Tere õhtust, algas kooriühingu saade. Järgneva tunni jooksul teeme tagasivaate hiljutisele rahvusvahelisele koorifestivalile. Kuuleme, kuidas läks Eesti meestelaulu seltsi poolt korraldatud poiste lauluvõistlus. Saame teada, mida uut on meie kirikukooride tegevuses. Mida pakub selleaastane Vigala seminar-laager meie koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuula mäe lasteekraani, muusikastuudio lastekoori reisimuljeid ja kuuleme ka äsjasest Moskvas toimunud apokalüpsise projektist. Kõike seda siis järgnevas saates, mille on kokku seadnud Maie Viilup. Ja alustame nagu lubatud koorifestivali Tallinn 2001 teemadel kus osales seekord 27 koori kaheksast riigist kokku üle 1000 lauljaga ja festivali kunstiline juht Raul Talmar ning kooriühingu esimees Aarne Saluveer võtavad selle siis veel kord jutus kokku. Kuna see oli nagu teine festival minul läbi viia või siis oli Areng oli märgatav ja mul on hea meel selle, selle ka selle taseme üle seal festivalil oli, nii et ma arvan, et meie püstitatud eesmärk Tallinna koorifestivali sellist kõrgemat kõrgelt kunstilist taset saavutada ja pidada täitis oma eesmärgi. Nii et mul on küll päris niga toredad mälestused sellest. Ja, ja ma ei tea ka nende ka meie kooride üle, on on heameel selles mõttes, et Eesti koolid said ka siin ka auhinnalisi kõrgeid kohti. Nii et siis eriti eksju voodis muusika alles noor ja perspektiivikas kollektiiv, kes siis kammerkorda sarja võitis. Ellerheina puhul peab ütlema, et me oleme vist juba väga harjunud, et nad väga hästi laulavad kogu aeg ja, ja nemad võitlesid naiskoori kategoorias. Ja siis segakooride esimene koht läks küll meil. Tugev noorte kurvalsis ja meeskondadele ei antudki esikohta välja. Et niimoodi ta on. Grand Prix läks Sloveeniasse ja Grand Prix läks hoopis Sloveeniasse. Jah, see oli selline huvitav. Huvitav juhus, et nad oma kategoorias said, tõepoolest, see kammerkoor Ave sai teise koha, aga nad olid valmistunud kogu konkursiks ühtlasemalt ja nende Grand Prix kava oli, oli kõvem ja, ja huvitavam ja, ja paremini ettevalmistatud ilmselt siis kui konkurentidel, nii et nad kraapril võtsid, siis nemad. Kuigi vist sisuliselt oleks võinud nii mõnigi koor veel sellest Grand Prix saada, sellepärast et tõesti tugev seltskond seal koos oli. Ilmselt oleks. Eks see see, seda žürii köögipoolt me keegi ei tea, palju nad seal kaklesid või, või võitlesid nende kohtade üle, aga, aga nii halise liialdus. Igatahes rõõm oli see, et nii paljud tugevat koori seltskonda siin Tallinnas koos oli ja eesti koorid siis igati võrdsed väärilised vastased olid siis ka neile kaugele Alttulijaile. No mina tahaks tegelikult kiita üldse kõiki eesti koor nagu osavõtu eest ja kui me siin mainisime ainult esikoha koore sisse ka kui on kõrgetasemelised konkursid, siis ma arvan, et väärtustada tuleks noh, kõigepealt üldse osavõtu sellistest võetakse osa, sest nendele niisama ka ei pääse, need ei ole seda tüüpi konkursid, kus lihtsalt lähed, ütled, et ma nüüd tulen, seal on enne ikkagi seal väikest sõel vahel ja tavaliselt käib see lintidega ja ja kui sind juba sellisele konkursile võetakse, kaasa arvatud taride konkurss, siis sa oled juba arvestatavalt hea koor. Ja seda enam, kui sa veel tuled esikohale või ka teisele või kolmandale kohale, siis see on väga hea, nii et Teaduste Akadeemia naiskoor teise koha naiskoorina on täiesti tugeva edasimineku teinud. Eelmise aasta näiteks Veljo Tormise võistulaulmisega võrreldes samamoodi segakooride teine koht, Eesti meestelaulu seltsi poistekoor. Saada sellisel konkursil segakoorile teine koht on, on kahtlemata erakordne saavutus. Ja teine koht oli veel Revaalia kammermeeskoor ja kolmas koht, Teaduste Akadeemia meeskond, nii et kõik need on tegijad nimed praegu. Ega neid žürii poolt antud punkte ju vist ei ole ka eriti avalikustatud, nii et me ei teagi ju, kui kui suur või kui väike vahe nende kohtade esimese teise kolmanda vahel võis olla. No iseenesest ei ole see muusikas võistlemine teab mis kõige geniaalsema väljamõeldis üldse võite tihti on väga raske otsustada ja kui sind žüriid mainiti, zürii oli väga kõrgetasemeline, meie õnneks ja siiski teadaolevalt ka suhteliselt väga üksmeelne nädal on kõikides intervjuudes seda öelnud, et nendele muusikalised hinnangud ja otsustas, et tulid ilma erilise vastasseisudeta. Ja selle puhul ei ole tegelikult need punktid üldse oluliselt. Ma ütlen veel kord, et, et igasugused punktiga arvestamine seal kas poole punktiga kellestki s see mahub rohkem, pigem nagu teatud mingi hetke otsustuse valdkonda. Nii kunstis, muusikas on vist jah, käis raske otsustada neid parimaid välja tuua ja see on lihtsalt üks meetode inimestel motiveerida ennast ja dirigentide lauljatel ennast. Tahab väga mõõta ennast ja olla parem ja edukam, aga. Ja preemiaid ja auhindu ei saanud mitte ainult koorid, vaid ka dirigendid. No dirigent on ju koori koorib pea ja selle lahinguplaani väljamõtleja ja ellu viia, nii et öeldakse ikka, koor on dirigendi nägu. Seetõttu tuleks siis ära