Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar püüab minna ajast ette ja teenindada väikese mõneprotsendilise, kuid elitaarse grupi raadiokuulajate huve. Usutavalt peab iga tavaline inimene sellist määratlust kuulates ennast just sellesse eliiti kuuluvaks ning tunnistan üles, et tegemist ongi väikese, kuid õigustatud provokatsiooniga. Nimelt vastavalt uue turu hõlvamise loogikale läheb jutt millestki uuest korda vaid väikesele, kuid mõjuvõimsale ühiskonna osale. Hiljem tulevad juba rikkad uute asjade ihaldajad siis umbes kolmandik kasutajamassidest ning lõpuks kolmandik hilinenud kasutajamassidest. Kuid minnes nüüd eurolt sisu juurde, siis tõenäoliselt ei ole keegi kuulnud, veeb üks punkt nullist, kuna see on toosama nõndanimetatud jutumärkides internet, mida igaüks kasutab ega mõtlegi kuidagi muu nimega kaunistada. Küll aga on hetkel väga popp kõneleda teemal veeb kaks punkt null. Tegemist on umbes neli aastat vanad terminiga, mida kasutatakse sama juba tuttava interneti kohta keskendudes peamiselt sisu loomisele. Selle erinevusega, et kui vanasti tekitasid põhilise osa sisust autoriteetsed, organisatsioonid ja ettevõtted, siis veeb kaks punkt nulli puhul on sisu tootmisaktiivne osa siirdumas indiviidi ja väikeste huvikul pidi kätte. Ehk teiste sõnadega on lõpuks tavalised inimesed mõistma hakanud, mida internetiga saab teha. Märgusõnad on loomulikult loogid, sotsiaalne veebel, suhtluskeskkonnad, ühisintellekt ehk vikid, sotsiaalne sisu, indekseerimine ehk veebsaidid, nagu teeks Lasto, Trueedid, News, One ja nii edasi. Veeb kaks punkt null mõjutab majanduse käitumist läbi uut tüüpi ärikeskkonna, nagu näiteks v pise majandusruumina. Olgu näiteks kas või virtuaalne keskkond oma virtuaalse vara ja rahaga ja nii näiteks avati äsja seken Klafis koguni Pank avataaride varade haldamiseks. Omaette väärtuskihi loovad kodanike omavaheliste ühenduste baasil kujuneb võrguefekt ühine sisu, loomine ja muu taoline. Kõige selle lahtiseletamine võtab aga rohkem aega, mida meil täna ei ole ja pealegi on vaja säilitada müstifikatsiooni, andmaks energiat vestlustele ning lisamaks magusat pinget. Märksõnale veeb kaks punkt null. Tänagi jõutakse ka sellest, veeb kaks punkt nullist nagu postist mööda ja räägiks juba veeb kolm punkt nullist. Selle järgmise loogilise etapi olemasolu võib tunduda imeliku ning ootamatuna, aga ometi mitte võimatuna. Võib-olla just taolisest provokatsioonist tingituna küsis äsja Lõuna-Koreas toimunud digitaalsel foorumil esinenud Google'i peadirektori käest küsimuste ja vastuste ringis üks hääl rahva seast, kuidas Erik Schmidt defineeriks mõiste viib kolm punkt nulli. Paistab, et Eerik on samasuunaliselt teemale juba natukene mõtelnud, sest vastus tuli peaaegu nagu ette valmistunud. Esmaks viskas ta natuke, naljaveeb kaks punkt nulli üle ja muutus seejärel tõsisemaks. Veebkolm pump null hakkab olema täiesti uus tarkvaraprogrammide keskkond, kus on palju väikeseid eraldiseisvaid, kuid omavahel kokku sobivaid ning ulatuslikult kohaldatavaid mikrorakendusi tänu millele tekib dünaamiliselt muutuv infovõrgu kasutamise uus kvaliteet. Nende rakenduste kasutatav andmestik asub ühises pilves ja sõltuvalt kasutajate vajadustest saadakse kätte indiviidile. Pile spetsiifiliselt vajalik lisaväärtus. Erik Schmidt ennustas, et taoline tarkvara saab olema tõenäoliselt tasuta, levib omavaheliste linkide ja soovituste teel ning muutub üheskoos väga suureks nähtuseks, kus ei ole vahet, kas kasutaja on hetkel internetiga ühenduses mobiiltelefoni või arvuti teel. Mõneti viivad Erik Schmidti sõnad mõtter, et igaühe aju ja mõttealgoritmid ongi taolised mikrorakendused, mida omavahel kokku pannes soovitataksegi uus kvaliteet, tänavaid, ajude ühendamine, ühisruumi problemaatiline, sest kõrva, suu, silmade, hiirt hoidva käe ja klahve vajutavate sõrmede abil. Arvutite haldamine on lihtsalt liiga vaevaline. Aga see vist oleks juba v neli punkt null teema.