ja juunikuus, kui ainult juhul, siis, kui selleks ajaks on pandeemia, siis vähenenud sellele tasemele, et meil on võimalik kohtuda. Mis muidugi ei ole hea uudis, sest me lükkame niigi keerulisse raskeid läbirääkimisi Belgia edasi. Samas, kui vaadata riike, siis on väga sellist positiivset suhtumist, et seda kahte kriise korraga lahendada. On palju ideid, et kui me nüüd koroonakriisist taastuma hakkama või selle majanduslikest mõjudest, et ettevõtlust jälle soodustama ja arendama hakkame siis riikidel on plaan teha seda kliimasõbralikul viisil. Näiteks kui nad toetavad mingi tööstus, siis sellega seotakse teatud tingimused, et sa saad selle raha, aga siis sa pead mulle lubama, et sa näiteks teed midagi siis selleks, et oma emissioone vähendada ja kui sa selle raha investeerida, sest tehnoloogia, millest sa selle investeerid, on kliimasõbralik. Me hakkame kohe rohemajandusest lähemalt rääkima, aga enne mul oleks veel küsimus selle kohta, et kui me mõtleme suurtele metsa põlengutele Brasiilias, Austraalias, Ameerika läänerannikul, mis tähendab seda, et suured maa-alad kuivuse tõttu võivad jääda kõrbeks, mis omakorda tähendab seda, et miljonid inimesed jäävad nälga, kui nad ei saa põldu pidada traditsioonilisel viisil või kui nad ei saa metsas jahti pidada või merest kala püüda. Ja samal ajal meil on suuri piirkondi, kus rohealad muudetakse põlluks ja väetiste ja taimekaitse kemikaalide abil üritatakse saada pidevalt suuremaid saake ja toimub toidu ületootmine. Et siin ei ole Annela Anger-Kraavi. Minu meelest ei kiireid, ei häid ega kergelt käegakatsutavaid lahendeid. Kuidas teie seda näete? Kergelt katsetavad lahendeid ei ole, aga on võimalik asju ära teha. Põlengud, et siin nendesse pika nimekirja võib veel lisada, Venemaa ja Siberi sealsed põlengud ka ju põlisrahvaid eriti mõjutavad, kelle traditsioonilisi eluviisid on, on täiesti, võib öelda, pea peale pööratud selliste põlengutega, kus nad ei sa jahile, kus nad ei saa elada elu, mida nad on aastasadu ja tuhandeid elanud. Jah, et see kliimamõjude mõju nüüd põllumajandusele ja eriti eriti Aafrika riikides, kus on siis kõrbestumine ja rohealade kadumine väga kiire olnud ja millega kaasneb siis toidutootmise vähenemine just sellega, et need kliima muutunud sademed on muutunud sademete tugevdab usku sagedus. See, kuidas inimesed olid harjunud külvama ja lõikama vilja, need ajad ei pea enam üldse paika, sest enam ei teata, millal on vihmaperioodi, millel on kuivaperiood. Ja iga aasta Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb vähemalt 250000 inimest kliimamuutuste tagajärjel. Ja see arv kogu aeg suureneb. Lihtsa lahenduse ei ole ja see intensiivitatakse põllumajandust, samal ajal kui me selle peale mõtlema, et suurendame toidu tootmist. Samas on selle aasta seisuga alla miljardi inimeste näljas. Ja samal ajal 25 kuni 30 protsenti toidust, mida me toodame toiduainetest läheb siis kaotsi kas tootmise käigus või läheb prügikasti selle söögiga saaks ära toita selle ligi miljardilise rahvahulga, kes, kes näljasena ja selle toiduainetekaoga kaasneb ajutistest, siis mis on siis valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, selle raportite andmetel siis koosneb üheksa kuni 10 protsenti kasvuhoonegaaside emissioonide, sest maailmas nii et see on väga kompleksne probleem, kliimamuutused on keerulised ka teaduslikult väga keerulised, keeruline probleem, millega tegeleda, mida