Tere päevast, head raadiokuulajad on pühapäev, oktoobri esimene sel korral ja Meil on siin Kell pisut kaks läbi, siis sel sügisel tähendab see ikka, et on rästeri aeg ja võtame täna jälle ühe inimese, soojendame natukene vanu tundeid ja mälestusi üles ja röstimäega tema muusikamaitse välja, nii palju, kui see võimalik on ja pisut teeme ka ühte sellist huvitavat mängu, aga selle juurde jõuame hiljem. Meil on siin nüüd üks inimene ka stuudios, tema on muusik, laulja ja tema nimi on ott. Lepland. Tere tulemast. Tervist, rõõm siin olla. No seda on rõõm kuulda. Sina vist oled selline Eesti meedia kõige rohkem intervjuusid andev inimene, et ma ei tea, oled sa kogu aeg eetris vä? No kuidas kunagi, sõltub periooditi. Aga ei, päris kogu aeg ei ole eetris, aga, aga ikkagi üldiselt noh, ütleme kui on nagu midagi rääkida, kui, kui on ikkagi noh, ütleme muusikaliselt või oma oma tööde-tegemiste kohta noh, midagi nii-öelda rääkida või, või sellega seonduvalt midagi rääkida, siis ma ikkagi tavaliselt olen üldiseid. Et intervjuu pakkumised vastu võtnud, et kui asi puudutab, saab muusikat, siis ma mul ei ole selle selle vastu midagi. Aga üldiselt, kui kutsutakse lihtsalt mänge mängima näiteks siis nojah, ega ma siis väga oleneb ka mängust, et ega neid mänge ju nii palju siin nii-öelda telemaastikul vist enam nagu ei, ei tehta või ma siis vaatan ise nii vähe telekat? No ütleme nii, et eks nende mängudega on nii, et kui sa käid erinevates telesaadetes näiteks oma singlit promos on ju huvitav jälgida, kui, kui saatejuhid sulle mõne mängu, et vanemad, eks ole. Aga tavaliselt on nende mängudega nii, et kõik on teada ja kui tingimused on, on endal selged, nii et kui ikka mingit midagi väga absurdselt pakutakse, ega siis, ega siis pole, pole läinud ka. No kuidas sul lapsepõlv möödus, siis tegid väga palju absurdseid asju, ma saan aru, et laulsid poole ajast. No ja lapsepõlv möödus suuresti laulmise tähe all, nagu ka tegelikult see see enamik täiskasvanu igagi on möödunud, et muusika on olnud terve aeg, väga suur raamatu osa minu elust, minu minu isiksusest on muusika, laulukirjutamine, laulmine ja musitseerimine, et, et see on minu identiteedi üks üks väga suuri, väga suuri osi ja, ja sellega ma olen eluaeg tõesti kokku puutunud, ema, mul on isegi maininud, et näed, et poiss saaks varem siin laulma kui rääkima. Aga jah, ka lapsepõlves juba ju sattusin jah sellistele radadele, et sai ka siis juba tol ajal küll küll kassette salvestatud lapsepõlves sai ju välja antud neli laste laulukasseti. See oli iseenesest väga huvitav ja õpetlik aeg. Ja selle kogemuse eest ma olen. Ma olen väga tänulik, sest et väga vähestel väga vähestel inimestel on õnnestunud juba juba lapsepõlve eas nii-öelda tähelepanu püünele või seda avaliku elu tegelase elu maitsta, nii et aga õnneks kui sai õigel ajal oma lõpuni siiamaani meenutan seda kogemust hea hea sõnaga ma eeldan, et siis asi ei alanud päris lambarockiga, mis on kahtlemata praegu inimestele kõige rohkem tuntud. Nojah, ütleme, see lambarokk on võib-olla kõige sellisem värvikam värgi ütlemise see tolleaegse karjääri selline hetk, eks ole. Et et mida, mida kõik mäletavad ja mida on ju tegelikult ka siin erinevates noh, ütleme siin mõtlemise näosaate peale siis seal Liis Lemsalu tegi selle äratas selle taaskord nagu ellu, nii et tegelikult see hakkasime kõik pihta 95. aasta sügisel, et kus siis tolleaegsel või noh, kes ka täna täna tegutseb väga aktiivselt produtsent Emil Oja, temal tuli selline huvitav idee teha ka lastelaulude kassett, kus siis ja kuna mina nii-öelda tema pojaga ühes koolis, kuidas tema poja parim sõber olles ta teadis, et ma, ma loen neid luuletusi ilmekalt, sest ma olin tollel ajal Harjumaa etlemis konkursi võitjaks just tulnud. Ja siis tal tekkis selline huvitav idee, et miks mitte teha selline lastelaulude kassett, kus siis ott läheb vahepeal nii-öelda jõululuuletusi, et siis ongi, et kui lapsed kuulavad, siis on ju tegelikult, et juba ja sul on ju kassetitäis luuletuse peale ja hea jõuluvanale ette lugeda, eks ole. Ja vahepeal vahepeal siis tuntud Eesti artistid laulavad ka, eks ta niimoodi hakkas minema ja sealt juba edasi tuli, noh, ütleme nii, et jah, aasta jooksul sai, sai välja antud neli kassetti. Nii, see oli ikkagi tegelikult selline päris päris hea tempo siukse väikse lapse jaoks, aga isegi täiskasvanu ikka võivad isegi. Aga noh, eks see oli üheksakümnendad, eks ole, ja eks asjad liikusidki teist teistmoodi, kui nad võib-olla tänapäeval liiguvad, et aga ma ütlen, et ma nagu nautisin seda aega või mulle meeldis see, ma