Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Arvutimängudest on kindlasti palju räägitud, kooli vahel on sobiv aeg seda teemat taas kord puudutada ja loodetavasti pakub tulemust nooremapoolsetele raadiokuulajatele meelehead. Kuigi olgu öeldud, et statistika järgi on arvutimängu ostja keskmiseks vanuseks 38 aastat. Optimist peab selliseid nooreks. Pessimist ütleb, et elada on jäänud allapoole kuid seda enam tasub elust rõõmu tunda. Tõenäoliselt just tänu avalikult kõnelejate vanusele või õigem oleks vist öelda, et vana aegsusele on enamuste, arvutimängude ja noorsooteemaliste vestluste hoiakutest läbi kumanud negatiivne hoiak. Vaid harva on mõni täiskasvanut käsitlenud arvutimänge vähekenegi tõsiseltvõetavalt. Need on lausa raske meenutada, kuid üks siiski meenub. Selleks on teaduse populariseerija Stephens Johnson, kes kirjutas kaks aastat tagasi raamatut pealkirjaga. Kõik halb on sulle hea ehk kuidas tänane populaarne kultuur muudab meid targemaks. Stephen Johnsoni mõttekäigud järgi tundub vanaaegsetele inimestele, et kõik, millega lapsed tänapäeval tegelevad, on pinnapealne ja tühine. Johnson arvab, et vananeva generatsiooni esindajad ei suuda lastega samas tempos kaasa mõtelda. Seega ei teki neil laste kiiresti hüplikuste, kõigega natukene tegelemise tegevustest läbi lendavatest infotükikestest neile arusaadavad maailmapilti. Eriti siis Johnson raamatute kallal. Raamatute lugemine on nii aeglane ja tajumehhanismide harjutus läbini mitte küündiv, et laps jääb arengus maha. Mõnest harvast Harnemisest hoolimata on raamatute lood igavalt lineaarsed võrreldes kaasaegsete arvutimängude massiivselt, paralleelsete tegevustega. Ja kõigele lisaks on raamatute lugemine olemuslikult last teistest lastest isoleeriv. Vanemad käsivad tal suletud ruumis omaette lugeda ja vait olla. Noh, kas see on siis lapse arendamine, kui akna taga on näha, kuidas reaalne maailm kihutab koos hai q keskmisega naabrilaste juurde? Viimane tähendab seda, et arvutimängude saabumisega ei ole näha populatsiooni IQ langust, vaid see on hoopiski suurenenud. Lapsevanemad. Kas olete oma laste arengu piduriks? Kas poleks mitte aeg järgneriliis mõnest arvutimängust koju hankida, kui soovite, oma soo konkurentsivõime säilimist? Nii viitab ka värske kolm aastat kestnud uuring, et arvutimängudest on kasu maailmas tunnustatud tunnelli ülikoolis, Suurbritannias uuriti 13 kuni 16 aastaseid Online rollimängude mängijaid. Sellised mängud nagu Volvo pool, Kraft, Ultima Online ja muud taolised kui vanem põlvkond, kirjeldab selliseid tundide viisi magamistoas arvuti taga istuvaid lapsi kahvatute taandarenemis märkidega Aasotsiaalidena osutusid mängijad antud uuringus laia silmaringiga, keskmisest oluliselt suurema kujutlusvõimega noorteks kodanikeks. Tänu virtuaalsele keskkonnale on nad saanud mängida oma identiteedi, ümbritsevate väärtuste, institutsioonide ja materiaalse maailmaelementidega moel, mida reaalses elus lapsevanemate valvab hoiak ei võimalda. Ja see ei olekski päriselus lausa ohutu. Kuid tänu taolisele mängulisele kogemusele said vähemalt antud uuringus osalenud õppida üllatavalt palju kasulikku. Mõnede laste puhul aitas virtuaalne ruum reaalse elu kogemusi pikendada või isegi kompenseerida. Nagu näiteks laste puhul, kelle vanematel ei olnud võimalust minna koolivaheajal puhkama siis said lapsed asenduseks kogeda seiklusi nõndanimetatud kaugetel maadel. Jaga keset erinevaid kultuure, olles virtuaalses keskkonnas. Paljud noored said virtuaalses maailmas oma esimesed majandusõppetunnid, sest enamus mäng on juustud varade hankimise ja haldamisega. Ja loomulikult on kõik vead seal andestatavad erinevalt pärismaailmategevusest kuid esitatud uuringu tulemus ei tähenda üheselt arvutimängude õilsustega. Püüa ühe positiivse näite taha peita võimalikke ohtusid. Külla kosutavad dimend Johnson oma raamatuga Kuiplominelli ülikooli uuring, et vanamoodsate mallidega Jäpana moodne põlvkond uue arvutimängu ja mobiilsidekultuuri adekvaatselt tõlgendusel hätta.