Kuuendast kuni 10. jaanuarini toimub Tallinnas järjekordne vabariikliku koorijuhtide segakoori kokkutulek Aksel Pajupuu, mitmest tuleksin nüüd on, paistab nii, et 45. kokkutulek ja sellega algab siis 18. tegevusaasta ja 58. aastal. Koor asutati. Kas võiks natuke lähemalt rääkida kuri asutamisloost, natuur tekkis praktiliselt tuurijuhtide kursustest, mis toimusid meil igal aastal Pärnus ja nendest osavõtt oli üsnagi aktiivne, vahest kuni 200 inimestel kohal. Kursused lõppesid tavaliselt kontserdiga ja sealt siis tekkiski mõte, et niisugune kollektiiv võiks olla nagu alaline käija tihedamini koos, mitte üks kord aastas nagu senini. Ja nii 58. aastal pärast järjekordsete kursuste lõppu. Sina oled ju kogu aeg seotud nende kursustega ja võib-olla natuke meenutab üldse, millal pärast seda neid kursusi hakati tegema ja kes olid seal eestvedajateks, räägime sina, seal tegid kursusi, maks tolmu juba tegelikult kohe pärast sõda. 1000 948. aastal oli üks suuremaid kursusi. Seal oli juhatas professor Riho Päts ja see oli rohkem nii muusikaõpetajate kursus ikkagi ongi koos olnud. Muusikaõpetaja ja koorijuhid. Mina olen kursustega tegelenud alates 1952.-st aastast. Need on alati toimunud Pärnus. Ja kuna tol ajal muusikalise eriharidusega koorijuht oli suhteliselt vähe siis oli kursus ainukene koht, kus koorijuhid said oma muusikaalaseid teadmisi ja oskusi arendada. Lektoritena olid tol ajal kõik meie silma paistnud koorijuhid. Professor Gustav Ernesaksast, JÜRI valiste Tuudur Vettik. Hiljem tulid juurde või siis Arvo Ratassepp. Heino Kaljuste, Riho Päts on muusikapedagoogikat lugenud metoodikat. Selgi suvel on ju ette nähtud täienduskursused ligi 300-le õpetajale. Aga me teame, et muusikaõpetaja see on ka koorijuht. Seal kohas, kus kaldad töötad. Nojah, nagu nüüd elu näitab, et kõige parem enesetäiendamise viis koori ühine Ongita kiusavad kurdide, sega kuritööst ja see ongi kõige praktilisem. Siin me toome ikka peaaegu kõik juhid kokku. Meie siin ainult mitte ei laula, vaid me räägime nendele ta aktuaalsetest probleemidest. Külastame kooride proove, nii et see on nendel siis niisugune tõhus seminarivorm. Ja iga kord enne laulupidu, onju see terve laulupeo repertuaar ikka enne läbi töötatud koorijuhtide töötlemine läbi ja nagu neid on teada 77. aastal on koolinoorte laulupidu. Ja sellel kokkutulekul on juba meil selle laulurepertuaari läbitöötamine ja vastavate sektsioonides läbiarutamine Kadeva Bors. Me rääkisime siin kooriustada kursustest ja sina ütlesid, sakesid nendega tegelema 1952.-st aastast. Kus kohas õieti siis tol ajal töötasid? Sel ajal ma töötasin Tallinna 20 teises keskkoolis õpetajana tallu õpetajana ja kuna ma olen ühtlasi muusikaõpetaja sektsiooni esimees Tallinnas ja haridusministeeriumi laulmise ainekomisjoni esimees, sest tol ajal täiendusinstituudis ei olnud vastavat kabinetti samuti ministeeriumis inspektorite, siis nii ühiskondlikus korras tuli nende küsimustega tegeleda ja siis sellega seoses langes ka koorijuhtide ja muusikaõpetajate täienduskursuste organiseerimine nagu minu õlgadele. Aga kuidas üldse muusika juurde tulid, räägime sellest ka muusikaga sai kodus tegeldud. Ja kui ma õppisin keskkoolis, siis võla meie suguseltsis on ka inimesi, kes töötavad õpetajatena, siis nende soovitusel astusin Tallinna Õpetajate seminari. Teatavasti Tallinna Õpetajate seminar oli niisugune õppeasutus, kus võib-olla kõige tähtsamalt paine, vähemalt vastuvõtmisel oli laulmine seminaris, muusikaline kasvatustöö oli päris tõhus. Professor Riho Päts oli seal selle osakonna juhataja ja ütlevad. Muusikaline tegevus seminaris oli väga mitmekesine. Me laulsime kooride, mängisime orkestrites, saime ettevalmistusi võrdlemisi laialdaselt ja kõik seminari lõpetajad, need olid siis võimelised töötama puurimine ja muusikaõpetajana. 