uurida, sellepärast et seal ei piisa ainult olla majandusteadlane, seal ei piisa, ainult olla siis kliimateadlane füüsik või kõik, kõik teadusalad tegelikult töötavad koos ja see teeb ta suhteliselt keerukaks selle probleemiga tegelemise, seda nõuab ka sellist koostööd üksteise ikka, me räägime näiteks atmosfääri keemikud ja mina, kes ma olen siis majandusbioloogi haridusega, me isegi igapäevaselt kasutame erinevaid sõnu kirjeldamaks sama asja. Ja need on ka barjäärid, millest tuleb üle saada, selleks, et siis selle probleemiga koos tegeleda, aga see distsipliinidevaheline uurimistööd see järjest suureneb, järjest tehakse rohkem koostööd, saadakse aru, et ei ole ühte inimestega ühtegi teadusdistsipliini, kes seda probleemi lahendada suudab. Aga noh, meil on isegi sellised asjad omavahelises suhtluses, me peame väga palju õppima ja väga kiiresti õppima, et koos teha ja näha seda kogu seda probleem ikkagi kompleksselt ja kogu oma Sis keerukuses. Et aru saada seda, et kui ühe asja teeme, et millised selle koosmõjud on, et see on samamoodi nagu see ÜRO kliimamuutuste poliitika majanduslike mõjude komisjon tegeleb just selle kaasmõjuga, et me saame kiiresti võime vähendada emissioone. Aga mis see tähendab inimestele, kes kaotavad oma töökohad. Ja see ei ole ainult arenguriikide probleem, sain ka arenenud riikide probleeme, kui me tuleme Eestisse, me võtame, võtame põlevkivi ning panen Ida-Virumaal põlevikuidesse kinni, siis inimesed kaotavad oma töö ja sissetuleku. Pandeemia näitas sedasama ja inimesed kaotasid töö, kui tulid rängad piirangud. Kui me teeme midagi kiiresti, mingeid muudatusi ilma läbimõtlemata, kuidas nende tagajärjega tegeleme ja kuidas me väldime neid tagajärgi, tegelikult on õigem mõelda ja vältida neid halbu tagajärgi kui tegeleda siis pärast tulekahjude kustutamisega seal komisjonis just arutataksegi, et kuidas me saame siis viia miinimumini ja need negatiivsed halvad efekti kliimamuutuste poliitikal ja võimalikult siis suurendada neid positiivseid ÕISis häid mõjuse. Selle teema alla käib ka õiglane üleminek ja ka majanduse mitmekesistamine ja kogu mõjude hinnangud, et paljudel riikidel ei ole võimekust isegi hinnata, neid mõjus selle jaoks on vaja teadlasi, on vaja arendada majandusmudeleid, mille abil siis saab vaadata, kui me teeme nüüd sellise poliitika, kui me paneme selle kaevanduse kinni missise juhtuga ja ka selliseid stsenaariumeid teha, kuidas me seda siis vältida saame selle halba mõju või või siis vähendada? Te ütlesite ühes eelmises vastuses, et me ei ole kõikides terminites täpselt kokku leppinud ja saame nendest võib-olla erinevalt aru. Üks termin, mis nüüd on viimastel aastatel tõesti kasutusele võetud, on rohemajandus. Sellest loodetakse väga palju, aga selle sisus ei ole vist veel kokku leppinud või kuidas ÜRO kliimaläbi läheb, mis teil sellest aru saadaks? Meie rohemajandust? Tegelikult kui sellist mõistet kliimaläbirääkimistel ei kasuta. Rohemajandus on palju, palju laiendasime mõistega kliimamuutused ja kliimamuutuste vähendamine ja mõjude vältimine. Rohemajandus hõlmab ka samamoodi prügi metsa all ja, ja plastikut ookeanis. Ringmajandust ehk sest jääkida vabamajandust, nii et ei teki prügi, et kuidas me kasutame materjale nii kaua, kui neid kasutada annab ja siis ka veel mõtlema, et kui nüüd enam midagi sellest teha ei saa, siis kas ikka midagi kuhugi panna saab kasvõi näiteks või või millegagi, et on, ikkagi