Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Võttes arvesse Apple'i Athlon logo kandva mobiiltelefoni ekstaatilist populaarsust ilma ühegi kõrvale pandava märkimisväärse uudis või kõige igavam agi pealkirjata traadiga telefonide mudelite uuendustest, võiks oletada, et juhtmega seina ühendatud kõne pidamine on järgnevas. Aleksander krempelli, Liisakrai Antonia mäe jõudsi, John Philip preisi ja teiste kunagiste telefoni leiutajate teed pidi ajaloo kolikambrisse. Hetkel pole veel näha, millal tavatelefoni Horisont maad puudutab kuid seda vaieldamatut trendi kinnitavad värsked Euroopast pärinevad analüüsi tulemused. Soomlasi ei tasu siin objektiivse arvamusallikana kasutada, sest nende enamus täpsemalt 75 protsenti helistajat arvates pole traadiga telefoni kapaslik rääkida ning veelgi vähem mõtet Abunent tasu maksta. Telekomi valdkonna tegevusi jälgiva konsultatsiooniettevõte analysis kogutud andmete põhjal koostatud raportis seisab, et eelmisel aastal katkes Soomes 10 protsendi helistajate traat helistades mobiilsemad sidevahendit. Kui Soomes on kolmveerandkõnedest võetud mobiiltelefoni kaudu, siis Saksamaa paistab olevat Lääne-Euroopa maade seos. Punase lambihoidja umbes veerand ehk 23 protsendilise mobiilkõnede osakaaluga. Raporti valguses ei ole märgata eurooplaste kõne isu kasvu sepisid pigem muutumatuna. Küll aga on selgelt näha personaalsemat kaasaskantava kõnetoru olulist eelistamist traadiga alternatiivina. Omaette muna ja kanaküsimuseks on paralleelse trendina kaasuv kirju mobiil, seda hinnapakettide arv. See tähendab, et kodanikke püütakse meelitada ja teenusepakkuja juures hoida üha unikaalsemat, kuid mitteoriginaalsete kõnepakettidega. Viimane tähendab seda, et enamus pakuvad ebaoriginaalselt madalat hinda kuid teevad seda endale unikaalsel moel. Sama trendi on näha ka ju meie meedias. Analüüsis hinnangul on järgmine aasta Euroopas murdumiskohaks kui keskmised pooled kõnedest tehakse veel traadiga ja seejärel siirdub jämedam ots mobiilsideoperaatorite kätte. Üleüldisele trendile lisati järsult hoogu eile 27 Euroopa ühenduse riigis kehtima hakanud üle piiriliste roaming tasusid langetama direktiiviga, mille järgi ei tohi riikidevahelise kõnest enam küsida helistajat minuti eest üle 49 eurosendi ega vastuvõtjate üle 24 sendi. See teeb siis vastavalt umbes seitse ja pool krooni ning kolm ja pool krooni. Hinnalangus on mõnes Euroopa kandis märkimisväärne, täpsemalt ligi kümnekordne. Sellega on hinnalangus siiski veel ei piirdusest. Värske direktiiv näeb ette hinna langetamise kolme aasta jooksul etapiviisiliselt kuni 43 ja 19 sendini vastavalt. Lausa lootusetu ei ole ka täiesti tasuta mobiiliga rääkimine. Jutt käib nõndanimetatud virtuaalsetes mobiilsideteenusepakkujatest taoliste nii USA-s kui Euroopas. Käivituvate sideoperaatorite äriideeks on vahetada teile tehtava helistamisteenuse ühendamise vaev teie tähelepanu vastu. Teiste sõnadega peate tarbima reklaami, kui tahate tasuta helistada. Reklaami eest on raske kõrvale hoida, sest seda pumbatakse teie teadvusesse SMS-idega ja internetiühendusega seoses. Isegi langevaid kõnehindu arvestades peab tasuta helistaja endast läbi laskma märkimisväärse koguse reklaami. Reklaami on seda enam, sest kanal on ju ebaefektiivne, mistõttu suurendatakse reklaami massiosa. Arvestada ka, et juba täna näeb üks inimene 365 päevaga rohkem reklaame, kui seda kogesid tema vanavanemad kogu oma elu jooksul. Noh, naljaga pooleks peab tunnistama, et nad ka suhtlesid ja rääkisid telefoniga tunduvalt vähem. Kokkuvõttes on see ka järgmine aasta Euroopas traadiga telefoni ajaloo murdepunktiks ning horisondil kumab tasuta mobiilne kõneaeg meid kõikjal jälitava reklaamiga.