Päike oli õhtutaevas ja siberi kohta üsna ergas. Ta paistis otse Krasnojarski veehoidla pealt, mida ma veel ei näinud. Vaadet varjas Tamm, lihtne betoonist tamm. Niisugune kõrge, ilus, ootamatult rahulik. Ei mingit mühinate kära, nagu olin oodanud. Ainult lumeergas rahu ja inimese töö. Istusin betoon muulil, Jenissei, säravalt sinise ja karge, pisut aura vee ääres, hüdrojaamast veel kilomeetri kaugusel. Seda istumispeatust oli tarvis väga vaja, et raputada endast popsliku eneseuhkust ja kõiketeadvust. Et meil Eestis on kõik hea, et toodame ühe elaniku kohta kõige rohkem, näiteks elektrienergiat. Et meie soojusjaamad, vaat need on alles maailma vägevad. Istusin siin Jenissei ääres ja kodus ära, kadus. Siin minu pilgu haardes. Nii lihtsas ja suursuguses ehituses on maailma võimsaim hüdroelektrijaam, mille lõplik valmimine möödunud üheksandasse viisaastaku Se jäi. Jenissei Tseeveerikas uhke jõgi on lõigatud kõrge betoonmüüriga läbi. Tammi, otsad toetuvad parema ja vasaku kaldakaljumägedesse. Teispool tammi on jõgi tõstetud mereks 100 19 meetri kõrgust. Mida ma tean, Siberist? Siinsamas, paarsada meetrit Talvet, jääserval lahtiste koolmekohtade juures loobivad lanti noored päikeses põrkunud veed üle ühe kalasini tüüta. Meestel polevat rohkem jaksu niipidi ära väsitama. Vean kepiotsaga Jenissei-le triipe, mille veeturbiinidest läbi käinud ja Siberile juba elektrit andnud. Mõttes panen end siberi kaardi ette, kuhu mahub mitusada ja rohkem Eestit. Niisugused andnud suurused Uraalide ja Kaug-Ida vahel asuvad mõõtmatud Siberi avarused ja rikkused, millega võib võistelda ükskõik millise maailmamaaga. Et siberi rikkuste kasutuselevõtt nõuab odavat elektrit, mida võivad anda veerikkad. Jenissei, jaan, gara OP jäirtus, Leena Javiti. Neljal esimesel oli mul võimalus sõita. Peidavad endas igal aastal 750 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat mis on peaaegu kaks ja pool korda rohkem kui Nõukogude Liidu Euroopa osa, kõik jõed kokku. Et ainuüksi Jenissei on võimeline kindlustama elektrienergiaga tänase Siberi vajadused. Et Jenissei ja Nõukogude Liidu kõige veerikkam jõgi. Ta läbib Siberit lõunast põhja ja viib suurvee ajal Kaara merre 180000 kuupmeetrit vett sekundis. Need on siberi suurused. Mind võttis Krasnojarski hüdrojaama peaväravas vastu peainsener noor energiline 37 aastane endine ehitaja Valentin Pereškov. Ta viis mind pikalt seletamata läbi marmorhallide. Ainult nii võib nimetada neid siin tavalisi ootaja jalutusruume otse hüdroelektrijaama peakorpusse mõõtmatusse, turbiini saali, seisineki, mitmekorruselise maja suuruse, vasest taotud kaardi ees, kuhu on mahutatud terve Jenissei süsteemi jõed ja muidugi suur Jenissei ise töötavate ja ehitatavate hüdrojaamadega skaadiga. Ajasin pea selga tervet kaarti näha ja tundsin ennast imepisikese putukana, kes tahab püüda haaramatut. Peainsener jättis mind keset saali, läks kaardi juurde ja vajutas nähtamatule nupule. Võimsal kaardil hakkasid süttima tuled. Kaart hakkas rääkima. Te asute praegu maailma võimsamas Krasnojarski hüdroelektrijaamas, mille võimsuseks on kuus miljonit kilovatti. Jenissei ja tema lisajõgede hüdrojaamade kaskaadist on tööle rakendatud angaraal. Bradski hüdroelektrijaam võimsusega neli miljonit kilovatti. Ja nii järgnes loetelu töötavatest ja ehitatavatest ja projekteeritavatest hüdrojaamadest. Miljonilised võimsused, kuhjusid ohjused mängleva kergusega, mille taga on aga Siberlased tööl raske ennastsalgav, sageli ennastunustav töö, millest me nii palju kuulnud oleme. Hüdrojaama peainsener Valentin Pereškov viib mind moodsasse konverentsisaali, kus saame rahumeeli juttu