kasutame materjale nii kaua kui, kui me saame, et noh, ringmajanduse käiku sinna rohemajandus olla? Jah, et rohemajanduse mõiste sõltub, kes sa oled, millega sa tegeled tegelikult, et on suhteliselt selline laialivalguv mõiste. Samamoodi me ei ole kokku leppinud õiglase üleminekumõistes, mis tähendab õige neile, kellele ta õiglane on, kui õiglane ta on. Me ei ole ka selles asjas ei ole kokku leppinud, et me teame, et mis on see, mida me tahame. Aga sellist definitsiooni tegelikult ei ole sellel. Ja on ka erinevad siis interpretatsiooni, et mis on rohemajandus kui roheline, mis on roheline. Eks tuleb siis seda asja arutada ja vaadata, et siis kas me leiame selle mõiste mingil hetkel, mis see on ja mis on see siis, millega kõik ehk rahul ollakse ta. Ma olen rohemajandusest kõneldes kuulub niisugusest ettepanekust, et poes võiks olla iga kauba juures hinnasildi kõrval kirjas ka see, kui suure keskkonnajälje selle toote tootmine on põhjustanud. Siin on ka niisugune psühholoogiline aspekt, et see võib olla minu südametunnistuse rahustamiseks, et ma ostan väiksema keskkonnajäljega toote või vastupidi, see võib inimestes tekitada niisugust kliimaärevust. Kui palju sellele on mõeldud kasvuhoonegaaside emissioone, mis teatud toote tootmise ja transpordiga tekened on selle pakendile kirjutamine või siis ka hinnasildi kõrvale kirjutamine. Seda on palju proovitud ja palju ka kasutatud, et tal mingi mõju on. Aga ta ikkagi nõuab teadlikkust, et inimene, kes ei hooli ja ei tea, ega see üks number seal sildi peal kõikide EVA muude asjade reas väga palju, palju ei aita. Kliimaärevus on täiesti uus nähtus ja kahjuks on teadlaste poolt Eesti inimesed, kes tegelevad teaduse kommunikatsiooniga. Kuidas me, kui me midagi avastame või mingi artikli kirjutama, et kuidas me seda siis rahvale lahti seletama, nii et sa arusaadav on? Osaliselt on see põhjustatud selle kommunikatsioonipoolt, sest lihtsam on rääkida halbu asju. Ja meedias on, tihtipeale on kliimamuutustega näidatakse torme, orkaane, mis käivad sellega kaasas. Kui sellest räägitakse, on need pildid, sellised surevad inimesed kuni selleni välja, et ma olen näinud ise videod, kus näidatakse laibakotte, et kliimamuutus tapab, aga vähem räägitakse sellest, et mis need head asjad on, mis sellega kaasneks, et kui me seda muutust majandaksime ja kui midagi siin tapab ja sa tead, et midagi kogu aeg kuskilt hiilib ja iga aastaga hullemaks läheb. Sest see tekitab ärevust, kui seal samal ajal ei tea. Ta ei ole informeeritud sellest, et Costa Rica on energia, on juba 100 protsenti taastuvenergiana. Et sellised muutused, mis on olnud tegelikult väga suured viimase 10 aasta jooksul, nad ei ole veel piisavalt kiired, aga need muutused toimuvad või et Šotimaa pani viimased söeelektritootmisjaamad kinni rohkem kui kolm aastat tagasi või inglisma olen tuuleenergia odavam kui energiat tuule, päikeseenergia palju odavam kaevanduse lahti tegemisel ei ole mõtet, sest see on kallim. Selliseid asju räägitakse suhteliselt vähe, võrreldes siis nende hirmude ja nende katastroofi lugudega nagu siberi põlengud, mis on siis tingitud siis loodusliku kliimakliimat, me mõõdame ikkagi siis kolmekümneaastate keskmisena neid muutusi, sellele ilma varieeruvus siis kliimamuutused said lihtsalt õnnetult kokku ja tekkis, kes siis selline kuumalaine, mida me see suvi nägema, et need mõjus, on väga raske ette ennustada. Ja siis need lood on