Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täna räägiks ajanappusest valikutest ja teatud inimtööriist ning selle võrrandi ühest moodsast lahendusest. Räägitakse ju viimasel ajal üha sagedamini ajapuudusest. See tähendab, et kuigi päevas on endiselt alles 24 tundi, jääb sellest ikka aina vähemaks ja vähemaks saamaks elust kätte maksimumi. Siin on kohane küsida, mida peaks elust maksimumi saamine üleüldse tähendama? Sellele küsimusele on raske vastata ning kellel on surres kõige rohkem asju, ei ole kindlasti selle võistluse võitja. Probleem on sügav ning sellele vastamisega on tegelenud paljud helged pead. Pealegi varasemast erinevalt on probleem süvenemas, sest valikute arv suureneb iga päevaga ja nende valikute vahel loveerimisele kulubki üha suurem kogus meie kallist aega. Sellega seoses väärib äramärkimist üks teooria. See on umbes 50 aastat vana käsitlus inimkäitumisest, millel alglätteid, kirjeldas Herbert Simon, Nobeli preemiaga pärjatud majandusteadlasest psühholoog või siis vastupidi. Nimetatud teooria järgi jaotuvad inimesed rahuldujateks ning Maximalistideks. Viimased on sellised, kes otsivad pidevalt parimat, olgu selleks siis seep, kampsun, auto või abikaasa. Seda tüüpi inimeste puhul võiks arvata, et tänu kõrgetele ootustele elavad nad keskmiselt paremini sest nad on elukäigus valinud ja kogunud enda ümber ju ainult parimat. Paraku ei ole see nii. Nimelt on raske, et mitte võimatu olla absoluutne Maximalist sest parima leidmiseks laiast valikust peab ootama aju kuni elu lõpuni, sest kõik tuleb ju ära proovida. Kuna taoline lahendus ei ole kuigi mugav, on ka maksimaalist sunnitud tegema ühel hetkel otsuse ning teda jääb häirima teadmine, et kusagil on olemas parem alternatiiv. Uuringud on näidanud, et need inimesed kannatavad seetõttu pideva rahulolematuse ja stressi all. Tulemuseks on veel üks kurb kaasnähtus. Maximalist naudib oluliselt vähem positiivseid hetki ning nad haldavad tunduvalt halvemini negatiivseid olukordi. Seda kõike võrreldes nõndanimetatud rahuldujatega, kes aktsepteerivad võimaluste kontekstis parima pakkumise ega kahetse seda, mis neil olemas on. Näiteks maksimeerida olnud tunduvalt raskem valida, kui poeletil on 12 moosi asemel 24 tšemmi. Tänu suuremale valikule jääb neil tihti moos ostmata, samuti sokid, kampsunid, televiisor ja nii edasi. Ühel hetkel nad peavad seda siiski tegema ja seejärel algab pikk kahetsemise periood. Kindlasti väidate, et teie ei ole selline. Paraku on enamus inimesi mõnest tegevusest maksineerija ning tänu tõenäoliselt valikuvõimaluste suurenemisele tuleb neid inimesi ja olukordi üha rohkem juurde. Keda see temaatika rohkem huvitab, soovitan lugeda Schwartzi raamatut valikute paradoksist, mis on muuhulgas business kuigi aasta 10 parima raamatu nimekirjas. Kuid tulles maksineerijate rahuldavate teooriast tänase kommentaari pointi juurde, siis see on suunatud just esimestele. Sest kus häda kõige suurem, seal abi oodata nurga tagant. Kujutage ette maksimeerida probleemi seoses parima telesaate vaatamisega. Maximeerija tüüpiliseks tunnuseks on, et kuigi ta on valinud endale vaadatava programmi, klikib ta aeg-ajalt läbi teleka menüüs pakutavad sest järsku on kusagil alanud midagi veelgi huvitavamat. Analoogselt on videolaenutuses väga raske otsusele jõuda ja eks neid näiteid ole teisigi. Meediaelamuse maksineerijatele pakub abi üks uus teenusepakkuja, mis vahendab internetist telesaadete ja filmide kontsentreeritud kokkuvõtteid. Minissoud network'ist leiab nelja kuni kuue minuti pikkuseid saateid. Need on algupäraselt umbes tunnisest programmist välja valitud strateegiliselt olulisemad kohad mida saab siis mõne minutiga ilma sisust suurt kaotamata läbi vaadata. Hetkel on seal saadaval kokkuvõtteid vanadest filmidest ja TV seriaalidest, kuid siinkohal poole konkreetne teenusepakkuja valik, olulinegi. Oluline on hoopis nähtus ise. Selles kontekstis pole sugugi imekspandav YouTube'i fenomenaalne populaarsus, sest ka sealt vaadatakse peamiselt lühikesi ja sisukaid videosid. Taoline loomingu kompressioon on aja märk ja tulevikus võite suure tõenäosusega vaadata Sõrmuste isanda mõneminutilist kokkuvõttet oma mobiiltelefonil kahe bussipeatuse vahel. Ning mis kõige imelikum tõenäoliselt ei pea seda sugugi imelikuks ja kõikidele sündivatele Maximeerijatel vaeva leevendamiseks nüüd võimalus lühikese aja jooksul kogeda võimalikult palju alternatiive.