Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu Euroopas ülemkogu kinnitas Eesti-Soome merekaabli ehitamiseks rahaeralduse summas 100 miljonit eurot kuid selle raha lõplik kasutamine on lühikeste tähtaegade ja Soome poole nõudmiste tõttu kahtluse all. Euroopa ülemkogul suhtuti Eesti ideesse võtta euro kasutusele juba 2010. aasta juulist jahedalt, tunnistas peaminister Andrus Ansip. Selle nädala jooksul tuli Eestisse juurde 2370 registreeritud töötut. Uute registreeritud töötute arv näitab väikest kahanemissuunda, sest kuu aega tagasi registreeriti nädalas üle 3000 uue töötu. Tööturuametis on praegu saadaval 1600 pakkumist. Ugala teatri nõukogu otsustas välja kuulutada juhatuse liikme konkursi, et tugevdada teatri majandustegevuse juhtimist. Tartus. Ajaloo arhiivis tutvustati üht Põhjasõja alguse paremat ülevaadet eesti keelde on tõlgitud Christian Kelphi kroonika. Teine osa. Euroopa Liidu liidrid soovitavad G20 kohtumisel kahekordistada rahvusvahelise valuutafondi vahendeid 500 miljardi dollarini. Ühtlasi otsustas Euroopa ülemkogu kahekordistada ka Euroopa kriisifondi, mis on abistanud nii Lätit kui ka Ungarit. Venemaa sõlmis Statistika Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga koostööleppe, mis lubab Vene vägedel osaleda isehakanud vabariikide piirikaitses. Aga muide kevad on käes ja see teeb rõõmsaks. Homme ennelõunal sajab-Eestis veel lörtsi puhub loode ja põhjatuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Euroopa ülemkogu otsustas viie miljardi euro suuruse majanduse elavdamise toetuspaketi jaotuse. 100 miljonit eurot eraldati Eesti ja Soome vahelise merekaabli Estlink kahe esit ehituseks. Indrek Kiisler uuris, kas seda raha jõutakse ikka kasutusele võtta. Kuna tegemist on toetusrahadega, mis on suunatud praeguse majanduskriisi ületamiseks siis on sellele kehtestatud nõudmine, et raha tuleb võimalikult kiiresti ära kasutada. Ehk siis juba sellel ja järgmisel aastal. Uurisin Eesti Energia tütarettevõte osaühing põhivõrk juhatuse esimehelt Lembit valilt. Kui kaugel Estlink kahe ettevalmistused on? Estlink kaheprojekt on algstaadiumis, projekti alustasime aasta tagasi. Aja jooksul on Eesti pool välja valitud liitumist punkt, püssi, alajaam, välja valitud trass maaomanikega kooskõlastatud välja valitud Soome-poolne liitumispunkt Helsingi küljele, Anttil alajaam. Välja valitud meretrass ja suve jooksul toimub ka merepõhjauuring. Algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine, kuid sellega ilmselt kogu see projekt. Piirdub kuna investeerimisotsuseks on vaja mõlema riigi põhivõrgu nõusolekut. Feimi kriid hetkel ei ole nõus investeerima nii kiiresti, põhjendades esiteks oma investeerimise võime puudumisega on lähiaastatel ja teiseks põhjendab, et Eestis ei ole avatud elektriturg, et seda kaablit vaja ei ole, kuna seal kaubandus toimima niikuinii ei hakka. Et need on kaks sellist takistavat tegurit, mille tõttu tundub, et raha kasutamine Euroopa liidu poolt pakutud aastatel on lihtsalt võimatu. Mis saab edasi, oskate öelda? Tänasel pressikonverentsil esitati sama küsimus ja vastus oli Barroso suu läbi selline, et rahale fondi tagasi, kui need tähtaegselt ei kasutata. Eesti pool põhimõtteliselt oleks ikkagi valmis seda raha kohe kasutusele võtma, aga asi seisab pigem Soome poole taga. Jah. 2010 peab olla investeerimisotsus olema ja, ja meie oleme põhimõtteliselt valmis, aga asi seisab Soome poole taga ja, ja ka meie ministeeriumid, aga kes peab siis Soome riigiga, on need tingimused, mille puhul investeerimisotsus tuleb kokkuleppima. Ise näete, et seda raha jõutakse ikkagi ära kasutada. Ja seal on ka võimalused, raha kasutamine lükkub edasi 2011 12 sel juhul ei jõuaks seda raha kasutada. Soome peaminister