ju, tegelikult on ju kohutavad lood, mis tekitavad hirmu ja ilm on rohkem tekkinud noorte seas kes näevad siis seda, et kogu see muutus, mis toimub, kliimamuutus, et see ohustab nende tulevikku, nende heaolu. Ja sealt on ka siis Flidesse, Füüdža võix tõlkides reeded tuleviku jaoks see liikumine tekkinud ja see on osaliselt sellest hirmust antud liikumine, et meie võtame praegused täiskasvanud, võtame ära laste tuleviku, sellepärast et mitte midagi tee. Mis on ka tegelikult siis selline hirmul põhinev liikumine. Parem kommunikeerimine, aitaks siin aitaksid on väga keeruline, see kliimamuutuste kommunikeerumine on väga keeruline ja kindlasti aitaks, kui teaduse poolega tegelevadki ongi kohe kliimamuutused, on teadlased, kes kuvand spetsialiseerunud, kuidas paremini kommunikeerida kliimamuutusi, seda, mis kaasneb see, mis võimalused on. Uuritakse seda, kuidas meie aju reageerib selliste väga hirmsate asjadega nagu kliimamuutus, et kui me näeme neid orkaane surnud inimesi, suuri põlenguid siis paljude inimeste reaktsioon on tihti see, mis ikka parem. Elan praegu nii hästi, kui saab, et see on hirmus, et ma ei taha, ma ei taha mõelda, ma ei taha näha ja, ja ongi kõik. Jätkan oma vana eluviis, lihtsalt katsun mitte mitte mõelda sellele asjale ja seda on hästi palju. Teadlaste uuringud on lihtsalt inimesed lülituvad lülitavad ennast välja sellest probleemist, kuna tunnevad ennast jõuetuna. Kui nad näevad neid suuri suuri muutusi ja suuri suri hirmsaid asju. Kaja loodimisel on nii majandusteadlane kui kliimateadlane Annela Anger-Kraavi Te, olete Saaremaalt pärit? Jah, juhtus nii. Otse Kuressaares? Ei, tegelikult ma olen pärit kesk Saaremaalt. Sünniga on kesk Saaremaal Eikla küla aga siis varajases lapsepõlves ja vanemad vanemad kolisid Kuressaare külje alla ja, ja seal masse siloskasvuseni, kelleks unistasid saada. Kui te laps olite unistasin arstiks saada. Tahtsin arstiks saada väga, kuni siis keskkooli ning kui ma Sellel ajal keskkoolis õpetaja eriala mingit eriala ja siis mina valisin õe elukutse ja siis ma sain väga kiiresti sai mulle selgeks, et et ma ei suuda kellelegi süsti teha, ma ei suuda kellelegi lõigata. Sellel ajal käisime lahkamisi vaatamas, mulje on rada, midagi, seinad hakkasid liikuma. Ja siis sealt emale küll ütlesin, et lähen Tartu Ülikooli arstiks, aga tegelikult läksin bioloogiasse. Julgen päris emale öelda, et minust arst ei saa. Käin haiglas peaaegu kolm aastat krosse haiglas. Proovisin õppida ja töötada, aga ei, minust ei saanud arsti. No bioloogia on ju peaaegu et naaberalameditsiinile jah, aga ega Mairiga lahata tahtnud. Minule on väga raske olnud kellegile haiget tegemine. Kuidas teie elu edasi läks, kui te olite Tartu Ülikoolis bioloogia lõpetanud? Teoloogiat õppides, mis on ääretult huvitav eriala ja ääretult vajalik, isegi kui see kunagi bioloogina töötav teadlasena bioloogianud tegelikult laialdane mõiste sinna käivad mitmed kitsamad erialad vina spetsialiseerusin molekulaarbioloogi geneetika taimedega seotud mitte loomadega ega inimesega, ega? Ta oli huvitav. Samas meil olid tolleaegse õppejõuga olid ideed, mis sellel ajal olid, ütlevad hullumeelsed, praegusel ajal nad on, on juba täiesti sellised tavalised, kuidas geene muuta taimedesse, kuidas kuidas suurendada Pearkis taimedest toota biolagunevat plastikut ja mingeid selliseid ideid meil oli, meil oli neid suhteliselt, ma kõiki neid enam ei mäleta, aga see oli