Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku laupäeva kolmanda oktoobri olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Eestis on üle 700 koroonaviirusesse nakatunu, terviseamet soovitab maske kanda. Reformierakondlane ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd kahtleb Tallinna haigla valmimisest. See on praegu veel selline, laskmata karu naha jagamine sealt fondist raha saamine on väga küsitav. Koroonaviirusesse nakatunud USA president Donald Trump viidi haiglasse, tema enesetunne on hea. Eesti suurimaks koduma luuletajaks peetavale Kalju lepikule avati ausammas, mille autor on Elo Liiv. Mulle tundus, et ei ole paslik tema puhul teha sellist vanemas eas pjedestaalile pandud skulptuuri. Tanel Kangert sai Itaalia velotuuri esimesel etapil 15 kilomeetri temposõidus 18. koha. Eeloleval ööl ja homme võib sadada vihma, tuule puhangud ulatuvad 18 meetrini sekundis. Õhusooja on öösel kaheksa kuni 14, homme päeval 10 kuni 16 kraadi. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 71 koroonaviirusesse nakatunut, teste analüüsiti 2400. Tartu Ülikooli kliinikumis suri koroonaviirusesse nakatunud 83 aastane naine. Kokku on Eestis surnud 67 koroonaviirusesse nakatunud inimest. Kõige rohkem haigestunuid lisandus täna Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 31-l inimesel. Harjumaale lisandus 26 ning Pärnu, Põlva ja Valgamaale kaks uut juhtu. Lääne-Virumaale Saare-Võru- ja Viljandimaale lisandus üks uus koroonaviirusesse nakatumine. Harjumaa 26-st uuest juhtumist 22 tuvastati Tallinnas kolm on seotud nakatumise ka pereringis, kolm nakatumise ka töökohal ning viiel juhul pole nakkusallikas teada. Ida-Virumaa uutest juhtumitest 11 on seotud nakatumise ka pereringis. Viiel juhul sai nakatunu viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohas ühel juhul koolis ja ühel juhul lasteaias. Viljandimaa nakatunu sai viiruse sünnipäevalt Võrumaa haigestunu Sainakuse tuttavalt Saaremaa uue juhtumi puhul on tegemist perekondliku nakatumisega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel. Hommikuse seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 36 inimest. Juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Aktiivseid haigusjuhte on Eestis praegu 705. Terviseamet paneb kõigile südamele, et kuigi maski kandmine ei ole Eestis kohustuslik, on mask väga hea lisameede distantsi hoidmisele. Heale kätehügieeni leia respiratoorsed hügieenile. Maski tuleb terviseameti soovitusel kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed ka juhul, kui sümptomeid veel pole. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti. Pärast maski eemaldamist tuleb desinfitseerida. Tallinna haigla esitus, milleks valitsus loodab saada Euroopa Liidult 380 miljonit eurot toetusraha, ei pruugi mahtuda raha saamiseks nõutavatesse aja raamidesse. Nii ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd Reformierakonnast. Tema sõnul on taaskäivitamisfondist raha saamise tingimus, et raha oleks kasutatud 70 protsendi ulatuses aastatel 2021 kuni 23. See tähendab, et haigla ehitus peaks algama kolme aasta jooksul. Sõerdi sõnul on kolmest aastast aga vähe projekteerimishangeteks hiigelkompleksi projekteerimiseks ja seejärel ehitus hangeteks. See on praegu veel selline, laskmata karu naha jagamine sellest fondist, jah, liikmesriigid saavad sealt raha, aga selle teegid on rohedigipööre. Et kumb see haigla siis on, kas haigla on siis rohepöörde alla läheb või see haigla läheb digipöörde alla, ütleme sealt fondist raha saamine on väga küsitav. Sõerdi sõnul on ka segane, millisel eelarve real ja mis summas Tallinna haigla ehitus riigieelarvestrateegias kirjas on. Väga üheselt ju valitsus andis ju teada, et see on järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia kõige suurem investeerimisobjekt. Aga nüüd selgub, et seda eelarve strateegiasse polegi. Haigla läheks hinnanguliselt maksma 400 kuni 500 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et haigla ehitamine on realistlik. Raha tuleb Euroopa Liidu fondist ja Tallinna linnalt. Hetkel on plaan tõesti see, et finantseerime Tallinna haiglad nii-öelda taaskäivitamise rahastust kokku 308 miljoni euro ulatuses me oleme arvestanud järgmiseks aastaks kuni 30 miljonit eurot projekteerimise kuluna. Sellele summale 380 lisanduks siis Tallinna linnapoolne omafinantseering suurusjärgus 100 miljonit eurot. Mis jaotuks siis juba järgmiste aastate peale. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et linna osalus võib olla ka natuke suurem või väiksem sõltuvalt, milliseks kujuneb kogumaksumus. Tema sõnul hakatakse haiglat ehitama 2023. aastal. Edasi välisteemadel USA president Donald Trump veedab lähipäevad Haiglased läbida koroona ravim, kuid jätkab töötamist, teatas valge maja. President ütles end tundvat hästi, kuid tema kampaaniaüritused lükati esialgu edasi või toimuvad virtuaalselt. Valge maja arsti Shan kondli sõnul anti Trumpile üks doos ettevõtte Jeneron Pharmaceutica ALS antikehade kokteili. See ravi on läbimas kliinilisi katseid ega ole veel saanud ametlikku heakskiitu. Samuti saab trump viirusevastast ravimit remdesivir, mis on teatud koroona patsientidel kiirendanud paranemisprotsessi. Tema oponent presidendivalimistel. Joe Biden jätkab kampaaniat. Biden, kes seisis 90 minutit trumpi lähedal nende päevases vaidluses kliiv landis, teatas eile, et tema ja abikaasa tšilli koroona testid olid negatiivsed. Saksa välisminister Heiko maas ütles, et Euroopa Liit peab andma Venemaale selge vastuse opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise eest, kehtestades Moskvale uued sanktsioonid. Maas viitas ka Nord Stream kahe esitamisega edasimineku küsimuses sellele, kuidas laheneb Navalnõi mürgitamise küsimus. Navalnõi haigestus 20. augustil lennul Siberist Moskvasse. Berliini haiglas võetud proove analüüsis saksa sõjaväe keemialabor ning Rootsi ja Prantsusmaa sõltumatud laborid, mis leidsid, et Navalnõid mürgitati Nõukogude Liidu päritolu närvimürgiga. Novitšokk. Lääs on Venemaalt nõudnud juhtunu kohta selgitust, kuid kreml on eitanud oma osalust juhtunus. Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 147 inimese haigestumine koroonaviirusesse. Uusi nakatumisi registreeriti kõige rohkem Helsingis 32. Soome nakatumisnäitaja 14 päeva haigusjuhtude arv 100000 inimese kohta on 24,4 ehk läheneb riiki sisenemisel agendiks seatud 25-le. Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 74 uut koroonaviirusesse nakatumist. Ravil on kokku 24 inimest, kellest kolme seisund on raske. Leedus tõusis koroonanakkuste koguarv täna üle 5000, kuid kui viimase ööpäevaga lisandus 125 kinnitust leidnud nakatumist Tagasi koduste teemade juurde rootsiaegsete bastionide renoveerimine käib Narvale üle jõu, mida saaks ette võtta piirilinna ajalooliste kaitserajatistega, uuris Jüri Nikolajev. 300 aastat tagasi ehitatud bastionitest on kõige paremas seisukorras Victoria jõepromenaadile avaneva bastioni renoveerimine lõppes viis aastat tagasi bastionikäikudes. Püssirohukeldris on avatud Kasemate tutvustav ekspositsioon, ülejäänud bastionide seis on nutune, kinnitab Narva muinsuskaitseinspektor modist Uuder. Suur osa neist on ikkagi noh, niivõrd kehvas seisukorras, et nende taastamine võtab tohutult aega, tohutult raha, tohutut pingutust ja rahalist ressurssi lähemate aastate jooksul tulemas ei ole ilmselt ja kui lõpuks ehitamiseni jõutakse veelgi jõudnud laguneda ja kui sa varemetel asu ikkagi keset linna, on meil, eks ole, siis see tekitab sellist natukene kurba momenti. Linn ei ole korras. Narva bastionid on kaks peremehest. Osa kaitserajatistest kuulub linnale osa Narva muuseumile. Linn üritab leida raha honorari bastioni taastamiseks ning laiendada sinna sõjaajalugu tutvustavat ekspositsiooni. Linnavalitsuse arenduse ja ökonoomika ameti direktori Juri saia sõnul fondi raha ajalooliste rajatiste taastamiseks praegu pole, kuid lootust ei kaota ja arengukavas on honori bastioni taastamine täiesti olemas. Aga ma rõhutan, et seni, kuni ei ole veel teada need finantseerimisallikad siis arengukavas null maksumusega plaanina, ta on küll seal välja toodud, et linn ikkagi kavatseb selles suhtes midagi ette võtta isegi kui me ei