Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, kuuenda oktoobri. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Eesti energia ühendab oma Ida-Virumaa kaevandused, elektrijaamad ja õlitootmise ühte ettevõttesse, mis keskendub puhtama energia tootmisele ja ringmajandusele. Et ajalooliselt me oleme olnud suur elektritootja, tulevik on vedelkütuste tootmine. Põlevkivienergia kasutamise lõpetamise tähtaega pole võimalik praegu paika panna, ütleb riigihalduse minister Jaak Aab. Narva lahe põhjas lebavat saksa sõjalaevast lekib alates kevadest keskkonnaohtlik naftasaadusi. Politsei ja piirivalveamet loodab ette. Enne talve jõuavad tuukrid laev vastu võimalikult palju kütuste välja pumbata ja lekke peatada. Vrakki tee tankides. Väidetavalt peaks olema 390 tonni rasket kütteõli või erinevate kütuste sellist segu. Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus kahtlustab Venemaa relvajõudude sõjaväelast ja tema venda Eesti eriteenistustele salajaste andmete edastamises. Nobeli füüsikapreemia läks tänavu teadlastele, kes tegelevad mustade aukude uurimisega. Võrumaal tegutsev Lõuna-Eesti haigla on pöördunud sotsiaalministeeriumi poole, et saada toetust haigla ümber, ehitada peamiseks nakkuskindlamaks ja senisest energiasäästlikumaks. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu valis sihtasutuse juhatajaks Margus Toomla. Laulu ja tantsupeo järelkasvu probleeni toomlambale ka teravana ei näe. Ma arvan, et seejärel kas tekib ikkagi sealsamas kollektiivi seisis kollektiivi ümber. Ma ei usu, et siis kuhugi kaob, siis see näitab seda, kui palju lauljaid, tantsijaid ümberringi. Meie seast on lahkunud raadioajakirjanik. Paranda. Pillmann vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on 15 kuni 18 kraadi. Eesti energia tootmine Ida-Virumaal koondub ühe katuse alla kaevandused, elektrijaamad ja õli, tootmine liidetakse ühte ettevõttesse. Narvast, vahendab Jüri Nikolajev. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul ei saanud kontsern muutumas energiamaailmas vana struktuuriga enam jätkata. Uus ettevõte keskendub puhtama energia tootmisele ning kokkuhoiule. Raine Pajo. Keskendume vedelkütuste tootmisele, et ajalooliselt me oleme olnud suur elektritootja, tulevik on vedelkütuste tootmine, teiseks kasutab aina rohkem põhitootmisest ülevaid nagu aheraine uute kaasrehvihakke tulevikus plastid, et selline ringmajandus, et kasutada ära neid teisi tooteid ja toorained, mida meil oma tööstuses tekib. Kolmas kindlasti fookus on see, et bürokraatiat vähemaks lihtsustame juhtimisprotsessi ja viimane mitte vähem tähtis taastuvenergia tootmine, et noh, eelmine aasta tootsime kuskil suurusjärk viis protsenti taastuvenergiat oma selles valdkonnas, noh eesmärk on kindlasti kasutada kordadesse põlevkivist. Elektritootmine jääb, kuid siis, kui see majanduslikult mõttekas on, don perioodi, kus me pääseme rohkem turule, toodame rohkem, on perioode, kus me toodame vähem nii-öelda põlevkivist, aga noh, suund on ikkagi sellele, et kasutada rohkem erinevat kütuseid. Põlevkivi kõrvalt kasutame täna puidujäätmeid ja põlevkivigaasi. Raine Pajo sõnul hakkab koondettevõttes tööle poolteist 1000 inimest. Masskoondamisi suuri koondamisi on, praegu ette ei näe. Meil on suured koondamised toimunud juba 2019 2020, et me oleme täna juba selline väga optimumi lähedal küll jah, juhtimisstruktuuris muudatused tulevad, see on ilmselt vältimatu. Elektrijaamade ja õlitehase töötajaid koondava energiaametiühingu esimehe Andrei Zaitsev sõnul on töölised pidevate struktuuri muutustest väsinud, kuid saavad aru, et muutused on möödapääsmatud. Tööliste koondamise. Andrei Zaitsev hinnangul ei peaks tulema teistsugused kui miinimum. Kersanalastu sekreženi. Rastantsemal saavad oma asju, meil on nii vähe personali jäänud, et elektrijaamades ja