Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täna on vaja rääkida Skypeist vähemalt täna hommikul nende sõnade talletamise hetkel ei olnud seda juttu võimalik vahendada Skype'i enda teel ja nagu õnnetuste puhul ikka, on taoliste sündmuste pealt midagi õppida. Skype on interneti infrastruktuuri kasutab telefoni kaugelt rääkimise süsteem mis kasutab kõne vahendamiseks failivahetus maailmas tuntud pirtupeer põhimõtet. See tähendab, et kõned liiguvad väikeste pakettidena läbi laiali paisatud Skype'i kasutajate arvuteid ning mitte läbi keskse serveri. See teeb kõne peaaegu et katkestamata uksest. Kui üks Skype'i kasutaja lülitab ennast võrgust välja, läheb jutupakett läbi mõne teise kasutaja arvudest ja sellises massiivselt paralleelsus keskkonnas võib küll esineda väikseid viivitusi, mis kajastuvad helikvaliteedis, kuid ka need on suhteliselt hästi kõikjale jõudvad. Teatud serverid on siiski olemas nõndanimetatud supernõudeid, mis korraldavad maailma eripaigus Skype'i võrgule juurdepääsu tänu interneti kasutamise näilisele tasuta olekule. Kuigi igaüks maksab oma internetiotsa otse või kaudu kinni pakub selle sidekanali tõhusam kasutamine majanduslikku efektiivsust ja nii on ka Skype'i klientide kõned näiliselt peaaegu et tasuta käes. Hindia uudne ning väga paindlik kõnekanal koos õige ajastusega muutis Skype'i maailma populaarseimaks internetitelefoniks. Täna on olemas üle paarisaja miljoni registreeritud Skype'i kasutada ja juurde loodud hulganisti lisateenuseid mõned neist tasulised ning maailma internetikasutajate keskmist sissetulekut arvestades siiski vägagi taskukohased. Ilmselt ei ole vaja siin eraldi ära märkida kõigile teada eestlastest tooterändajate kriitilist rolli Skype edus ja ettevõtte mega diilist internetioksjoni keskkonnaga iidei. Kuid tulgem siiski ootamatu katkestuse juurde, tänu millele see näiliselt surematu telefoniteenus oli eilsest alates kogu maailmas välja lülitatud. Käesolev näide ei puuduta ainult Skype'i, vaid iseloomustab pigem tarkvara maailma haavatavust laiemalt. Olukord on naljast kaugel, sest tänu võimatuna tunduv sidekatkestusega soodsale hinnale on Skype muutunud paljude jaoks kriitiliseks tööriistaks. Paraku ei ole töökindlat tarkvara vähemalt meie planeedil olemas. Neid põhjuseid on mitmeid, alates sellest, et tarkvara on vaid üks komponent arvuti raudvarast tarkvarast ja ka lõppkasutaja käitumisest koosnevas kompleksis. Kõikides neis lülides on võimalikud ettenägematut norma trotsivad ja ülejäänute tööd katkestavad kõikumised. Lisaks on tarkvara muutunud liiga suureks ja keeruliseks, mistõttu ka kõige parima tahtmise juures kasvab puht statistiliselt vigade tõenäosus. Siia sobib aastate eest sadu miljoneid maksnud marsisondi töö ootamatu katkemine, sest sadadest tuhandetest koodiridadest koosnevas tarkvaras oli ühes kohas programmeerija, koolon ja semikoolon segi läinud. Analoogseid näiteid leiab ootuste, lootuste ja raha hävinemisest, koni tapate meditsiini seadmeteni soovi korral internetti arhiividest juurde. Neis arhiividesse tuleb need lisada ka Skype'i juhtum, kuna selgub, et viimased neli aastat on Skype'i tarkvara sees oma elu väärakad kõrghetke oodanud. Üks väike tarkvara viga. Hetkel ei ole veel teada, kuidas see viga just nüüd otsustas tekitada doominoefekti ja mis üleüldse päästis taolise ahelreaktsiooni valla. Luksemburgi peakorteris resideerub ajas Skype'i turvalisuse eest vastutava kult. Saueri arvates on tegemist mitme asjaolu õnnetu kokkulangemisega. Arvatavasti käivitub järgmisel nädalal põhjalikum jaga valgustatud arutelu teemal, miks inimeste netitelefon ikkagi ei töötanud. Seni aga olge valmis, üks hullem kui teine laadseks konspiratsiooniteooriatest pungil perioodiks. Ja neid lugusid võtke kui meelelahutust, kuid taustal mõelge kainet ka surematuna näivas internetiajus esineb insuldioht.