leia praegu kohe raha, et selle taastamine on võimalik ka 10 aasta pärast, 20 aasta pärast. Narva muuseumile kuuluv Gloria bastion on ajaloolistest kaitserajatistest kõige kehvemas seisus. Muuseumi juhi Ivo Posti sõnul on lähiaastatel kavas Gloria bastioni renoveerimine ette võtta, kuid küsimus on, kuidas seda edasi majandada. Ivo Posti arvates peaks Narva bastionide suhtes võtma konkreetse seisukoha, mida ma jaksame teha ja mida mitte, sest ehitus ja ülalpidamiskulud on üüratult suured. See kõlab küll väga halvasti, aga tegelikult nii ratsionaalne see alus või siis otsustas, peab olema kõik, kes selle teemaga tegelevad, ajavad sellist ümmargust juttu, et kindlasti peaks tegelema tingivas kõneviisis ja nii edasi, aga tegelik küsimus on ju see, et palju see investeering maksab, palju, maksab jätkusuutlik majandamine ja kas ollakse valmis seda raha välja käima, kas maksab siis korda teha ja pidevalt seda hooldada või maksate nii palju, et võiks lihtsalt lasta ära laguneda. Ühe laguneva bastioni korda tegemine maksab erinevail hinnanguil viis kuni 10 miljonit eurot. Võrdluseks võib öelda, et suurelt vaieldud Aleksandri kiriku renoveerimise maksumus on kõigest umbes kaks ja pool miljonit Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Järvamaal Koerus avati ausammas luuletajale Kalju lepikule, kelle sünnist möödub seitsmendal oktoobril 100 aastat. Olev Kenk käsitleb teemat. Skulptor Elo Liiv kujutab Kalju lepikut kivil istuva raamatut lugeva poisina. Kalju Lepiku skulptuuri luues täitis ta auvõla palju aastaid Rootsis elanud suurmehe ees, kes on teda ka isiklikult aidanud. Ma õppisin kunagi Stockholmis kunsti ja siis väliseestlaste kogukond aitas rahaliselt natukene, toetas neid õpinguid. Kui see konkurss välja kuulutati, siis ma nagu tundsin, et ma pean osalema selles, miks just selline lahendus kivil pihlakal istuv poiss, nii palju, kui ma tema luuletusi ja jutte lugenud olen, siis nagu ühtegi teist mõtet isegi ei tulnud ja see asupaik samuti kahe kooli vahel siin vanas mõisapargis ja siis ka veel see mälestus, et ta reaalselt oligi kivi peal istudes raamatut lugenud. Väikse poisina mulle tundus, et ei ole paslik tema puhul teha sellist vanemas eas pjedestaalile pandud skulptuuri vaid kude pagulasena kogu aeg unistas sellest Eestis olemisest, Eesti metsade kohin kõrvus nii-öelda pidev unistus kodumaa nii-öelda selle maailma keskpunkti järgi siis mulle tundus, et see on nagu ainuõige lahendus. Kalju Lepiku tütar Aino Lepik von Wiren ütles samba avamisel, et lõpuks ometi on isa koju tagasi jõudnud ja avaldas lootust, et ausammas poleks ainult vaatamiseks, vaid koolipoisid võivad julgesti ka ise sellele kivile ronida, et raamatut lugeda. See on suurepärane. See on Kalju, see on noor kalju. Milline Tauli Isama. Minu isa oli kõige parem isa terves maailmas, mina kutsusin teda taadiks ja luuletajana suurepärane inimesena. Väga sõbralik ja kena inimene. Kas ta mäletutega nudki, kui isa luuletus oli siis midagi teistmoodi kodus ta istus oma toas kirjutusmasina taga. Ta kirjutas luuletuse otse kirjutusmasinal lehele. Ja duost pidi valitsema haudvaikus. Ei, ei, ei olnud seda muret. Lisaks ausamba avamisele Kalju Lepiku kodukooli ehk Aruküla mõisapargis toimus Koeru kultuurimajas täna ka kultuuriloo päev ja konverents, kus meenutati Koerus sündinud suurmeest ja räägiti tema loomepärandist rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Nädala teadusuudiste kokkuvõttes räägib novaatori toimetaja Indrek Ojamets Eestis leitud uutest kalaja linnuliikidest ning vandenõuteooriatest. BRC Eesti sai hiljuti mitme uue loomaliigi võrra rikkamaks. Nimelt leiti kaks linnuliiki ja uus kalaliik. Kolmapäeval leiti Eesti vetest Lääne-lont mudila nime kandev kala. Uus võõrliik on umbes 10 sentimeetri pikkune kala, keda on lihtne kohalike mudilaliikidega segi ajada. Siiski tunneb uue võõrliigi ära tema pikenenud ninasõõrmed järgi. Lähemalt räägib Tartu Ülikooli kalanduse teadur reedikes Baum. Teda Eesti vetest ei ole püütud ja Läänemerest on teda meie andmetel ka saadud ainult ühel korral, 2007. aastal Läänemere idaosast