õlitehastes pole kedagi koondada. Mis aga puudutab koondamise juhtkonnas, siis see on möödapääsmatu. Olen alati rääkinud, et meil on viimase 10 aastaga tekkinud liiga palju direktoreid ja siin on majanduslik efekt silmaga näha mu statistikana miski. Lutsu Eesti Energia uus ettevõte saab nimeks Enefit power ja alustab tegevust tuleva aasta algusest Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Valmimas on Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 lukku. Toome rääkis sel teemal riigihalduse ministri Jaak Aabiga. Rahandusministeerium on küsinud tegevuskava, koostamisel arvamusi ja seisukohti ministeeriumitel, omavalitsustelt, ühendustelt. Rohelised tõstavad loomulikult üles keskkonnaprobleemid ja nii on Eesti keskkonnaühenduste koja vastukajas rõhutatud, et Euroopa Liidust saadavat õiglase üleminekufondi raha tuleks kasutada otstarbekalt ja tuleb öelda selge ei põlevkivitööstusele põlevkiviõli tootmisele rakendusuuringutele põlevkivi keemia valdkonnas, samuti biomassi põletamisel elektrijaamades. Minister Jaak Aab nii otsustavaid samme ei luba. Pigem on üldine arvamus olnud selles, et see üleminek 2050.-ks aastaks kliima neutraalsuse üle, mida räägib ka euroop, noh, eks ju, ja mida Eesti on ju põhimõtteliselt toetanud, kuigi siseriikliku sellist otsust veel tehtud ei ole. See tähendab kindlasti, et mingi aja jooksul väheneb või lõpuks ka kaob energia tootmine põlevkivist, aga see ei juhtu üleöö. Juhtub kümnete aastatega. Teine asi, põlevkiviõli tootmine tõenäoliselt ülemineku perioodil on täiesti okei, sest selle jalajälg on ka mitu korda väiksem kliima heitmejala eel, kui on EL energia tootmisel elektri tootmisel ja põlevkivist saab teha mingeid teisi asju, mida ka tehakse kas seda saab teha suuremal määral, siis mina arvan, et põlevkivi keemia on jätkuvalt aktuaalne ja võib-olla me saamegi sellest põlevkivist teha selliseid suure lisandväärtusega asju, mis ei tähenda väga suurt kaevandust. Aga põlevkivi on meie maavara, meie rikkused, seda võiks targalt ikkagi kasutada. Me lihtsalt ei saasta sellega siis kliimati atmosfääri, kui me toodame teistsuguseid tooteid, mitte elektrit, põlevkiviõli kunagi tulevikus. Nii et ma ei välistaks siiski ka seda, et põlevkivist on võimalik midagi toota. Ning kui rohelised soovivad kindlat aastaarvu, millal põlevkivienergia kasutamine lõpetatakse, siis vastabab. Aga me ei tea, me ei tea, kuidas on siin energiavarustus, hotell või lähikümnenditel lahendamas tehnoloogiat kiiresti. Võib-olla see vajadus tekib siin lähiaastatel ja siis me saame mõelda selle peale, et vähendada ka elektrienergia tootmist põlevkivist ja teine asi on see, et CO2 kvoodikaubandus, mis on meil Euroopa liidus süsteemile kokku lepitud tõenäoliselt need otsused tulevad kuskil järgmisel aastal. Kuidas kaubandus läheb edasi? Et neid küsimusi on nii palju, et mina ei saa otsest vastust ja mustvalget vastust anda nii nagu rohelised soovivad. Võib-olla me oleme aasta-kahe pärast targemad. Narva lahe põhjas, rannikust kümmekonna kilomeetri kaugusel lebava sõjalaevavrakist lekib merre naftasaadusi. Ehkki ajutiselt õnnestus lekke peatada, tuleb tuukritel uuesti vraki juurde sukelduda ja muist ohtlikest ainetest välja pumbata. Madis Hindre räägib lähemalt. 