suhteliselt selline hullumeelne tallele. Samal ajal mul oli juba tekkinud huvi majanduse vastu. Täpselt samal päeval, kui ma Tartu Ülikooli bioloogia lõpetasin, mis tollel ajal oli, siis meie õppekava oli väga, väga intensiivne, ikkagi katsime praegu palju rohkem aineid, kui praegu seda tehakse. Ja tekkis huvi majanduse vastu ja samal ajal siis ma läksin, õppisin ärijuhtimist sealt kõrvalt ja ma lõpetasin kaks kuuli, samal päeval ühe hommikul ja teise õhtul. Et sealt tekkis huvi, tekkis huvi veel majanduste tase õppima minna ja mind kogu aeg tegelikult huvitas, selline on kahe alavaheline asi, loodusseotud majanduse eest rohkem selline looduskaitsega seotud majandus, et kuidas need kaks asja siis omavahel koos eksisteerivad ja see mind kogu aeg huvitas. Ja siis sealt edasi ma läksin Tallinna tehnikaülikooli rahvamajandust õppima ja siis ma lõpetasin ka selle kooli ja sealt tuleb see majandusharidus ja mõlemad koos on olnud minu jaoks vähemalt edasises elus väga kasulik kombinatsioon sellega tegelema hakkas, millega ma tegelen praegu sealt edasi siis tekkis mõte, et ma tahan tegeledagi kliimamuutustega Eestis sellel ajal minule juhendajate olnud, läksin magistrantuuri Tehnikaülikoolis? Jaa, mulle soovitati, et otsi juhendaja välismaalt. Ja minu vastus sellele oli, et kui ma juba hakkan Uiwandajat välismaalt otsima et miks ma siis ei lähe juba välismaale õppima, siis majandusmagister mul jäigi pooleli ja ma läksin ära, tegin avalduse Cambridge Ülikool Inglismaal, seal on selline eriala nagu keskkonnapoliitika, mis on siis poolõigust, keskkonnaõigus, pool majandust ja Yorki Ülikooli, kus oli ka keskkonnaeriala, kes kliimamuutuste poolest seonduv seal enam täpselt ei mäleta, kuidas see täpselt selle kursuse nimi oli, aga pakkumine mõlemalt poolt ja kuna Cambridge on selline veidi veidi vanema veidi edevam, kuulsis edevus minust võitu ja, ja sinna ma siis läksin. Sealt tuli siis doktoriõpe pärast seda. Ja esimesel aasta tohtrandina mul juba täiskohaga töö. Ja nii need asjad läksid ja seal te kaitsesite oma doktorikraadi. Mina kaitsesin oma doktorikraadi Cambridge'i ülikoolis ja minu doktoritöö teemaks oli lennunduse kliimamuutuste poliitika ja selle mõju Euroopa Liidu majandusele kiimamuste poliitikat üldisest analüüsida, selleks peavad tegelikult väga hästi aru saama sellest teadusest, mis seal taga on, sellegagi ma teadusest, mis see on ja mis muidu on väga raske sellist tööd teha. Ja kõige huvitavam asi minu jaoks oli see, et kui mulle siin selline kokkulangevus nagu või selleni uus või kuidas öelda või õnn, et kui ma tehnikaülikoolis olin oma majandust tegin majanduskraadi siis ma lugesin ühe, professor Parkeri artikleid, teadmata, et kunagi seesama inimene, minu doktoritöö juhendaja. Ja kui ma siis Cambridge läksin ja me kohtusime ja ta ütles, et tahaks mind või oleks nõus mind juhendama, sest see oli selline, on minu jaoks selline tohutu au ja vedamine. Hästi, mulle need artiklid meeldisid, mulle meeldis, kuidas ta kirjutas, mulle meeldis, mida ta tegi. Ja siis äkki ma olen sedasama inimese kabinetis, mis oli hästi selline vahva ja õnn, hirmuäratav, mäletan kordselt esimest kohtumist, aga praeguseks me oleme siis väga-väga head sõbrad. No ma arvan, et see tee oli teil tähtedesse kirjutatud. Kas oma magistrikraadi keskkonnapoliitikas te tegite sealsamas? Jah, see on Cambridge'i ülikoolist, seni ma läksingi siis tehnikaülikooli magister Raimo