Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari eesmärk on meelde tuletada, et uuel info paljunemise keskkonnaajastul jääb inimestest alles palju märke, mida aeg-ajalt erinevatel eesmärkidel mõned kodanikud ajas hiljem jahikoera moel üles korjavad. Põhjuseid taolisele tegevusele on mitmeid, alates tavapärasest inimese leidmise vajadusest uuriva ajakirjanduse töövõtja taustauuringutest kuni pimeduses kõiki alati valitseva kuritegevuseni. Arvatavasti üllatab enamast raadiokuulajaid värskeim analüüs, mille kohaselt moodustavad inimeste kohta tehtavad otsingud koguni kolmandiku kõikidest internetis tehtud infootsingutest. Sõltuvalt huvidest võib see tähendada stardipauku inimeste otsimisega seotud arendustegevusele. Seda nii otsinguid edendamise kui ka nende vastutöötamise eesmärgil. Suurenenud otsinguhuvi ja sellega kaasnev majanduslik mõtlemine on mõne aastaga toonud turule hulganisti internetis isikuandmete kokku riisumisega tegelevaid otsingukeskkondi, nagu värskelt nimedega Vink, Pihl või mõni, ütleme siis, et mõni päev vanemad zoomi info LinkedIn, P, Q ja teised. Ühest küljest on ju vajalik saada teada võimalikult Tööintervjuude tulija taustast või leida üles mõni vana tuttav, rääkimata nõndanimetatud jäämurdjana toimivast taustainfost sattudes näiteks võõraste sekka, kuid varakult, uurides välja mõne inimese harrastuse, saate sedakaudu parema kontakti ja eks neid näiteid ole teisigi. Kuid teisalt on tegemist väga probleemse ja kogemuste vaese fenomeniga. Just tänu varasema kogemuse puudumisele puudub ratsionaalne regulatsioon, olgu siis seadusandlik võim pelgalt inimlik, enese regulatiivne, mistõttu meid ootab ees üks segane ja vigane periood. Materjali kasvõi sellele, et teie kohta käiva info õigsuse eest ei saa teie tavaliselt midagi teada. Otsinguid tehakse ilma teie teadmata ja mine tea, milliste allikate põhjal enamus juhtudel puudutel ka võimalus enda kohta kogutud info parandamiseks ja nii edasi. Värskeim näide kõneleb näiteks ühest asenduskohtunikust, kes kaotas USA-s oma ameti tänu Google'i abil tehtud taustauuringule, mille käigus avastati tema mais Peisi profiili tehtud kergelt vulgaarne märkus prokuröri ametikandjate suhtes. Nüüd juba endine kohtunik püüdis ennast kaitsta, et need sõnad tema jalaste, prokuröride tagumikust olid mõeldud naljana. Aga paraku on kirves juba langenud ja laiali lennanud. Eelarvamuste arvamuste pilvenam pudelisse kinni ei püüa. Suve hakul vahetult enne ülikoolidesse õppima asumise otsuseid tehes juhtus näiteks üks teine lugu ühes USA koolis, kus keelduti välja kirjutamast haridust kinnitavat diplomit kuna üks nimetu haridusametnik leidis teatud neiust teatud pildi halloweeni peol, milles ta esines piraadi kostüümis. Haridusametnikke ei sööbinud üleüldse pildi tegemise tausta, vaid leidis oma tunnel nägemise prillide kaudu. Taolise pildi olevat lihtsalt ebakohase ning tegi neiule tõelise karuteene. Internetis välja öeldud või sinna maha jäetud tavaliselt enam tagasi võtta ei õnnestu. Ja kui teie tööintervjuu ajal tõstetakse lauale toimik aastatetagustest kahtlastest piltidest või radikaalsetest väljaütlemistest siis võib-olla ju päris kehva tunne küll. Hiljutine USA töövahendusfirma uuring näitas, et 75 protsendi töö võitjate kohta leiab internetist mingisugust varasemat informatsiooni. Viimase aastaga on seda infot asunud otsima terve hulk erinevaid ettevõtteid looduses otsingu teenus rahaks muuta. See tähendab, et mure oma internetialter ego kohta peaks igat ühte hakkama üha rohkem painama. Seda eriti hetkel ühe suurima ettevõtetele isiku infootsingu teenust vahendava suum info peadirektori ülestunnistuse valguses. Et nende 37-st miljonist isiku proofilistan tegelikult persooni poolt õigeks tunnistatud umbes ainult üks protsent. Seega mõtelge oma ja oma laste internetiisiku profiili hügieenile ise on seda paraku pea võimatu pesta ja korras hoida.