Matti Vanhanen ütles Brüsselis, et ta loodab, et mõlemad osapooled teevad oma otsuseid nii kiiresti kui võimalik Pifooda constructional üheks staar Tabi libeda teeotsa saama. Niisiis Estonian samas toonitas, et kaabliehitusel ei ole mõtet, kui Eesti lühine Põhjamaade elektrituruga Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et Euroopa ülemkogul suhtuti Eesti ideesse võtta euro kasutusele juba 2010. aasta esimesest juulist. Jahedalt. Tuleb muidugi tunnistada seda, et Euroopas on valitsev arusaamine selline et kui keegi soovib kõnelda liitumisest eurotsooniga, siis kohe hakatakse arvama, et, et liikmesriik soovib siis liitumiskriteeriumite nõrgestamist. Eesti teatavasti ei soovi liitumiskriteeriumite ümbervaatamist, meie huvides on tugev euro, me tahame, niiet üldine meelsus paraku ei ole väga hästi ettevalmistatud eurotsooni laienemiseks, kõik tegelevad oma probleemidega hetkel ja, ja nad ei ole väga valmis mõtlema suurematele kaugematele probleemidele. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Brüsselis ülemkogul olevad Euroopa Liidu liidrid soovitavad aprillis koguneval juhtivate majanduste ühendusel G20 kahekordistada rahvusvahelise valuutafondi vahendeid 500 miljardi dollarini. Euroliidu osa oleks sellest 100 miljardit. See võimaldab fondil aidata ülemaailmses majanduskriisi sattunud riike. Euroopa ülemkogu otsustas ka kahekordistada ühenduse kriisifondi 50 miljardi euroni. Läti ja Ungari on juba fondist abi saanud ning ilmselt esitab järgmise abipalve Rumeenia ülemkogul. Leiti ka, et uusi majanduse stiimulpakette pole praegu vaja. Kõige olulisem on olemasolevate päästeplaanide elluviimine. Euroopa Liit tugevdab sidemeid Ukraina, Gruusia, Valgevene ja veel kolme endise nõukogude liidu riigiga. Euroliidu idapartnerluse strateegia järgi toetatakse riike nelja aasta jooksul 600 miljoni euroga ning tehakse tihedamat koostööd energiavaldkonnas. Euroliit suurendab järk-järgult ka vabaturutsooni kuuele endisele liiduvabariigile, samas dokumendis võrreldes varasemaga üsnagi ebamääraselt kajastatud viisalihtsustusprogramm. Vene president Dmitri Medvedjev kirjutas alla koostööleppele, millega Venemaa nõustub osalema Statistika gruusia osade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiride kaitses. Venemaa tunnustas isehakanud riike pärast augustikuist konflikti Gruusiaga. Seni on Moskva nendega sõlminud sõprus ja vastastikuse abile peid. Diviisi seisukohalt kuuluvat separatistliku Lõuna-Osseetia ja Abhaasia juriidiliselt gruusia koosseisu. Alates augustisõjast on aga regioonid kuulutatud okupeeritud territooriumiks. Peale Venemaa on separatistide iseseisvust tunnustanud ainult Nicaragua. Jaan tervitas USA presidendi Barack Obama telepöördumist, milles Obama pakub Iraanile uut algust diplomaatilistest suhetest. Iraani presidendi nõunik rõhutas oma vastuses, et Obama sõnum kinnitama USA seniste vigade tunnistamine. USA riigipea sõnul on tema administratsiooni kohus püüelda ausate ja vastastikusel usaldusel põhinevate suhete poole. Obama rõhutas, et ka Teheran peab astuma samme leppimise saavutamiseks ning ähvardamisega ei saavutata midagi. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana avaldas lootust, et Obama pöördumine on uue etapi algus suhetes Iraaniga. Iraani lähedal Hormuzi väinas põrkasid kokku USA transpordilaev ja allveelaev. 15 meremeest said kergelt vigastada. Allveelaeva tuumarelvasüsteem vahejuhtumis kannatada ei saanud. Ja uuesti Eestist sotsiaalministeeriumis tutvustati kõige värskemaid andmeid töötuse kohta. Indrek Kiisler käis kuulamas. Nädala jooksul registreeris ennast tööturuametis töötuna 2370 inimest. Registreeritud töötus kasvas Eestis seitsme koma seitsmelt protsendilt täpselt kaheksale protsendile. Samas uusi töötuid tuleb viimasel ajal juurde vähem kui veel kuu aega tagasi. Näiteks siis registreeris ennast töötuna ligi 3000 inimest nädalas. Alguses oli tööturuametis pakkuda ligi 2000 vaba töökohta, nüüd on neid järel 1600. Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler ratas ütles, et uute töökohtade leidmist on ilmselt kergendanud ministeeriumi koduleheküljel avaldatav tabel, kus on kõik tööturuametipakkumised korraga näha. Loodetavasti see siis mõjutab positiivselt eelkõige siis tööturu käivet, et tööandjad ka, kes vähegi tööjõudu otsivad, võiksid usaldada tööturuametit. Rohkem võiksid anda oma vabad töökohad tööturuameti kaudu avalikustamisel. Teadupärast on see teenus ka tasuta teenus. Ja tööotsija eile kindlasti on see tabel hästi tarviline vara, et kõik kogu vajalik informatsioon alates tööst ansid kättesaadav kenasti. Kokku on Eestis 52000 registreeritud töötut, neist 32000 on keskharidusega. Ministeeriumi tööturuosakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Mis on natuke häiriv, selle numbri juures on see, et 32-st 1000-st ligi 15000 Nad on üldkeskharidusega inimesed. Eks siis on ülekohtune öelda, et neil puudub igasugune kutse- või erialane ettevalmistus. Aga koolist ei ole nad seda kindlasti saanud. Kõige enam soovitakse leida tööd, lihttöölisena ehitust, töölisena ja palju, otsitakse ka müüja kohti. Tööandjad aga otsivad kõige enam keevitajaid, teenindajaid ja müüjaid. Suhteliselt palju pakkumisi teenindussektorisse kuid inimesed endiselt ei soovi sinna eriti tööle minna. Samas on seal pakkumisi, mis erilist ettevalmistust ei vaja. Miks, aga inimesed ei soovi neid vabu töökohti hõivata, kas seda takistab liiga väike palk, mida praegu pakutakse? Tööotsija profiil on ju siis tal on oma taak kaasas, et tal on mingid kogemused, mida ta võib-olla tahabki tulevikus kasutada. Ja talle mingit küsimused, et kui me räägime sellest, et üsna palju, Me näeme, meesterahvas, vas töötas ehitajana. Mõtleme nüüd, kui lihtne on tal minna poodi, poodi müüjaks. Jätaks selle küsimuse siis, kui õhku võib-olla ei käi, ikkagi libedad. Võib-olla käib. Täna oli koos Ugala teatri nõukogu ja oodati otsuseid teatrijuhtimise kohta. Äsja lõppenud kohtumised teatab telefonitsi Piret rist. Ugala teatri nõukogu otsustas välja kuulutada juhatuse liikme konkursi, et tugevdada teatri juhtimist, mis puudutab majandustegevust. Avalduste laekumise tähtaeg on 14. aprill ja Ugala majandusjuht peaks tööle asuma selle aasta mais. Nõukogu ei teinud täna ühtegi otsust, mis puudutanuks Peeter Tamme arut. Tema jätkamine või mittejätkamine olnud täna arutlusel. Nõukogu esimees Siim Sukles ei toonud välja ühtegi süüdistust või tegemata jätmist tammearu suhtes. Tema sõnutsi võiks etteheiteid olla hoopis struktuurile või kulukohtadele, sest võrreldes näiteks teiste teatritega On Ugala oma tulusid vähem. Sukles aga nentis samas, et Ugala töökliima ei ole just kõige parem. Peeter Tammearu kommenteeris nõukogu otsust seda, et tal on kehtiv tööleping veel aasta teatri loomingulise juhina ja et tema kui juhatuse liige on teinud juba eelmise aasta detsembris ettepaneku võtta tööle teine juhatuse liige Piret rist. Viljandi. Tartus ajaloo arhiivis tutvustati üht Põhjasõja alguse paremat ülevaadet eesti keelde on tõlgitud Christian Kelphi kroonika, teine osa jätkab Toomas Kelt. Christian Kelholi, Järva-Jaani pastor, kes hakkas 1688. aastal kirjutama kroonikat Liivimaa ajaloost. Tegu oli suhteliselt tüüpilise kroonikaga, mis toetus varem avaldatud materjalile. 