Puid panevad alla Kristel Aaslaid ja paljas porgand. Imelist laupäeva hommikut teile, kallid raadiokuulajad, kes te siin raadio kahelainel olete valmis naiste sauna kuulama? Meil on mõnus ja soe, meil on mõnus ja soe. Ja me oleme valmis jälle tõstatama ja siis lahkama uut teemat ja tänaseks teemaks on meil traumad. Ja ma arvan, et paljud on siin ikkagi mingeid traumasid kogenud nii füüsilisi kui vaimseid, aga eelkõige ma usun, et me võtame ikkagi ette need vaimsed traumad, et ärme hakka rääkima siin kukkumistest luumurdudes, diamuudest vigastustest, vaid pigem ikkagi lähme kohe ikkagi sügavamale ja arutleme teemasid, mis neid päriselt ka kõnetavad ja milles on midagi üldse parata, et me ei saa midagi parata, kui me vahepeal libastumine kukume absoluutselt ja hakkamegi, siis seda kohe niimoodi lahkama ka enne selle lahkamise juurde asumist. Ma arvan, et kuulame sellise meelt paitava loo. Jah, mul on pakkuda teile armas lugu, beibi esindaja on siis Force't. Naiste saun, te kuulasite siis lugu beibi, ma loodan, et meeldis kusjuures ma olen saanud päris head tagasisidet, et rahvale meeldib meie muusika. Meie muusikavalik kas siin olen ka, keegi kirjutab, ma kuulsin ka, et raadio kahele on antud väga ilusti teada, et see muusikavalik on väga mõnus teistmoodi, sest ei ole nagu niisugune klassikaline mainstream muusika ja see, mis me siin pakume raadio lainele. No vot, miks me oleme sellised? Ei ole sellised mainstream neiut ka jah ja ei anna. Minu arust see on ka selline väga tore komm Kliment inimesele, kui, kui sa ütled, et mulle meeldib sinu muusikavalik ja ka maitse see on kuidagi systeni jälle selline intiimne väga individuaalne asi, et kui Mul on näiteks ka ma usun, et kaks inimest, kellel on täiesti erinev muusikamaitse, nad lihtsalt ei sobigi kokku. Et ma mõtlen just seise armu armupaarike nii-öelda, et minu arust see võiks olla koht. Et see on ka esimesel kohtingul üks niisugune tüüpküsimusi, et mis muusikat sa kuulad, siis ütlete, et inimese kohta väga palju ära ja samas on jällegi ka see, et noh, mõned inimesed on võib-olla niimoodi, et nendel on meelismuusikastiil ja siis on selline, et nad on avatud kõigele ja just just ja mina isegi olen samasugune, et hards daily kuulan ma näiteks trennis, kus ma pean pumpama rauda ja siis joostes kuulama mingit popimat muusikat, mille ma saan ka kaasa laudegma metsa vahel panen jooksu. Ja siis kodus jällegi mulle meeldib lounge muusika, džäss, klassikaline ka meditatiivne muusika üldse, tegelikult ka heli nii-öelda teraapiline, muusik ka ja nii edasi. Vot näed, selline sellised muusikalised mõtted on meil täna sellised muusikalised neiud, aga räägi siis trauma. Huh Ma ei teagi, kust alustada, sest tegelikult see on selline põnev topikat väga ei ole ju, nii et. Kuule, kuidas sul läheb, mis raamat Sul on või näiteks esimene kohting kohe kysike, et räägi mulle oma traumadest nagu täpselt selline asi, mis tegelikult ei tule niisama kergelt välja ja tavaliselt tulebki välja armusuhetes või väga lähedases sõprussuhtes. Kus siis saab see inimene ise ka ei ütle sulle ta ala, ma ei tea, mul on trauma, et seepärast ma käitun nii vaid see on pigem ikkagi see, et inimene käitub kuidagi sinu jaoks irratsionaalselt Ta pingutab mingisuguse asjaga nii üle või ta kuidagi võtab hästi südamesse mingid teemad ta solvub või näiteks tunnebki, et ah, sa ei ole ikka õige kaaslane on minu jaoks, et sa puudutasid minu valu kohta vaata ja millest need traumad tekivad, väga-väga suur osa traumasid tekivad juba lapsepõlves, kus nagu kallid vanemad, kallid lapsevanemad, ma ei ütle üldse, keegi kasvataks oma lapsi kuidagi valesti, sellist asja nagu õige või vale ei ole, on lihtsalt nagu vastavalt sinu elukogemusele sinu õppetundidele vastavalt sinu teadmistele toimub see kõik ja kindlasti vanema tahad alati oma lastele kõige paremat ja nad ei lihtsalt ei tea vahepeal paremini. Ja me tegelikult isegi ei tea, mis hetkedel võime oma lähedastele oma sõpradele oma lastele oma vanematele traumasid tegelikult põhjustada. Ja miks just lapsepõlvest nii palju traumasid on, sest see on see moment, kus laps kujuneb, vaata välja, et kus ta alles õpib iseennast tundma ja lapsed õpivad ennast tundma läbi peegelduse lapsevanematelt. Et kuidas lapsevanem siis peegeldab last, on see, mis enese nii-öelda aru arusaam iseendast lapsel tekib ja põhikoht, kusjuures mida ma panen tegelikult tähelepoodides kohvikutes, sõbrannade juures, mis tekib, on see, et laps, tütar, ta ta lõi enda pea ära, ta kukkus mis iganes, tüüpiline asi, mis lastega juhtub, kukub pea ära ja hakkab nutma ja lapsevanem ütleb selle peale ei juhtunud midagi, ära nuta, kõik on korras, et ei saanud haiget, vaata et sa ei tohi, et nad ütlevad ka, et sa ei tohi lapsele vat anda seda tähelepanu, et siis ta ei saa aru, kus vaid midagi oli. Ja tegelikult see on kohutav asi, mida teha seepärast, et lapse arusaam juhtunust nagu muutub Sheikiks, ta ei saa enam aru, mis värk, loodan, et oota, ma ju kukkusin või kas ma ei tohi nutta, kui ma kukun, kas ma ei tohi nutta, kui mul on valus ja sealt tekib üks väike selline trauma, kus laps õpib oma tundeid alla suruma ja ta ei usu nagu seda, mida ta tunneb, ehk siis ta tunneb valu, aga tema jaoks valu kehastatakse ümber niimoodi, et ta peab hoopis peitma seda valu ei ole, okei, nutta ei ole okei, tunda valu ja siis näiteks tänane õppinud psühholoogiks ja jube vinge on vaadata, kuidas ta oma lapsi kasvatab. Laps kukub pea ära ja selle asemel, et öelda, et ei juhtu midagi ära ja kõik on korras, näe vaata ime tantsib mis iganes ained, selle asemel, et peletada lapsel seda mõtet, ta sai haiget, ta pigem justaned. Oi, kallikese lõid pea ära, valu läheb kohe üle, et praegu on natukene valus, aga näe, luba. Emmebaik Ta puhub peale valu läheb ära. Et ma mäletan, et vanaema oli ka vist see, kes ütles, et tegi seda, ma ei tea, ma arvan, et meievanused lapsed mäletavad, kus sellise harakale haigus, varesele valu, harakale haigus, meie laps saab terveks või midagi niisugust, jah, et saad terveks, mis iganes see oli. Et see oli ka see, et nagu näe, saadame selle valu ära, et see valu oli, aga saadame ta ära. Jah. Aga tänapäeval on jah kuidagi jube halb, valus on vaadata, kuidas seda tehakse, ilmselgelt vanem tahab lihtsalt lapsi nutta, tahaks, et ta unustaks ära, et haiged ei tunneks seda valu. Aga laske sellel laksuse valu tunda ja laske tal aru saada, et ta tunneb seda valu ja miks valu kliendi ja siis ühendage, et järgmine kord vaata et siin võid kukkuda või mis iganes, laps nagu õpib sellest midagi ja see on lihtsalt nagu üks kõige väiksem näide sellest, mis tegelikult siin maailmas toimub. Kui tihti me tekitame traumasid, kas oma lastele või kaaslastele või mis iganes? See on tegelikult üks asi, mille, mille pärast ma olen nagu tohutult kartnud seda, seda lapsesaamisasjad. Väga ootan, kui see juhtub, siis juhtub ja see on väga lahe, kui see juhtub, aga ma vaatasin ükskord sõbranna last hoides vaatasin teda mängimas lõbutsemas ja möllamas ja olemas lihtsalt laps on ju. Ja siis järsku nagu kuidagi nagu tuli siuke kõhn sain nagu mingisuguse teadmise või nagu aru saama ka vastu pead, et otsaga kui ma nagu selle lapse saan, siis ma pean inimese kasvatama, ma, ma pean olema nagu sellises kohas, kus ma olen mingi, nii see need ränne inimene olema. No täpselt ja siis ma hakkasin, nagu ma üldse tegelikult ise ka ei tea, mitte midagi. Kuidas ma saan mingile väikesele inimesele, kes, kes hakkab nagu olles ennast kokku panema, et ma olen nagu mingi näe, võtan need tükid ja siis need käivad sinna, need, kes sinna, et ma nagu seda hakkasin järsku kartma ja see ongi see, et ma ei tea kunagi, mis minu heas usus öeldud asi või noh, ongi heas usus on kõik, mida ju lapsevanem teeb oma lapselapse heaks. Millal on see miski, mis ta kasvab suureks, nõnda et see, kui see niimoodi ütlesid või niimoodi tegid, see on mulle eluaegse trauma tekitanud. See hirm oli järsku nagu, oo, see oli nagu kuidagi halvas. Okei, ma ei tea, kas ma ikka nii valmis olen seda last saama, kuigi samas jällegi eks, eks laps õpetab sind täpselt sama täpselt, et kindlasti ei saa nagu hirmust lähtuda, ta kardab midagi, et sellepärast midagi tegemata jätta. Aga Yasse teadme näiteks, et kui sa nüüd, kui ma nüüd peaks hoidma oma õe last, siis selle lapse elu on sel hetkel minu vastutada ja siis anda tagasi nii, et Pops tal kukkus esihammas välja. Sorry see nagu päris julm vastutus tegelikult, ja üldse mõelda, et kui sul on siis enda laps, et et kõik need traumad, mis seal on kõik sinu vastutusel nagu aga samas tegelikult ka ei ole, sest see on nagu paratamatu, et neid tuleb ja tegelikult usu mind, mitte ühtegi inimeste, kasvõi ilma traumadeta, ilma nagu mingite valukehade asjadelt üles. Seepärast, et meie elu ongi ju see, et me lahendaksime neid traumasid. Õpiksime neist kasvaksime neist välja ja üldse mingid tüüpilised traumad on ka tegelikult armuvaluga seotud raamat, et mingi teismelised suhted näiteks ma tean, et sinul on petmise suhtes trauma, miks vaata, me oleme rääkinud ju petmisest, miks ma olen niisugune, et kõik asjad on minu jaoks põhimõtteliselt petmine ongi see, et ma olen kunagi olnud nii väga petetud, et ma ei taha kunagi tunda seda enam, et ma seal nagu väga tugevad need petmispiirid ja nii edasi, et ma tean, et see on traumast lähtuv või näiteks minu üks põhilisi trauma, see on tegelikult selline hülgamist, tunne, armastusetuse tunne ja mitte, et mu vanemad oleks mind armastanud, aga meil oli peres kolm last ja me kõik sündisime väga lähestikku nagu poolteist kuni kaks aastat vahet. Kõigil, ja mina