Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Paistab, et hiljutine paaripäevane Skype'i vaikelu põhjus on seletatav Enigmaatilise mõistega ideaalne torm. Sama hästi oleks võinud ju kasutada mõistet ideaalne mõrv või siis veel midagi sinnakanti, nagu näiteks ideaalne lask. Kohe seletan. Skype arvates võis nende rajal kukkumise põhjustada Microsofti teisipäevane veaparanduste lappimise päev, kui sadadesse miljonitesse arvutitesse saadetakse programmi parandusi, misjärel arvutitele starditakse. Viimane tähendab, et kõik programmid suletakse, kuni arvuti jälle läbib kogu oma käivitamise faasi. Nii võis juhtuda, et kriitiline hulk 220-st miljonist Skype'i kasutaja arvutist korraldasid orkestreerinud restartimise mistõttu ajutiselt välja langenud Telefoni teenusesse oma kõrt kandvad arvutid siirdasid ootamatult suure koormuse super nõudidele ja need hakkasid ülekoormuse tõttu üksteise järel üles ütlema, kuni kogu võrgu teenindus seiskus. Esialgu paistis, et Skype kasutab kõigi hädade universaalset süljetopsi Microsofti tekkinud hädade põhjustajana. Aga lausa nii see siiski ei ole. Ja Skype peab taolise olukorra ette nägematuses ikkagi ennast süüdi. Andres Microsoftile hädade katalüsaatori auväärse rolli. Tänaseks on selle vea põhjus kõrvaldatud ja Skype loodab enam mitte kunagi sama teemaga avalikkuse ette sattuda. Aga mine seda isahane tea. Elus võib kõike juhtuda nagu näiteks ideaalne lask, mis tegi hiljuti kogu internetti aeglasemaks. Midagi sarnast on varemgi juhtunud, see tähendab, et püssipauguga internetitööd häiritud, kuid viimane juhtum kõlab suhteliselt hästi kokku. Käesoleva Skype'i looga põhjanaabrite omanduses olev TeliaSonera opereerib ka Ühendriikide territooriumil. Alates esmaspäevast katkes ootamatult põhjapoolse interneti tugikanali töö ja koormuse siirdumine alternatiivsetele sidekanalitele põhjustas kogu andmeedastuse aeglustumist. Kuna TeliaSonera ning teiste sideteenusepakkujate kaablid asuvad klievlandis maa-aluste kanalite asemel õhuliinides, selgus, et kellelgi lastud püssikuul oli tabanud just tolle ettevõtte kasutuses olnud valguskaablit koos kõigi ebameeldivate tagajärgedega. Arvestades aga modernse ühiskonna stressi, närvilisust ja terrorihirme ning kombineerides selle relvade hulgaga pole ju sugugi võimatu, et ühel heal päeval tabab mõne tunni jooksul terve hulk püssikuule mõnda kriitilist sidekanalit. Nõndanimetatud ideaalne püssilaskmine ja selle sidekanali koormus siirdub allesjäänutele, mis siis omakorda töövõime kaotavad ja taaskord on Skype vakka. Aga loomulikult on paka kogu internet. Ning seejärel on tõenäoliselt eriti vaka ja seejärel haiguslikest krampides umbes 10 protsenti igapäevastest internetikasutajatest. Nimelt leidis järjekordset kinnitust internetisõltuvuse kui nähtuse reaalsus. Tel Avivi Ülikooli teadlaste arvates kannatab umbes 10 protsenti netikasutajatest sõltuvuse küüsis, mis võib viia raskekujulise depressioonini. Iisraeli teadlaste arvates klassifitseerib internetisõltuvus keskmise kuni raske mentaal tervise häirena millega kaasnevad raskesti kontrollitavad ritualistlikud mõtted ja käitumised. Ja seni, kuni internetisõltuvust ei hakata korrektselt haigusena klassifitseerima, ei ole ka võimalik selle vastu adekvaatselt midagi ette võtta. Kuid risk ühiskonna jaoks on suur ja reaalne. Eriti puudutab see oht teismelisi ning viiekümnendates olijaid. Kujutage vaid ette, mis võib juhtuda töö või kooli kollektiivides ning tänavatel, kui 10 protsenti arenenud ühiskonna liikmetest kaotavad oma käitumise üle kontrolli pärast järjekordse püssikuulitungimist mõnda valgus kaablisse. See, mida arvati Skype'i kohta pärast mõnepäevast mitte töötamist on selle kõige kõrval vaid lapsemäng.