mainida veel kord kõikide meie Eesti poolt auhindu võitnud kooride dirigendid ehk siis alustades siis kammerkoorides, siis muusikaakadeemia üliõpilane Risto Joost naiskooridest siis Tiia-Ester laitme ja Merike tarbijarikkad ära. Siis sega kooridest. Ja mees kooridest kuna oldi välja kas kahe kooriga, Hirvo Surva, kes sai ka konkursi žürii eripreemia, kui parim dirigent ja kolmanda koha ehk Teaduste Akadeemia meeskoori dirigent Kuno areng, kes on järgmise koorifestivali kunstiline juht. Ja siin tasuks veel mainida, et kolm dirigenti Tiiasterloitme, Hirvo Surva ja Heli Jürgenson olid väljas konkursil ka kahe kooriga, mille eest nad kooriühingult väikese meene ja äramärkimise leidsid. Aga see on üks vapper tegu, tulla konkursile välja kahe kooriga. Nii et tõepoolest kõik nimetatud hästi tuntud-teatud dirigendid, teenekad kõik vist peale Risto Joosti, kes on ju kuuldavasti siis alles Muusikaakadeemia tudeng, ise. Jah, aga nad on ikka juba mitu aastat tegutsenud päris päris jõudsalt ja ütleme nii, et nendes ringkondades seda kindlasti teatakse ja nüüd on lihtsalt aeg tehnikus ja teadmine, see tuleb aegadega, see on nüüd pigem nagu strateegia kujundamine ja, ja oma oma kollektiivile ise endale selliste tarkade plaanide maha panemine. Seda jääb üle ainult soovida. Aga see koorifestival küll näitas vist seda, et on põhjust kutsuda siis tippkoore ja Tallinna kokku. No põhjus kutsumiseks on eelkõige see, et oleme paratamatult üks osa maailma ja Euroopa kultuuriruumist ja ja me oleme seda pikalt olnud ja suhteliselt edukalt seda koorilaulu siinmail harrastatud, aga küllalt suured kulud on eestikooridel käimaks ka teistel konkurssidel ja teemaks dirigentidelt koolitusel ja nii tihtipeale teevad ka teised maad, et nad korraldavad konkursi enda kodus, kuna see annab võimaluse oma kooridel suhteliselt väikeste kulutustega osa võtta. Ja see annab siis võimaluse ka nii-öelda meie eesti publikul saada osa selliste kooride kontsertidest, kes siia muidu naljalt ei juhtu, ütleme professionaalne koorimuusikamaailmas on selline asi, mis ei ole teab mis nii levinud, et nüüd sõidab lihtsalt üks koor ja korraldab paljud koorikonkurss, siis on suhteliselt selline elitaarne liik. Jaa, ja see valik ei ole meil Tallinnas selles suhtes mitte Teppis liiga suur samas maailmas ning tohutult koore, kes kuuludes amatöörkooride valdkonda tegelikult võitles nende rahvusvaheliste konkursside Grand Prix sid, on, on väga tugevad koorid ja nende kontserdite On tihtipeale väga eriilmelised ja nii kõrgetasemelised, et ma ei tahaks erilist piiri tõmmata üldse nende amatööride ja proffide valdkonnas. See on umbes nii, nagu spordis kunagi arutati, et kas NSV Liidu hokikoondis on amatööride proffid tähtsa oled sa laulad hästi? Seda ei pea sellest ilmtingimata palka saama. Viimase ja selle selle kontserdielu juurde lisakski seda võib-olla, et, et ma arvan, et kõik festivali külastajad võib-olla veel ei teadvustanudki endale seda ja ma loodan, et järgmiste festivalide puhul paraneb, et tegelikult need tasemel koorid andsid kõik kontserte ja, ja need on, Need on, need on hoopis paremad muusikalised sündmused kui, kui istuda konkursikavas, kus nad on krampis ja närvis ja esitavad oma kohustusega lugusid ja oma oma lühikest kava. Nii et see on, ma arvan, et see oleks üks, üks samm, mida, mida me peaksime edasimineku juures arvestama ja, ja võib-olla rohkem siis ka reklaamima, et festival iseenesest on üks asi, on konkurss, aga teine asi on, on toredad kontserdid, konkursid on hea põhjus neid häid kooris ja kokku just nimelt, aga, aga, aga neid nendest rohkem teada saada, neid neid tõeliselt nautida saab tegelikult kontserditingimused palju rohkem, kui, kui seal konkursi tingimustes. No see on küllalt oluline ja hea reklaam siiski tegelikult ka turisminduse valdkonnas, sest et kui kui natukene seda festivali mõistlikkuse piires suurendada need inimesed, kes laulavad koorides, need kuuluvad suhteliselt siiski sellisesse kahte kategooriasse on ka üliõpilaskoor, aga paljud amatöörid on ka siiski sellised kes kehas või olevat suhteliselt hästi kindlustatud inimesed, kes lihtsalt oma oma vaba aega sisustavad sel moel. Ja seetõttu nad peatuvad päris korralikes hotellides ja, ja täies mööda linna süües, juues korralikult ja levitades tehtut, Eesti kohta on see suhteliselt selline hea publik. Meelitama siia ja laiendades selles mõttes meie turistide valikut, millega ma Tallinnas harjunud olema natuke sellisesse elitaarse masse paremas suunas. No see oleks küll igati teretulnud nähtus. Et kooliturismist võiksime siis edaspidigi rääkida ja see on suur roll. On seal uus elama, pole kuulnudki, aga see võiks ju minna käibele kooriturism ja kooriturismi liit või midagi nihukest, no ta, ta, ta on põhimõtteliselt päris suur ärivaldkonna, on ikka Euroopas ja mujal tegelikult käivad ja natuke veel tuletada meelde neid siin Tallinnas olnud koore siis kas teil oli ka seal mingeid lausa üllatusi või midagi sellist, mida ei oleks osanud kuulda, näha, sealt