olin kolmas on jaa, jaa. Naljakas ongi, et mu vennal ja õel ei ole seda, nemad olid vanemad lapsed, nemad said selles mõttes rohkem tähelepanu, et nemad olid pikemat aega üksinda või kahekesi, teine, aga mina olin veel see kolmas, kellega tuli vaeva näha ja kuna ajad olid väga teised ja raha ei olnud enamikel peredel ikkagi nii kättesaadav siis mõlemad vanemad rügasid kahel töökohal. Ma olin kogu aeg, kas vanaema hoole all olin üksinda. Mul vend käis mul väikevend nagu vend oli, mingi kaheksa käis mul lasteaias järgi ja nii edasi. Et ma tundsin hästi tihti, et vanematel ei ole mu jaoks aega või, aga noh, väike laps ei saa aru, et nagu, mis ta päriselt seal aega teevad ja miks ei ole ja ma kartsin, et mind ei armastata. Ja siis, kui su vend ja õde veel ütlevad, et sa oled lapsendatud nagu teevad neid nalja, siis ma arvasingi, et ma lapsendatud, ma pole tahetud laps, mul oligi mingi trauma täiesti niimoodi, et kõik edasised armusuhted vate armusuhetes me püüame leida endale selle kaaslase, kes suudab tervendada neid traumasid või neid valu kehas, mis meil on tekkinud. Püüdsin leida siis kaaslast, kes armastab mind metsikut, kes armastab piiritult, see oli minu eesmärk, ei, näed rahuldada seda armastus, ettuse tunnet ja seda vajadust siis nagu läbi armusuhte ja ülla ülla, kui sa leiad kaaslase, kes siis armastaks Impiiritavalt siis see nagu kaaslane ei sobi sulle, sest ta ei ole seal kohas, kus tema saaks sind tegelikult tervendada, sest sa vajad sellist inimest nagu oli su ema või isa, ehk siis ta hoiab sind nagu armastusest veits eemal ja kui ta siis annab armastus, siis sa nagu tervendab sind, kui sa saad kaaslase, kes on ool over Teplays nagu oi musi-musi-kalli kallima tantsu ka terve elu koos veeta kogu aeg sinuga koos olles tekib täiesti nagu bloked, sest sa saad seda liiga palju ja ja seepärast, et ta ei suuda sind tervendada, sest ta ei ole tai replikeeri sulle su vanemad, kes siis nagu oli eemale hästi palju ja nii naljakas, kuidas sa küll mõtled, et sa tahad inimest, kes nagu hästi palju siis armastaks sind tegelikult ei taha ja ma leidsingi endale suhted, kus kaaslane tahtis kohe üksi alla Quaid tahtiski eemal olla, oli kas emotsionaalselt nagu kättesaamatu, või siis füüsilise kättesaamatu ja siis ma jooksin kogu aeg, et palun ole minuga, ma ei taha üksi olla, mõnikord ma ei taha üksi olla. Ja see on nii naljakas, et see on lihtsalt tekkinud mingist trauma. Väikse lapsena oli aga see nii sügaval sees mul kinni, et nagu veider mõelda, et peaaegu kolmekümneaastane naine võib tunda ennast üksildasena, kui mees ütleb, et tead, ma lähen, ma tahan üksinda minna jalutama ja sa tunned sellist valu nagu su ema oleks su hälli pannud sõnagi ütlemata läinud kodust ära 24-ks tunniks. Et see valu on sama suur. Ja no need ongi need mingid mustrid ja asjad, mis meil hakkavad, hakkavad tekkima tänu sellele. Aga kõige hullem, ma arvan, on see, kui sul on need traumad, millest sa teadlik ei ole. Ehk siis enamikest me ei olegi teadlik küll tegelikult ju me arvame, et see on lihtsalt minu iseloomujoon. No täpselt ma, sest ma praegu nagu mõtlen, kuulan su jutustust ja ma ütlen nagu, et mul ei tule nagu pähe sellist kindlat asja, mis oleks nagu kindel trauma. Või nagu ma arvan, et mida rohkem me räägime, aga see ongi jälle hästi oluline rääkida nendest teemadest, mingisugused uksed, tuleksid lahti, mille sa oled, traumadega on üldiselt ikkagi nii, et su keha, su pea, su meel, kõik üritavad seda olematuks teha millest siis on ju tegelejad sõltuvused ja ühesõnaga sellest ühest väiksest traumast võib tekkida sulle terve kohvritäie igasuguseid muid asju, sellest siis üks, kas nüüd öelda kõige hullemaid, aga on muidugi see lõhestunud isiksuse mis ta siis on, kompleks, kus öelda, et kas inimene ongi vaik tõmmata, lõigata erinevatest nagu traumadest asjadest teavitab ümber ja, ja see on, see on, tuleb siis noh, sellest kui on nagu trauma on nii suur, et keha ja aju ei suuda sellega enam tegeleda ja ta tekitab siis erinevaid isiksusi ja isikuid sulle ajusse nii-öelda siis lahterdab ära ja peidab ära siis selle nii-öelda selle isiku isiksuse kellegi trauma juhtus ja tekivad uued, need võivad siis olla. Ma ei tea, viie aastane sina, isegi mitte sina ise, vaid viieaastane ja ma ei tea. Mary, kes tuleb, vahepeal mängib ja sa oledki ja tunned ennast täpselt temana, just, et isegi hääled on või puutuda ja kehakeel võib muutuda ja nagu miimika ja kõik. See on vist, mis on, muide, see eesti keeles on, praegu tuleb inglisekeelne ainult akronüüm, tuleb meelde Tiia idee, kus ongi nagu, et sa siis nagu tõmbad omaenda isiksusest lahti ja tekitad endale teisi isiksusi, mis on vist isegi niimoodi, et psühholoogia maailmas on siis nagu väga palju asju on veel uurimata seal ja paljud psühholoogid ja paljud selle ala inimesed aru, et see ei ole isegi vist päris, et see on ikkagi mingisugune kaitsemehhanism, mis on nagu, et nad päris jubedam kaitsemehhanism ja aga et ta ei ole nagu päris nii nagu seda praegu nii-öelda nagu räägitakse või et noh, et need, kes ütlevad, et jaa, et ongi erinevad inimesed sul seal siis ajus tekkinud. Ja, ja siis nemad nagu vahetuvad nii-öelda rolle, sul on nii-öelda host, kes on siis sina ja siis on nii-öelda see, kes teiste isiksuste Eestis nagu hooldkonna on kõige mingi vanem, siis on see, kes põhiliselt võtab üle ja see on kõik sellepärast tekkinud, et sul on lapsepõlves mingi hetk elust tekkinud nii suur trauma, et su sinu ise ei suuda sellega hakkama saada, aju lülitab välja ja paneb nii-öelda uue, paneb põmst, paned nagu mentaalse keha peale kes tahaks selle kohta rohkemat teada saada, siis tegelikult on üliviljaga film olemas, mitu filmi lausa need on nagu sellised veits nad selles mõttes nagu sarifilme, aga nad ei puutu omavahel väga kokku, aint mõned tegelased käivad nagu ühes filmis, teise esimene film, mis mina nägin alist plik aastal 2016 ülihea film, nagu õudne, nagu sihuke häiriv, see on päris hea film, aga sellesama nii-öelda sellesama community, kellel on see, see haigus on öelnud ka, et split natukene ütleme siis niimoodi. Ta ei näita seda kõige õigemas valguses, sest et nende jaoks tekkis see tunne, et et noh, et sellist varianti ei ole, nagu seal filmis on, et tekib üle inimene sinus, et sa oled. Ja muidugi see on film, vaata ta tehtagi lihtsalt põnevamaks, just et, et siin peab ütlema nii-öelda selle lus nagu need isiksused, kes tekivad, ei tähenda halba, ega see halb inimene, aga selliseid nagu üks üle nii-öelda Hollywoodi seeritud lendama laes kõndimas ei hakka arvatavasti. Aga see võib küll olla, et mõni isiksus on nagu nõrgemad tahab tunda ennast nõrgemana ongi nõrgem ja teine on näiteks tugevamaine siis teine film on klass 2019, mille ma vaatasin samamoodi ära ja kolmas film oli ka issa, mis mul on lõikamal A ja need on just saajal, Malia mäe Laamann, PIN PIN, mis iganes ta nimi oli mulle siia maal on täpselt tema tema filmid, need on väga toredad filmid, aga noh, ütleme niimoodi, et kui sa tahad selle kohta teada, siis saad sealt mingisuguse fraktsioonil selle jah, mingi info all. Oh ohoo klasse. Aga filmidest edasi lähme korra muusikat kuulama. Paneksin ette, et kuulame ära sellise loo nagu Tšeiko Prei, jah, lugu pealkirjaga sammun ennustuses, Nein. Siinpool siis paljas porgand ja Kristel Aaslaid olete kuulamas naiste sauna. Loodan, et teie laupäeva hommik on ilus ja ja et ei ole nii ilus, et nüüd lahkuksite siit naiste saunalainelt vaid ikka püsiksid ta meiega või paneksite vähemalt kõrvaklapi kõrve läheksite seda ilma siis nautima sellisena nagu ta on. Absoluutselt traumadest on meil siis täna juttu, ma, loodetavasti ma siis võtan seda kui sellist ekskursiooni iseendasse võimalikult palju, kui me sellest räägime, äkki mul meenub, leiad endas ka mingeid roomale jamas, ega ei ole üldse halb, kui järsku ongi niimoodi, et sul oli mingi trauma, aga siis sai juba lahendatud ja see nagu kaob, sest ma tean, et mul on väga palju näiteks peksmises, trauma, millest ma rääkisin. Ma tean, et see sai nagu lahendatud oma selles sügavamas osas ja nagu selles mõttes mul ei ole enam mingi hulle hirmega mingeid siukseid asju, et nagu see kadus ära ja ma isegi mõtlen tagantjärgi uskumatu, et ma üldse mõtlesin uskmatuid, mütsi tundsin, nii et sa mingi hetk lihtsalt kaotad need ära ja sa ei mäleta neile lauldagi, kuidas sa ütleksid, et sa selle traumaga nagu tegelesid, et milline oli see hetk, kus sa said aru, okei, nii tundub, et see on, nüüd on see asi siia tulnud selleks, et jääda ma võtan selle vastu. Ja siis hetk, mida sa, kas sa tegid midagi ja nagu ma eelnevalt ütlesin, et sotsid endale kaaslase, kes imiteerib mingit nagu seda inimest, kes siis tekitas selle trauma, ehk siis mul oli see küll nagu suhtepartner, kes selle trauma tekitas. Ja siis ma otsisin endale järjekordse nagu kõrtse maitsesin endale uue kaaslase ja kuna ta oli mõnes mõttes pes võib-olla sarnaste loomujoontega, et meile ikkagi meeldivad üpriski sarnased inimesed, on ju, et ikkagi sihuke Outkowing ja kena mees ja tore ja niisugune elav ja mis iganes, siis temal oli võimeta parandada mus näidata, et kuigi ta oskab olla väga flirtiv näiteks siis, kui ta suhtleb võõra naisega kuskil baarileti ääres, siis ta ei pane talle käte ümber ja ta ei ole ta ka piisavalt filt flirti või osta talle jooke või mis iganes, et nagu ta andis mulle kogu aeg tunnistust, et see ei pea nii olema. Ma ei pea nii tundma, et näiteks koligise ema, kes ma ei tea, läks teisele töökohale ja ta ei saanud olla seal, et nagu võta mind Ta vastu ja mind hellitada või mis iganes siis ma lihtsalt hoidsin, kas kaaslase, kes