Poolale majandusmagister ja ma oleksin keskkonnapoliitika magistrisse siis Cambridge'i ülikoolis. Mida teie teadlasest c5 veel leida võib? Teadlase c5 leiab tihtipeale neid artikleid, mida ta kirjutanud on. Sealt leiab näiteks palju, aga leiab ka muud tööd, näiteks projekte, mida ma olen teinud erinevate riikide valitsustele, ÜRO-le, konsultatsioone firmadele leiab seda, et ma olin Cambridge'i Ülikooli eesti seltsi taasasutaja ja taasasutatud seltsi esimene president leiab ka seda ÜRO-s toimuvat tööd läbirääkimiste osalemisest, kuni siis kõige esimesest kohtumisest, kus ma olin 2009. aastal leiab hobisid, mis mulle meeldivad. Mulle meeldib mere käia, meri ja purjetamine küll poliitikas olemisega. Rootegevustega on siin väike vahe sisse jäänud, aga mul on laevajuhiload pooleli. Inglismaal meil on, ma ei tea, kas ära lõpetada. Mängin rohkem küll endale kontrabassi. Meeldib söök ja söögitegemine. Jooga sealt leiab ja üht koma teist keeleoskusi seda, et ma olen Cambridge'i heategevusühingu tegevjuht ja see ühing tegeleb siis uutmoodi mõtlemisega majandusteaduses alternatiivse majandusteadusega, selle soodustamisega sealt natuke üht koma teist leiab, võib-olla sealt leiab seda jonni tegelikult saarlase jonni kõvasti ja mitte allaandmist. Te olete elus nii palju saavutanud. Kas selle nimel on tulnud millestki loobuda? Ükski asi ei tule tegelikult ise ja lihtsalt vabast ajast on tulnud tihti loobuda, nagu praegu. Mis on ingel, haige on see, et ma tahaks purjetada, tahaks sõita. Aga kuna Eesti eesistumise ajast Euroopa Liidu eesistumise ajast on kus siis ka mul oli au osaleda, kus keskkonnaministeeriumi kolleegidega seda tööd teha. Et siis ei olnud selleks mahti ja nüüd nüüd on tasakesi sinnapoole jälle tagasi minemas, aga noh, sellistest, et aeg-ajalt tuleb ikkagi öelda, et nüüd on vaja pühenduda millegile ja, ja siis panna hobid kõrvale. Ükski asi ei tule lihtsalt, et on vaja tööd teha ja ja aeg-ajalt on ka seda, et on vaja pikalt öötunde üleval olla ja tööd teha. Samas jälle, kui midagi tehtud saab ja siis sain jälle väga hea tunne. Te olete valmis ennast kokku võtma pikkadeks ja pingelisteks tööpäevadeks ja võib-olla see on ka veidi sõltuvust tekitav. Just nimelt kui ma seda ütlen, siis ma mõtlen, on ÜRO läbirääkimisi, mis kestavad reeglina kaks nädalat või natuke rohkem. No kas me väga vähe magame tihti ja kus on pikad ja pingelised päevad. Aga see, kui sa saavutad saadud, mille eesmärgilt see töötad, siis see tunne ikka see on väga hea tunne. Dinoab tilka diplomaadioskusi, et inimeste konflikte juba eos ennetada ja, ja pakkuda võimalikke kompromisse ja te olete ilmselt ka väga hea inimestetundja selle töö tulemusel. Seda minule iseendaga kohta raske öelda, et kas ma olen tegelikult on ka mõningane treening seal taga kogemuste põhjal treening teine on kas siis ametlik ametlik treening, mitmepoolsete läbirääkimiste treening? Inimestetundja mulle lihtsalt meeldivad inimesed, mulle meeldib inimestega koos olla, on see, et meil tööalaselt Me oleme eri, võib öelda nii, et eri pooltel me tahame erinevaid asja, ei tähenda seda, et mu sõbrad ei ole. See on tegelikult olnud imeline minu jaoks seal töötada ja nende inimestega kohtuda. Et need inimesed, keda sa tundma õpid, igalt poolt maailmast nende lood, nende isiksused ja need sõprused, mis tekivad ja see on tegelikult väga see toitepinge, see on selline mõnus ja austus. Mis meil üksteise vastu on, see