saada? No mina võin öelda Küll üllatuse osala oli, oli minu jaoks inglise kammerkoor, seda ma pean paberi pealt vaatama, tema nimi on võimatu meelde jätta, tähendab, aga selle koori. Võlu seisnes selles, et nad olid tõepoolest, et see oli sellised keskealised inimesed, enamalt jaolt, aga. Ahjaa jaa. Nad nautisid seda, mis nad teevad, nad, nad ei püstitanud endale üle jõu käivaid eesmärki, nad teadsid täpselt oma oskusi ja võimeid ja need ja nad need täiesti maksimaalselt kasutasid ära, nii et selles suhtes oli see minu meelest minu jaoks üks üks suuremaid festivalielamusi ja esitasid nad oma maa inglismaa muusikat. Jah. Nii see oli siis nendel rõivania, Fideltoni õhtukooli kammerkoor. Jah, kuni Raul selle üles hääldatab, tegemist tegelikult olid pigem ikka hallpeadega ja vanemate inimestega kelle musitseerimine oli samas nii peen ja nüansirikas oli tajuda, kui palju nemad on head muusikat elus endast läbi lasknud. Ja see õhtukool ja dirigendid siiralt kuskil mingi küla sellesse külla, mina hea meelega kunagi tahaksin küll sattuda, kus, kus niivõrd eakad inimesed suudavad veel nii veenvalt musitseerida, et nad saavad kõrgetasemelisel konkursil kolmandaks. Kohal on ka päris tugeva kultuuritaust olemas vana inglise kultuur juudis. See oli küll üks parim näide sellest. Aga võib-olla veel siis kedagi niimoodi esile tõsta? No ma arvan, et, et kõik need esikohakoorid Eesti omade, keda me siin mainisime, need olid igaüks väga hästi valmistunud ja ei saagi midagi muud öelda, kui et ainult edu ja viitsimist siit neil veel nagu edasi tegutseda. Ja muidugi Sloveenia koor, kes teenitult Grand Prix võitis tegelikult ikkagi Grand Prix voorust neile nagu konkurent ei olnud puhtama kava esituse ja küpsuse ja, ja kindluse poolest. See oli täiesti nähtus omaette ja paljud inimesed, kes on käinud koorikonkursi üritustel, olid väga õnnelikud, et nad said just sellise kollektiivi võimsa, dünaamilise ja küllaltki küpse esitusega eriilmelisi kavasid, nagu nautida konkursside puhul siiski väärtus on veel see, et et konkursi kava kokkupanemine on omaette kunst. Ta on nagu seda tüüpi võistlus, kus sa pead näitama oma võimalikult palju häid külge ehk erinevaid stiile. Jaa, jaa. Erinevaid ajastuid, mida iganes, ja seda nad suurepäraselt ka tegid. Võib-olla peaks siia veel juurde mõju, öeldakse selle Turu Ülikooli. See oli segakoor kes, kes oli selline nagu, nagu värske tuuleõhk oma oma kava koostamise just nad olid. Ei olnud seda teinud nii nii sügavtõsiselt kui siiski tähendavad siin paljud koorid olid teinud minu arvates liiga tõsise, liiga akadeemiline akadeemilise kava. Koorimuusika ei ole ainult selline, vähe sellest, just nimelt see see oskus oma 15 minuti jooksul näidata ennast võimalikult mitmest küljest on täitsa keeruline ja selles suhtes oli see turukoor minu meelest ka üks tore näide, et, et saab nadolid elurõõmsad ja lõbusad ja teostasid. Tark intelligents. Nooruslik üliõpilaskoor selline, millest tasuks eeskuju võtta igale Eesti Eesti ülikoolil, ütleme just ülikoolil selles mõttes, et et eks koori omamine ja selle käigushoidmine või visiitkaart on tegelikult siiski ka ülikooli võib olla üks, üks töölõike. Nii et teame igati lootmat, see kena traditsioon siis korraldada Tallinnas selliseid kõrgetasemelisi koorifestival jätkub, võib seda loota. No on pandud paika koorifestivali Tallinn kakstuhatkolm, kunstiline juht Kuno areng. Jaan alustatud läbirääkimisi nii-öelda kunstilise toimkonna moodustamiseks ja selle festivali toimumine vähemalt takse andma küll julgust ja mõtteid, et uus tuleks veel parandada. Eesti meestelaulu seltsi üheks viimase aja suuremaks ettevõtmiseks oli kindlasti üle-eestilise poiste lauluvõistluse korraldamine ja tõepoolest selle lõppkontsert Seitsmendal aprillil Paide kultuurikeskuses kujunes vägagi meeldejäävaks sündmuseks, seda siis saali poolt kuulatud vaadatud aga Eesti meestelaulu seltsi esimees Jaan Ots, kuidas jäite ise korraldajana selle võistluse ja selle lõppkontserdiga rahule, oli ju teada, et sellele eelnes ka suur eeltöö, nii et see lõppkontsert oli tegelikult vaid üks ja küll jah, tõepoolest väga ilus lõppakord sellele võistlusele, aga kuidas see kõik kulges? Võib öelda tõesti, et see taoline poiste-solistide võistlus oli meil teist korda kaks aastat tagasi oli esmakordselt. Ja kuna see asi õnnestus, siis me tegime sellise otsuse, et neid tuleb hakata perioodiliselt korraldama. Ja sellepärast see käesoleval aastal siis võistlus ka teoks sai. Võib kohe öelda seda, et see töö eeltöö oli küllaltki suurvõistlusi üle 300 poisi erinevatest maakondadest. Need sisulised Paide. Siis toimus finaal, kus osales 29 poissi, neljas erinevas vanusegrupis. Kuid toimus ju veel vahevoor, mis siis toimus video lintide üle kuulamisena. Nii et selle tõttu võis nii mõnelgi maakonna ja koolipoisil või laulupoisil jääda mulje, et ta oma maakonna võitis, ongi lõpus lõppvoorus väljas, aga te tegelikult see kohe oli ette nähtud niimoodi, et et lõppvooru ei saa lasta rohkem kui seitse. Ühel