ei tundnud kunagi, et mind oleks pidanud sundima mind oleks pidanud või keegi oleks pidanud utsitama, oleks pidanud nagu midagi vastu tahtmist ja mulle see väga meeldis ja ma ise muidugi nautisin seda protsessi. Aga lihtsalt jah, kuna tol ajal ikkagi minu ema nägi, et see hakkab segama juba nagu lapsepõlve ja üldse kooli ja kõiki asju, siis ta lihtsalt tõmbas sellele asjale ühel hetkel jooned. See vist juhtus siis, kui sa juba jõudsid ka lavalaudadele just näitlemisega seonduvate ja, ja, ja see, noh, see protsess oli natukene hiljem. See tuli kuskil aastal 90, et ka vist ja 96, et ikkagi siis, kui ma just nende laulukassettidega olin nagu lõpetamas, siis tuli see teatriprojektide aeg, aga seal oli nii-öelda natukese graafik natuke paindlikum, et et ikkagi ütleme nii, et see aeg oli ka väga huvitav. Ta iseenesest ja, ja samamoodi mulle mulle väga suurt rõõmu ja, ja huvivalmistav periood. Eks ta kindlasti oma aja aja nõudis ja ma mäletan siiamaani seda, et ma käisin ikkagi koolis järeltunde tegemas ja, ja mingi hetk tuli, tuli ka ka sellele teatriperioodile piirete tõmmata. Väikse lapsena sa ju olid päris tippteatrites, aga ei mänginud vist ainult kuusepuud, ma saan aru. Rolleri hea, no ei, no tegelikult mul olid ikka jah, ma olin kokku, mängisin neljas suures lavastuses kolmes neist isegi julgeks öelda, et mängisin selliseid peaosalisi, et esimene oligi kommipoodi ära eksinud, mis oli siis Ivo Eensalu lavastatud? Isegi ütleks selline draamatükk, et, et see oli, see ei, see ei olnud lastetükk ja, ja seal oli siis vajalik selline laps, peaosaline ja siis selleks selleks osutusin mina ja seal mängisid väga kuulsad näitlejad Ines Aru, Reinar annus, Anne Palu, ver seal Väino laes Merle Talvik, et, et see oli selline ikkagi niisugune suur suur teatritükk ja mäletan veel see vanalinnastuudio, kus etendus siis välja tuli, et see asus siis praegu sealsamas Sakala tänaval, kus siis kus siis asus nüüd no 99 hiljuti noh, nii-öelda nendes samades ruumides töötas ka vanalinnastuudio ja ja, ja seal vana mängisingi kokku mängisin kolmes vanalinna stuudiot tükis kahes siis Ivo Eensalu lavastatud, üks oli kommipoodi ära eksinud, teine oli 1000 klouni ja nendes mõlemates etendustes olid mul väga suured osad ja tõsiselt osad. Ja, ja siis oli üks lasteetendus Draamateatris, mida samuti Ivo Eensalu lavastas sealkandis selline siukse jõuluetendusse kandis pealkirja buti pluti Potja jõuluvana habe, see oli ikka väga huvitav tükk, et ja seal seal ma ka mängisin ühes ühel laval koos juba noh, nii-öelda väga suurte sihukeste Korofeeee näitlejatega. Tõnu Aav, Mati Klooren, Jaanus Olgulas, Aksel Orav, Ivo Uukkivi mängis seal, Andres Puustusmaa mängis seal, et, et seal niuksed, et jah, suured suured nimed eesti teatris, et ja siis ma ühes Eino Baskini tükis ka lõin kaasa ja seal oli hästi väike roll. Et seal ma vist mängisin ühte siukest postipoissi, et aga, aga, aga legendaarse Eino Baskiniga mul on olnud väga suur kokkupuude, et, et selles mõttes tuleb olla, tuleb olla tänulik nende sihukeste kogemuste eest, et mul on olnud võimalus töötada selliste suurte legendidega, kes on juba tänaseks meie hulgast lahkunud ja ma mäletan tegelikult ka seoses nende laste laulukassettidega, see oli aastal 96. Kui me siis töötasime selle teise laste laulukasseti kallal, siis oti suve suvelaulud oli selle pealkiri. Ja seal ma laulsin duetti tarderiga, laulsime lugu nimega ja sina oled ott ja mina olen ott, nii et ka ott tarderiga on loti laudas on jah ja Ott Arder oli mul suur au tunda. Tegelikult, ega ma, ma, ma lapsepõlves ei adunud seda, kui tegelikult suur luuletaja ja, ja kirjamees minu vastas seisis, et alles hiljem nüüd kõiki neid luuletusi lugedes ja neid laulutekste nähes, et kui paljud on tegelikult oled kirjutanud väga legendaarseid laulutekste siis jah, tagantjärgi seda kogemust hinnates on, on, on soe sellele hetkele tagasi mõelda ja no rahakoti viilutada, kui sa juba kommipoest seiklesid, seal siis ikka kommi raha anti. No ikka ikka ikka jaa, et et ikkagi päris ilma rahata ei, ei, ei, ei tehtud neid üheksakümnendatel isegi üheksakümnendatel jah, et et noh, muidugi, eks eks nendel asjadel ju hoidis vanemliku silma peal minu ema ja ja selles mõttes noh, eks ta, eks ta ühel hetkel nägi ka, et sellises vanuses ilmselt, et ikkagi laps saab koolis käima ja laps peab tegelema lapsepõlvega ja ja ühel hetkel lihtsalt tõmbas selle joone ette, et, et aga samas ma olen selle kogemuse eest väga tänulik, et mälestused on niivõrd eredad nagu siiamaani tegelikult, kui ma mõtlen selle selle ajastu peale