saab seda mulle pakkuda, et ma näiteks nutan, tunnen ennast üksikuna, ta kohe jookseb selle peale kohale ja nagu nurghurib või nagu hoiab ja hoolitseb moes, siis trauma hakkab vaikselt nii-öelda lahjenema ja kuni ta on lihtsalt nagu lahustunud ära ja ta on kadunud. Niimoodi saabki nagu neid traumasid nendega tegeleda tegelikult selle kohta üli üli üliäge raamat, millest ma praegu siinkohal ei räägi, vaid äkki me võtamegi selle siis endale järgmiseks nädalaks, et siis sealt me saame otse minna üle siis rääkida traumadest täna ja siis rääkida, kuidas neid traumasid siis päriselt lahendada ja kuidas suhted võivad olla nii maagilised asjad, tegelikult nii maagilised tervendajad meie elus. Aga kui ma räägin veel näiteks siin mingeid traumanäitajaid, siis üks väga hea näide oleks, kuidas lapsepõlves lapsevanem ei pähe tekitada trauma, on see näiteks. Me kõik tahame hoida oma pisikesi ju nii pisikeste nagu nad on, et mõni ema räägib, et näiteks tema kaheksaaastane poeg on ikka veel nagu see kaheaastane Päda, kes üritab oma sammukese sõnakese siis seada. Et vanemad ei taha tihtipeale lasta nuga lastest lahti, nad ei taha neid kaotada ja nii edasi ei taha, et nad suureks kasvavad ja neil on selleks nagu omad meetodid, et hoida last nagu omas nad ei taha küll otseselt kinni hoida, aga nad ei pahe tihti tähele, et nad oma sõnadega hoiavad neid kinni näiteks ema ei taha, poeg kasvaks nii üles, tunneks näiteks naistest huvi või mis iganes poissi on juba 11 12 aastane, nagu hakkab juba plikadega väljas käima või mis iganes. Ja siis noh, laste suhted on ka täiesti teema. Mul oli küll mingi 11 aastased, A oleme v veed või, ma ei tea, reidi aegadel siis kesin, vanem põlvkond on kursis või siis lihtsalt, et hakkame käima, esse käimine on siuke, te käite umbes ühe korra aastas kinos, okei, isegi aastases aeglases tule nii kaua ei kesta. Paar nädalat vaata, me käime, aga see ei tähenda mitte midagi, see on lihtsalt mingi staatus. Üldiselt tundub, et tegemist on lihtsalt tõlkimisega, et noh, et me näeme olla vaata täpselt ja, aga see ei tähenda, et samatkid nüüd mingeid suudlusi või katsumise või mis iganes voodielus ja, ja nii edasi ei näe, et see on pigem lihtsalt nagu sihuke laste asi kompida mingisuguseid uusi piire ei näe. Ja kui sa ütleksid näiteks lapsele, et pojale sised Hoyases tüdrukust eemale või et sa ei ole veel piisavalt vana, et tüdrukuga nagu nii-öelda käia või sa ütled, et et tüdrukute seltskonda sa ei lähe või tüdrukuga üksinda väljas ei käi või sa nagu näitad välja umbusaldust? Või veel hullem sõitleke näiteks, et et ole ettevaatlik, et asi võib seal mingi käest ära minna või midagi siukest, et sa annad lapsele mingeid nagu laps usaldab siin nagu kõige rohkem sina, et A ja O nagu siis lapsevanemana. Ja kui sa annad talle nagu tunda, et sina kardad millegipärast seda olukorda või sind häirib see olukord, ei, sina ei taha seda olukorda kuulda ja temal tekib alateadvuses see, et see on ohtlik olukord. Tüdruk on oht ja tüdruk on oht, kas minu ja ema suhtele või tüdruk on oht minul endale. Ja kuna lapsel on ülioluline see ema suhe, siis ta hakkab hoiduma tüdrukutest ja ta hakkab seda tegema niivõrd palju, et ta ei pane isegi tähele, kui ta on juba 25 ja tal ei ole olnud suhet selleks ajaks ta ei tea miks, aga teda ei huvita tüdrukud on vastus tegelikult igat noort meest huvitavad tüdrukud talongi näiteks välja arvata, et need, keda ei huvita teistel põhjustel, tähendab jah, ma ei tahtnud siin kedagi diskrimineerida, keda huvitavad noored noormehed. Aga üleüldse nagu selles mõttes, et võib-olla teda isegi huvitavad need tüdrukud. Aga ta millegipärast kardab tõsist suhet või ta kardab tüdrukut oma emale näidata. Ta või mingid erinevad traumad võivad tekkida sellisest olukorrast. Ja seda on täpselt samamoodi ka isade ja tütarde vahel, kus isafiguur siis annab nagu mõista tütrele, et poisid on ohtlikud, poisid kasutavad sind ära või mis iganes, tüdruk peabki kartma, neid hakkab hoiduma neist ja tal tekib mingi alateaduslik alateadlike trauma, kus ta siis usub, et kõik mehed on sead, kõik mehed kasutavad ära ja need naised, kusjuures, kes ütlevad, et kõik mehed on sead, on täpselt samamoodi dramatiseeritud, kas siis ekspartnerite poolt või siis lapsevanemate poolt kuskil varasemas eas. Et tegelikult see on üli ülipõnev teema ja neid draamas võib-olla veel nagunii palju, võib-olla isegi võõra inimese poolt, kes näiteks ütles, et ta tahab laenata submingit, asja võttis su mingi lemmik, ma ei tea, mudelauto, mingi võõras laps ja tagasi see auto ei tulnudki või tuli katkisena ja sellesse saab trauma, et ma ei usalda mitte kellelegi mitte ühtegi asja, mis mul on, ja sa isegi ei saa aru, kust see tuli ja siis ema räägib näiteks, ta mäletab, kui sul, ma ei, ma ei tea, oli paariaastane, su lemmikauto tehti katki või mis iganes sa saad sellest trauma. Nii et no tegelikult, eks ole, on nüüd pikaajalisi draamasid, mis jäävad sind kummitama, millest see võib olla teadlikule või siis ongi kasvõi see, et kui palju me oleme sõpradele, et ma ei tea, mul on raha, laenamise trauma peale seda, kui ma ei tea, teet laenas mult raha ja pole siiamaani tagasi maksnud. Sorry, ma ei, ma enam ei anna nagu noh, ma enam ei laena kellelegi raha. Mõni asi peab juhtuma ainult ühe korra ja, ja see võib-olla on nagu õppetund ja võib-olla võib-olla samas võib olla ka see, et kas trauma on sama, mis õppetund ja seal on kindlasti mingi õhkõrn piire, et see on samamoodi, et ma ei tea, kas hirm või tähendab see, kas hirm on sama, mis ma ei tea viha või mis iganes, vaata et inimesed, kes tegelikult vihkavad midagi, tähendab, et nad kardavad seda hoopis, et neil on mingi hirm sellega seonduvalt. Et see on nagu see piire ei näe, et nad arvatavastiower lappivad lihtsalt mingis osas. Et kindlasti on ka, noh, jah, ma ei saagi öelda positiivset raamatust ju ei ole olemas needsamad ja pigem kogemused kummades. Järgneb positiivne kogemus, kui ma tean, seda järgneb negatiivne kogemus. Aga kui see on juba nii, et sa jätad midagi tegemata, ta nagu mõttes lihtsalt ühe näite alusel vaata et sul on olnud mingi 20, näidati ümberringi, et kõigil läheb positiivselt sellega ka sul on üks trauma sellega ja kui sa jätad selle tegemata, sellepärast ma arvan, et see ei ole pigem su kogemusest, sest see on nagu sa tegid seal ühe korra elus ja see läks pekki. Aga see ei ole su kogemuse, su kogemus peaks koosnema kogemusepagasist nagu mitmest näitajast. Et siis see on trauma. Jah, ja see peab olema ikka sihuke päris selline valulik jalulik õppetund, sest traumasid tihtipeale mäletatakse ka väga hästi, et kust see tuleb näiteks? Ma ise ka ei tea, ma olen traumasid, kui nii oli see, et suhtes nagu hakkasid need esile tulema ja kui kaasnev küsib, aga miks sa, miks sa niimoodi arvad, et miks sa nii usud või kust see tuleb? Kui sa hakkad mõtlema, kust see tuleb ja sul kerkib pähe mingi moment, kus see tuli ja siis sa saad aru, et mis ei olegi maailma tõde, vaid see on minu enda peas mingi väljamõeldud asi, et kui nüüd nii ohtu või see inimene ütleb, siis ta mõtleb, niisiis ta tahab mulle nii, ta tahab mulle halba, et siis sa nagu saad aru, et täitsa pekkis, mul on mingi trauma sellega seoses. Ja tegelikult psühholoogid on fantastilised inimesed, kes aitavad lahendada traumasid, kes aitavad sul neid välja tuua, et näiteks ongi. Ma ei saa aru, miks mul iga suhe läheb täpselt samamoodi ämbrisse, täpselt sama teema ja uue uues suhtes jälle mõtlen, et no seekord ei lähe jälle täpselt samamoodi läheb. Arvatavasti on seal mingi trauma kuskil lahendamata ja sa peegeldad seda kogu aeg oma kaaslasele. Su kaaslane ei ole tegelikult see inimene, ta ei tee seda, ta ei mõtle nii, aga sina nagu elad oma traumat kogu aeg uuesti üle üle üle. Ja Mul on tunne, et mul võib-olla mingis mõttes jälle trauma ja käitumismustrid, mis sul tekkiv tunne, et mul on mingi aeg oli selline ütleme siis vastu saamata armastuse nagu muster. Sest mul on nagu hästi palju olnud seda, et ma jään inimeses kinni ja siis ei saa nagu vastu seda, mida mina tunnen ja seda on nagu mitme inimesega juhtunud. Aga Ma ei tea, huvitav, kust, kas see on saanud lihtsalt sellest esimesest variandist pihta, kus ma olen nii noorena saanud aru, et, et nagu armastus kui selline ongi selline, et sa armastad üksinda. Et nagu, et, et seal ei ole nagu selliseid asju nagu, et kui on armastus, siis on niimoodi, et sa üksi tunned seda ja jääd seda taga nutma, et keegi nagu sind vastu armastaks või et nagu et nagu mingi hetk ma tundsin, et ma olen nagu selles tsüklis kinni ja ma nagu aktiivselt nagu olekski hoidnud kinni sellest tundest, sest see andis mulle põhjuse, miks olla kurb ja miks mitte. Järjekordne saade järjekordselt meelde tuletama, et nagu, et miks ma hoidsin ennast mingis augus kinni seni nagu ka üks nagu mustriosa ja isa mõtlekasse jõuad kuskile maale, kas sa tundsid kuidagi vanematelt sellist tunnet millegi too mõne mõni tunneb seda ka seepärast, et näiteks sa näed, et ema-isa vahel on mingisugune armastus, kus nad mõistetavad ja märkimata laps ei pruugi aru saada, et see armastus, see armastus, mis peaks nagu lapsevanema ja selle vahel olema, see on seal, kus tütred vaata, tahavad, et panemendissiga paari vaataja, mingi, ma lähen nüüd issiga kinno ja see minu Eissi täitvata, et tegelikult lapsed ju elavad oma esimese armastuse juba vanem, aga üle, mis nagu veits veider mõelda, aga see on täiesti normaalne. Tegelikult. Nojah, kas võis olla see, kus näiteks isa pani piired ei, et nagu, et nagu ma ei tea. Et miski on veider või mis iganes, vaata kus mu emaga oli see, aga minuga ei