Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täna räägiks malest, sest parem hilja kui veelgi hiljem. Põhjuseid sellel teemal peatumiseks oli grammi võrra rohkem tänavu aasta maikuus, kui möödus 10 aastat päevast, mil inimkonda hakkas piinama alaväärsus kompleks. Samasuguse ennast vähendava kompleksi võrdlusega kirjeldas 10 aasta eest malelaual aset leidnud arvutivõitu inimaju üle maailmakuulus tehnoloogia ja inimkultuuri kooselu jälgiv ajakiri poed. Ju nad teavad, millest räägivad. Vaatasin järele, et õigel päeval, 11. mail olin valinud siinseks jututeemaks internetti kasvava rolli inimeste vaba aja täitmisel. Selle teemaga seoses soovitasin raadiokuulajal mõnele paberilehele üles kirjutada suvalise vaba päeva sisu ning panna paber mõnel hirm igava raamatu vahele. Tõenäoliselt on põhjust seda raamatut avada alles aastate pärast ja siis on huvitav iseennast teise pilguga vaadata. Ning mis vahest veelgi huvitavam registreerida muudatusi, mida iga päev elades lihtsalt ei märka. Tulles nüüd tagasi inimkonda võimalikelt süvenevalt pureva malet mängiv arvutit puudutava alaväärsus kompleksi juurde siis ka need roboteid ning maailma valitsevaid arvuteid puudutavad hirmud on soovitav täna üles kirjutada ning mõne aastate pärast avatava raamatu vahele peita. Et siis kas omaenese tarkust tunnistada või tehnikast treenitavat naeru pihistada. Kes aga soovivad juba täna malet mängiv arvuti saavutuste üle nalja visata, neile pakun paar mõtet ühelt kaasaegset ja väga populaarset tehnoloogia, taju, tehisintellekti ja isikuprobleeme käsitlevaid filosooviltanniateneetilt. Tenet osutab Kasparov 10 aasta tagusele malekaotusele pühendatud essees, et arvuti ja inimese malemäng on teineteisest pea aegult, et eristamatud. See tähendab, et mõlemad on ju praktiliselt sama head välja arvatud asjaolu, et arvuti ei oska viigipakkumisega nõustuda. Nimelt vähemalt tänased arvutid ei tea, mida tähendab igavus, häbi või kaotusega kaasnev ebamugavus. Kuid inimesed peavad nende elu aspektidega pidevalt arvestama ning teinekord ka oma mängueduks ära kasutama. Ehk teiste sõnadega, riigi pakkumine või allaandmine avavad reaalsed pärisel uksed hermeetiliselt, pelgalt malest koosnevas maailma inimestest. Maletajad püüavad tihti vastastikust alavääristada, tekitada vastases ebamugavust ning isegi trügida sarnaselt jalgpallile. Ning arvutite immuunsus ja taju mattus taolise mängumeestevahelise suhtluse suhtes. Tähendab, et kui arvutid peaksidki inimest võitma, siis ainult võrdsetes tingimustes, mida antud juhul näiteks Kaspar abile jahile on kakk rannikule ei ole võimaldatud. Tenet soovitab inimesi rahulikkusele öeldes, et on ka asi, mille üle erutuda, kui ränist masinad oskavad nüüd paremini malet mängida võrreldes kudes tehtud masinatega. Filosoof pahandab kommentaatorite peale, kes ülistavad tyyplu nimelise arvuti tohutute alternatiivsete malekäikude läbimängimise võimet ja parima käigu otsimise võimet võrreldes Kaspar veeajuga teene, tuletab meelde, et Kasparov aju erineb nii ehituselt kui talitused arvuti omast ja ei pidanud ennast raiskama mõttetutele käikude läbimängimisele selleks, et neid kahjulikuks tunnistada. Kõike seda filosoof Daniel Teneti mõttekäigu kokkuvõttes võib tõdeda, et arvutid oma arvutusvõimsuse kasvust hoolimata ei taha mängida inimesega sama mängu. Ja kuna viimasel ajal on arvutid suurmeistreid regulaarselt võitnud, ei taha keegiga nendega enam mängida, sest too mäng ei ole inimese suhtes aus. Arvuti ju ei mõista inimeste reegleid ega vaata kõrvale, kui vastasmängija ütleb näiteks, et vaata, siga lendab ning vahetab vargsi oma etturi hobuse vastu. Kuid tegelikult oleks just see oluliselt ausam mäng, milles arvutid saaksid haledalt lüüa. Ning meil pole põhjust alaväärsuskompleksides. Seega soovin teile inimväärikat nädalalõppu.