juhul. Me lasime kaheksa poissi ja, ja, ja võib öelda, et, et see oli ka maksimum, sest millal algas päev hommiku üheksa lõppes õhtul. Samuti kell üheksa. Aga need, kes seal vaidles, siis üles astusid, olid tõepoolest parimatest parimad, aga see ei välista ja ei tee mitte vähemaks siis nende laulupoiste lauluoskusi, kes lihtsalt ei pääsenud sellele lõppkontserdile. Hea meel on tõdeda, et poiste hulgas tundub, et hakkab laulutraditsioon enam jaam öelda õigust võitma ja, ja mille üle eriti hea meel on, on see, et kui meil ka esimeses vooru esimesel lauluvõistlusel oli mõeldud niimoodi, et, et neli gruppi tähendab esimene kuus kuni kaheksa teine, siis üheksa kuni 11, siis 12 kuni häälemurre ja ja siis häälemurdest kuni 18 aasta vanuste noor meesteni siis esimese laulu võitsime, neid noormehi ei olnudki. Aga nüüd tänu ilmselt noorte meeskooride tekkele oli, oli ikkagi ka noormeestel päris tõsine rebimine, kes finaali, kes finaaliseitsme hulka pääsesid. Et me võime küll tõdeda, et taoline üritus läks korda 90 üheteistaastatest võitis siis Viljandini laulupoiss Hendrik käärikes ühtlasti tunnistati ka üldennelda absoluutseks võitjaks ja 12 aastastest kuni hääle murdeni. Predik heinmaa Saaremaalt. Nende. Parimate hulgast oli teile endale ka seal üllatusi või olid need võitjat ja küllaltki juba ette näha ei arvata, et just nemad selle võidu saavad. Kuna mina ise žürii töös ei osale muidugi ja selles videovoorus ei videovoorus ei, ei osalenud, siis minu jaoks oli Henrik käärik muidugi täiesti täiesti nii-öelda üllatus tõeliselt. Sest osa neist poistest laulab meestelaulu seltsi poistekooris. Kärke Henrik Aavik ei ole siiani laulnud, aga, aga vähemalt võime öelda, et ta nüüd kui ta ise soovib, siis talle enam lisakatset teha ei tule. Jajal kooris laulmine ei ole talle mitte, võõraste andis ka seal jutuajamises, et ta kooris laulab. Nii et oma Grand Prix sai see poiss küll täiesti teenitult. Jah, see oli pea peaaegu üksmeelne otsuse kõne all oli ka Friedrich Hein, ma, kuid zürii üldine arvamus kaldus endi kasuks ja Eesti kõigil vaatajatel-kuulajatel on võimalik kõiki neid poisse oma kõrvaga kuulata ja näha emadepäeval kus nemad avavad selle emadepäeva piduliku kontsert-aktuse kus iga vanusegruppi siis laulab ühe salmi need võitjad ja lõpus siis viienda salmi laulavad koos. Käib juba traditsioonilisest Eesti meister Alo seltsi poolt korraldatavast emadepäeva pidulikul kontsertaktusel, seda siis järgmisel pühapäeval Estonia kontserdisaalis. See toimub nii, nagu on juba traditsioon traditsiooniks kujunenud kell algusega kell 12 ja ja sinna kes soovib osaleda, siis pöördugu meestelaulu seltsi poole. Tõnis, meid kaheksa ja kutseid võib sealt saada, sest kontsert on tasuta. Kas on oodata ka pidulikku peokõnet? Noh, see on, kuulub selle traditsiooni juurde ja alati on president olnud kohal ja, ja ka seekord peatama oma kõne emadele ja mis on nüüd erinev, on esmakordselt esinevad siis sellel emadepäeval noorte meeskooride ühendkoor. See on nüüd küll väike valik nendest kooridest 14-st noorte meeskoorist, kes meil täna tegutsevad. Kuid noh, ta on ikkagi esimene niisugune avalik väljaaste siis suurema publiku ees ja nii suures ja tähtsas saalis nagu Estonia kontserdisaal. Ja kui juba noorte meeskooride juttu tuli, siis minul on tõsiselt hea meel selle üle, et hiljaaegu lisandus veel üks noorte meeskoor, Jõgeva noorte meeskoor, kus ennast kirja pannud üle 60 laulja. Ja selle koori peadirigent on Lauri preede. Ja nüüd on veel siis meile ainult ainult kaks maakonda Valga ja, ja Põlva kus meil siiski sügisel hakkame ka seda tööd tegema, et, et ka sealt noorte mees kord tekiksid, siis võib öelda, et üle Eesti pank kõikides maakondades oma noorte meeskoori tulema. Nii et seda on rõõm kuulda. Et noori mehi siis järjest enam laulu juurde tuleb, tuleb väljate. Hakanud muutuma moe Ortele, jah popimaks nagu öeldakse, aga ma arvan, et sellel on ka kindlasti see põhjused, et me ju ei sea eesmärgiks ainult seda, et noored mehed laulaksid, vaid meie eesmärk on see, et noortest meestest tõsised, tõsised mehed kasvaks. Ja, ja neil on tarvis teha niisuguseid huvitavaid üritusi. Esimest korda pidasime pärsidel noorte meeskooride laagri ja nüüd tänavu aasta maikuu viimasel nädalavahetusel kordame seda börsile, laagrite selles osalevad jälle kõik noorte meeskoorid, välja arvatud Saaremaal noorte mees, kes sel ajal Rootsis Ega see uus päris vastloodud Jõgeva poolel, seal ka tuleb kohale. Ahaa, nii et kõige noorem pesamuna nii-öelda. Ikka ikka see on, ma arvan, et me, miks me just olime huvitatud sel noorte meeskoor saaks siiski kevadel loodud, et see Harrisele laager oli selline, mis, mis mehi noori mehi laulu juurde ja koori juurde kinnistas. Ja nad osalevad ka Tartu laulupeol juba. Mis toimub siis 16. juunil ja ja ta on. Kuna seal osalevad ka Tunnustatud poistekoorid, kes on sinna kutsutud ja mis tegelikult on kuues poistekooride laulupäev ja, ja ühtlasi siis ka 21. meeste laulupäev, nii et see kujuneb ma arvan, üheks väga