Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kuulsin hommikul raadiost reklaame, mis õhutas pealinna alamaid liikuma. Se sketš lõpeb ühe kodaniku hingastunud juhatusega, et ta neist liikumisvõimalustest kuuldes väga liigutatud. Juhuslikult sattusin mõni minut hiljem lugema Britjale Times Online väljaandest uudist, mis pani omakorda mind liigutuma. Uudise sõnumiks oli jalgsi poes käimise kahjulik, kus meie planeedi heaolule seni tehnoloogia sünnitatuks peeta vaja. Läheneva ökoloogilise kriisi ärahoidmiseks soovitatakse artiklis poodi minna pigem autoga. Pealsele dominekenedimate järgnevalt lahti seletada. Siin samaski on varem paaril korral jutuks olnud, et kui vanasti toodeti põllumajanduses söögi kaloreid päikeseenergia abil, siis enam mitte. Ühe söödava kalorisaamiseks kulub täna ligi kaks korda rohkem ära põletatud bensiini ja diisli kaloreid. Timesi artiklis viidatakse Kress kuudelile, kes on võib-olla pseudonüüm, sest kelle perekonnanimi ikka võiks olla tõlkes kõigile hea. Ja mees tegelebki oma kirjutistes kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisega ja muu kõigile hea keskkonna loomisega. Kuid jätkem isiku kallal norimine, sest näiteks meie Linnuvabrikut Geon juhtinud linnulise nimega ülemus ning kuulake, mida siis Kress kõigile hea kuudelil meile öelda. Kris arvutab, et kui keskmine auto sõidab umbes viis kilomeetrit, lisandub atmosfääri ligemale 900 grammi süsihappegaasi. Kui aga inimene jätaks auto kasutamata kõnniks sama vahemaa jalgsi, kulutaks ta keskmiselt ära 180 kilokalorit. Võttes kätte toiduainete kalorsuse tabeli, selgub, et kaotatud energia taastamiseks kuluks näiteks 100 grammi veiseliha. Võta omakorda aluseks põllumajanduses veiseliha tootmiseks tehtava kütusekulutused. Selgub, et õhku paisatakse ekvivalent sealt 3,6 kilogrammi süsihappegaasi. Teiste sõnadega, kui lähete poodi autoga kulutate vähem energiat, teil on väiksem nisu ja sööte vähem põllumajandusprodukte ning saastateni kulutate, nii vähem ka meie kallist keskkonda. Kindlasti püüab mõni hetkel näiteks kõndides kaloreid kulutab raadiokuulaja mõtteväel vastutusest kõrvale hiilida, öeldes, et tema loomalihatarbija joob parem piima. Taolise aruteluga mässiti ennast aga üha rohkem paturüüsse, sest tsirka viie kilomeetri läbimisel kulutatud energiakulu selle kompenseerimiseks joodava kahe klaasi piima tootmiseks tekib ikkagi ligi kolmandiku võrra rohkem süsihappegaasi võrreldes autosõiduga. Pealegi päästetakse piimakarja pidamisega loodusesse erakordselt palju teisi süsihappegaasist ohtlikumaid gaase, mille lämmastikuhõngulist koosseisu saate ise lauda lähedal oma nina abil analüüsida. Näiteks metaan on loodusele 21 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning mida orgaanilisemalt Telehmid toidate, seda suurem on kahjulik loodus mõjusest. Nood veised toodavad rohkem ka metaani. Üks tuntud briti päritolu odavlennukompanii esimees pööras hiljuti avalikkuse tähelepanu asjaolule, et briti lehmad toodavad rohkem õhusaastet kui kõik seal lendavad lennukid üheskoos kokku. Sama mees kutsus üles hävitama lehmakarju, mitte kritiseerima ökoloogiliselt konservatiivseid lennumasinaid. Nüüd paistab, et vähemalt paar sealset viroloogia laborit on probleemi tõsidust mõistnud ja väidetavalt lasknud oma laborite seinte vahelt valla suu- ja sõrataudi viiruseid mille tulemusel eelmisel nädalal tapeti juba tuhandeid veiseid. Liikuge näiteks vähem kui ilmtingimata peate liikuma, kasutage autota kamp, püüdke seda vältida ja proovige oma kaugased ära ajada interneti abil. Kuid ka siin on probleeme, sest 10 megabaidi andme edastamine kulutab energiat, mis on võrdne 900 grammi kivise põletamisega. Üllatav on seejuures, et näiteks ühe filmi alla tirimiseks pallivahetus keskkonnas kulub 63 kilogrammi sütt ja sellest omakorda 18 kilogrammi sütt ei lähe mitte biitide edasilükkamiseks, vaid protsessorite jahutamiseks. Teiste sõnadega, info edastamise efektiivsus langeb koos ajaühikus hallatava infohulgaga kuna üha suurema osa energiast kulub mitte tegusaks tööks, vaid protsessorite jahutamiseks. Seega paistab, et häid lahendusi ei ole olemas, kuid teadke, et ülesöömine on kindlasti patt. Seda mitte niivõrd peeglis elava kodaniku ees vaid järgnevate põlvkondade ees.