45. aastal lõpetasin, siis suunati mind tööle Saaremaale kallada kooli ja sealt teisi laulmisõpetajaid olnud ja koorijuht ja siis hakkasin seal õpetama siis teiste õppeainete kõrval ka laulmist juhatama kohaliku segaja naiskoori. Nende kooridega sai päris korralikku tööd tehtud, kui nii tolleaegseid olusid arvestada. Ma mäletan, toimus kooride võistulaulmine, see oli 46. aasta talvel. Siis käisime Kuressaares, Kuressaares oli siis ülesaaremaaline niisugune võistlus. Professor Alfred Karindi oli sellel žüriis ja siis valiti välja nii-öelda paremad koolid, kes 1946. aasta suvel pääsesid vabariiklikule laulupäevale. Teatavasti 47. aastal oli esimene nõukogulik laulupidu, aga 46. aastal oli vabariiklik laulupäev kuhu siis kutsuti koore igast maakonnast Saaremaalt kutsuti kaks koori, Kuressaare kooria, siis kallema pool professor Alfred Karindi, siis tegi ettepaneku, et, et võiksite muusikat rohkem õppida. Ja siis 47. aastal tulingi Tallinnasse. Hakkasin tööle 20 esimeses keskkoolis ja samaaegselt õppisin siis Tallinna muusikakoolis Ants kiilaspealinnu õppejõud, muusikakooli lõpetasin Antoniuse 50. aastal. Siis ma töötasin 20 esimeses koolis, sealt läksin edasi 22. keskkooli, siis kerkis üles küsimus muusikalise kasvatuse kabineti loomile kohta. Õpetajate täiendusinstituudi juures. 1000 958. aastal. See kabinet asutati ja siis mind kutsuti sinna kabineti juhatajaks. Seal ma töötasin viis aastat 63. aastani. Siis tulin tööle rahvamajja kuurjuhtide kooril oli veel üks ülesanne, mis oli otseselt kohe sinuga seotud. See oli siis, kui lõpetasid konservatooriumi. Melissa tegi, tegi eksami jahuriga 63. aastal oli konservatooriumi, lõpetame. Siis teatavasti tuleb anda. Ja kuna minul muud koorile kovi olnudki seal koorijuht ja koor, kellega mul kõige rohkem tegemist on olnud, siis palusime siis lauljad tulla siia ja andsime seal eksamis koorist kooriga. Ma mäletan, et see läks väga edukalt ja seal õpetasid professor Jüri varsti klassis ja ma õppisin esialgu profiks tunduv vetika juures. Lõpetasin professori pärast. Viimaste tegevusaastate vältel on kurjustide kuuril olnud terve rida väga huvitavaid sõite. Kas tuletame nendest üht-teist meelde? Koorijuhtide foorum? Üsna palju sõitnud vennasvabariikides näiteks Nõukogude Liidu Euroopa osa liiduvabariigid, kõik läbi käidud Lätis, Leedus, Valgevene, Ukraina pole palunud Mustamäe ääres, Gruusias ja mitmel korral Moskvas ning Leningradis 66. aastal oli esimene välis. Siit võtsime osa Debretsinis. Rahvusvaheliselt koorifestivalist kust saavutasime kulddiplomi. Ja kahel korral oleme käinud Soomes Tampere laulupeol ja kaustise rahvamuusikafestivalil. Nendel välissõitudel on, ei ole koor palungi terves koosseisus. Aga nii seitsmekümneliikmelisele oleme siis välja sõitnud. Sinu otsene töö siin majas on muidugi kõikide kuuride tegevuse koordineerimine ja töö kõige tähtsam rikul laulupeod, mis aastast seotud laulupidude ettevalmistamisega 50.-st aastast alates olen vaalud juba laulupeokontsertidega tegev juba otse lauluväljakul. Lavaliikumise korraldamises oleme olnud abiks, tol ajal oli põhiliselt Moldova toomingas, oli seal. Ja siis samuti Ravdberg. Et 50. aasta laulupeost olime juba asjale nii abimees, tarbe kontserdite juht, see on siis tegelikult meil tähendab kava üldtava üldjuht jagu nüüd nimetatakse ja see on tegelikult 60. aasta laulupeost 60 65 69 ja 70 filmis viis. Ja nagu laulupeo teatmiku näitavad ametisse neljal laulupeol olnud ka lasteaiapostikooride üldjuht. 