esinduslikuks laulupäevaks, kuna selle ettevalmistusega on väga tõsiselt tegelenud ka Tartu linna kultuuriosakond. Nii et see on nagu meie ühisüritus ja ma arvan, et see loodame, et ilm alt ei vea, siis võib öelda, et see laulupeo peaks küll igati korda minema. Mis laulud seal kõlavad, kas juba tuntud-teatud, traditsioonilised meeskoorilaulud? Ta on tunduvalt noortepärasemaks tehtud just selle tõttu, et noorte meeskoorid osalevad ja ja sel laulul laulupeo motojärg, laulupeo nimi on laulitseile, laulis poega. See siis on niimoodi, et hakkavad tõepoolest, et selles selles sellel laulupeol osavad nii nii päris väiksed uue ütleme, seitsme kaheksa aastased laulupoisid kuni kuni kuue 70 aastaste meesteni välja. Ja, ja teiselt poolt võib öelda siis niimoodi, et see on nagu laulupeod, õhu kahe koidu vahel, sest alustatakse Lüdigi Koiduga ja lõpetatakse Tõnis vägi koiduga ja sinna mõlemas kindlasti toredaid, palju laule, nii et ma arvan, et, et see on niisugune veidi kergem kava. Ja, ja ma arvan, et inimesed, kes sinna tulevad, ei, ei pettu, vaid jäävad selle selle üritusega rahule. Nii et kutsume siis meeskoorilaule kuulama Tartusse. 16. juunil. Jah, ja nüüd, kui juba juttu on meestelaulu seltsi tegemistes, ühest üritusest tahaks veel rääkida, mida me esmakordselt teeme, see on siis esimest korda, kutsume kõiki eesti poistekoore üle-eestiliselt poistekooride laagrisse, mis toimub Remmikul esimesest kolmanda juunini. Ja praegu on registreerinud ligi 800 poissi, arvame, et mõningaid poistekoorid tulevad veel juurde, nii et see arv on ilmselt kus kus siis see seltskond kokku saab, on 1000 ringis ja ja ma usun, et me saame selle seltskonnaga hakkama, sest well julgust tekkis pärast pärsile noortemeeskonnalaager kordamist, kus kus ligi 300 noorvest seal laagris väga hästi ennast üleval pidasid ja ja, ja, ja väga öelda südamega kõigist üritustest osa võtsid, nii et ma usun, et ka poistekoorile taha krõbest sama hästi kui eelmine, pärsite taak, noort Mescurdel kahtlemata ta on, ta on laulu- ja spordilaager, need seal sellel selles laagris muidugi loomulikult lauldakse. Kuid väga suur osa on sportikkel üritustel, seal laager peaks kujunema, kuid ka ilmid alt ei vea siis igati õnnestunuks, et igati meelepärast tegevust poistele ja kõikvõimalikku, mida poistele meelepärane. Läheme saatega edasi ja järgnevalt. Kaie Tanner jagab kirikukooride infot. Õieti lõppes just esmaspäeval Tallinna praostkonna sinod kus ka infot jagati ja infot omavahel vahetati. Kirikukooride jaoks on vast kõige olulisem see, et kolmandal juunil, esimesel nelipühal toimub nõmme kirikuaias järjekordne Tallinna kirikukooride laulupäev kus on esindatud segakoorid, noortekoorid, naiskoorid ja lastekoorid. Loomulikult lauldakse koos ühendkooriga. Ja loodetavasti on see ilus suve algus ja oluline kokkusaamiskoht kõigile kirikukooridele. Eelmisel aastal jäiu see ei kaasne laulupäev ära, kuna Pärnus toimus üldkiriklik vaimulik laulupidu. Aga sel aastal kohtume jälle kolmandal juunil. Nõmmel. Organistide kooril toimub esimesel mail Tartus kontsert ja õieti on see eelproov sellele turvanistide koor sõidab juunikuus osalema Soome Turus toimuvale vaimulikule laulupeole. Sel aastal on see laulupäev Turus juba seitsmeteistkümnes. Ka varem on seal eesti koorid käinud eelmisel korral 96. aastal käis seal toomkirikulaudade doomino 91. aastal seesama organistide koor. Nii et õieti on see meile juba teine kord. Võib-olla natuke ka lähemalt, siis räägiksime sellest organistide koorist. Organistide koor koondab kõiki koorijuhte organisti, kes Eesti evangeelses luterlikus kirikus töötavad. Reaalselt on nende hulgas ikkagi ka muidu koguduste aktiivsemaid tegelasi ja koorilauljaid sest midagi pole parata, organismidel ja koorijuhtidele on siiski ajagraafik väga tihe. Ja koori peadirigent on praegu Heli Jürgenson. Aga hetkel nüüd Tartu kontserdiprojekti jaga. Eelnevaid kontsert on juhatanud Riho ritvec. Traditsioon ongi selline, et organistitegooriat kutsutakse külalist dirigente. Viiendal juunil tähistame muusikaõhtuga Tallinna Kaarli kirikus. Kaarli kirikus segakoorikavasid dirigendi ja helilooja hellad Ederi kaheksakümnendat sünnipäeva. Hillar Tederi õpilasi on praegu töötamas väga paljudes Eestimaa kirikutes ja tema laule laulavad kaavist peaaegu kõik kirikukoorid. Nii et tegemist on väga olulise isikuga eesti kirikumuusikas. Ja mul on väga hea meel, et me saame sünnipäeva koos temaga kontserdil tähistada. Ja tänases neljanda maikuupäeva kandvas saates on tegelikult ka just paras aeg vaadata peatselt algavale suvele ja augustikuus on ikka meie koorijuhid muusikaõpetajad kokku saanud Vigala seminarlaagris ja nii ka seekord. Ja kindlasti on nüüd Kaiatandril ka midagi päris uut veel selle laagri korraldamises organiseerimises selgunud. Loomulikult Vigala tuleb ka on alati tulnud seada ka seekord ära toimuda seekord 14.