1695. aastal see teoska ilmus, kuid õige varsti algas Põhjasõda, mis sundis Kelchi uuesti kroonikakirjutaja ametisse, rääkis kroonika tõlkija, ajaloolane Ivar Leimus. Niisugused sündmused alati kuidagi kihutavad autoreid jätkama oma tööd, sest need on niisugused pöördelised asjad, mida on ilmtingimata tarvis ju järgnevatele põlvedele jäädvustada, et needsamad Hendrik ja Russo ja kui nii saame veel Reneri ja, ja seal on teisigi. Liivi sõjast on väga palju autoreid ja põhja-season ehk tsipa vähem, sest siis hakkasid juba professionaalselt ajaloolased kirjutama, aga meie tingimustes siin Liivimaal oli just see mees, kes selle Tema õlgadele võttis kelk suri 1710. aastal, tema kroonika Põhjasõja algusest jäi pikaks ajaks ilmuma. Ta oli ta eurootsi meelne kirikuõpetaja ning uuele võimule tema käsitlused ei meeldinud. Alles 1875. aastal avaldati Liivimaa ajaloo järg trükkis ajaloolaste jaoks on see praegu peamine Põhjasõja käsitlus, millele ikka viidatakse. Samas pole sellest tehtud varem ühtegi tõlget. Ivar Leimus on esimene, kes selle töö ette. Ülevaade Põhjasõja sündmustest on hea, kinnitab Leimus. Kell oli ju pastor, tema istus seal kusagil oma Järva-Jaanis või hiljem siis Viru hoopis ja muidugi ta sai inimestega kokku ja muidugi ta Ta luges lehti ja, aga sõjaaeg, vaadake, kuidas see informatsioon liigub ja levib, et loomulikult ja näitab ja kirjeldab neid sündmusi selle mätta otsas, kus ta istub, eks ole, tema ju ei tea, mis tsaarikuningad mõtlesid, ehkki ta on väga palju lugenud ja tol ajal juba ajakirjandus oli väga usin ja avaldas väga palju asju. Aga loomulikult telgitaguseid ei tea. Leimus on varem tõlkinud ka Kelchi kroonika esimese osa, mis ilmus eesti keeles viis aastat tagasi. Tõlkija hinnangul on praegune raamat vägagi sobilik kõigile ajaloo huvilistele ülevaadet Põhjasõja sündmustest Eestimaal. Tavalise inimese tasemel pole muudest kroonikatest võimalik saada. Toomas Kelt Tartu stuudio. Kevad on käes, täna tuli Tallinnast tervitati teda musumäel ja seal käis Marta Grauberg. Musumäel tervitati kevadet juba 30 kaheksandat korda. Huvilisi linlasi oli kohal omajagu. Kevadele puhus pilli politseiorkester ning lauluga tervitasid koorid. Vanalinna jõudis kevad kenakese kaarega. Kodulinna maja juhataja Tiina Mägi. Kevad hakkas täna hommikul tulema tegelikult Tallinna loomaaias koos Aleksei Turovskiga, vahepeal mängis koos Viimsi keskkooliga nukitsameest kodulinna majas, siis vaatas Urmas Laansuga koos taimi botaanikaaias kohtus lugejatega lastekirjanduse teabekeskuses. Siis aga kõlasid karjasepasunad ning kohal ta oligi. Tore oli seegi, et üsna kevade saabumise hetkel sõitis kesklinnast läbi pulmaronglinnapea. Edgar Savisaare sõnul on tänavune kevad keerulisem, kui oleks tahtnud kuid raskustest saab üle, kui teineteise suhtes rohkem hoolivust välja näidata ning pikemad päevad ja päike annavad selleks energiat. Positiivse mõtlemisega ja teotahtega on võimalik igasuguseid kriise ületada. Kevadega ikka tähistatakse algust, kevad on omamoodi ärkamisaeg ja miks mitte ka märkamisaeg. Oleme üksteisele toeks, oleme hoolivamad üksteise suhtes küll siis saab kõigist raskustest jagu ja maailm on jälle palju parem paik elamiseks. Linlased ootavad kevadet, häid lihtsaid asju. Sooja ilma ja päikest, mida pole ammu enne mullu dieeti. Kas tänane kevad on kuidagi teistsugune kui eelmisel kevadel? No ütleme nagu pingeline rahvas mingis mina tulin just täna hommikul Stockholmist ja siin on veel talvisem, kui meil Stockholmis oli. Kevad on ju teel sellel kevadet, ootate toredaid uusi tutvusi ja ilusat päikesepaistelist ilma. Ja missugune ilm homme tuleb. Eeloleval ööl sajab Eestis lörtsi või lund, algul paiguti ka vihma ja mitmel pool on jäidet. Puhub edela ja läänetuul, hiljem loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme ennelõunal sajab mitmel pool veel lörtsi, puhub loode ja põhjatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.