1944. aasta augustis lahkus Saksa sõjalaev tee 30 Helsinki sadamast, pardal 54 meremiini. Vähem kui aasta vanuselaeva meeskond pidi kõik need miinid Narva lahte jätma, kuid õige pea juhtus õnnetus. Politsei ja piirivalveametireostustõrjevanemspetsialist Tauno metis räägib, et 103 meetrine laev sõitis iseenda vestatud miinide otsa. Jaa, ta murdus keskelt pooleks ja merepõhjas asub ta siis kiil ülespoole 37 meetri sügavusel. Järgmised 76 aastat ei teinud laev enam kellelegi tüli, kuni selle aasta aprillis märgati politsei ja piirivalveameti lennukilt reostust. Iga nädalaga muutus reostuse laik meres üha suuremaks ja peagi sai selgeks, et veepinnale kerkinud naftasaadused pärinevad sellest samast Saksa sõjalaevast. Ajaloo ürikutes oli välja lugeda, et vrakki tees tankides väidetavalt peaks olema 390 tonni rasket kütteõli või erinevate kütuste sellist segu. Juba maikuus pani veeteede amet vraki ümber poid, mille külge kinnitati reostust imavad buumid. Mis muidugi meile peavalu valmistada, oli see, et kevadised ja suvised tormid rikkusid ära meie nende pommide kinnitused, mida tuli üsna tihti paigata ja paigaldada uusi poome. Pealegi ei suuda poomid kogu merepinnale jõudnud õlgu korjata, niisiis hakati mõtlema, kuidas leke päriselt lõpetada. Kolmandal katsel leidsid tuukrid ava, kust õli välja pääses. Aga enne, kui selle suhtes midagi ette võeti, pidi appi kutsuma mereväe. Nimelt lebasid vraki ümber maailmasõjaaegsed, miinide torpeedod. Juuli lõpus mereväe tuukrid viisid ära nüüd need miinid või süvaväe pommid, mis olid vraki kõrval nii-öelda pinnase peal. Kuigi nüüd peaks olema korpuse küljes ka kinnitatud vähemalt 20 kuni 30 lõhkeseadeldis, mida ei ole võimalik kahjutuks teha ja ära viia, kuna nad asuvad sellise kaane all. Augusti alguseks oli laevavrakk piisavalt ohutu, et tuukrid said lekkekoha juurde augu puurida. Ja selle ava kaudu siis pumbati naftatoode siis veepinnal olevate mahutisse. Pärast seda, kui umbes 7000 liitrit naftasaadusi laevast välja oli pumbatud, paistis, et enam midagi ei leki. Siiski pidas politsei ja piirivalveamet piirkonda hoolsalt silmas. Ja täpselt kuu aega hiljem alustas ta uuesti lekkimist, ehk siis tarvis on uuesti teha tuukritööd, leida see reostusallikas kasvavad sama avaus või on see uus ja uuesti läbi viia pumpamis tööd. Tauno metise sõnul loodetakse töödega lõpule jõuda enne jõule. Välisuudistes teeb kokkuvõtte Reene Leas. Nobeli auhinna füüsikas pälvisid sel aastal Roger Penrose, Reinhard Genzel ja Andrea ked. Penrose aastased. Mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria vältimatu ennustus. Kentsele ketse leidsid supermassiivse musta augu meie galaktika keskelt. Roger Penrose töötas välja uued matemaatilised Tööriistad Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria uurimiseks. Reinhard Genzel ja Andrea Getz kaardistasid 1990.-te aastate alguses üksikasjalikult Linnutee keskmes leiduvate tähtede liikumist. Mõlemad töörühmad märkasid, et nende liikumiskiirust peab mõjutama midagi ülimalt massiivset, kuid nähtamatut. Praeguse gravitatsiooniteooria kohaselt saab olla see vaid supermassiivne must auk. Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus kahtlustab Venemaa relvajõudude sõjaväelast ja tema venda Eesti kasuks riigireetmises. FSB pidas mehed kinni Smolenskis ja Pihkvas, kahtlustades neid Eesti eriteenistustele salajaste andmete edastamises, kirjutab Interfax viitega FSB pressiteenistusele. FSB väitel kogusid ja edastasid mehed andmeid, mis liigituvad riigisaladuseks. Riigireetmises kahtlustatava sõjaväelase vend on Eesti elanik. FSB käivitas kriminaaluurimise reetmist käsitleva paragrahvi järgi ning mõlemad mehed vahistati. Mägi-Karabahhi konfliktis kasutatakse kobarpomme, teatas täna inimõigusorganisatsioon Amnesty International. Ühendus kutsus nii Aserbaidžaani kui Armeeniat üles kaitsma tsiviilelanikke, kes on selliste relvade eest kaitsetud Mägi-Karabahhi pealinnas Stepanakerti võimud avaldasid nädalavahetusel video, mis osutab kobarlaskemoona kasutamisele. Eksperdid on pommiplahvatuse kohana tuvastanud Stepanakerti elurajooni ning tegid kindlaks, et kasutatud kobarpomm oli Iisraeli päritolu, mille ilmselt tulistasid Aserbaidžaani väed. Kõrgõzstani opositsioonilised jõud teatasid, et on võimu riigis üle võtnud. Meeleavaldused vallandusid pärast pühapäevaseid üldvalimisi, mis andsid võidu võimumeelsetele