on väga-väga ilus. Seal on ilusaid lugusid. Tihti räägime Eestis elava sõbra mango puudest tema aias, kuidas mango saak oli mitut sorti mangot, ütleme kaks erinevat sorti mango aias, et sellised sinna juurde see on. Sa aitab nende pikkade päevade väga raskete keeruliste olukordadega toime tulla. Sa tunned sellist tuge ja soojust ja sõprust? Ma olen selle koha pealt võin öelda, et ma olen väga, väga õnnelik inimene, aga ma arvan, et ma olen kogu aeg väga õnnelik inimene. Kadestamisväärne räägime veel teie tööst, te olete praegu vanemõpetaja Cambridge'i ülikoolis, kellele te loete ja mida? Õpetan, suhteliselt vähe ja see on mu enda valik tegelikult olnud. Ma õpetan majandust ja ma õpetan tegelikult majandust esimese kursuse tudengitele. Ja kui ma võtan need vastu ülikooli, sellega tegelen ja siis aeg-ajalt, siis ma pean loenguid siis oma väga sellise spetsiifilise kliimamuutuste-ga seotud kas poliitika majandusega, et et siis erinevatele tasemetele, aga põhiliselt jah, ma õpetan bakalaureusetudengitele majandust. Aga õpetan ka teistes ülikoolides näiteks Varssavi Ülikooli professor ja õpetan kliimamuutusi ja kliimamuutuste siis majanduste mõjusin seal ülikoolis ja just nimelt magistritasemel. Ja ka siis, eks sa hakkad, novembri jäi siis firmajuhtidele. Et aga mama professori sellise täisprofessori karjäärist loobusin just sellepärast, et pühendada rohkem aega teadlastele. See oli minu teadlik valik ja sama tegi minu omaaegne selles doktoritöö juhendaja kui ta üks hetk, ütlased täiskoormusega õpetamine ei ole see, mis talle pakub ta hingele, nii palju, kui ta tahaks, ta tahab rohkem teadustööd teha ja siis selle nimel, siis tuleb tegelikult ära anda see nii-öelda see koht või see täiskohaga professoriks olemine mis teemaline teadusartikkel või uurimistöödelt parajasti pooleli on. Neid mitu teadustöid praegu on kaks suurt projekti. Üks siis tegeleb Pariisi leppe eesmärkide saavutamise uurimisega ja just sellega, kuidas kasutada paremini ära neid oskusi ja mudeleid, mis meil olemas on, mitte uusi teha või kuidas need paremini kasutada saaks ja just see, et see kommunikatsioon teaduse ja nende vahel, kes siis poliitikaga tegelevad või need muutse ellu viivad, et seda parandada, et sellega seotus projekt ja siis teine, nüüd just alanud projekt maikuus tegeleb Ida-Virumaaga ja Ida-Virumaa õiglase üleminekuga. Ja see on ka Euroopa Liidu rahastatud projekt. Vaatamegi seda, et kuidas põlevkivist loobumine ja teised siis kliimapoliitikameetmed Eestis mõjutavad Ida-Virumaal inimesi, eelkõige mõjutavad siis majanduslikku olukorda, mõjutavad suhteid inimeste vahel ebavõrdsust ebakordsest nii naiste, meeste kui ka vanema noorema põlvkonna vahel kui ka eestikeelse ja muukeelse elanikkonna vahel poliitilisi vaateid. Ja see on nelja aastane projekt, mis siis nüüd just alanud on. Et sellega siis seda neid mõjus analüüsida. Ja kui need mõjud on teada potentsiaalsed mõjud, mis olla võivad, siis saab otsida ju nende vältimiseks lahenduse ja ka seda me oleme jah, just alustanud homme on mul kella 11-st 12-ni, ma tutvustan seda projekti väiksel eestipoolsel mõttekojale. Enamus inimesi on küll veebipõhiselt osalemast, kuna ikkagi ei ole veel väga hea mõte suurema pundiga kokku saada koroonaviiruse pärast, aga siis on selline ja tutvustas neile ja siis kuulata nende ootuse, et me ei lähe sinna kindlasti sinna Ida-Virumaale ütlema kellegile, mida nad tegema peavad. Me