-st 19. augustini. Loodetavasti on osavõtt elav nagu ka eelmisel suvel, kui me pidime lausa osa tahtjaid ukse taha jätma. Aga tookord oli põhjus loomulikult koolinoorte laulupeo arutelu, mis loomulikult igale muusikaõpetajale suurt huvi pakub. Seekord oleme võtnud põhikursuseks muusikastiilide kujunemise, mida veab Eriksson neljal Belgiast ja suhtlustreeningud, mida viib läbi Pedagoogikaülikooli dotsent Anu Leppiman. Seda kahtlemata igale koorijuhile ja õpetajale väga vaja suhtlusoskust. Ka seda oskust ära tunda ja vältida oma stressi ja mitte lasta täiesti endast välja viia ennast sellele, et palk on väikelapsed, on pahatingimusena kesiseid ja nii edasi. Nii et ma usun, et ka suhtlustreeningud on väga vajalikud, enda vastu on ka juba väga suurt huvi üles näidatud. Ants Soots juures on võimalik õppida dirigeerimist. Leelo Talviku juures on võimalik õppida hääleseadet. Samuti on võimalik Olav Ehala juhendamisel õppida tuuride järgi mängimist ehk siis ilusa sõnaga öeldes klaverisaate kujundamist. Kohal on ka üle-eestilised noortekollektiivid, kelle tunde saab vaadata nii et ma loodan, et see saab olema üks väga huvitav suveseminar. Ja traditsiooniks on juba kujunenud, on kohtumiskoht. Ka seekord on lubanud kohale tulla Tõnis Lukas, kellelegi kindlasti on palju küsimusi. Olite muusikaõpetajatel. Ja oluline on ka see, et me näeme 11, räägime üksteisega, saame kokku. Jätkame saadet ja lasteekraani muusikastuudio lastekoori osalemisest Vancouveri rahvusvahelisel koori sümpoosionil festivalil on ju ka varem juttu olnud, aga mitte veel selles saates ja nüüd, mil reisimuljed on ka juba parasjagu settinud dirigent Aarne Saluveer, siis põgusa tagasivaate Teadaolevalt siis lasteekraani muusikastuudio lastekoor viibis ühel õite pikal, raskel ja vastutusrikkal välisreisil ja nende jaoks kahtlemata kõige pikemal ja ja ega vist selles vanuses lapsed nii pikka muusikalist reisi vist polegi Eestist enne teinud. Ehk kui, kui meil oli kaasas 41 last, enamasti 11 kuni kolmeteistaastased ja me olime reisil 18 päeva, mille põhisisuks ja alguseks oli Vancouveris toimuv maailma lastekoorid 2001, sellise nimega rahvusvaheline sümpoosion ja festival. Kus siis esimese viie päeva jooksul toimus arutul hulgal kontserte mingi 40 kuni 50 erinevat workshop ja, ja sellist sümpoosioni sationit, kus siis tuntud dirigendid ja hääles, saatjat ja teised eriala inimesed vahetasid siis oma oma muljeid ja pidasid ettekandeid. Ja samavõrd toimus siis ka kontserte erinevates kohtades, nii sellesse Vancouveri kesklinnas, elatoni, konverentsikeskuse erinevates saalides, ruumides kui linnakirikutes ja ka Briti Columbia ülikooli kõige suuremas ja mahukamas kontsertsaalis nimega shanss, sensor, mis on selline 1500 kuni 2000 kohaline, selline õite moodne kahe rõduga, kontsertsaal sellise ringi ütleme, tünnikujuline siis ja ka väga hea akustikaga, nii et kuigi see teine rõdu paistab väga pisikesena sealt ülevalt kätte selle hääle sinna teele saatmine tundub olevat üpris mõttetu tegevus, et niikuinii sinna kohale ei jõua, aga aga piisava konsultatsiooni korral on tulemus väga hea ja teie selles saalis laulsite. Jah, seal toimus terve rida kontserte nimega rahvusvaheline koori Te ei pea seda linnas, on selline valik või maal või, või gobelään või kuidas seda siis nagu tõlkida, kus siis ühel kontserdil esines kuus erinevat head koori üle maailma ja neid kandsid seenelised, teised kaardil. Valik oli õite kirju, oli alates kanada enda kooridest, kes esitasid nii nii klassikalist kui kui tänapäeva Põhja-Ameerika koorimuusikat. Kuni sellise Euroopa, ütleme vana traditsiooni näiteks Laitsigi kevandhausi. Kontserdimaja lastekoor oli selline suhteliselt klassikaline ja ja kena saksa koorikultuuri esindaja oli koore Aasiast, Venemaalt, Uus-Meremaalt, et Lõuna-Aafrikast, Jaapanist, Iisraelist, nii et et see valik ja ja tase oli üpris avar ja kõrge ja mida siis eesti koor seal meil oli algusest peale, kui, kui me saatsime sinna pärast kutse saabumist Eestisse oma demolindid, siis nemad näitasid elavat huvi selle vastu. Peaksime kohe sümpoosioni workshop teemal Veljo Tormis muusika. Nii et see äratas juba siis eelneva materjali põhjal seal tähelepanu. Ja, ja ma siis püüdsimegi seda välja vedada nii palju kui võimalik siis elusa muusika peal, mida me siis saime oma häältega neile esitada ja pluss siis võtsime kaasa veel audio-videomaterjali ka, nii et kuigi meil oli alguses väike kartus kuna neli workshop toimus nagu samal ajal erinevates ruumides, siis sa oled ikkagi sellises eluvõitluses ka, et sa kunagi ei tea, milline selline silk, mis workshop il on nagu külge pandud, võib siis olla nagu atraktiivne ja kui palju inimesi tuleb, aga õnneks meie jaoks oli tulemus väga positiivne, huvi oli suur ja vastavat hea jaalset eesti keeles loomulikult. Ja see küsimus on selles mõttes päris hea isegi et, et huvi tema muusika vastu on suur, samas paljudele siiski eesti keele hääldamine esitamine tekitab küll probleeme ja selle jaoks me levitasime ka ühte Ameerika uurija pedagoogi Nimiteetsi poolt koostatud ühte sellist eesti keele hääldamise juhendit, mida, mille järgi paljud Ameerika