Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Külmast hingusest hoolimata keset kodumaist kuuma suve on tehnoloogiasektoris toimetajatel põhjust optimismiks. Umbes samasuguseks optimismiks, nagu oli õhus tunda enne viimast nõndanimetatud internetiärimulli ja selle lõhkemist 2001. aastal. Loomulikult ei tasu õnne proovida vanade ideedega, nagu näiteks e-tähe liitmine, oma ettevõtte nimed ja sellega seoses veebisaidi loomine. Kahtlasevõitu on ka mõne netipoe avamine lootuses teenindada kas kõiki maailma kliente või siis pakkuda kohalikule ostjale mugava kaugust võimalust. Praktika on näidanud, et mugavus on selles valemis vaid kasutusel arvu null tähistamiseks. Küll aga tasub julgemini mõtelda optikaseadmete andmetalletus ja sidevaldkonnaga seotud lahendustele, sest vähemalt USA-s on kodanikud uskumas just nendes tegevussfäärides. Tegutsejatesse. Praktiliseks tõendiks on äsja börsile tulnud firmadesse oma pensionisamba või muul eesmärgil raha paigutate rohkus koos kaasneva aktsia hinnatõusuga. Nii mõnigi infotehnoloogiaettevõte on oma väärtus selle aasta jooksul kasvatanud juba poole võrra, võib isegi topelt. Teine märgi IT-sektoris hirmude musta pilve kadumiseks pärast sajandivahetuse paiku toimunud börsimulli lõhkemist on Aipi õude ehk esmaste börsile tulijate rohkus. Need on ettevõtted, kes soovivad oma idee võimendamiseks lisainvesteeringuid laiendades omanike ringi kõikide asjast huvitunud tarvel ning paistab, et on olemas nii asjast ehk IT sektorisse raha paigutamisest huvitanud kui ka piisavasse küpsuse staadiumisse jõudnud ootusi täis uute ideede omanikke. Estland Jangi Jan tõutšansi värske ülevaade rõõmustab peamiselt küll ameeriklasi kuid tänases ühendatud maailmas kandub nii rõõm kui ka praktiliselt tekkiv väärtus kiiresti kõikjale laiali. Kirjeldatud raport kinnitab, et infotehnoloogiafirmadesse tehtavad investeeringud on saavutanud sama mahu kui oli enne 2000 esimest aastat. Pange tähele, et tegemist ei ole vaba raha omavate inimeste ja muude investorite usu aeglase taastumisega sellesse tegevusvaldkonda. Pigem iseloomustab investeerimiskliima paranemist järsk ja hoogne hüpe, mis on hoogu kogunud umbes viimased 12 kuud. Nimelt võrreldes aastataguse seisuga on investeeringud kasvanud 52 protsenti. Absoluutväärtusena on sedasama palju kui rekordilisel perioodil enne mainitud mulli lõhkemist. Mõned emotsionaalsemad inimesed nimetavad kätte jõudnud olukorda koguni buumiks. Nagu alati, on olemas ka skeptikuid, seda eriti pärast eelmist krahhi. Skeptikud tuletavad meelde, et iga buum lõppeb pohmakaga kuid seda annab veel siiski oodata. Seni on segaIT-sektoris toimetajal ees oodata pigem häid aegu. Siia raha ja mõnetiga ahnuse teemalisse mate arendusse sobib hästi veel üks huvitav juhtum eelmisest nädalast. Kes veel mäletavad ettevõttet soni. Mõni aeg tagasi oli see kaubamärk automaatne garantiikarbis oleva tehnoloogia headusest, kvaliteedist ja innovatiivsusest. Viimasel ajal pole neil enam nii hästi läinud, kuna juba mainitud pensionisamba kasvatajatest on suur hulk oma raha firma aktsiate alt välja võtnud ja nende pikaajaline kuldmune munev mängukonsool Playstation kolm on asutamas pehmelt öeldes fiaskoks sest ka ettevõtte kodumaal Jaapanis ostetakse enne kuus Nintendo mängumasinat kui ka selle läbi ühe Playstationi arve. Soni juhiks asus mõne aasta eest brit haual stringer tõrjudes tõusva päikese maa tuntuima brändijuhi positsioonilt jaapanlase Nobu jooki idei. Täna on põhjust haavolstringerist rääkida kui kibestunud inimesest, kes teeb teravaid etteheiteid Apple'i juhile Steve Jobsi le viimase soovi pärast maailma valitseda. Stringe jutt on hämmastama panev ja ängi reedel just seetõttu, et kogusoni allakäigu üheks põhjuseks on olnud üritus maailma valitseda kasutades soni külge suletud tehnoloogilis-formaate, mitte avatud standardeid. See kõik on väga vanamoodne ja kliente hirmutav, sest tehnoloogia areneb kiiresti ja kliendid ei soovi seetõttu ennast siduda ühe tootja külge. Lõpetuseks, vaadates veel korra tärkava IT-tööstuse börsibuumimärksõnu, siis siia kuuluvad avatud platvormid ja veeb kaks punkt null ehk kõikide inimeste loodud veebisisu. Loodetavasti leidub ka eestimaal soodsa IT-investeeringute kliima ärakasutajaid.