Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kuigi täna on ilmselt vaja rääkida terist, klaarin esmalt ära väikese sünnipäeva õnnitluse kohustus oma truu vale oleks öelda, et sõbra, kuid ütleme siis, et truu partneri ees või arvestades tema reaalset elu, siis Harry Potteri vaimus sobiks kõige paremini sünnipäevaliste iseloomustama orja moodi tüüp nimega tõbi. Pean silmas seda, kui palju vaene vennike on saanud kolkida ja pidanud üksi hüljatult ja kurnatud aega mööda saatma. Jutt käib psühhoarvutist. Nimelt saab täna 15 aastaseks sülearvutit pere silmapaistev liik, IBM poolt loodud ThinkPad. Puhtkultuurifenomen, nina ja ilma reklaami maiguta väärib ThinkPad mitmel põhjusel äramainimist. Olgu selleks kasvõi osaks saanud au olla ainukese omataolisena eksponeeritud New Yorgi moodsa kunsti muuseumis kõnelemata paari aasta tagusest väljavalitu staatusest arvutiajakirja Piišivool koostatud infotehnoloogia hoolov feimi ehk nõndanimetatud kõigi aegade Iidee kuulsuste kotta ja neid näiteid on teisigi. Sega palju õnne, imped. Kaasaskantavat infokandjast jõuame sujuvalt Harry Potteri viimase etteaste juurde. Raamatu endas illust pakub paljudele kindlasti suuremat huvi vanamoodsa kirjastamise ja kaasaegse ise kopeeruva infokeskkonna omavaheline läbisaamine. Sellele kõigele lisab oluliselt vürtsi konflikt rahalise kasumi kontsentreerijate ja sellele vastuseisjate vahel. Ning loomulikult lisab olukorda energiat. Raamatu intrigeerib, mida üksikemast autor JK Rowling palub raamatu lugejatel teiste seikluselamuste rikkumise vältimiseks mitte avalikustada. Raamatud ilmuvad poodidesse pakkides ja väidetavalt teisega poodnikud enne paki sisust aimu, kui raamatupakid 21. rahva ees üle maailma üheaegselt avatakse. Paljudele võib jääda see asjaolu tähelepanuta, kuid kogu selle keerulise orkestreerinud etenduse taga olgu näitliku vahemärkusena öeldud, et pelgalt Suurbritannias on kulutatud ligemale 20 miljonit dollarit Potteri raamatu sünkroonseks ja turvaliseks turustamiseks. Ning kogu selle ettevõtmise taga on seesama infot levitav ajastu mille kohta mõni aasta tagasi torisesid näiteks mõned filmilevitajad. Jutt ei käi mitte filmide piraatlusest, vaid antud juhul piisas. Kui filmi näinud, helistas kinost lahkudes sõbrale ja ütles, et tegemist on Grapiga tähendab kaasaegses keeles kehva filmiga. Vanasti saiu kehva filmi paar aastat maailma eripaigus näidata, kuna selle kohta käiv kriitika ei levinud nii kiiresti kui nüüd ja kiirest levikust, jõuame loogiliselt teise põhjuse juurde samaaegsele turustamisele, mis on loomulikult sisu, kopeerumine mõne hetkega üle maailma. Mõned nimetavad seda kapiraatuseks. Vähemalt sisutootjate arvates on see nii, kuigi see paistab nii vaid nende endi positsioonilt. Näiteks viimane, Harry Potteri köide läbis 24 tundi pärast, ütleme siis, et kahe kuni kolmesekundilist poeleti puudutust esmalt skänneri, seejärel transkribeeritakse tekstiks, siis redigeerida tekst vigadest ja seejärel levis interneti vahendusel sadadesse tuhandetesse arvutitesse. Tegemist oli inglisekeelse Potteri versiooniga. Järgmise 24 tunniga tõlkis grupp saksa entusiaste raamatu oma keelde redigeeri teksti vigadest ja paiskas ka selle interneti kõik 48 tunni jooksul pärast raamatu lahkumist inglisekeelselt letilt. Saksa kirjastusel oli samal ajal plaan raamat poe valmis saada kahe kuuga. Tänaseks on muutunud vaid see Potteri raamat levib internetis juba enne poeleti puudutamist. Keegi entusiast oma käänani fotoaparaadiga, mille seerianumber on ilusasti iga raamatulehest tehtud pildiga kaasas saatis raamatus suhteliselt loetava koodi ringlusesse juba mõni päev tagasi. Tõenäoliselt kuuleme paari päeva pärast, kuidas selle kaamera omanik on tegelikult oma fotoaparaadi ära kaotanud või siis on see ära varastatud. Eks te teate ise neid vabandusi. See aga andvaid väike pikantne asjaolu, palju suuremas pildis. Näiteks tegid sellele fotopõhisele piraatkoopiale omamoodi tahmatut, kuid väga mõjusat reklaami paljud suured ajalehed, viidates, et kopeerimisele saab järje peale näiteks parata kaudu. USA kirjastajas. Kalastik püüab nüüd küll kõikide taoliste infolevitajate suu oma kurja kirjaga kinni panna, kuid see on üsna lootusetu ettevõtmine. Infoturvaekspert Brush Nayerannaga kirjastajaid rahustamas, öeldes, et kui keegi näeb nii palju vaeva ebamugavalt loetava koopia saamiseks, siis ei tasu müüjal raamatu edu pärast muretseda sest neil on ka kindel, et koopia omanik ostab endale poest originaali. Pigem tasub nokitseda ühe ajastu lõppemise üle. Potteri elu kestis 10 aastat. Tuletan meelde, et tänase kommentaari alguses ära mainitud ning plaadil on täna 15 aasta juubel ja selle metafooriliselt digitaalse koopiamasina surmast pole niipea põhjust kõneleda. Pigem on avanemas täiesti uus ajastu.