või selle aja peale. Et see on kuidagi niivõrd eredalt mul kõik meeles ja et, et ma usun, et see kuidagi see kogemus on mind mõjutanud ka ka hilisemalt. No kui me siin lapsepõlvest räägime, siis sinu lapsepõlve Hitkamis sa kirjutasid, on Elton Johni šokolaad life just, kas sa juba seda tol ajal ka juba ikkagi nautisid? Ma sellel-tollel ajal väga veab, väga-väga nautisin Elton John üldse on, oli, oli, oli lapsepõlves minu suur suur lemmikartist, tegelikult on, on ta siiamaani on mu õlg seal tema muusika on mind väga palju mõjutanud ja lapsepõlvest ma väga palju kuulasin Elton Johni. Ja, ja ma mäletan, mul oli olemas nii-öelda, ma lindistasin erinevaid kassette kokku, kui nii-öelda mul on niisugune kassettpleier oli, kus ma siis kuulasin ja seal olid mul erinevad enamik olid muidugi Elton John, aga seal oli ka Michael Jacksonit ja ja näiteks hiiglasi ja sellist muusikat oli mul, mida ma väga palju kuulasin, Queeni, aga Elton John oli jah, oli, oli selline põhiline, keda ma just ütleme seal kuskil vanuses kaheksa kuni 10 väga palju kuulasin ja noh, muidugi 94. aastal oli suur hitt, et ju ju ka ka multifilm nimega Lion King Lõvikuningas, eks ole. Mille soundtrack'i osa see lugu on. Et seda, seda lugu sai, sai, sai väga palju kuulatud ja just eriti ma mäletan seda siis ka, kui ma seal teatris ütles, mängisin teatris, mängisin, meil oli kuskil teises linnas oli näiteks etendus ja siis me selle ühise bussiga sõitsime ja siis ma mäletan, ma alati kuulasin muusikat, sellel ajal vaatasin aknast välja ja low-life oli üks üks selline väga, väga, väga tihe, tihedalt mängitud pala minu, minu kassettpleieri, nii et see toob, toob jah esile nii mõnegi lapsepõlve, vennas toome siis ta nüüd ka esile. Hea raadiokuulajad, jätkame saadet rester ja meil on siin külas oma elust igasugu jutustusi jagamas. Ott Lepland kõlab väga sellised suured Bootuslikult, nagu siin räägiks jutustusi ja istuks kiiktoolis juba. Aga kui sa sealt seda tralli pealt maha tulid igasugustelt näit näidenditest kassettidelt siis kuskil 12-l 13 aastaselt rist muutusid täitsa ekstraverdiks intro Verdiks või kuidas sellega oli? Jah, võib-olla kuskil seal seal perioodis see klikk ära käised. Et jah, enne seda lapsena ma olin niisugune täielikke ekstra väärt, et ikkagi võisin, võisin väga tüütu poiss, väga tüütu poisse, mul sihuke hästi energiline ja ja mäletan seal teatris ka küll ma käisin nende näitlejate juures, küsisin neilt igast küsimusi ja siis ott, et palun nüüd ma natuke tahan nagu vaikust ja rahu, et ma olin selline hästi, nii, mis see on? Nii, kus, kus, kus sa lähed, mis sul see, mis see on, mis need, ma olin niisugune hästi energiline lapp. Aga, aga mingi hetk jah, kui, kui kuidagi see see teismeiga tuli, siis ma muutusin nagu kinnisemaks ja kuidagi läksin nagu rohkem sissepoole, et ma ei teagi jah, millest see nagu tuli. Et see ühel hetkel lihtsalt kuidagi see muutus, käis ja muutusin nagu siuksest väga energilisest ja siuksest välja elavast lapsest pigem sihukeseks, rahulikuks ja välja peetuks, kui, kui nii, kui nii võib öelda ja, ja siis jah, ma käisin sellel ajal ka laste muusikakoolis ja siis ma hakkasin tegelikult juba vaikselt ise mingisugust õppisin, klaverit hakkasin ka ise mingisuguseid oma esimesi mäletan, mingid esimesed niuksed, laulukirjutamiskatsetused olid ikkagi seal juba mingit siukest 14 aastaselt, kus ma kirjutasin selliseid, selliseid väikseid klaveri, instrumentaalpalu ja, ja niimoodi niimoodi kuidagi ta vaikselt-vaikselt hakkas minema, et tagasi laulmine oli jah, sellel ajal oli nagu nii-öelda pausi peal täitsa laulmine jälle tuli tuli mõni aeg hiljem hiljem tagasi, et vahepeal ma tegelesin ainult klaveriõpingutega koolis käimisega põhimõtteliselt sellisest ekstra Verdist jõudsid siis viieliseks viisakaks koolipoisiks. Ma ei, ma ei ütleks, et viieline, viisakas olin, et eks ma olin täis majas ikkagi ka olin selline. No üks oli ka mingisugune periood, ütleme seitsmes kaheksas klass, et kus, kus sa oled niisugune noh, iga asi teeb nalja ja tead, kõik on mark ja sihuke siis ma seda ei taha teha ja et mul ikkagi koolis oli see käitumine ikkagi mingi aeg oli ikka rahuldav jah, päris kaks ei olnud, aga, aga ikkagi kolm oli küll aeg-ajalt. Et ma ikkagi olin ka selline, noh, mul olid seal ka mõned klassivennad, kellega oli tunnis jube lahe mingeid selliseid tobedaid nalju teha või noh, mida iganes ja siis said ikka õpetaja käest riielda. Et ma selline päris siukene viieline vai poiss ei olnud, aga, aga ma võib-olla pigem ei olnud nagu noh, ütleme ma olin nagu võib-olla oma sõprade