ole, vaata et ma arvan, et see on nagu sulle see ei kehti, sina ei saa seda, see võis olla sellest, et isa on mul selline selline mees, kes saare mees, saare mees, niisugune tunded ja asjad ei ole nagu mingi asi, millest nagu räägitakse või nagu mitte, et ta nagu ei oska nendega tegeleda, ta ei ole kunagi neid naguniimoodi käinud väljendamas ta ei oska midagi teha, kui talle neid väljendatakse, ma näen, et me masseerime nagu õega, oleme nagu üha rohkem nagu nõnda, et armastan sind. Kuhu ma püüdlen? Selle nagu eeskätt, et ilmselt seal võis olla nagu midagi sellist, aga ma ei usu, et seal nüüd nyyd traumaatiline ei peagi megatrauma, kui ema näiteks juba või ei saa näiteks ütleme, et ai, see kukkunud mingi paitame mai tea, lähme mängima hoopis viimase tähelepanu mujale, see ei ole ju mingi suur traumat. Aga lapsel lihtsalt ta alateadvus võtab informatsiooni vastu, et aa, okei, jätame meelde, vaata ja see võis olla lihtsalt väike. Ei no selles ongi õnneks ma saan öelda, et see on selline trauma, mis on tegelikult jälle tagasi ja okei, ja mul on hästi kurb kogu aeg, aga samas on meil nii paljudest mingitest halbadest asjadest teistest, olgu ta siis, mul on tunne, ma tahan öelda nii, et see on mind hoidnud mingitest asjadest eemale või põhjuse vorminud üldsellele. Ma olen jah, juhtub ju millegi nimel niikuinii. Ja tegelikult varem ma, kui ma nagu õppisin aru saama, et, et meil on mingisugune sisemine laps, keda me peame tervendama ja kelle kelle traumasid me peame hakkama siluma ja värki, siis alguses oli hästi huvitav, et saan teada, kus mul mingi trauma pärit on, panen nagu selle fondi, vaata et näpin ära ei näe, näpu saaks peale paned, vot siit tekkis, näeme, sina oled süüdi. Sina ütlesid venna õde, köitajate süü, teine et alguses ma lähenesin sellele nii halvasti, et ma lähenesin natuke agressiivselt, otsisid süüdlast ja kuni ma sain aru, et tegelikult polegi keegi süüdi, kui mul ei oleks need draama, siis ma ei oleks siin, ma ei oleks täna see, kes ma olen ja keegi ei peagi süüdi olema traumat, kes ja tihtipeale ei olegi vaja teada, miks ta tekkis, kusta, tekkis vaid, sa lihtsalt teadvustad endale, sa mõtled, kuidas, mida ma tahan tunda, et ma suudaksin selle ära lahendada. Et näiteks sina tahtsid kindlasti tunda kahepoolset armastust, lõigata lahtise nii-öelda uskumus, et see katki teha ja, aga lihtsalt esimese suhte pealt võib-olla lihtsalt ma vaatan tagasi, mul on tunne, et, et kui kahepoolne tuli, siis ma nagu kuidagi oskan seda ära händlida, et nagu see oli nagu mingi, mis asja, mis see, nagu on see see käia nii saa nagu mulle meeldida, kas saad vastu? Ei, et ja võib olla Soboteerisin miniaates ja sealt tulevadki sellised ütleme sinu trauma võib hakata väga palju Cinzoboteerium, kui sa lased sellel oma elus, siis nagu võimust võtta ja võib-olla sellepärast on mõnikord parem teada, kust see tuleb, või mis asi see täpselt on. Et lihtsalt, et, et teada panud panna nagu sellele ütleme, sul ei ole vaja isikulist süüdlast, aga sul peab olema nagu see nii-öelda süüdlane selle trauma näol, et sa tead, aa vot see on mul, sellepärast ma näen, ma panen tähele, mul muster, vaatan, siin on mingid siuksed asjad, see võib tulla, äkki tuleb siit ja kui nüüd ma tean nagu, kus seda nii-öelda, kui sa tead, kus see plekk on, siis sa oskad seda hakata puhastama. Aga seda tulebki teha hästi teadlikud, sest tegelikult inimesed sabateerimäge ennast igal sammul kogu aeg, kui me ei ole teadlikud, et vahepeal tuleb lihtsalt mõelda loogiliselt. Et lasta oma egol astuda mängu, mitte lasta oma Repiil ajul astuda mängu, vaid lihtsalt nagu mõelda, et ma tean, mis ma pean tegema, isegi kui need tunduvad mulle mitte meeldivad või nagu ma tahaks siinkohal hakata jälle süüdlast otsima või vinguma hakata või valu tunda, sest tegelikult me valusõltlased ja seal oli nii palju tähelepanu, kui me oleme valla, me saame öelda, et ah, see on süüdi ja see on ja saame ennast haletseda. Et me tihtipeale ei tea, lihtsalt, mis ees ootab, kui me laseme lahti kõigest sellest jamast, mida me tahame endale kaela kutsuda, seesama nagu inimene, kes ütleb, aa, ma söön, ma söön ülikehvasti, ma, see oli üliebatervislikku toitu, ma ei tee kunagi trenni, mu elu on lill, mulle meeldib teleka taga olla, mulle meeldib krõpsu süüa ja nagu mul ei olegi seda kõike vaja, vaatab nagu inimesi, kes käivad jooksmas, teevad joogat, toituvad tervislikult. Ja tal ei olegi seda vaja, kuni ta saaks ainult tunda seda, kui hea on olla päriselt siis, kui sa oled tervislik, kui hea on päriselt ennast liigutada. Seni ta arvab, et tal on hea, aga ta lihtsalt ja need inimesed, kes ka alustavad, vaata treiniga, näevad küll esimesi samme, nagu keha muutub mis iganes, aga miks nad kukuvad tagasi, sest nad kuidagi nad on oma harjumustes kinni oma nendes vanades uskumustes kinni mõtled, seal oli ju mugav, hea, miks seal venelased bussima, aga nad lihtsalt vot ei tea, kui kaugele nad võivad minna, kui hea neil võib enesetunne olla. Samas on ka see, et sa oled oma harjumuste ori, eks ole, ja vist on see, et 60 päeva on inimesed võtab aega, et oma harjumus ümber harjutada, nii et anna endale aega oma harjumus ümber õpetada, aga meie harjutaks vahepeal lobisemise asemel kuulamist. Jah, sest muusika juba ootab ja pakun teile sellise loo nagu padi, could ja esitajaks on õukonder. Naiste saun. See oli siis sinder Wella artistil tuens, mida te just siin kuulasite mõnus, rahulik ja selline vaiksem muusika meie tänasele nii-öelda mitte nii lõbusale Rauskavale teemale ja vaata meid, me suudame seda kõike teha, Rausata, rääkida tagaukse asju. Ja siis tänani sellised rahulikud. Äkki tänan sellise rahuliku ärkamisel, laupäev ja sügavamõttelised ja siis natukene isegi sihukese häda, tee endaga tööd, teemad. Aga teemaks on meil üldse, kes siis just alles ühines või vahepeal käis pikemalt vetsus ja mingi hetk ja pannud tähele siis teemaks on meil täna traumad ja kuidas nad meie elusi siis mõjutada võivad? Just nimelt. Ja kuidas nad mõnikord on sellised kuidas öelda, niigid, nähtamatud, väikesed rullikesed, kes istuvad sul õla peale, sa isegi teadnud seal? Jah jaa, tegelikult traumadega nii nalja lätlased, või noh, me juba enne ütlesime ka, et mingisugune kogemus võib see ka ju olla, et me lähtume oma omast kogemusest, aga vahepeal, kas sa oled tähele pannud, et sa usud mingisuguseid asju ja kui keegi küsib, aga miks sa nii arvad, miks sa ei usu, et näiteks miks sa, ma ei tea, miks sa usud, et maan maa ei ole lapik või mida iganes hakkad nagu, et ma ei tea, sest nagu räägitakse, vaata või öeldakse. Ja kui sa tegelikult mõtled oma mingisugustele käitumismustritele, siis on nii naljakas, et nii paljud asjad tulevad sellest, et keegi küsib, et aga miks sa just sellises järjekorras näiteks süüa teed või miks sa just seda kasutad või mida iganes siis tihtipeale ongi see, et ma ei tea, sest muu ema tegi nii et ma ei ütleks, et seal nüüd trauma, aga see kavada õpitud alateadlik, sihuke tegu Sa ei tea, tegelikku noodi, on võimalik või nagu sa ei pea? Sa ei pea vajalikuks seda teistmoodi teha ja on ka mingid asjad, vaatan, mis on nagu nõnda, et ma ei tea, ma olen harjunud nii mingi tegemist maatüki nii tema ema enne teda ja, ja see näitab tegelikult ideaalselt ära, millise käitumismustri ohvreid me tegelikult oleme näiteks meil on peres on alati paberit siis nagu biojäätmeid ja siis nagu tavaprügi olmeprügi ja taarat nagu eraldi siis nii-öelda ära visatud ja, või noh, taara siis ära viidud aina ja paberid põletatud ja komposti siis lähvad siis need toidujäätmed ja nii naljakas, et mulle on jäänud nii tugevalt sisse, et ma isegi ei pannud tähele, miks ma seda teen, aga lihtsalt ongi jäänud sisse ja ma ei ole kunagi tundnud nagu häbi taara äraviimise, sest minu jaoks on nagu looduse hoidmine ris Saycling ja vatsa not. Aga see vahepeal isegi nii tugevalt sisse, et mul oli raske visatava ADO koort näiteks ära ja ma mul tekkis tunne, et ma tahaks 100 minna viisata põõsa alla, sest ta läheb. Ja ta läheb ju mullaks, et võla õige vahepeal ikka veel niimoodi, et näiteks mingid vanad roosid ma viskama hoopis õue või nagu kuigi ma tean, et nagu seal prügimäelt, aga arvatavasti ikkagi leiab oma tee mulda jälle kunagi, aga kuidagi ma ei tea, mul on mingisugune veider tunne sees. Need asjad peavad kõik minema mulda ja paber peab minema alati nagu paberisse, et ma ei tohi kuidagi panna neid ühtekokku. Kogu aeg on ju jah, täpselt jah, siis on võib-olla natukene arusaadavam ka, kuidas kuidas väga paljudel on nii raske seda harjumust teha, sest kogu aeg on kõik asjad ühte kohta käinud. Aga noh, see on, ma arvan, et siin on juba sed, me peame vaatama tõele otsa. Me peame hakkama tegema neid õigemaid otsuseid, kui meile professionaalsemad just, sest muidu võib-olla meie trauma, meie tulevaste põlvede trauma, see, et õhk ei ole enam hingata puhast vett, kuskilt saada meie kaunid tänavad, mattunud on prügimägede alla, sellepärast et prügi lihtsalt ei mahu igale poole ära ja me ei saa seda ümber ümber käia. Sellepärast et kahjuks kõik on. Kui kõik on ühte kohta pandud kokku, kõik on segamini, siis on seal ümbertöötlus nii palju keerulisem ja nii palju kallim. Nägin eile nii halba filmi nagu tali, nagu lollilt, naljakas. Naljakas see nagu mingi oma, ei ka nagu see nali on nii halb, et see on nagu naljakas selle filmi nimel ideo krossi muidugi, nimi ütleb oma omadele lähemegi, 2006 aasta film. Ja kuidas siis 500 aasta pärast on ainult prügimägi alles, et umbes sellelaadne, aga noh, meie filmi magama, nii et ma rohkemat kahjuks ei mäleta. Mitte et see nii väga igav oleks saanud, aga