60. aastal esinesid siis posti ka esmakordselt laulupeol siis mani poiste poolt üldjuhiks siis oli kavas ka sinu oma laul. Jah, poiste laulu kavatsust poiste lepetuaalile oli vähe ja häda sunnil tulis. Endal kahjud. Kas Jaan Trumpi nimelise kultuuripalee poiste kuri loom, siis sina süüdlane? Jah, olin küll teatud mõttes ja see oli 54. aastal. Siis ma töötasin 20 teises keskkoolis. Siis mul oli seal. Tollal olid veel poisid, õppisid tüdrukutest eraldi selles mõttes, et koolis olid küll poisid ja tüdrukud, klassid olid poisteklassid eraldi tüdrukute klassid ja siis oli poiste valik koori. Niisugune lihtsam. Paar aastat sai nendega töötanud. Siis pärast sind tuli Uno Järvela. Uno Järvela tuli pärast mind seal 56. aastal ja nüüd on. Selle suure töö eest. Mida sa teed? Meie kuuri elus, on sind vabariigi valitsus autostunud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Mis aastal see oli? 65 65 pärast laulupidu? Veel üks töölõik on siin, millest tahaks natuke rääkida, see on mingil määral seotud ka koorijuhtfiguuri tööga. Nimelt on meil vabariigis viimasel ajal ja väljaspool vabariiki kuulsaks saanud Tallinna kammerkoor. Selle kuuri tekkimise juures oled sa olnud ja tundub, et kõik ettevõtmisi ja asjaajamised, mis selle kooriga tooted on on kaheksani õlgadel. Selle poori tekkimise juures ma ei ole olnud. Teatavasti see koor asutati heliloojate liidu juurde ja sel ajal oli selle kooli ülesandeks laulda heliloojate liidu koosolekutel meie heliloojate uudisloomingut. Et siis elavas ette kaldade põhjal arutlust läbi viia. Muidugi heliloojate liit ei oldud huvitatud koori tegevusest nii laiemas mõttes ja kontserttegevust üldse. Siis tõsteti üles küsimus, et kas selle Tallinna kammerkoorile leida mõni teine organisatsioon, kes selle kuritegevuse eest siis nii rohkem hoolt kannaks. Teatavasti tol ajal enamik Tallinna kammerkoorile lauljatest olid ühtlasi vabariikliku koorijuhtide segakoorilauljad, Tallinna koorijuht ja muusikaõpetajad. Ja siis saigi nii mõeldud, et see Tallinna kammerkoor on justkui vabariikliku koorijuhtide segakoori üheks osaks. Ja mitmetel koolijuhtide kooli kokkutulekutel Ki. See Tallinna kammerkoor esines Meie uudis repertuaari tutvustamisega ja, ja on osalenud ka kooriustuse Kabuli kontserditel. Nii siis saigi Tallinna kammerkoori nii peremeheks Eesti NSV rahvaloomingu maja ja kõikide küsimustega mis oli seotud siis kuritegevusroni repertuaari väljaandmine, riietuse muretsemise ja nii edasi. Need siis langesid siis muusikaosakonnale ja on siis seda kuni tänapäevani. Sinu kui rahvaliit maja dirigenti, struktuuri ülesannete hulka kuulub ka kuuldisektsioonide nõukogu vastutava sekretäri amet. See ühiskondliku organ tegelebki põhiliselt kõikide kuuride töö kombineerimisega laulupidude ettevalmistamisega. Kuid juba ammu on olnud juttu ka sellest, et oleks vaja luua kohe spetsiaalne organisatsioon, spetsiaalne asutus kooriühingu näol, kes nende küsimustega tegeleks. Kuidas need asjad nüüd liiguvad? No kõigepealt elu ise on nõudnud seda ja kui ordutegevuse juhtimise ja suunamise struktuuri muud mist. Varasematel aegadel oli laulupeo peakomisjoni juures nii-öelda repertuaarikomisjon mis tegutses siis otseselt enne laulupidusid, valis välja repertuaari ja esitas selle kinnitamiseks peakomisjonile 1000 964.