ringis. Noh, siiamaani on nagu see, et ma nagu kuidagi muudkui mul on niisugune oma sõprade ring ümber, siis ma olen selline kästi ekstra verd, aga võib-olla kui on nagu võõrad inimesed, siis, siis ma pigem olen nagu introvert. Et aga, aga kui ma olin päris laps, siis mul ei olnud vahet, et sa oled, kas olid sõbrad või olid võõrad inimesed ja koolis oli kooli, see oli ikkagi sama moodi, et et küll küll, jah, hiljem juba seal gümnaasiumis ja, ja hiljem seal või enne seda üheksandas üheksandas klassis, siis juba tuli natuke seal on rohkem mõistust koju ja siis juba muutus käitumine ka nagu reserveeritud. Tõmbaks klaarime selle ka ära, et inimesed arvavad, et sa oled Hiiumaalt pärit. Ei ole, ei, ma ei ole jah, hea, et see on, see on jah, selline huvitav, see on tegelikult tulnud sellega, et et kunagi oli üks saade nimega laulupealinn. Ja kuna kuna minu ema on, on hiidlane tema Hiiumaalt pärit kogu minu emapoolne suguvõsa siis oligi, saate produtsendid kutsusid siis noh, näete, oligi seitse linna võistlesid ja siis kuna saate produtsendid teadsid Kaupo Karelson, kes oli siis saate produtsent tema oliga staarisaate produtsenti seal superstaari saates. Sealt ta nagu teadis, et mul on see Hiiumaaga see seos nii-öelda olemas. Ja siis ta kutsus mind sinna saatesse nii-öelda esindama siis Kärdlat, et, et aga noh, see tingimus ei olnudki otseselt see, et sa nüüd peatselt otseselt nüüd sealtsamast kohast pärit olema, vaid, vaid see võis olla see, et sul on lihtsalt seos selle kohaga ja minul oli läbi ema, oli see seos on siiamaani, see seos on väga tugevalt olemas ja kuna, kuna siis meil koos Kärdla aga õnnestus nii-öelda saatesari võita, siis kuidagi inimestele jäi nagu see, see, see mulje, et et ma olen siis nagu Hiiumaalt pärit ja hiidlane tegelikult jah, siin peab nagu selle selle küsimuse ütlema välja jahet või selle ära lahendama, et tegelikult ma ei ole hiidlane, et jah küll tahaks nimetada ennast nii-öelda nagu pool hiidlaseks, aga ma ikkagi olen, olen sündinud ja üles kasvanud siin Tallinna lähedal Jüri alevikus ja hiljem siis juba kolisin Tallinnasse, nii et aga, aga muidugi väga-väga paljud lapsepõlve suved on veedetud just Hiiumaal ja kui nüüd üldse riikides, kus on ema emaliin ja isaliin, et isa mul jällegi Saaremaalt Saaremaal sündinud ja praegu hetkel ta on Muhu Muhumaal üles kasvanud ja et mul on jah, nagu see niisugune on nii-öelda ema on ühe saare pealt ja isa teise saare pealt. Saare mees Saaremäe, ütleme sihuke nii-öelda saarte geneetika on siis saanud mandri peal kokku ja nii on, niisiis seal on ilmunud välja mina. Kuule, see korraks mainisid ka juba seda superstaari saadet, et peale seda, kui sa sealt välja tulid, siis läks ikka elu vist korralikult keema. Seal seal ikkagi läks, jah, sest üleöö oli noh, mina olin ju, ütleme selline rahulik Jüri aleviku poisse, et et ja, ja nüüd siis äkki kuidagi tuli see, see kogu melu peale üleöö. Üleöö olid esinemised, siis ma mäletan, tol hetkel ma veel võtsin ka vastu sellise ettepaneku teha kest muusikali, mille pealkiri on haiskul muusikali, mida tegi siis nukuteater. Ja, ja ma mäletan, et sellega oli ka tegelikult päris päris selline suur töö ja vaeva nägemine, sellepärast et, et ma tegin nagu kolme asja paralleelselt ma tegin muusikali. Ma tegin plaat, tee oma esimest plaati ja ma käisin ka esinemas, ehk siis mul oli selline tegelikult niisugune täiesti sihuke hullumeelne graafik ja ja noh, noor inimene ja vahepeal on ju vaja pidu pidada, eks ole. Et lae peal ja seda päris palju seda ikka oli, oli, oli päris palju ja et kõik kõik käisid nagu omavahel seal seal käsikäes, et noh ütleme nii, et vot siis siis kuidagi jaksasid, et aga, aga jah, et selles mõttes oli küll, see oli niisugune päris korralik trall jah, et et nagu kolme siukest plaat ja muusikal paralleelselt teha, noh praegu ma ei kujutaks ette, et ma hakkaks nagu sellist asja tegema. Aga, aga sellel hetkel oli tegelikult see haiskul, muusikalipakkumine oli vastu võetud juba enne superstaari saate nagu lõpp puu ehk siis ma noh, selles mõttes minu jaoks oli see tollel hetkel superpakkumine, sest et ma ei, ma ei teadnud, mis hakkab saama, et mul oli vähemalt see kindlus, et noh, et kui mu superstaari saates kukkun välja, et siis mul on vähemalt Saiskul muusikale, sellega ma saan vähemalt nagu mingit mingis mõttes mingis pildis olla, eks ole. Aga jah, kui see superstaarisaade lõpp passis oli Saiskul muusikal ja lisaks oli veel nii-öelda nagu surve peal ka see, et, et võimalikult kähku peab see esimene album ilmuma, aga, aga õnneks ma ikkagi