väsimus oli lihtsalt suur. Aga teine näiteks koht, kus ma olen tähele pannud, on see, et inimesed näiteks hakivad täpselt nii, nagu nende ema õpetas neid hakkima. Vaata lapsi paneks ikka ju näiteks. Sünnipäevapidu on tulemas, kartulisalatit vaja, keda siis nii, saagid, kurki, teine kartuli, kolmas koorib muna, kõikidel inimestel on jäänud kuidagi sisse, see viis, kuidas nad tegid. Mitte et nad võiks ennast harida, kuidas saab paremini, sest muna keetmisel on täielik oma teadus. Kuidas saaduse koor ära sealt, ilma et sa peaksid seda muna kraapima. Munavalge läheb kaotsi, sa sööd seda munakollast, palun hari? Jah, seda saab harida. Ma tahan teada, aga eks see asi, et inimesed tegelikult Ta on nii naljakad, et nad teevad seda vanaviisi lihtsalt Levastena harjunud. Ja kui sina tuled kuskilt kõrvalt ja hakkad õpetama, et oot, nii see küll ei käi. Inimestel tekib selline kaitsereaktsioon, sa pead nagu väga salakavalalt lähenemas minema, sinna kõrvale hakkame oma muna koorima siis tal mingi vaata, kuidas sa nii ruttu said kooritud või kuidas soni sile muna jäi, et mulle madal tükid on seal kyljes kõik koore küljes kinni on ju, või mis iganes siis Rakvere hästi salakaval lähenema, sest kõik need nii-öelda traumast lähtuvad käitumisharjumused ja mustrid on inimesele nii tugevalt nad nagu see moodustab nende isiksuse see nagu see, kes nemad on, nad arvavad, et see on nagu osa nende identiteedist lausa ja nendest lahti lasta on ju nii ränk ja valus nagu sa lööksid maha mingi osa endast. No muidugi, see on, ongi, see on osa sinust olnud, see teadmine, see harjumus on, kõik teavad, et minu kooritud munad on, ei ole siledad, vaid väga nagu mitte siledad. Reljeefsed siis vä? Jah, sellised väiksed, kui võib siis öelda, aga jah, seda ei tule mitte ainuke söögitegemisega, vaid üleüldse igasuguste erinevate ma ei tea, ükskõik võtta kas või ma ei tea, jooksmine või mis iganes, ma ei tea, rääkimisviisid või laulmine või mida iganes tuleb nagu igal pool esile ja me ei pane isegi tähele, et me oleme nii halbadest asjadest tegelikult lähtuvad ja veetud ja me oleme kogu aeg nagu tegelikult vangistuse siis saad, enda mõtetest. Tasub kindlasti ongi uurida, rääkida testimise, sellepärast mina olengi väga selle poolt, et no tuleb rääkida erinevate inimestega kogemustega tutvuda, sellepärast sa ei tea kunagi, millal sa. Pigem no üks asi on muidugi see, et kui sa nagu teed midagi natuke teistmoodi, oletame, et see muna siis koorimine on ju, kui sa tahad korda nõnda nagu sina tahad muna koorida, sest mulle meeldis niimoodi kord, siis see on täiesti okei, aga mõnikord on see, et et, et võib-olla, millega ka seda siis nagu serveerida seda nii-öelda võib-olla õigemat teguviis on see, et kas sa ei tahaks, et sul oleks rohkem muna lõpuks jääst. Et see selline, et targem ja harjunud, ütleme, targem tegutsemisviis ja harjumuspärane tegutseme, siis ei pruugi tihti alla need üksi sama ja samas on ka mõnikord ongi inimesed nii-öelda, et mulle meeldib lihtsalt nii hea kui meeldib, siis lihtsalt tee on ju, aga kellelegi teisele halba. Kui sa teistele vähem muna ei anna selle arvelt, et sealt ka koorida, siis pole ka hullu. Aga, aga mida rohkem erinevate inimestega suhtleme, seda rohkem oleme avatud uutele maailmavaadetele ideedele ja nii häirivad on need inimesed, kes nagu arvavad, et nende reaalsustaju on see kõige reaalsem, ta ju tegelikult sellist asja ei ole olemas nagu üks maailm. Me kõik elame eri maailmades, meie Endapresseps maailmast on see, mis meie jaoks loob maailma. Võtame seda nii, nagu et on olemas film. Aga me keegi ei näe seda filmi ühtemoodi, sest meil kõigil on erinev ekraan, ühelam Parema kvaliteediga, ühel on laiem ekraan, ühele kitsam, ühel tõmbab üldse, ma ei tea, mingi pildi plikerdama. Üks kuulab seda peale, rääkimisega saab juba omamoodi teksti, teine kuulast, teises keeles üks loeb Supakaid üks magama, poole filmi ajal, mis iganes, nagu meil kõigil on, see film erineb meil kõigil jäävad meelde erinevad osad sellest filmist kõiki nii-öelda kuidas, kuidas ma ütlen seda torgivad mingid erinevad kohad filmist vastavalt meie traumadele näiteks mulle meelde see koht, kus seal filmis mees pettis oma naist seepärast, et mul on näiteks sellega trauma teisele hoopis mõelda, aga minu arust olid hoopis ülihea isa, sest temal on olnud väga hea isa, see on nagu see, mis teda kõnetas ja nii edasi, et kui me nagu õpime mõistma, et me kõik olemegi erinevad, me näeme asju erinevalt. Me kogeme asju erinevalt, siis sa ei ole enam see ei, mis asja nagu see maja oli kole, ei maja oli ilus. Ei, ta oli kole nagu mul on rohkem õigusi, kui me õpime aru saama, et meil on nagu erinev maitse ja siis me peaksime õpime arusaamaga, et meie reaalsus on alati erinev ja tihtipeale tänu teise inimese reaalsused. Kuidagi tundub, äkki sinu reaalsuses olevad asjad, mis on seni olnud ebaloogilised, tunduvad järsku loogilised, et tegelikult ei ole. Ütleme nõnda, et seda teise inimese reaalsusega tutvumist võib võtta ka väga isekalt, ma tahan teada, kuidas sina maailma näed, et ma ise näeksin maailma paremini suuremas jah, just, et pilt oleks nii-öelda suurem, aga paljud paarid lähevadki sealt lahkuvaid, nende tülid on see nagu ära tõestada siis kummal on õigus tegelikult, miks mitte minna tülli selle mõttega, et kummalgi lõigus aga tülitseme selle üle lihtsalt et meil on erinev arusaam, lihtsalt lepime kokku, kuidas me nagu toimima või mis iganes, aga ei ole seda, et ma pean ära tõestama sulle, et sina oled vale või sina pead ära tõesta mulle, et mina olen vale, sest me hakkame lõhkuma niimoodi üksnes identiteeti. Et ma arvan, et iga terve suhte alus ongi mõistmine, et me oleme erinevad inimesed, meil on erinev arvamus, meil on erinevad soovid ja nii edasi. Aga kuidas me saame need soovid koos panna tööle ja nagu ka lastega tegelikult, kus vanemad täiega lõhuvad oma lapsi, on see? Ei, sa teed seda valesti sihukest asja nagu laps joonistab valesti või kirjuta, okei, jah, okei grammatikas jah, me saame kirjutada valesti on, ei ole nii, et igalühel oma oma komakohad või oma kaashäälikud ja nii edasi. Aga nagu lapse omalooming või see, kus ta nagu väljendab seda, mis tema sees toimub, või mis iganes, kuna ei saa, selline fantaasia seal niikuinii ei ole piire, see on ülisuur tellimus, ongi olnud see, kuidas sa saad hinnata kellelegi kunstiteost on ja ma saan aru, et hinnata saab näiteks, ega siis tehakse niimoodi, et sa ei hinda mitte seda, kui ilus sinu jaoks mingi maa-ala on, vaid hindad seda, kuidas inimene ise nagu räägib oma teoses. Sellele annab nagu, et kas ta nagu suutis oma mõtet väljendada siis nagu pildil või mis iganes ja tavaliselt ikkagi kõik, arvatavasti mingisugused inimese omaloomingut peaksid olema kõrgelt ikkagi hinnatud, sest see on tema omalooming nagu. Igasugune loome, on ju ilus naine. Aga lastele jah, nii tihti, kui ma rääkisin enne, et lapsevanemad peegeldavad ju last ja õpetavad lapsele nagu aru saama, kes ta on, stab, peegelduvad hoopis iseennast. Nad peegeldavad oma troomasinat, peegeldavad oma muresi lapse peale. Et kui laps näiteks tuleb su juurde mingisuguse asjaga, räägib mingi looja, siis vanem ütles selle peale, et issand, kui jube, kas ütlesid talle midagi vastu siis lapsemegi. Oota, miks, kas nagu see oli ilmselgelt solvang sulle või mida iganes, vaatajate paneb oma mingi mõte sinna külge Slovskmendi A okei siis ema nagu hakkab juba v isa hakkab juba võtma üle seda olukorda, et laps oleks isegi olnud olukorda ja ma ei tea, kui palju sina vahet suhtes tähele mina, minul on küll seda, et tihtipeale ühe jaoks on olukord teine, on nagu ma isegi ei näe siin olukorda nagu milles üldse praegu probleem on ja teine on mingi nagu ilmselgelt tonni ja, ja meil on ka eluline näide selle koha peal, kus minu elukaaslane iga kord kui ükskõik milline, aga üldiselt mesilased, herilased, vapsikuid ja kõik sellised suitsevad kangelased kui nad kuskil on, ta läheb täiesti endast välja. Ta nagu noh, ma ütleme nõnda, mina, mina tean ja ma olen talle korduvalt öelnud ka. Ole rahulik, kui sa ringi poja ei kargaja, oled rahulikult, siis ta kõige väiksema tõenäosusega ka midagi teeb. Kui sa oled täiesti rahulikult, sina teda ei häiri, siis ta ei häiri sind ka ja ta ei suuda, ta hakkab tomaalsed, ta juba kuulastab kuskilt ja ta läheb kohe ka nagu täiesti krampi hakkab vehkima, ta tahab kähku ära minna. Ühesõnaga täiesti paanikaosakond, kuni ta siis rääkis alguses mulle mingi vao, kui mehelik oli, mingi veits vingusine umbes ja mingi olin lame. Kuni te rääkisite kunagi lapsepõlves oli maal istunud ja siis jalgadega vastu mingit metalltünni peksnud, aga seal sees oli herilasepesa ja Tallinnat siis vihaseks ajanud ja nüüd kõik koos ründasid teda, ta sai sutsata korduvalt ja korduvalt ja tal on trauma sellest ideaalne näide, ühest traumast on jäänud täpselt ja, aga see on nüüd nagu laienenud siis nagu kõikide igasuguste fektidega. Ja, ja noh, ja samas ise lugu see ongi ja siis iga kord, kui ma näen, tuleb ma juba tean, et mina olen see, kes võtab siis selle, et ma võtan mingisuguse aja lehekese või midagi, siis ma naguniimoodi suunan selle mesilased natukene teisele poole või siis üritan mingit nii rahu, ta ei tee sulle midagi, ole rahulik, mine rahulikult ära, ära ära ära tee kilisi liigutusi ja me nagu tegeleme sellega ja nüüd ma proovin ka, mitte siis nagu vennad. Üldiselt ma enam ei ütle ka, et ma ei kommenteeri, ühesõnaga, ma tean, et tal on päriselt mingi teema sellega, et ei ole nagu lihtsalt mingisugune. Sest noh, teisest küljest on mul endal see, et nagu no õnneämblik on ainuke, keda me nagu sallime. Ja