-st aastast. Repertuaari Komisjon reorganiseeriti alaliseks koorisektsioonide nõukoguks ja loodiga alaliselt koorde sektsioonid igale kooriliigile oma sektsioon, kuhu kuulus siis kuni 15 tublimat koorijuhti üle vabariigi. Ja iga sektsiooni esimees ja esimehe asetäitja kuuluvad siis sektsioonide nõukogusse mille esimees on siis professor Gustav Ernesaks. Paistis, nii, et see sektsioonide nõukogu on nagu teatud eeletapiks meie tulevasele kuuri ühingule toimus juba vabariigi koolijuhtide konverents kus kooriühingu vajadusest üsna tugevasti räägiti. Moodustati komisjon, kes uuris välja kooriühingu loomise tingimused ja võimalused vabariigis. See komisjon tuli järeldusele, et meie oludes oleks vaja kooriühingut. Kogu koorde suunamine ja koordineerimine oleks tarvis tingimata anda koori kätte. Aga kooriühing saab tegutseda ainult sel puhul, kui tal on ka oma kindel majanduslik baas. Ja tänapäevane joonise puuri veel loomata just sellepärast, et pole suudetud leida seda ettevõtet. Kui see on olemas, siis ei ole kahtlust, et kooriühing jalad alla saab. Millised on siis nüüd veel eelseisvad ülesanded praegu kõik meie esidega slaselt tegelevad esimesest liiklusest festivalist osavõtuga. Kindlasti on koorid siin esirinnas. Mis peale selle veel ainete näha kõrvalseisja selle on jäänud võib-olla mulje, et kui laabuti on läbi, et siis on nagu aega paar aastat hinge tõmmata, tegelikult see asi nii ei ole. Juba enne laulupidu kuulutati välja esimene üleliiduline taidlusfestival, sellest võtavad osa pikkooride orkestrid. Praegu ongi meie tegevuse kõige olulisem lõik just selle festivali esimese ja teise vooru läbiviimine. Teatavasti teine voor algab ju märtsikuus ja paralleelselt festivali kompleksidega. Me tahame läbi viia ka koordilt kvalifitseerimise määrata igale koorile oma kategooria ja tulevikus võib-olla konkurssi nende kategooriate kaupa korraldada. See annaks meile selge pildi kogu vabariigilt kooride tasemest üldse ja need vastavad klassifitseerida. 77. aastal on jälle järgmine koolinoorte laulupidu. Selle laulupeo ettevalmistus on juba jälle laulupeo büroo ja samuti meie muusikaosakonna. Tähtsamaks töölõiguks on juba toimunud pittu nõupidamist, kus me oleme hardud laste laulupeo repertuaari. Järgmisel koorisektsioonide nõukogu koosolekul juba vaatamisele repertuaari seal läbi, samuti koorijuhtide segakoori kokkutulekul on see kavas juba laiema üldsusega läbi arutada. No meil on juba antud ülesandeks ka välja töötada tingimused koorifestivali Tallinn 77 läbiviimise kohta. Missugused laulud seal kohustuslikuteks lauluseks panna ja on antud ülesanne välja töötada juba 1980. aasta üldlaulupeo ja puuri festivali nii-öelda muder, mida me tahame selle olümpia-aastal toimuval laulupeol siis näha ja kuulda, või, ja siis mille poolest võiks 80. aasta laulupidu erineda meie eelmistest laulupidudest. Suvel toimub Tartus esimene poistekooride laulupidu üle vabariiklik. Seda võib nimetada ka üleliidulises, sest sellest võtavad osa paljud poiste poolt. Vennasvabariikidest toimub meeskooride laulupäev Intsikurmus. Põlva rajoonis toimub tööled, laulupäev Keilas ja nii edasi, nii et üritusi on siin kogu aeg. Nii et tegemist on seal kuhjaga põlevist suurt aega tähele panna. Et nendel päevadel saab sul üks ümmargune arv täis ja nagu lähed juba sajandi teise poolde omale töid ja tegemisi jätkama sel puhul sulle hästi palju jõudu, tervist ja seda niisuguste toimekust ja agarus, mida sul kogu aeg on olnud. Et seda ikka edasi jätkuks kogu meie laulurahva jaoks ja kõigi kuurjuhtide jaoks, aitäh.