suutsin. Suutsin niimoodi nende kõikide tegemiste vahel laveerida ja suutsime teha minu meelest väga-väga hea sellise esimese plaadi debüütalbumi ja sai ka see aiskul muusikal korralikult ära tehtud, nii et said ka peod peetud ja esinemas käidud, nii et sai tehtud väga rajuperiood sai sellega läbi või see, see ütleme jah, et see aasta 2010 jah, eriti see esimene pool oli ikka üks väga-väga raju periood jah, et et isegi olen siin tagantjärgi imestanud, et tulles täiesti nagu ei millestki, eks ole, ja kohe hakata kohe hakata nagu niimoodi esinema, et ja igasuguseid erinevaid asju teha. Aga noh, see oli niisugune elukool ja, ja ma usun, et see andis jälle mingi siukse, hea, hea kogemuse edaspidiseks. Kuule kusjuures siin on väga hea juhatada sisse The Beatlesi Yesterday, mis on sinu selline kaasa laulma hitt siis ja vaatasin minevikust räägime siis ma ei tea, miks see lugu. No ütleme nii, et jah, seal oligi nüüd nagu see küsimus oli püstitatud, et milline võiks olla lugu, mida siis kõik peaksid oskama kaasa laulda ja ma mõtlesingi, et mis, mis lugu võiks olla ja mulle esimese asjana torkaski meelde ikkagi pihlasi eestlased või mis, on ju tegelikult teoreetiliselt alles 20. sajandi kõige suurem suurem hitt, eks ole, see on kõige enim kaverdatud lugu ja ja see on, see on ikkagi üks, üks väga legendaarne ja, ja väga ikooniline laul. Muidugi kui nüüd see küsimus püstitada niimoodi, et milline, milline peaks olema see lugu, mida kõik eestlased peaksid oskama kaasa laulda, siis ma oleks sinna kirjutanud eestlane olen ja eestlaseks jään. Et, et see on selline lugu, mida võiks, võiksid ka kõik eestlased see kindlasti kaasa laulda. Aga kui nüüd võtta nagu maailma mastaabis, siis ma usun, et niivõrd ikooniline pala nagu seda on biitlasid, jäästada ei, et, et see, see ikkagi võiks, võiks olla noh, kas just peas, aga, aga ikkagi inimeste teadvuses kindlasti. Saade röster jätkab koos Ott Leplandi ka me kuulasime siin praegu tema ütleme siis Singalong eriti kui minna välismaiseks, aga mängime siis mängu ka, et sa oled päris palju häid mänge mänginud, igasugusaadetes mängime, mängime, mängime, selline väga lihtne mäng on, siin on kaks vastuse varianti, sina valid ühe ja põhjendad ka, miks aplikatsiooni põhjal, mis on Ameerika Ühendriikides siis suhteliselt pop ja vaatame siis siin võib minna huvitavaks. Okei, no kas sa pigem veedaksid natukene niinimetatud kvaliteetaega üksi või koos perega? Pigem ikkagi koos perega, miks? Sellepärast et pigem ikkagi koos perega ja sellepärast, et see tegelikult ka sõltub ju kõik kõik sellest perioodist, et inimestel on ikka erinevaid perioode, et vahest on mingi periood, kus sa tahad rohkem üksi olla, vahest ta mingi periood, kus tahad rohkem nii-öelda seltskonnas olla, aga kui nüüd, kui ma peaks valima, et kas ma nüüd olen üksinda, istun üksi kodus või ma ei tea, kuskil üksi olen oma mõtetega siis siis või, või ma teen seda perega, et mul mul ei ole, noh, valikuvarianti ma pean ühe valima, siis ma ikkagi ma arvan, ma valiks perekonna, et selles mõttes on lihtsalt noh, elu on selline, et ikkagi oma lähedaste ja perede ja sõpradega tuleb võimalikult tihti suhelda, sest et ega me kunagi ei tea, mis elu toob ja, ja me kunagi ju ei tea seda hetke. Millal võib-olla see viimane hetk, kui sa näed oma oma lähedasi, eks ole, või, või proovi oma tuttavaid, et ma usun, et iga selline koosveedetud moment on ikkagi oluline ja ja mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ikkagi ma usun, peaks seda pere pere väärtustama, et see on kindlasti üks selline asi, ma arvan, mille poolega mina püüan veel rohkem nii-öelda püüelda, väga ilusaks läks. Nüüd on muidugi keeruline teha sellist üleminekut järgmisele küsimusele. Aga no proovime, kas sa pigem teaksid iga asja ajalugu, mida sa puudutad või sa oskaksid loomadega rääkida? Ma arvan, et kuigi jah, see on tõesti väga huvitav küsimus, ma olen nii väga suur ajaloosõber kui ka väga suur loomade sõber. Aga aga ma arvan, et mis, mis on inimese ja loomade suhtluse võlu, ongi võib-olla see, et nad ei suuda üksteisega võib-olla nagu kõnelda, et nad, et nad, et nad mõistavad 11 puht nagu siuksest loomulikust intelligentsist, eks ole, imelikult inimlikult ma, ma usun, et see ongi tegelikult see inimeselooma suhtlemise võlu, et sa ei pea rääkima mingit keelt, et suhelda mingi loomaga, vaid, vaid sa lihtsalt lihtsalt lähed ja suhtled ja loom suhtleb sinuga, et minu meelest see on tegelikult väga-väga-väga ilus ja väga tore ja tegelikult ma arvan, et ma ei tahaks seda rikkuda. Seetõttu ma valiksin selle vastusevariandi