koorid on tegelikult isegi eesti keeli õppinud laulma tornist just tormist ja praegu on tegelikult kirjastustes olemas päris mitmed tsükleid, mida tegelikult on ikkagi tõlgitud ka inglise keelde, aga noh, ma ei tea, mulle tundub see eesti keeles laulmine muidugi sedapuhku siiski siiski õigem ja super näiteks ma lihtsalt täna siinkohal tooksin ühe dirigendi Lonic Line'i Põhja-Ameerikast Oregonist portlandist, kes on kes oma kolledži kooridega ja ja käinud nii estolaulupeol kui ka meie suurel laulupeol ja kes siit kuuldavasti siia veel tulemas ja kelle jaoks ei ole mingi probleem esitada tormise Kawasel mingi pikkusest tund-poolteist. Hästi ja eesti keeles, nii et kõik võimalik. Aga kuidas teie koori seal vastu võeti? Kontserdile? No täna võib vist tõite mitte ausalt ja julgelt öelda, et see oli üks õnnestunud reis. Seal oli kohal päris palju selliseid festivali korraldajaid ja ja agente ja, ja inimesi siis koorimuusika eri valdkondadest kuni rahvusvaheliselt koorimuusika Föderatsiooni juhtida nii välja. Ja väga positiivselt mõõtis tüdrukute esinemine vastu, nad olid just saanud ka oma ilusti oma rahvariided korda. Jaa, jaa. Võib öelda, et täna keegi maailmas täiesti ütleme neid, Kadri laulegi kaheksal häälel niiviisi laula jäi tantsima. No mida siis tegelikult seal laulsite No ütleme, selline põhi põhirepertuaar läks sealt nende vanuses käima kadrilauludega tüütute helilaadides, pärismaalasel lauluta siis ja, ja erinevate laulutselt seades lastekooridele. Nende jaoks päris päris raske repertuaar, ütleb. Jah, et küll meile eestlastele teada-tuntud, aga seal päriseksootilisena mõjusid tegi võib-olla siis mis tähelepanu äratas, mis see küll võis olla? Loomulikult on tänapäeval tähtis omad, on mingisugune selline oma nägu või mingi mingi külg, millega sa teistest erinevalt nagu nagu silma paistad. Aga samas on nõuded tänapäeval ka nii suured, et et ega see on väga ühekülgne ka olla ei saa, eks sa pead ikka suutma mitmes mitmes eri valdkonnas eri stiilis hakkama saada. Noh, meie jaoks oli, oli see igal juhul praegu eesti muusikaga, kui me läheme selle kontsertreisi jooksul edasi oregoni, kus me käisime ja ka Torontosse, kus Kontsert oli ka linnanina kahes suurimas kontsertsaalis, siis seal esitati juba ütleme selline kava kogupikkus koos vaheaega natuke üle kahe tonni. Millest siis esimene pool oli, ütleme selline klassikalisem koorimuusika ja välismaa autorid ja teine pool Eesti kava, nii et see maht oli kokkuvõttes päris suur, mida tegelikult kontsertreisiks ette tuli valmistada. Arvata võis, et seal olid siis lausa maailma tipud sellest vallast koos, kas nägite ka midagi? Täiesti rabavat, enneolematut? Kaardi tohutu raske on just seda öelda, nagu me siin rääkisime korraga konkursist Tallinn 2001, et milline on see, milline on see päris tipp, me võime öelda, et on olemas selline jäämäe kõrgem osa ja vot seal üleval on neid kahtlemata mitmeid ja seal saabki määravaks omanäolisus ja ja kindlasti see, kui stabiilne sa oled, et me oleme kuulnud tihtipeale nii mõnestki koorilt sellist head etteastet ja samas samas kahjuks ka mõnda sellist, mis mis võib-olla ei, ei ole selle typet aastaga võrreldav. Aga häid koore oli, igaüks püüab leida mingi oma näo ja, ja hea on siis nentida, et, et nende hulgas on nüüd ka nende tüdrukute koht täiesti olemas. Aga kas oli seal veel näha sellist rahvuse omapära peale väljamängimist nagu arvatavasti siis ekraani? Venelased on loomulikult need, kes tulevad puulusikat ja, ja oma sellise noh, teatud sellise showga peale, aga aga ütleme, see koor, kes seal esines, ta oli küll ennast suhteliselt Ta tublisti suutnud justama sellised teatud Joe elemendi poolt nagu nagu turustada ja teadaolevalt ka ringreise korraldanud, aga muusikaliselt kahjuks jäi see kõvasti sellele sellele välisele küljele nagu all. Aga esinata saite küll vist päris palju ja mitmetes kohtades. Nojah, mõtlen, esimese viie päeva jooksul oli kuus kontserti, seda oli ikka päris päris tublisti edasi tekkis küll reisil paar sellist päeva, kus natukene sai ka vaikset ookeani ja mõnda kõrget mäge vaadata, aga aga tervikuna on selle selle käimise nimi eelkõige ikkagi jah, kontsertreis lastega. Stuudiokoor, siis peaks praegu oma kõrgvormis olema. No me loodame küll, et seda kava õnnestuks tutvustada nüüd ütleme Eesti teistes suuremates linnades ka veel, et see on natuke selline ajalooline moment, et nii on teistegi kooridega olnud, et tuleb see hetk ära tajuda, millal just ollakse kõige paremas paremas vormis ja, ja sellisena kontserte andes noh, seda seda muusikat ja seda, seda tunnet siis teistele ka Eestisse levitada, ega siis see ei peaks nii olema, et käiakse ütleme, välismaal oma oma tegusid tegemas, et eelkõige oled sa ikka siit pärit, siia pead saama oma tegevuse suunama ka. Ja nüüd on meil stuudios varje vürst ja Hirvo Surva, kes äsja naasesid Moskvast ja tegelikult tahaksingi nüüd Teie käest siis lähemalt kuulda sellest apokalüpsise nime kandvast projektist, mida oli ka siin Tallinnas ju võimalik