noh, see on juba foobia maailm, millest me räägime. Et nagu ja me oleme öelnud ka, et huvitav, miks nagu ma näen väikesi lapsi, kes võtavad nüüd võiksid Kunnakesi väikeseid putukaid võtavad kätte näe, vaata ja ma olen nõnda, et ma ei suuda kohe nagu no mitte ei klipi ära, aga kuidagi on nagu mingi. Ma pigem ei taha neid katsuda putuka ja eks ma arvan, et sa seal on üks üsna levinud ja aga äkki sa ei lähe siin, on mingi trauma või midagi? Ma ei tea, aga on nendest vetikatest edasi minnes oleks vaja oma pead natukene puhastada nendest asjadest ja lähme toss Sult tässä sultana looga friimain edasi ja loodetavasti siis mitte putukatele. Nii sitikate juurde tegelikult ma ikkagi tulen tagasi, sellepärast ma hakkasin siin vahepeal mõtlema, et et kuidas ma saan siis öelda, et, et nagu jah, sitikad tekitavad ikkagi mingi sellise õ hetkeonju. Aga mul on tunne siis tavaliselt ongi iga kord, kui siis herilane mesilane tuleb, siis ma nagu ei mõtle enam selle peale, et ma nagu noh ka, et nad minu lemmikuid ju ka ei ole. Ja mul läheb nagu mingisse teise moodi see mehhanism nagu kuidagi ema Kristel tuleb välja, kes tahab päästa oma armastatud ja ma olen ikka. Aga veits on nagu mingi mingi nagu teine, muud tuleb nagu sisse, kusjuures see on ju tegelikult ka, kui sul on näiteks mingi väiksem või mitte. Et elukaaslane on väiksem või nõrgem. Aga kui näiteks on mingi trauma, tekitab ju tegelikult meis selle tunde, et ma olen jälle see väike ja nõrk ja ei, seda muidugi seda muidugi, aga näiteks ma võtan ka oma, ma olen mõelnud sellele kusjuures, et kui mul on väikevend, eriti kui ma olin mingisugune 16, kui temal ikka täitsa pisike siis ma isegi mõtlesin sellele, kui ma nüüd lähen taga jalutama ja näiteks ta peal on ämblik, minul on täielik rahnufoobia, ma kardan ämblikke nagu ei midagi muud, ma olen auto peaaegu autoõnnetusse, sellepärast juht on, ma olen nagu jalgrattaga olen kukkunud kraavi mäest alla, sellepärast kas nagu lahti, vaata, kardad nii väga lenksu küljes on kuskil, lase lihtsalt ratast lahti ja lendad. Ja ma olen selle pärast nutnud ja röökinud, teinud ennast endal margi täis ka metsikud palju. Aga kui ma võtan, et mul näiteks väikevend, kes on parasjagu minu hoole all, me kuskil metsas oleme, tal on näiteks mingi suurem plika näiteks juustes, ei peas, hakkaks järsku nagu nutma ja röökima kardab, sest ma tean, et minust oleks mingisugune supp muma. Tema võtaksin tantse ämbliku peast ära, isegi kui ma nagu muidu jookseks teise otsa, et ma tean, et ma võtaks endasse lae emainstinkti emalõvi kokku, et kaitsta teda ja ma arvan, et kuna sina nägid temast seda hirmu just nagu nende asjade pärast ja kuna tal on nagu ka traumaatiline moment seal selja taga, siis äkki sina astub ka päästja rolli ja võtab enda selle nagu kaotad ära selleks hetkeks vaatame üle väga huvitav omadus on ju inimesele on, sest tõesti ma, ma no ega ütleme, kui ma ise olen, ma ei ole kunagi olnud väga, ma tean lihtsalt iga kord, et kui on nagu selline lendav pinise ja tuleb siis, et ma tean, et mina võtan kohe rahulikuks, et see on nagu minu aed, mitte nagu anda ka tema traumale veel hoogu juurde. Ei nagu üleüldse, nagu mul on alati olnud see, et ma nagu pigem hoian nagu hästi vaikseks jää, seda, seda küll jah, mul ka, et see hirm on, aga aga nagu mul ei teki nagu seda tunnet, ma pean teda ära ja ma võin nagu, et et see äraajamine on pigem nagu jah, ongi, et sa näed, et sul on nii ebamugav, et nagu kuigi ma tavaliselt seisaks paigal, ootaks, millal see ära läheb, siis nagu, et ma võtan selle enda peale või. Et kusjuures minu selle ämblikufoobiaga on ka trauma väga, väga sarnane trauma, nii et ma suutsin lausa kaasa tunda. Või noh, niikuiniisiis võtsin kaasa väga hirmutavalt, aga mul oli nii, et ma olin vanaema juures maal Saaremaal vanaema juures, maal Saaremaal. Ja siis istusin verandal ja samamoodi ma istusin selle kartulikasti peal tagurpidi keeratud, seal enneli, muidu kartulit ei tagurpidi keeratud ja ma istusin nagu seal peal, aga sinna alla oli tekkinud nende nii-öelda ütleme siis õnneämblike koibikute pesa ja sygisid seal midagi ja. Ma ei tea, kas ma nühkisin seda midagi, tegin nagu liigutasin ja sealt alt järsku hakkasid Koivikud välja jooksma ja minu keha peale ja need pisikesed koidlikud ka veel, nad on nii kiired nad pesa nagu pesa läks lahti või midagi, Maran võõrasime mingi pesa lahti, ma ei tea. Appi, mis trauma sain, järsku tunnen mööda selga, tulevad üles vaata see kartulikastile alt nagu kinni, alla või nagu küljed olid kinni, aga see põhi, mis oli siis minu pepu all, seal on vaata need vahed ja natuke sealt vahedest jooksma mööda peput üles ja see oli nii traumeeriv. Mul enne olnud üldse, ma ei mäleta, et mul oleks kunagi putukate vastu midagi, aga sealt tekkis nagu ämblik ja vastu ja see on ikka, see on kohut trauma ja vaata, kui ma rääkisime trauma hiilimisest nii-öelda tervendamise, siis tegelikult Austraalias ma sain üpriski üle sellest traumast ja ma mäletan, kuidas kõik mingine osaled ikka tõelisesse ämblikupessa, sa oled ikka oma nagu foobia ojalina ja foobia pealinna. Sest seal on ju esiteks mürgised ämblikud, aga seal on ka metsikult suured näiteks Hans Paide rannagu, nii suur tangi. Ta on nii-öelda röövloom, laulis, arvan, et ma ei taha, oi oi, aga ma ikkagi vaatan. Oi, ma tahan su reaktsiooni juba näha, sest seda ma nägin toas küll ja seina peal ja see on see, kes hüppab ja sest tema siis et tema ei oleneks mürgine inimesele täiesti ohutu ja kipu inimese peale ka, aga väga ägedaid Youtube'i videos Jaan, kus siis ta näiteks laes ja keegi näitab mulle ka, mis pilte sa nägid ja siis keegi püüab teda kätte saada. Ja niipea, kui hakkab püüdma, et on väga kiire ja siis ta hüppab inimesele pähe, ta nagu väga suur hosti kallilt kallitele. Kallid raadiokuulajad. Ma luban teil vaadata vahetevahel, lubadel võttasin minut, Me natukene võtame vaiksemalt ja te saate guugeldada siis Hans paid, ärge. Youtube'ist ka mul on tunne, et ma vist tean, kus mul see ämblike hirm hakkas, tulebki välja, tuli välja, ma arvan, et ma tean kunagi. Ma ka maal olin ja õhtune aeg ja telekas näidati mingit filmi, ma ei mäleta, mis film see on. Aga näidata filmikus, mingi Kolumbia kohviga koos tulid mingid mürgised ämblikud tulid siis ma ei tea USAsse kuskile linna, kus see film siis aset leidis. Ja siis need ämblikud nagu pääsesid sealt kohvilasti pealt nagu vabaks ja siis hakkasid nagu põhimõtteliselt inimesi tapma naine. Ja ma mäletan, et ma vaatasin seda, ma mäletan, et mu emm emps oli veel siukest nagu, et selle, kui seal olid mingid nagu mingid hirmsamad kohad, siis oli ikka see, kui laps oli kõrvalisi lastele käsi silmade ette. Liiga õudne on ja, ja mul on tunne, et seal võis ämblike hirm tulema, mäletan, sest see oli, kus mingi paar oli metsas ja siis ühte hammustas siis ta seda varbast ämblik ja ma ei mäleta seda, mis nendega siis juhtus või mis seal nii traumaatilist oli. Mul on tunne, et noh, see oli üsna noorest peast ja enne ma ma ei tea, tõmbasin vihmausse maa seest välja ja mingi ikka nagu maalaps. Aga minu arust peale seda vist on tekkinud see, et nagu ma ei taha väga nende ämblikega nagu noh, mängida ja, ja ma ei teadnud, mida seal olla, aga mul on täitsa nii, et nagu ka kõige pisemad nagu ta võib-olla ta võib-olla nagu seal sõrmeküüne alla mahub 10 siukest, aga ikka ma kardan teda metsikult. Mul on mõnel tekkima julge nagu ära nipsata, aga ma olla ei lase neil ja, ja mul ei ole nagu kui on nagu ei ole, kui on nagu selline hästi sihuke pisike. See on selline, et kui ta on selline pisike, et ta näeb natuke välja nagu ta oleks multika ämblik nagu hästi sihuke niuke, nunnu väike, siis mul on nagu sihuke kui nunnu, aga siis nagu seal ikkagi arvata nagu ämblik lööma. Vot seda ma olen ka, ma ikka väga nagu tapma ei lähe kunagi. Uputasin ja tapsin, aga üldiselt on nagu niisugune. Ja ma lasen matul tuppa või tähendab õue tõsta väga hea sümbioos, et üks viib ära ja teine viib näide kimalase siukseid ära ja tuba kusjuures mul varem oli niimoodi, ma lõin kõik ämblikud maha, tahtsin näha nende surma, ma tahtsin teada, et nad enam ei tule mu peale. Et ma mäletan, ema kontsakingad olid plekilised ja ja siis näed, mis mingisugused pudelid või mingite pakkidega lõin vastu akent alati, need kõik asjad olid alati ämblikke, plekilised maal oli palju ämblikke, ma olen ka ikkagi tegelikult maalaps. Aga täna tänasel päeval, kuna ma nagu Guegi hindan elu teistmoodi ja ma näen elu teistmoodi, et me kõik oleme üks ja ja kuidagi nagu hinnata kõige eluringi hoopis teisiti, siis nagu enamaga. Niimoodi neid ei tapa, okei, üks oli mul voodis, selle ma lõin maha, sellepärast et mina ise ei julge neid nagu kuskile viia ega midagi. Aga muidu muidugi tuleb ette, nüüd mul lihtsalt mingi hetk lõi pähe see, et et mis siis, kui ma nagu selle ühe löön maha ja siis 10 tuleva tasemega teda otsima ja siis mõte, kui ma ei hakka. Ta ja instagramis kuskil lõi ka mingi päris huvitava asja, lõi etele nõnda. Te mõtlete vähem öelnud, et umbes mingi lööd näiteks ämbliku maha ja siis köik nagu ta sõbrad on justkui mingi aja, mis tüvenist sai nagu ta oli just siin nagu mingi või et tal on mingi ema on kodus mingi, kus mu poeg on ja kõik need asjad isikust nad nagu kõik need putukad, kõik loomad sellega mingi, ma ei taha ju need ära kuigi sääsed, sääski pole mingi probleem, naljakas ja tõmba, tõmba sinna sammusesse, mul ei ole sind, oja, kellelegi ei ole sind väga täpsed enam vahele ja näiteks ma ei tea miks, aga ma ei saa neid nüüd väga käsele ka. Ma ise on need kätte kaks kärbest ühe hoobiga, mul on ka vahva rätsep. Selle nimi on