Venemaa vetest ja selle isendi ja tema liigikaaslase me saime siis Sillamäe sadama lähedalt, tegime Sillamäe sadamaseiret seal kalastiku seiret ja, ja selles püügis oli siis kaks isendit. Septembrikuu tormilised ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki. Põhja-tormilinnu ja Ameerika vihitaja. Põhja-tormilind elutseb Atlandi ookeanil. Ameerika vihitaja pesitsusalad asuvad Põhja-Ameerikas ning talvitusalad kesk ja Lõuna-Ameerikas. Nädala teine uudis on vandenõuteooriat pest ühiskonnas toimuvad pöördelised sündmused annavad hoogu ka erisuguste vandenõuteooriatega timisele. Vandenõuteooriad võivad ühtaegu olla nii emotsioone tekitavad meelelahutuslikud šokeerivad Kuiga segadust külvavad. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta vandenõuteooriate ohtlikkust, jätkab Tartu Ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson. Me ikkagi tahame rõhutada ka seda, et vandenõuteooriad, eriti kuidas mõned poliitilistes kampaaniates närivad just sotsiaalmeedia vahendusel, kuidas populistid neid levitavad on ikkagi ohtlikud ka ja et nad on ohtlikumad kui mingid ühekordsed valeuudised, sest et vandenõuteooriad suunaga nägema inimesi mustreid ja nad on tõesti väga efektiivseks vahendiks, et panna kahtlema inimesi näiteks teadvuse autoriteedis. Kindlasti ei tohiks vandenõuteooriaid ära keelata või vandenõuteoreetikuid häbimärgistada. See võib kaasa tuua trotsi ja vandenõu uskumuste süvenemist. Ilmast räägib sünoptik Eva-Maria Nool. Ööl vastu minnes suureneb madalrõhkkonna mõju, pilvisus tiheneb lõuna poolt alates ning kohati sajab hoovihma. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 12, mere ääres kohati kuni 14 kraadi. Homme päeval laieneb vihmasadu üle Eesti. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15, rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on homme 12 kuni 16 kraadi. Tihedamat vihmapilvede all jääb termomeetri näit paiguti 10 kraadi juurde. Spordisündmustest teeb nüüd kokkuvõte Juhan Kilumets. Giro d Italia velotuur algas 15 kilomeetri pikkuse temposõiduga. Etapi võitis tänavune temposõidu maailmameister itaallane Filippo kanna, kes edestas portugallase šoval Meidad 22 sekundiga. Velotuuri favoriit Bridger Tomas oli 20 kolmesekundilise kaotusega neljas. Tanel Kangert kaotas kiireim Anne 49 sekundit ja oli Kaheksateistkümnes. Vormelisõitja Jüri Vips võistleb sel nädalavahetusel Itaalias mundschello ringrajal vormel kolme Euroopa regionaalsetele meistrivõistlustel. Kvalifikatsioonis teine olnud Vips lõpetas ka esimese võistlussõidu teisena. Homseid sõite alustab Vips üheksandalt kohalt. Tartu linnamaratoni võitis Raido Mitt ajaga kaks tundi, 30 minutit ja kolm sekundit. Naistest oli parim Kadi Liis. Kuiv. Poolmaratoni võitis Keenia jooksja Ibrahim Mukunga ajaga tund, viis minutit ja 58 sekundit. Kahe minuti ja 21 sekundiga kaotas talle poolmaratoni Eesti meistriks kroonitud Karel Hussar. Naiste poolmaratoni Eesti meister on Liina Luik. Korvpalli euroliigas tegi debüüdi Sander Raieste Raieste koduklubi Baskonia võitis Euroliiga avavoorus koduväljakul Madridi Reali 76 63. Seitsmenda eestlasena euroliigas platsile jooksnud 21 aastane Raieste alustas kohtumist algkoosseisus. Raieste mängis 11 minutit ja punktiarvet ei avanud. Nelja võiduni mängitavat korvpalliliiga NBA finaalseeriat juhib Los Angeles Lakers Miami Heati vastu kaks. Null. Avamängus kindlalt parem olnud Lakers võitis seeria teise kohtumise 120 414, LeBron James viskas 33 punkti, Anthony Davis lisas 32 punkti. Miami pidi hakkama saama ilma esimeses mängus vigastada saanud Pämmade Vaioja. Kooran traagi Chitta. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis kaheksandikfinaali viienda asetusega Stefanos Tseitsitas, kes sai kolmandas ringis Sloveeniltalyaspedenelt loobumisvõidu. Seitsmenda asetusega Mateo perretiini jäi kolmes setis alla sakslasele Daniele Alt Maierile. Naisüksikmängu kolmandas ringis Bottas neljanda asetusega Sophia genin rumeenlanna Irina varale vaid kaks geimi. Selline sai laupäeva, kolmanda oktoobri Päevakaja. Lühiuudised on veel eetris kuni kella 10-ni kuulmiseni.