number üks, ehk siis ma teaksin kõikide asjade ajalugu, mida ma puudutan. Et minu jaoks on see ajalugu üldse üks väga huvitav teema ikkagi. Mida, mida aeg edasi, seda rohkem see mind kuidagi kuidagi kõnetab ja huvitav seda rohkem, mulle meeldib igasuguseid erinevaid lugeda küll mingisugust ajal raamatuid või vaadata, mis ta mingisugust ajaloo doksarja, et pigem siinkohal jah selle vastusevarianti number üks, see on väga hästi põhjendatud vastus, muide protsendid ka, et sa oled selles vähemuses, et 22 protsenti inimestest ainult tahaks seda ajalugu teada. Ja, ja eelmisega oli siis nii, et perega ikkagi tahaksid rohkem aega veetnud 68 protsenti. Aga siit järgmine muidugi täiesti teisest valdkonnast lähed kriminaalseks. Nonii, saab pigem rööriksid panka, varastaksid superautod. Pigem rööviks panka, varastaks superauto. No ütleme nii, et ma, ma ei ole väga-väga suur auto. Seesamune sul pole lugedes, load on küll, autoload on küll, auto on ka, aga ma ei, ma ei ole väga suur ja see niisugune autode entusiast, sest minu jaoks on auto pigem selline nagu praktiline asi, et, et ma ei aja tagasi siukest luksust või, või sellist realisid pankama. Pigem pigem ostis ikkagi ilmselt rööviks panka ja sest et sularaha rahaga saab palju, palju suurem või palju. Valikuvariante Ta on ju palju suurem, eks ole, mis sa, et siin superauto varastati ära ja sellega on veel see nõme, tobe asi, et kui siis üks superauto on, et ega sul, kus sa sellega lähed, et sa jääd igal pool silma ka sellega on ju, et pigem ikkagi ma usun, et siis vastase variant number kaks. Et selle rahaga oleks natuke valikuvariante rohkem väga õige see seda valiks 53 protsenti inimestest. Rahaga saab alati midagi head, ma just annetada kuhugi näiteks muidugi igal juhul ja siin järgmine küsimus ka näiteks läheme nüüd spordi hoopis sellisesse ikkagi võitlusalale aha. Et on mingisugune kaklus või võitlussport, kas pigem jooksutaksid oma vastast terve matši või siis lendaksid talle koha peale? Pigem võib-olla ikkagi parim kaitse, minu meelest on rünnak, et et ma arvan, et see vastusevariant number kaks, et kuna ma ise, kuna ma ise ei ole ka niisugune väga suur jooksusõber, et pigem ma seda jooksmist olen üritanud rakendada mingitesse noh, tavaliselt kas siis näiteks jalgpalli mingisse pallimängupallimängualasse või või kuidagi muud moodi, et et see, et ma nüüd võtaks kätte ja läheks jookseks, et noh, ma olen seda teinud siin karantiini ajal, tegelikult ma käisin päris palju jooksmas, aga aga ma ütlen kuidagi nii suureks sõbraks sellega ei saanud, kui näiteks rakendades seda jalgpalli mängides. Seetõttu ma arvan jah, et, et ma valiksin selle kiire kiire lõppmänguga, siis olgu see siis vastase jaoks või minu äge sõda valiksid 75 protsenti inimestest. Vägagi sest, et jah, et ega sa kunagi ei tea, kas, kui palju see vastane suudab joosta ka nii, et, et võib-olla võib-olla ei ole, ei ole iseendal nii palju võhma, et hoopis teeks karuteene endale. No võtame siit viimase küsimuse kiirelt, et suhtevaldkonnas, kas sa pigem tahaksid, et sind jäetakse maha sõnumiga või kõigi su sõprade ees sellise suure aplausiga? Hehe vaat see on nüüd, see on vot see on hea küsimus, see on hea küsimus. Ma arvan, et et no vot jah, see kõik sõltub sellest põhjusest ja sellest suhte ajaloost, kui pikk see suhe on ja mis seal kõik on, et ongi, et kui sul on ikkagi 30 aastat kestnud abielu, eks ole, ja sa jätad, et selle ühe sõnumiga teed seda lahkuminekut, siis on küll päris selline. Siis on küll päris päris halb tunne võib olla, aga samas kui on jälle mingi sihukene või sa ise oled mingi jamaga hakkama saanud ja siis kõikide su sõprade nähes öeldakse sulle, et kuule, vaat nii, nüüd on kõik, eks ole, et, et siis noh, siis on ka piinlik, eks ole. Et võib-olla ma esialgu valiks ikkagi pigem selle selle sõnumi teel, et, et see on, võib-olla ma olen, ma olen ikkagi pigem selline privaatne inimene suhteliselt ja võibolla laseb ta avalikkuse ees, ei tahaks hakata oma musta pesu pesema, et pigem pigem siis panin praegu selle vastusevariandile üks ja avaliku elu tegelasele seda eraldi on natukene veider vist just just, aga seda valiks tõesti 79 protsenti inimestest, nii et inimesed on rahulikult omaette. Jah, eks, eks see privaatsus on ju tegelikult oluline, eriti veel nii isiklikul teemal, nii et jah, ma arvan, et ma kuulun ka nende hulka ja jätkame siin ühe väga ütleme siis isikliku ja ebameeldiva teemaga, milleks on laul, mis sulle tegelikult endale väga ei meeldi. Tärava Sten Teppanit, et ta aitas veel selle laulu tuvastada, mu aju lihtsalt keeldub