elektripiid. Et mul ei ole elektripiitsa ja ma ei pirtsuta kärbseid. Aga molee veits jutt poolikuks, kui ta vahepeal sain sellest ämblikufordist üle, ased ma, mind visati ämblikupesadesse sisse, ma töötasin siis selles töötasin Austraalias taludes ja ma olin seal, lapsehoidjad ootavad helistaja, sa mõtled seda siin see, et oleksid Austraaliasse, see oli, mitte see, et keegi füüsiliselt võttis sind kyll. Või peaaegu ja siis üks pere oli niimoodi, et meil oli, ütleme nii, et no kui sa Austraalias lähed farmi, siis sa leiad Pealt nagu ämbliku pesasi, sa leiad vetsu prill-laualt õues ämblik, nagu neid eriti treetbeke, vaata mis on eriti ohtlikud maailma kõige mürgisemad ämblikud. Igal juhul leiad igalt poolt tegelikult neid ämblikke ja nende pesasi ja pakse võrri rätatu koht igal juhul, kuna neil ei olnud, kuna neil ei olnud varem olnud, nagu seda kodupidajat läheb pere, pere pidaja, kodupidajad. Howski pärna kuna neil ei olnud varem olnud, siis nad panid mind tegema kõige räpasemad töid, nii et kõik kapitagused. Ma tõmbasin kapid ära ja siis oli niimoodi köögikapid, nagu eriti need suured värgid. Mees. Peremees aitas siis mul tõmmata need eest ära. Tuli no mis te arvate, see oli lihtsalt nagu no kui ämblikuvõrk veinis seal taga niimoodi selili rõve, paksult täis ja see ei olnud nagu seal mingis Sydneys kuskil linna ääres maakoht, vaid see oli nagu maakoht, kus nagu vett koguti tünnidesse reaalselt. Ja seal oli ämblike pesa ja jälle Koivikute pesa, seesama, millega tekkis trauma, saad aru vä? Ja toitlased koristas ära mingi käega nagu tämblikega tee nalja teed või nagu kohe mind jooma, ega ma tahtsin reaalselt hüpata laua otsa nagu, nagu mu ema, kui ta nägi hiirt, tema oli Dali, Reatavuse multikategelane. Võivali ala, hüppad lava peale kyll hiire, siis isa tuli nagu kangelane ajalehega. Igal juhul Eneway ja te ütlete, koristasid ära ja ma ütlesin, et ma, ma ei suuda, nagu ma kardan, vaata, eesto tõi mulle tolmuimeja võitis otsiku ära tolmu imeotsaga sain ma tõmmata ära ja kui mõni ämblik pani mööda tolmuimeja otsikute, pääses sinna peale, vaata panina. Oli Toomas, viskasin selle tolmuimeja lihtsalt ära, aga ma sain tolmuimejaga sisse tõmmata kõik need ämblikud ja saad surma, ei julgenud tolmukoti puhastama isegi minna, mätsin ta selliselt rääbakat sinna, et lootuses, et nad kunagi ei leia seda. Ja ma ei julgenud tolmuimetajaid kinni panna, sest Mu suurim hirm oli see, et ma nüüd vajutan selle kylge hakkavad kuumad välja, hakkavad teistpidi välja tulema. See oli mu suurim hirm, nii et ma jätsin hästi pikaks tööle, ma tõmbasin veel ja palju tolmu ja kõike sisse mingit paberit, käemärke, et nad nagu kuidagi oleks lükatud kindlasti sinna tolmukoti kinni ära. Aga vot see oli minu jaoks nii uuesti traumeeriv kogemus, kuidas nad nagu see oli, nimetaksid pihta, otse neid Youtube'is, on need videod olemas, läheb? Nagu mingi maa läheb mustaks, siis sealt kõige rõvedam on nimi. Ja ma tegin selle ära ja pärast seda ma võisin juba omane põdega minna põllule ja teha tööd põõsaaluseid korjata, puhastada murrangu kadusse, hirm kuidagi ära. Ma uuesti elasin üle, aga seekord juhtub midagi halba. Vaata, nad ei tolmu peale. Ja see draama kuigi lahendatud. Tule tagasi linna preilina siia Tallinnasse ja mis sa arvad, võitis mingi kuu aega aega ja ma olen jälle samasugune rahnofoobik. Need, ämblikud tulevad mu peale. Ausi ei tundnud mitte üks ämblik mu peale, mis on nii veider puutunud guay ussidega putukatega, ma nägin neid kõiki igal pool, aga Eestis on kuidagi nagu Nad on natukene läheduse vajadusega raad olla, sest nad teavad sind. Tuntud nagu. Miks see nii rõve peab olema, mul on vaja natukene, mul on vaja väikest pausi ja ma tahan kade pausi. Tunema läheks, otsiks ämblik üles, viskaks Kristjanile kaela, paneme siis mõnusa loo maine ja esitajaks siis meie armsad Beyonce, šveik. Naiste Saul. Kuulasite mulle ühte väga meeldivat lugu Browning esitajal Banks ja olete raadio kahes kuulamas naiste sauna. Absoluutselt teie kõrvu paitab hea muusika loodetavasti. Ja meie hääle mõttes väga hea muusik on küll väga hea muusika ja jah, siis ma võin öelda, noh nagu ma panin enda ja minu enda nüüd ütleb järsku enda valikud panin, sinu linnud on väga hea, jäid kuulata head muusikat, kuulajatega kahte naist, naist, head saunalaval oma arvamusi teile pildumas, need naised on Kristel ja porgand. Ja, ja nüüd, kui me oleme oma arvamused nii-öelda tänased teema kohta enam-vähem saanud vist üksteisele selgeks teha, siis oleks paslik võtta see hetk ja rääkida natuke teiega. Vastate teiega küsimustele ja selleks võimaldab meid meie järgmine rubriik. Ja nüüd küsi musi. Tõepoolest, küsi musi ja küsimusi, küsite, teie musid ja ärge ärge musi küsige, aga küsimusi võid tekkisid leiate musiti, küsige, mitte mu siis. Miks me ei saa see korda ära, on küsitavad? No küsiti sellist asja, ma arvan, et sina võiksid seda vastata sellepärast et see on täpselt selline sinu kapsa ja teen küsimus on siis järgmine, kas autosõidu ajal tänaval kõndivad naiste passimine on petmine või lihtsalt tavaline perversne käitumine? Oi kui hea. Sellega nii täpselt kokku puutunud, et ma olen olnud suhtes või suhetes ütlemini, Kossis kaassuhtlane. Kui nii võib öelda siis autojuhi rollis ja mina seal kõrval, siis arvan, et ma näen piisavalt kena välja pilku püüda, aga ei, Omegi, iga mööduv neiu, võtad selle tähelepanu endale ja ütleme nii, et kui ikka pea käib vasakult paremale kaasas, nii et ta lahkub valgusfoori vaateving, vaata vihust, siis mul tekib küsimus, miks sa lahkusid, sa peaksid valgusfoori vaatama või siis okei, kui sa vaatad, et oled ülekäigurajal ja niimoodi, aga muidu pea nagu ei liigu kaasa, aga siis, kui mingi neiu tuleb, siis säärejooksutšekid küll, on ju. Et kui see pilk käib nagu, nagu ma saan aru, et kui sul jääb vaatevälja kena naine, siis nagu see on evolutsiooniline kaasasündinud omadus see pilk sinna korra siis suunata või seda korra nagu täheldada ja siis tavaline kodanik me ise vaatan, ma vaatan ise ka ilusaid naisi, ma vaatan, kui ägedad riided neil on. Kui ma ei tea, hoida nyyd händ või ma vaatan, et oh, ma ei tea, ägedad uued ketsid, mis iganes ei näe või et ilus soeng, vaata põhjust vaadata. Ja, aga, aga kui see pill käib nagu kaasa, nii et ta nagu hakkab juba suunurgast ila jooksma, võtad selle lapikese, tõmbad tal suunurgast ila ära, siis on nagu probleem. Et siis on nagu, et kui sind nii väga huvitab või kui sul on tunne, et sa tahaksid sellele kohe Paju osta, siis aga palun, aga siis ära nagu minu saba all enam jõlguayne. Okei, aga see on siis sellisel juhul, kui sina oled ka autos? No ma ei tea, ma tahaks, kui ma nagu see juhtub, nagu juba minu juuresolekul, siis jõustub kohe kindlasti ka minu juuresolekuta. Aga kuna näiteks praegu ma olen sellises seisus ja ma olen kindel, et see ei juhtu, aga minu juuresolekuta, kusjuures ma olen küsinud, tead, ma kysisin nii põneva küsimus ja ma tahaks jubedalt teada, mis sinu härra selle peale vastaks, aga küsisingi kohe otse näiteks käisin, käisime saunas, ühissaun, aga nagu sellises kohas, kus on pimevärki ja ma mõtlesin, et nii huvitav, et mõtle, kui oleks nii, et ongi näiteks mingeid nude naised on ja naised siis, kes on distsipliine tissid seal aine Nad ostsid seal, et kes näiteks tunneksid ennast mugavalt, saunas alasti, aga see on ühissaun, vaata aga noh, kes ikka vaatab või ära. Ma arvan, et välja keegi viska otseselt ju, et läheb sauna, tõmbab omale trikood. Ma ei tea poole peale ära. Et mis sa teeksid, juhul kui näiteks mind ei oleks, lähed sõbraga näiteks kuskile spaasse aina meeste sõbraga ja lähetaja sisenete sinna sauna, saunaruumi ja järsku näete, seale istub mingi kaks neidu, tissid paljad. Kuidas sa käituksid nii nagu naist ei ole, noh, miks ta üldse peaks vastama, ausalt, aga mina usaldan, ma tunnen ära, aga sinu aasta paus või mitte. Ja kuna ma tean ka antud isikut piisavalt hästi ja siis ma tean, et ta vastab ausalt, aga küsisingi, sellise küsimuse ja seal oli kaks varianti, et kas ta märkab juba siis, kui ta nagu astun sinna? Ei nagu pida, nagu reaalselt istet juba tahavad ja ma ei tea, vaata ei vaata ju kohe ei viska pilku peale müüdavaid tšeki üle, kes siin kõik on, vaid lähed, siis räägid sõbraga juttu, istute maha ja siis vaatad, vastas on mingi paljad naised ei näe. Et kui see oleks siis, siis ta nagu peidaks umbes nagu pilgu ära suunaks pilgu sõbrale või lihtsalt pööraks pea ära või mis iganes. Et siis oleks juba veider, nagu, et ta teeks piisavalt ruttu sekka minekut, aga mitte nagu et kuule, lähme siit ikka ära või näe, et võib-olla siis on veider või siis teine variant on see, et kui jah, on see ukse peal, siis ongi, et aa, kuule, lähme äkki teise sauna nagu esiteks endale mugav ju minna nagu olla see mees, kes nüüd nagu ma tean, et nii palju on neid mehi, kes tuleks passiks, kes lihtsalt passivad. Et ma arvan, nendel meestel endale lihtsalt midagi puudu või neil on oma mingi iha välja elamata. Aga ma arvan, et seal tulebki mängu see, kas mees vahib pornot, kas ta on hull, masturbeerida või siis ta nagu on suutnud oma seksuaalihad nagu selles mõttes mitte alla suruda halvas mõttes, vaid ta teab, kus need välja elada oma naisega ja nii edasi. Ma arvan, et teadlane tuleb see ka välja tegelikult aga jah, minu jaoks oleks nagu ma tean, et ma ei taha enda kõrvale kaaslast, kes vahib naisi. Ja kui, kui see on temas. Kohvimisel, on vahe. Jah. Et kui ta tahab, siis ma ei ütleks, et ma ei tea, ära tee seda, vaid ma lihtsalt tehakse. Ma pigem otsin uue kaaslase. Sellisel juhul. No sinul, mina vaatan, et Ma vaatan enne enda pealt ja ma