läheme kuulama ja me kuulame inimesi, kohalikke inimesi, aga ka loomulikult ka ettevõtteid ja nende mõtteid nende oma tuleviku kohta. Ja me töötame koos kas siis Ida-Virumaa omavalitsuste Liiduga selles projektis. Sest meil on ka siin nagu kohalikud omavalitsused kaasata uurimisse kogu projektis, sest see töögrupp tegelikult on 12 erinevat uurimisasutust üle kogu Euroopa, et see ei ole ainult Eesti, kes juhivad erinevaid, siis ülesandeid ja tööpakette siis selles projektis. Ja lähema vaatluse all on meil peale Ida-Virumaa Vello Reini limiidi piirkond, Põhja-Makedoonia sõjapiirkond ja Sileesia 100 piirkond poolases Põhja-Makedoonia Kreekas, Sis Nende piirkondade siis ees seisvate muutumise uurimisel, mis üritame kasutada samasugust metoodikat, et siis võrrelda neid. Ja samas toimub ka siis lisaks nendele piirkondadele meil on üks tööpakett, kus me kaasame ka teisi Sis regioone, mis on fossiilkütuste tootmisel ja põletamisega seotud energia tootmisega, sellest. Ja suur osa sellest projektist on kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine. Ei ole mõtet ju nii-öelda jalgratast leiutada, kui kellelgi teisel on see kogemus olemas, et kas see kogemus on siis positiivne või negatiivne, on negatiivsetest kogemustest, tihtipeale on rohkem õppida kui positiivsetest kogemustest. Seal on palju väikseid projekte veel ja järgmine doktorant lõpetab ja, ja nii edasi. Mõlemad need projektid, need suured projektid on tihedalt seotud just ka kommunikatsiooniga ja teadlased kliimamuutuste, kemots, poliitika kommunikatsiooniga ja ja koostöös siis nendega, kes tegelikult neid poliitikaid ellu viivad. Need on praegused kaks suuremat projekti, mis mul on. See on nii sümpaatne ette oma teadlasepotentsiaali ja analüüsivõime tooted kodumaale tagasi. See tähendab seda, et te hoiate pidevalt silma peal, mis meil siin toimub keskkonna ja majanduse ja poliitika vallas. Te käite Eestis tihedasti. On juhtunud jah, et ma olen hakanud Eestis tihedamini käima, kui ma varem käisin. Seda võib ka seletada võib-olla sellega, et need teistes nagu ajad muutuma hakanud ja on huvi rohkem kliima ja kliimapoliitika vastu kui enne. Üks on see projekt ja, ja teine asi on ikkagi, et et aeg-ajalt ma teen väiksemaid töid mitmetele riigiasutustele ja räägin nendega, kellel on nõuajaja, annan nõu hea meelega. Ja üritan ka siis, kui kutsutakse kuskile esinema, siis ka nii palju, kui mul võimalik on ka tulla ja rääkida. Et nad ei tunne end, noh, et kui ma saan aidata, siis ma tahan aidata ja noh, ikka koduma ja. Viimasel ajal on jah seda rohkem olnud. Ja on tore, et on, on kutsutud ja kui ei oleks kutsutud, võib-olla ei oleks sinna ka see, et on, tekkis selle vastu, mis ma teen, tekkis huvi. Eriti alguses täiesti eesistumise ajaga. Siis keskkonnaministeeriumist paluti mind appi, mis oli väga huvitav kogemus ja, ja mille eest ma olen ka väga tänulik, et see kogemus oli, oli ja on, nende koostöö meil on jätkanud ja seda eriti kliimaläbirääkimiste osas. Eestimaa on uhke oma poegade ja tütarde üle, kes on saanud hea hariduse, teinud head karjääri teaduses välismaal ja oma teadmisi osaliseltki Eestisse tagasi toonud. Teil on raske hooaeg ees oma koduülikoolis, kui me võime nii-öelda ÜRO-s, nii et Annela Anger-Kraavi väga palju jõudu teile selleks kõigeks. Aitäh pika intervjuu eest. Aitäh, jäädke teile. Täname. Tegelikult tuli Kaja Kärner ja uus kaja loodimine nädala pärast kuulmiseni.