vesta. Tulin siia 1961. aastal, mil jaama alles hakati ehitama. Paralleelselt hüdrojaamaga ehitati ka siia ligidale uus linn, liiv, Nogorsk. Sel ajal oli ta veel väike külake. Aegamisi kasvas ta suureks linnaks imeilusaks linnaks mis vastab kõigile tänapäeva linna ehituslikele nõuetele. Elektrijaama tulid ehitama põhiliselt noored. Kui ma siia tulin, oli linnaelanike keskmine vanus midagi 27 või 26 aastat. Mäletan, et meie linnas Tiblakorskis oli iga päev kaks pulma ja iga talv sündis keskmiselt poolteist last. Tänapäeva kogu insenerlik tehniline progress on esindatud meie hüdroelektrijaamas. Ta on ehitatud tänapäeva esinduslikumal taseme, ennast, tantsu. Meie elektrijaam üldistab ja ühendab endas varasemate hüdrojaamade kogemusi ja tõestab meie maa prioriteeti maailmavõimsate hüdroelektrijaamade ehitamisel. Meie jaamas on kasutatud ainult kodumaiseid seadmeid. Kõige kaasaegsemaid ja ühtlasi unikaalseid. Liialdamata võib öelda, et siiamaani pole maailmas teisi võrreldavaid hüdroelektrijaamade agregaatide jahutusseadmeid kui neil. Veeseadmed pakuvad suurt huvi inseneridele ja teadlastele uute elektrijaamade tuleviku elektrijaamade projekteerimisel. Jenissei on siinkohal ainult, pangem tähele, ainult 750 meetrit lai. Kaldad on kõrged ja kaljused. Kogu hüdrojaam rajati kahes osas. Kõigepealt eraldati muld valliga jõe vasakpoolne osa ülevoolu tammi ehituseks. Kui tammi alumine osa valmis, siis jõgi suleti. See toimus 23. märtsil 1963. aastal ja Jenissei see siberi suur veerikas jõgi hakkas voolama inimkäte poolt ehitatud uues betoonises sängis. Muld valliga suleti hüdrojaama tammi ja põhikompleksi ehitamiseks jõe parempoolne osa Läks veel neli aastat ja Krasnojarski veehoidlat hakati veega täitma. Tamm oli valmis selsamal aastal. See tähendab, 1967. aastal oktoobripühade eel hakkasid voolu andma kaks esimest hüdroagregaati. Jenissei hakkas teenima Siberlast ringidega ja 1971. aasta lõpus lülitati tööle viimane XII hüdroagregaat. Viimane 500000 kilovatise võimsusega ja 1972. aastal Krasnojarski hüdroelektrijaam saavutas projekteeritud võimsuse kuus miljonit kilovatti ja võeti riikliku komisjoni poolt vastu hindega väga hea. Tegemise ajal on jaan andnud juba üle 115 miljardi kilovatt-tunni elektrit. Võrdluseks olgu öeldud, et kusagil 50.-te aastate paiku tootis terve Nõukogude liit just nii palju elektrienergiat. See on soliidne kogus. Nii suhteliselt noore jaama kohta. Meie hüdroelektrijaama kollektiiv töötab hästi. Meil on palju kogemustega inimesega ja ta tulid siia teistest hüdrojaamadest nagu Volga, Dnepri Bradski jaamadest tänuga nende inimeste teadmistele ja meie kõikide tähelepanelik kusele. Uuruni niisugune jaam nõuab erilist tähelepanelikkust. Hoiame oma käes juba 16 kvartalit järjest üleliidulist rändpunalipu paslik, selles on meie töö ja hool partei 25. kongressi. Betoontamm, mille sees asuvad mõned ametiruumid, töökojad, kolm lifti, laod ja läbivad tunnelid, on 124 meetrit kõrge. Turbiinidele tulev vesi 100 meetri kõrguselt betoonist torusid mööda läbi tammi. Igat turbiini toidab kaks, seitsme ja poolemeetrise läbimõõduga hiigeltoru, mis kaovad hüdrojaama. Peakorter. Masinasaal ise on ligi pool kilomeetrit pikk, avar ja päikeseküllane. Kõikjal piinlik puhtus, inimesi pole näha. No meil oli muidugi inimesi on jaamas tõepoolest vähe, kollektiiv on väike. Ühes vahetuses töötab terve jaama peale 11 inimest. Suur grupp, üldse 250 inimest, insenerid, tehnikud, meistrid, kõrge kvalifikatsiooniga töölised on need, kes hooldavad ja remondivad hüdrojaama keerulisi seadmeid. Sona Boom seega automatiseerimise aste on väga kõrge. Toon põhi seadmestikust järgmise