Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on tavapärasest lennukam. Alustuseks midagi kosmos reisihuvilistele. Häbeneda pole siin midagi, sest terve põlvkond täna elavaid raadiokuulajaid on üles kasvanud Jüriga kaarini, Germanditoobi, Valentiina, Treškova Nile, Armstrong puu seal Tueni motiveeriva ja elu mõtet kujundava eeskuju keskel. Selle põlvkonna inimestel on tänaseks kogunenud ka tõenäoliselt kõige rohkem raha sest noorematel pole olnud piisavalt aega ja vanematel on võimaluste aeg kustunud teise režiimi teenistusest. Aga see selleks. Küsimus on rahas ja tahtmises ning ka lootuses, et enam ei pea reisijast maksma kahtekümmend miljonit dollarit, nagu seda küsiti paari aasta eest, kui rahvusvahelise kosmosejaama Mir pardale tegi reisi IT-tööstuse veteran Colson. Paraku erinevalt paljude teiste ja teenuste turustamisega, millede hinnale toimivad aastatega langetamist surved on kosmosekülastamine hoopiski Kalinemas. Tšetšeenias asuv Vene kosmoselaevateenuseid vahendav Spacendvenghers nimeline ettevõte tõdeb, et järgmisel aastal on hind tõenäoliselt kusagil 30 40 miljoni dollari vahel. Peamiseks põhjuseks on dollari langev kurss. Samas paistab klient jätkuvad, sest firma on broneerinud lisakohti 2008. ja 2009. aasta lendudele. Kuid õnneks on turule tulemas odavam reisipakkuja, kelleks on kunagi muusikamüügiga kaubamärgi vöötšin alustanud Richard Branson. Uusim äride Lätiks. See järgmisel või ülejärgmisel aastal alustav teenus on pigem karussellisõitu, meenutab reis atmosfääri ülakihtidesse umbes 100 kilomeetri kõrgusele, kus asub nõndanimetatud karmani joon kui sõita vajaliku kiirusega umbes üks kilomeetrit sekundis. Maanteel läbitakse kilomeeter umbes 40 sekundiga, seega üks kilomeetri sekundis kiirusega jõutakse kohal umbes kolme minuti ja 20 sekundiga. Vabalangemisega tagasi reisile kulub parimal juhul 25 minutit ja kaaluta olekut saab nautida keskmiselt kuus minutit mida on umbes sama palju kui tiiburiga tormisel merel Tallinnast Helsingisse sõites. Selle vahega, et rõõmu saab kätte ühekorraga, mitte lainete kaupa. Richard Branson küsib oma kosmosebussipileti eest 100 korda odavamat hinda võrreldes orbiidile viiva Vene kosmoselaeva hinnakirjaga ehk umbes 200000 dollarit reisijast. Äriplaan näeb ette aastas 500 Kosmosehuvilise teenindamist ja see on tõenäoliselt peamiseks võimaluseks esimese eestlase jõudmiseks peaaegu et kosmosesse sõiduvahendiks Ansbishib do, mis baseerub kolme aasta tagusel esimesel eraettevõtlusest sündinud ank Saari X-Prize auhinna võitnud supporbitaarse lennumasina edasiarendusel. Uues lennukis on reisijatele kuus kohta. Lisaks kahele piloodile. Ja siit jõuame tänase kommentaari praktilisem osa juurde. Seoses traagiliste sündmustega Brasiilias, kus lennukatastroofis hukkus üle paarisaja inimese uuris USA tehnikahuviliste ajakirju Copeland kääniks aastatel 1971 kuni tänaseni Ameerikas juhtunud lennuõnnetuste asjaolusid. Nende eesmärgiks oli kindlaks teha, kas lennukis on võimalik leida õnnetuste puhuks keskmisest turvalisemat istekohta. USA liiklusohutuse komitee arhiivist saadi kokku andmeid 20-st lennuõnnetusest. Neis on kirjas õnnetuste detailne järele analüüs põhjustest ja tagajärgedest, kaasa arvatud ohvrite ja pääsenute istekohad. Äriklassi papptopsi asemel klaasis serveeritud veinidest kordades kõrgemat piletihinda. Maksjad võiksid arvestada, et nad reisivad kõige ohtlikumas tsoonis, kus ellujäämise Johnson alla 50 protsendi. Samas need, kes pahandavad lennukisabasse saadud piletite pärast, lohutab ennast teadmisega, et omate kahe kolmandiku garantiid saatuse tujukust tingitud katsumustest eluga pääsemisel. Kahjuks või õnneks on kosmosereisiõnnetuste statistika tegemiseks liiga vähe näiteid.