olen, ma olen isegi olnud nõnda, et vahepeal sõidavad autoga ja siis on nagu mingi. Kas on mingi stiilne kutt, läheb mööda või nagu mingi tundub nagu sihuke oh, päris nagu vaataks uuesti, siis endalgi on olnud vahepeal seda, et nagu sõidad autoga siukse nagu. Topelt vaata öelda rooli veits viltu, sest mulle meeldib nagu see suhtumine ka, et ma võin ju menüüd vaadata, ega see ei tähenda, et kohe tellima kukun. Aga kas sa tahaksid tellida? Ei taha. Variant vaata nüüd. Sokolaadi fondaat, ma tahan seda nii väga fakt, ma olen dieedil, ma ei tohi. Et mu dieet ei luba mul seda šokolaadi fund anti süüa, kurjam, ma lähen jään, ma näen unes seda šokolaadi fundaati. Seal ma õpin, seda. Ei ole ka okei, see tähendab siis see tähendab, et sa oled, sul pole kodus piisavalt magusad ja, aga see ongi seal pole piisavalt magus, fundaantkodas kodus. Kuiv õunakook. Nojah. Siis sa mõtled, et ah, mul on kodus ka, on ju? Vaata, oleks sa, sul on menüüs on ja seal on mingi okei šokolaadi fontanud, aga sa tead, et sul on kodus on nagu mingi mahlane, ma ei tea, ongi õunakook vaniljekastmega siis mõmmelgi. Aga miks ma siin pean raha raiskama, miks ma pean seda sööma, kui ma tean, et mul on nagu mingi eriti magustikum kodus olemas. Ja siis mingi šokolaadifondüü, sa oled väga maitsev. Aga sa ei ole täna minu jaoks, sest et mul on kodus olemas õunakook, millele ma saan veel kastet ka peale panna ja ma saan seda teha, mitte restoranilauas. Mille kate oli Janno täpselt nagu et, et ma saan seda teha kodus plõksu täheldada kodukass pidžaamas või ilma riieteta, mitte kuskil restoranis, kus ma pean olema keegi teine oma tantsides. Sest ma pean sellele šokolaadi fondendile ka kuidagi meeldima, šokolaadi fund ainult mu vastu võtma kõigepealt ja sa oled ka päris lahe seal nii palju tööd ja juba see jube on see, et seda pärast šokolaadi-banaani eest, kui ta maitselt täiesti asja tatari tipiat, Sa pead talle tippi jätma, sa pead tagasi minema, ära koristama selle sinuga. Okei, nüüd asi läheb käest, et ühesõnaga Ma võin ma nüüd vaadata ja momensüka menüüd vaadata, aga kui tellimiseks läheb juba esivõi tekisteerimiseks Point degusteerimine ka vaata, ei ole see, et lakub keelega ja siis annad tagasi, jäin ja ise on juba see, et sa võtad selle šokolaadi fundaadiasse, jääd sellega? Jah, sest et nagu siis ongi nagu, kui sa degusteerima hakkad, siis ongi täpselt, et no mis sa siis teada said, ma sain teada, et ma ei taha seda, seda šokolaadifondüü anti, ma tahan hoopis oma seda õunakooki siis mul on mingi siis mul on hea meel, et sa pidid endale just niimoodi või noh, okei, mul on kahju, et sa pidid seda šokolaadifondüü anti üle lakkuma teada, et ei taha seda, sest sulle maitseb su kodune õunakook. Aga samas mul on hea meel, et sa seda terved koogitüki ära ei söönud ja oma isu ära Kont seal restoranis, sellest aga ei saa selle üle lakkumise, annaksid andeks. Ma küsin, kes võtab selle banaani tagasi juhiks, et aga miks sul siis nii väga, kui ta oli vaja, kas õunakook ei tundunud enam nii magus, nii maitsev, kas see ei täida, sai otsa ja hakkas, ei täitnud enam su kõhtu? Küsimusi on ju tegelikult palju, aga ühesõnaga ja no ja ka ongi. Ta ongi erinevad ja kindlasti ongi jälle, et kellel igalühel omad traumad, et nagu ongi, see on kardinaalselt, kes on paindlikum. Et igalühel oma Lähme siis järgmise küsimuse juurde, mis on võib-olla natukene selline natuke ei ole nagu nagu sama, miks naine tahab, et tema mees ja tema sõbrannade mehed saaksid omale omavahel läbi? Ta on veel ka siia lisanud, hoiame need maailmad, palun eraldi, sinu mehel on oma sõbrad olemas juba? Sinu sõbranna meestel on ka oma sõbrad olemas ja las ollagi, punkt. See on väga põnev. Mina arvan, Ma olen mina, tahaksin lihtsalt sellepärast, et kõik saaksid omavahel läbi, et kui on nagu seltskonnaga istumine, ei ole seda, et nagu mees istub Antsu külje all telekellegagi rääkida ja samamoodi minule meeldib saada läbi siis kaaslase, sõpradega, perega, sõprade sõpradega ja kaaslastega ja nii edasi. Et ma tunnen, et see lihtsalt nagu nii, käed, soe, peretunne, marjamusliku palju koos. Mul on ka niisugune tunne, et nagu see on sellise nagu ühise ringi tekitada, peamine, et mulle nagu noh, ikka on ju neid hetki, kus kus ei ole ainult sõbrannad, nii-öelda pidu on ju, on ikka see, et võtame mehega kaasa, võtan mehed kaasa, kutsume oma, nutavad seal juba, et lähme, lähme täpselt ja, ja mulle ei meeldi see mõte, et su sõpruskond on nagu mingisugune pudel, et seal saab limiit täis ja sul ei ole nagu rohkem sa ei saa uusi sõpru endale tekitada nagu, ja ma saan aru, et noh, mõne mõnikord on see, et okei, mul on noh, et mul ei ole nagu vaja nagu uusi inimesi oma ellu või või nagu, et sul on see tunne, aga samas ei tea ju enne, kui sa oled selle see, sest see tekib nende inimestega, kellega sul ei klapi, aga sa ei tea, et sul ei klapi, kui sa ei saa nendega tuttavaks. Ja kui nad on, kui te olete juba ühes seltskonnas, miks ei, võiks siis nagu mina ei ole kunagi öelnud oma elukaaslaselt. Kuule, palun, saa nüüd, ma ei tea, Tiina mehega kindlalt tuttavaks ja hakake koos kalal käima ja hakake koos igasuguseid asju tegema, vanad käima ja palun lihtsalt, kas te võiksite nii palju läbi saada, et nagu meil oleks neljakesi koos head hilja ja seda ma tahtsingi tegelikult öelda, et tihtipeale need inimesed, keda sa näedki näiteks sünnipäevadel kui kellelegi seltskonnast sünnipäev. Nendega läbisaamine on ju selles mõttes nii lebo, et seal on raske mitte läbi saada, sest ei lähe ju, ma ei tea, elufilosoofiat nagu arutama ei tule, nagu meie siin kahekesi naiste saunas vaneme, ma ei tea, mis teemad lauale, vaid teil on lihtsalt see, et te leiate mõned ühispidama teed ja tore on sellest rääkida või lihtsalt nalja visata või ma ei tea, mis iganes aktuaalne. Antud hetkel on seda arutleda, et inimesed ei peagi olema selleks sarnased ja olema parimad sõbrad, et läbi saada. Ja see tore, see loob hea vaibi, naistel on parem koos olla, aga ikkagi on äge, kui mehed on ka ja nagu kuidagi pigem on see, et naised tahavad, et nende sõbrannad õpiks, nende mehi tundma, mitte nad ei taha nende mehed läbi, saaksid, et nad on ka, kui mehed saavad läbi, siis nad õpivad läbi selle tundma vaadates vaata räägi ka ja kuulajate rääkimas muidu lihtsalt vait. Olen ka kogenud seda päris palju, tegelikult et issand ei viitsigi ennast avada ega suhelda, aga nagu tore oleks. Ja meil on nagu ma arvan, et see ei ole see tyyp, et nagu lihtsalt kui me oleme ühes kohas koos, siis ma, ma ei tea, mina küll nagu tahaks, pigem nagu kõigiga nagu noh, ma ei tea. Kas nüüd ma pean kõigiga läbi saama, tuleks kõigiga tuttavaks saada, kui tekib klapp, siis on ülitore, see ei ole nagu mingisugune kohustus, et sa pead nüüd kõikide, ma ei pea ka kõikide oma sõbrannade meestega läbi saama või või, või siis oma sõprade tüdrukutega, seda tahtsingi nüüd küsida, kas sina pigem mitte sõbra tüdrukutega, vaid kas sina saad läbi oma mehe, sõprade naistega? Ja üldiselt küll, aga noh, ma ei tunne nagu sellist nagu survet, et ma pean, kas sõbrannatama mul on minu, minu elukaaslase sõprade naised on kõik väga toredad, toredad tüdrukud ju minu, ütleme, minu elukaaslase sõbrad on kõik väga toredad inimesed, nii mees- kui naissoost isikuid on kõik väga toredad, et mul nagu mul ei ole kordagi olnud sellist tunnet nagu pean nagu nendega kokku saama või nagu, et kas ei võiks olla kuidagi nagu eraldi, et nagu, et et sinu inimesed on sinu, inimeste, minu inimesed on minul ilmselt, et nagu noh, muidugi siis kui on mingi lahkuminek, nagu teil on sõpruskonnas nii omavahel läbipõimunud ja siis on nagu, kes kellega kokku koos läheb või mis asi, see on muidugi iseasi kuigi selga täiesti jabur pseudoprobleem. Et ma ei, ma ei tea, ma ei ütleks, et see on nagu ma ütleksin, sellele küsimuse küsijale. Lihtsalt lepi sellega, et osad olukorrad on meeldivamad ja osad olukorrad on vähem meeldivamad. Ja, ja mõnikord sa pead suhtlema inimestega, kellega sa otseselt ei taha, aga sa võiksid anda endast ütleme siis nagu mingisuguse väikese pingutuse, et kõigil oleks mugav olla sinuga ja sinul nendega absoluutselt, täiesti nõus, teistel et ma ise ka mõtlen, mina arvan, et ma saan küll läbi, nagu ma vähemalt mulle meeldib suhelda. Ja, aga mul on nagu vaata, ma olen see inimene, kes ma ei jookse seltskond ise suutma, kui näed meest, mehe sõprade naised tulevad, tunnevad huvi, siis ma olen ta vaided, sõbrad, aga kui ei tunne huvi või nagu hoiavad eemale, siis ma nagu tean, et ma ei oska, ma ei suuda, ma Ardasse ütleme tere ja head aega, aga ma tean, et sealt nagu ei tule, mida kindlasti ongi, et sa ju tunned ära nagu vene, ütleme, inimene, no mul on ka enam-vähem, ma olen nagu püüdnud seda, seda, et nagu, et ma ei pea kõigiga läbi saama, et sa, et sa õpid ära selle, et nagu see energia tundub, et ei ole sellises kohas, kus me nüüd hakkame pestikateks. Et me nagu oleme ühes seltskonnas ja kui meil on, millest rääkida, siis me räägime ja kui ei, siis ei ja see on täiesti fain. See ei tähenda. Ma nüüd vihkaks sind või seda, mida sa nagu olete otsustanud olla, vaid lihtsalt meie energiat ei sobi, aga meil Kristeliga meist alati millestki rääkida, nii et meie kohustus sihuke kaelas ja aitäh, et meid kuulasite, jääme ootama teie kirjade küsimusi, et me saaksime teha järjekordse küsimusi. Just. Jaa. Meil oli teiega tore, ma loodan, et teil meiega ka. Me kohtume, kohtume järgmisel nädalal jälle, kus me räägime uutest asjadest. Ja tänast saadet tänast naiste sauna jääb lõpetama kellaanifitchering, müüsik soul, chaeld looga futs teps, nii et tipa-tapa kohtume järgmine nädal.