näite. Hüdroagregaadid on praegu täielikult automaatsel juhtimisel inimesest olenematult. Olenevalt aga energiasüsteemi vajadustest võivad hüdroagregaadid seiskuda ja tööle lülituda. Seisva generaatori tööle panemisest kuni elektrienergia väljastamiseni kulub meil praegu 30 sekundit. Aga WD Krasnojarski merest turbiini labadeni on üle 100 meetri pikk ja generaatori läbimõõt on üle 26 meetri. Siin on mass taga. Kõikjal valitseb puhtus. Ilule on palju mõeldud, kõik on maitsekas. Niisuguses ainulaadses ja võimsas jaamas on puhtus peamine. See kuulub energeetiku tööeetika hulka. Ja veel üks unikaalne ehitus Jenissei vasakul kaldal. Lady tõstuk. Kuni 2000 tonnise veeväljasurvega laev sõidab suurde veekambrisse. Operaator vajutab juhtimispuldis nupule ja kamber koos laevaga sõidab Roobastatud kaldteed mööda kolmekümnekorruselise maja kõrgusele üle tammi veehoidlasse ja vastupidi, viie 10 minutiga. Mul oli võimalus näha ühe laeva proovisõitu. Laevasõidu uue hooaja alguseks lubasid ehitajad laevade tõstuki käiku anda. Seega Jenissei jääb ikka laevatatavaks. Tutvusin siin veel ühe huvitava noore mehega hüdroelektrijaama valve inseneriga, kes mulle kõike näitas ja kõigest ka, jutustas Aleksander Maslow. Lõpuks toob Taninud turbiini saali teise seina juurde suurte tähtede ja numbrite juurde, mis pidevalt muutuvad vastavalt toodetud elektrienergia hulgale. Panite tähele, ühe kilovatt-tunni elektrienergia omahind oli aasta alguses 0,0 89 kopikat minu sealviibimise aja juba 0,0 76 kopikat. Projekteeritud on aga 0,0 55 kopikat. Kunagi puutumatusse karmi ja ohtliku Siberi taigasse on ilmunud kõrgepingeliinid ja Velmilised. 500000 voldise pingega. Ida-Siberis ajad linnad ja külad hakkasid elama uut Rutukatelu. Raudtee don elektrifitseeritud tekkisid uued linnad, kerkisid uued tööstused, pandi alus uutele tööstusharudele ja seda seal, kus alles mõni aeg tagasi. Ainsaks siberi rikkuste kasutajaks oli kütt. Sedagi enamasti talvel. Laiade Siberi suuskade, karvasaabaste ja püssiga. Nüüd aga sõidetakse Jenissei veesuuskadel, talvel aga ainult lõbusõitudel mägedes rippteegi ehitatud et mäkke tõusta ja siis hopla alla tuhiseda laskumises dialoodusest rõõmu tunda. Olen jälle turbiini saalis rääkiva kaardi ees. Ja jälle on võimas Jenissei tõkestatud aga nüüd kõrgemalt rohkem kui pool 1000 kilomeetrit lõunasse Lääne 100-ni mägedes. Kaljudesse tõke sulges tee Jenissei tormitsevatele voogudele. Jälle hakkas see võimas Siberi jõgi voolama sängi mööda, mille on rajanud inimesed. Algas veel võimsama kuue miljoni 400000 kilovatise võimsusega Sajaani Žušenskoje, hüdroelektrijaama ehituse kõige vastutusrikkam osa. Jaama tammi ja peakorpuse valamine betooni. Ja jälle on ehitajad, noored Nad tulevad Jenissei äärde, nooruslikku uljust ja koolitarkust karastama. Kui Krasnojarski hüdroelektrijaama ehitus andis meie maale kaks sotsialistliku töö kangelast ehituse peainseneri Jevgeni Tolgiinini ja kraanajuhi Jekaterina Screukova siis mitu sotsialistliku töö kangelast võib anda Žušenskoja. Võib-olla on mõni tulevane kangelane nende tänaste noorte hulgas kes praegu 100-ni Žušensgoya hiiglaslikul ehitusplatsil, mida silmaga ei haara. Noorusliku tuhinaga kõnelevad abielupaar Anatoli ja Galina prošenko. Siin on nende perekonnaõnn, raskused, töörõõm ja tööhoog. Ja jälle kerkib imepärane, hästi projekteeritud ja ehitatud moodne energeetikute linn. Ja jälle on selle linnaelaniku keskmiseks vanuseks 26 27 aastat ja jälle on iga päev keskmiselt kaks pulma ja jälle sünnib iga päev keskmiselt poolteist last. Ei pelga keegi siin siberi tuuli, pakast ega mõõtmatut siberi mad aidata. Jenissei annab soo.