huvilistel kuulda ja näha, aga milline nägi see projekt välja Moskvas ja kui palju siis Eesti poolt osalejaid seal käis? Eesti poolt, kes seal kokku 100 inimest tähendab poistekoor koosseisus 59 lauljat kus olid siis koos Tallinna poistekoormeister seltse, poistekoor ja k seitse laulupoissi Narva koorikoolist rahvusmeeskoor. Ja siis mõned inimesed, kes siis aitasid paneres seal nii-öelda rahvastiku lavastusliku külge. Et umbes 100 inimeseline delegatsioon seal Moskvas käis. Aga need, kes nüüd Tallinnas selle projektiga juba tutvusid, kas Moskvas oli see täpselt sama sealt lava pealt nähtu, mis siin Tallinnaski oli või oli ka erinevust, või kust te seal üldse esinesite? No ütleme, erinevus oli see, et siin Tallinnas toimus Katariina kirikus mis võib-olla isegi on visuaalselt parem koht selle asja esitamiseks. Moskvas laulsime oma katoliku kirikus ja ütleme lavastuslik jooni sai nagu enam-vähem samaks. Aga nüüd kobusi, akustika koguse, õhkkond on seal natuke teine, aga ma ütleksin, et seal oli märksa lihtsam ja kergem laulda seda seda poolteist tundi kestvat teost, kui näiteks oli Tallinnas, sest siin ei olnud Katariina kirikus ei ole lihtsalt mingit akustikat, ega nii nagu hääl tuleb, tuleb seal, aitas vähemasti see kaasa. Ja kellele ta seal esinesid? Nii rahvusvahelise teatrifestivali raames. Seal oli siis festival, kus osales 46 riiki. See oli tõesti väga suur, kahjuks ma ise seal mitte ühelgi etendusel polnud vahepeal, eks andsime kaks etendust, mõlemad täis kirikutele. Ja üldiselt võiks öelda, et väga hästi võitis etendus vastu. Nii et need olid tegelikult siis teatriga seotud inimesed, kes, Esimene esimene etendus oli praktilised, teatriga seotud inimesed ja nii palju, kui ma pärast kuulsin neid vastukajasid, siis olid kõik šokis sellest sellepärast, et see oli heas mõttes jah, neil ei olnud nagu ettekujutustega tulid nagu vaatame Lubimovi etendust. Aga tegelikult ei olnud ei etendus ega ka kontsert on tegelikult oma olemuselt ikkagi rituaal või ütleme siis teenistuse, mingi mingi vorm, kuhu moodus juurde liikumine, kuhu on pandud juurde siis valgusefektid ja nii edasi. Et see kuidagi mõjus publikule. Kuidas aga sündis see Eesti-Vene ühisprojekt? No mina väga palju tagamaid ei tea, aga ma tean seda, et helilooja Mardünam on otsinud juba mitmeid aastaid seltskonda, esiteks selle ette kannaks jaga rahasid, et, et, et see oleks üldse võimalik. See nõuab siiski päris suurt koosseisumeeskooripoistekoori. Ta on üritanud seda ettekande Saksamaal kus kanti ette ainult mingid üksikud osad. Siis jõudis projekte omadega Riiga, Lätti ja, ja lõpuks ikkagi majandus Eestisse, nii et tegelikult Moskvas, lehtedes, eel eelinformatsiooni oli kirjas, et lõpuks väike Eesti leidis need rahad, et aidata see see suurteos ette kanda. Moskvas. Et algselt ta ei olnud üldsegi mitte siis eestivene projektina plaanitsetud, vaid lihtsalt laskva, hakkas endale koostööpartnerit. Sest ma tean, et härra Matsulevitš, suursaadik oli üks nendest inimestest, kes seda asja aitasid korraldada. Ja kes siis Eesti poolt tegelikult osales laulate poole peal? Põhibaasiks oli meister seitse, poistekoor sinna liitus juurde Tallinna poistekoor ja siis saime veel abiks mõned mõned poisid Narva poistekooris, et lihtsalt keele pärast juba siis, et tehas on ju vene keeles, eesti poisid vene keelt enam ei õpi. Aga ometigi vene keeles ja venekeelse toimus nii et tegelikult poisid kirjutasid endale ladina tähtedega alla, kuidas täheldada ja nii edasi üldse saada talle kuidagimoodi teha, mis see sisu on, mis, mis teost tähendab. Sellest oli tegelikult suur kasu. Ent kus, kes oli siin, Tallinnas, on ta proovida, et kui me valmistasime ette kahte esietendus Tallinnas tema, siis väga palju aitas kaasa sellele ütleme sellisele ette kandilisele sisulisele küljele. Aga oli see suur ja raske eeltöö, kui arvestada sedagi, et see seltskond oli ju tõepoolest kirju ja mitmetest. Koori see oli väga raske, sest et me jõudsime teha noh, kuna seltsi puistu keedukoosund üks, kord kuus me saime teha kaks lisalaagrit, mis toimub selle kõik enne koorifestivali tegelikult. Et me praktiliselt kaks kuud ei jõudnud tegeleda üldse oma oma konkursikavaga, vaid tegelesime apokalüpsis. Ja, ja siinkohal ma tahaks kõikide neile poistele veel kord öelda, suur aitäh, kes selle töö ära tegid ja ja august välja tulid, sest hirm oli alguses suur ikkagi poolteist tundi Haagopile muusikat ja kohati kuni 20 häälset ja tehniliselt väga rasket, nii vokaaltehniliselt kui, kui lihtsalt tehniliselt noh, see oli, see oli ikka väga suur eneseületamine. Ja arvata võib, et poisid said sellest tegelikult hindamatu ja seniolematu kogemuse edaspidiseks laulmisekski. Ma arvan küll, see aitas, aitas väga palju kaasa poiste arengule. Ja aitäh Hirvo Surva ja loodame, et taolistest mitme riigi ühisprojektidest kuuleme veel edaspidigi. Saateaega hakkab lõppema ja selline paljudest teemadest kokkuseatuna ta täna saigi. Aitäh kuulamast ja kooriühingu uudised on taas eetris esimesel juunil.