seda hoidmas peas. Ma vaat, see on, see on huvitav ja noh, kindlasti tegemist ei ole ju, noh, ma ei saa öelda, et tegemist on halva lauluga. Kindlasti see ei ole halb laul, see on ülemaailmne hitt. Aga aga lihtsalt see laul, see ei ole halb laul, aga see lihtsalt ei ole minu maitse, et see on, see on lihtsalt. See on lihtsalt selline lugu, mis, mis jah, nagu millegipärast ei, ei sümpatiseeri ja kindlasti kindlasti on tegemist väga tugeval looga ja paljud võib-olla raadiokuulajad mõtlevad, et täitsa hull, et miks ta nüüd nii arvab. Aga, aga ma ei tea jah. Millegipärast see lugu ei sümpatiseeri. Aga, aga ega see ei tähenda, et see oleks täitsa oleks halb laul, see on lihtsalt ei ole minu maitsele. See lugu on Chipnootik ja you. Saade röster jätkab koos Ott Leplandi kajana, kuulasime tema jaoks ühte pehmelt öeldes ikkagi kehva lugu, vähemalt arvamuse jaoks. Aga ma ei tea, kas sinu enda repertuaaris on ka mingeid siukseid lugusid, mille kohta sa nüüd juba ütlesid, et no ma ei taha seda esitada. Kindlasti on jaa, aga Ma ei, ma ei tahaks neid siinkohal nimetada, pärast keegi küsib laulmas? Jah, et no otseselt ütleme ega siukseid nüüd nagu vastumeelseid lugusid ei ole, aga aga kindlasti on. On mingeid selliseid laule, mida, mida nagu mõtled, et tagantjärgi oleks võinud võib-olla teha natuke teistmoodi, et et tolleaegselt noh, võib-olla võib-olla see teostus toimus nagu liiga kiiresti, et oleks võinud võib-olla natuke rohkem lasta settida. Aga, aga üldiselt need niisugust lugu, mis oleks nüüd, et noh, täiesti vastuvõetamatu too, et ma nüüd vot seda lugu ma nüüd mitte kunagi enam ei tee, et sellist lugu hetkel ei ole. Et võib-olla võib olla ka see teekond siin muusikamaastikul ei ole olnud ka veel nii pikk, et, et saaks mõnest loost tekkida selline täielik üleküllastumust või või et oleksid mingisugused elu põhimõtted teinud nii kardinaalse pöörde, et ma nüüd peaksin ütlema, et vaata seda, kuna sellel lool on niisugune sõnumit, siis seda ma ei laula. Aga, aga mingid lood on küll jah, mis, mida ma võib-olla parema meelega jätan nagu sett listist välja ja, ja, ja lisan sinna midagi muud. Selliseid lugusid on küll jah, aga midagi siukest täiesti absoluutselt sihukest vastumeelset kindlasti pole, jah, no räägime siin natukene versu muudest tegemistest ka, et kui ikkagi muusika on sind terve elu saatnud, siis näitlemisoskus tegelikult ju samamoodi sealt lapsepõlvest on pärit ja ma pean ära ütlema, et no Vasaku jala reede ja sinu roll see oli ikkagi noh, omamoodi legendaarne. Noh, jah, kas jah, eks ma olen, ma olen saanud väga palju positiivset tagasisidet selle, selle selle rolli kohta, et ja tegelikult eks ma, eks ma pean ka oma noh, ma ei tea, kas ta nüüd nii hästi nüüd õnnestunud, ega mingi näitleja ei ole, aga ma tol hetkel kuidagi ost tegin seda nii hästi, kui ma suutsin ja nii hästi, kui ma õigeks pidasin, et mis, mis oli võib-olla positiivne kogu selle, mis oli väga positiivne kogu selle filmi tegemise protsessi juures oli see, et et filmirežissöörid siis Andres Kõpper ja arundam, et nemad andsid väga sellised vabad käed nagu, et et ikkagi see tegelaskuju tegelast tegelaskuju oli väga suuresti ikkagi näitleja enda, nagu kujundada, et nad ja tegelikult selles minu, minu tegelaskujus on ka väga palju sellist kohapeal tekkinud nagu improvisatsiooni ehk siis mingisugused asjad, mis, mis seal võib olla ekraanil minu esituses. Näha on, et et need ei olnud üldse algselt nagu stsenaariumis, need sündisid mingisuguste, mingite kohapealsete improvisatsioonilist ideede käigus ja minu meelest see ongi mõnes mõttes äge, et niisugune, sest et aeg-ajalt see, selline ses spontaansus just või see, mis nagu sünnib hetkes. Et see on, see on tegelikult, et see on kohati nagu kõige paremini ja näiteks noh, olles osalenud ka sellises paroodiasaates nagu Su nägu kõlab tuttavalt, siis seal seal ma ka üritasin nagu samamoodi teha, et, et küll teha proovi harjutada, aga siiski nagu jätta mingisugune nii-öelda niisugune varuga Kalavalise siukse hetkelise improvisatsiooni jaoks, et see on tähtis, et tekiks mingi niisugune noh, sihuke mingi spontaanne nõks, mis võib-olla annab sellele kogu kogu olukorrale palju sihukse humoorika, oma väljanägemiselt. Aga, aga see, see filmikogemus oli tõesti väga-väga-väga kihvt ja ja ma siiralt loodan, et kunagi tulevikus saab aruni ja Andresega veel midagi koos teha. Eks paistab, mis tulevik toob, sest ma sain aru, et sa näitlemispakkumisi võtad täitsa hea meelega vastu ma võtan, ma ütlen ausalt, ma võtan neid väga hea meelega vastu, sest et minu jaoks on no muidugi, eks me alati uurin ikkagi noh, mitte et nüüd tuleks uksest ja aknast, et seda kindlasti mitte, et mõned mõned üksikud siin on ikkagi jooksul tiksunud, aga, aga ma ikkagi aati loen. Loen selle stsenaariumi ennem läbi ja ja alati nagu katsun selle selle rolli enda jaoks nagu läbi mõtestada, et enne enne enne kui, kui ma seda vastu olen mõõtnud, muidugi neid, neid pakkumisi on tulnud siin ühe käe sõrmedel, eks ole, aga aga kuna jah, mulle kuidagi see, see näitlemine mulle ta nagu meeldib ja see on jälle selline minu jaoks nagu natukene niisugune mugavustsoonist väljaastumine, et, et sa ikkagi pead nagu natukene jälle, noh, sul on võimalus ennast ennast tõestada või ennast näidata jälle nagu natuke teistsugusest küljest ja ja, ja, ja sellisest küljest võib-olla mis, mis, mis endale tegelikult huvi pakub ja millega, millega tegelikult tahaks nagu ka tegeleda, et et eks mulle see sihuke näitlemise pisik on olnud ka väga väiksest poisist saati küljes, et ma juba seal lasteaias igasuguseid oma lasteaiakaaslastele korraldasin seal igasuguseid monolooge ja asju, et et eks laste lasteaiakasvatajatel õpetajatel siis oli, oli ka minu minuga seal kohati päris keeruline, nii et, et jah, praegu mul on väga hea meel, et kui, kui, kui keegi on näinud minus mingisugust sihukest väikest potentsiaali, et mingit nihukest rolliks pakkuda ja ma alati alati olen, olen sellistele pakkumistele avatud ja hea meelega loen ja mõtlen läbi ja kui, kui kõik klapib ja klattib, siis, siis olen ka nii-öelda. No üks asi, mis siin peale see on, neid vähe raiumaid aastaid on sinu ellu kindlasti tulnud, on sport ja ma ei tea, kui me siin jõuame siin vaikselt saate lõppu, siis sa oled ka valinud välja oma kiltibleser loo loom, mida sa väga teistele ei jaga, kas sa trennis kuulad ka seda ool for vanni koer? Ei, trenniga on üldse. Trennis ma üldse muusikat ei kuula, et ainult siis, kui on vaja midagi, ütleme, trenn on muusika kuulamiseks, siis hea koht, kui on vaja mingi, et uut repertuaari omandada. Aga nüüd niimoodi, et ma käiksin trennis ja mul käib seal mingisugune Spotify'st või mis iganes, et sellist asja ei ole. Et tegelikult Ma olen hiljem nagu mõelnud ka, et miks see nii on. Mult on küsitud seda, et miks see nii on, nii, kuidas sinusugune muusikainimene ei kuula siis nüüd nagu trennis muusikat. Ja see ongi täpselt nagu see, et kuna ma tegelikult igapäevaselt olen niigi selle muusika sees kogu aeg, Ta on esinemised, mingid stuudiod, proovid, inglise halvestamised, lugude mõtlemised. Et, et siis siis sa oled, oled igapäevaselt niikuinii kogu aeg selle sees ja trenn on nagu üks niisugune koht, kus ennast nagu hea välja lülitada, et sa, ma üldse ei, ma ei mingit kõrvaklappe ega midagi kunagi kaasa ei võta see see, mis sealt jõusaali kõlarist või seal spordisaali või kus iganes. Saali pallimängusaali kõlarist tuleb, et seda ma kuulan. Aga mingit spetsiaalset Niukest ma võtaks oma kõrvaklapid, kaasat sihukest asja ei ole tegelikult aga seda hool formanni sfääris ja siis vaikselt ikkagi kodus. No see, see on, see on, ütleme ei, ma, ma ei kuula seda vaikset, aga ütleme, kui raadiost raadiosse tuleb, siis ma panen selle loo valjemaks küll tegelikult minu arust on see jube ja tegelikult on see väga hea lugu, et võib-olla lihtsalt see teostus on natukene ka selline võib-olla magusavõitu, eks ole, et siin paljude jaoks, aga ütleme nii, et lugu ise on ju ikkagi maailmakuulus number One pophitt, et eks ole, et noh, ütleks selle kohta kõikidele kes naeravad pihku koduselt, ütleks, et noh, et ma ei tea, tehke järgi või makske kinni, on ju. Et aga, aga ma usun, et, et kui, kui näiteks seda lugu oleks omal ajal esitanud, ma ei tea, kas Luthor Vändras või Braiendmek näit või, või laienenud pritsi, noh, et ma arvan, et see oleks olnud ikkagi üks niisugune väga hinnatud sihukene sihuke popsoul lugu, võisi, kaarenby lugu, et noh, tegelikult on siiamaani ju väga kuulus lauljad, aga aga lihtsalt jah, võibolla võibolla teostus niisugune natuke magusavõitu eriti eriti veel, kui seda muusikavideot vaadata. Et ma just huvi pärast, kuna ma teadsin, et ta küsitlanastasime just eile eile seda muusikavideot, vaatasin natuke. Et et seal oli väga, ütleme nii, et selline 90.-te Boy bändile omane omane oli see kõik, nii et aga lugu ise on hea. Väga hea. Kuule, suur tänu sulle, et sa siia saatesse tulid. Kuulame siis siia saate lõppu sele ool for vanni, Asqueriga, ära te kuulasite saadet restor, mina olin saatejuht Brent pere ja tänan veelkord, Ott Lepland, et sa siia oma elust rääkima tulid. Suur tänu kutsumast.