parteidele ning jätsid opositsioonierakonnad parlamendist välja. Meeleavaldajad vabastasid ööl vastu tänast vanglast ka eelmise presidendi Almazbek Atambajevi ning opositsiooni kinnitusel moodustavad nad juba uut valitsust. Praegune president Sooronbay Jeenbekov teatas täna, et Kõrgõstanis toimub riigipööre, kuid ta ei andnud julgeolekujõududele käsku protestijaid tulistada. Kõrgõstani keskvalimiskomisjon teatas täna, et tühistab pühapäevaste valimiste tulemused. Otseselt tuli pärast seda, kui meeleavaldajad olid valitsushooneid rünnanud. Võrumaal tegutsev Lõuna-Eesti haigla on pöördunud sotsiaalministeeriumi poole, et saada toetust haigla ümberehitamiseks nakkuskindlamaks ja energiasäästlikumaks. Koroonaviiruse ja teiste nakkushaiguste levikuga seoses vajavad ümberehitamist palatid ning erakorralise meditsiiniosakond jätkab Leevi Lillemäe. Lõuna-Eesti haigla aktsiaseltsi juhatuse liige Arvi Vask tõdeb, et peamine põhjus haigla renoveerimiseks ümberehitamiseks seisneb koroonaviiruse levikus tekkinud olukorras. Kõige põletavam probleem on ikkagi just selle nakkuskindluse seisukohalt, et täna on, et me ei saa. Esiteks meie emos on väga raske seda musta puhas poolt eraldada selle ja teiseks seda liikumist eelhaiglasiseselt, kus saaks nakkuda ühesõnaga inimesi eraldi liigutada, et seda võimalust ei ole. Lõuna-Eesti haigla on Kagu-Eestis ainus, kes tagab sünnitusabi ja kellel on suurim sisehaiguste osakond, kus on 40 voodikohta, jätkab Arvi pask. Siseosakond, mis on meie kõige suurem osakond, mis töötab väga suure koormusega, on voodihõive seal üle 95 protsendi aastaringselt. Mis tähendab seda, et enamus aeglane osakond tõesti täis või isegi ületäidetud. Et tegelikult oleks saada siis isolatsioonipalateid oluliselt rohkem juurde, sest täna on iga nakkuskahtlusega inimene oleks vaja isoleerida nii kaua vähemalt kui on siis see Covid test tehtud ja selgega staadis põeb covidit või või, või ka teised tegelikult ka teiste nakkushaigustega, see on sama asi, et kui üks nakkuskahtlane läheb mingi kolmandasse või neljandasse palatisse siis ta nakatab seal teisi, nii et see tähendab seda, et see osakonna pink tuleb ka suuremale pinnale laotada, et oleks võimalik siis neid palateid juurde teha. Pask leiab, et Lõuna-Eesti haigla peab kogu Eestis oma rolli säilitama ja pakkuma kvaliteetset raviteenust. Et seda oleks võimalik tagada, vajatakse riigilt investeeringuteks toetust. Haiglal kulub ümberehitustöödeks hinnanguliselt üle nelja miljoni euroraadiouudistele, Võrumaalt Leevi Lillemäe. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu valis asutuse juhatajaks Margus Toomla. Teda usutles Tõnu Karjatse. Margus Toomla on olnud mitmete tantsupidude lavastusmeeskonna liige ning oli pea lavastajaga eelmisel noorte tantsupeol, mina jään laulu ja tantsupeo liikumises on ta olnud tegev ligi 20 aastat. Toomla ütles, et ei pea vajalikuks laulu ja tantsupeo suuremaks muutmist või mujale kolimist. Erinevatel pidudel on ju erinevad inimesed ja saavad, mahuvad ikke sinna ühel aastal ühed, ühed teised, aga see rõõm, mis kandub meile edasi seal meie kodudesse on ka väärtus väga suur omaette. No on ju ka kritiseeritud seda, et kas need peod lähevad aina repertuaarile keerukamaks, kas nad lähevad ainult selliseks professionaalsemaks väljendusviisilt ja selline rahvapidu peaks siis toimuma kusagil mujal? Ei peavad, kindlasti ei lähe keerukamaks Beuron omad omad kunstilised väärtused, mida loomingulised meeskonnad alati väga kaaluvad ja mõtlevad läbi need repertuaarid, et oleks laulile tantsile arendaks see repertuaar, kas see tasakaal nüüd olemas? Ma usun, et see tasakaal teen olemas, et on vaja alati välja suhteliselt väikesed väljakutsed ja tuleb anda ka uuele loomingule alati ruumi, sest see rikastab meie muusika ja tantsuvaldkondi, see aasta teinud ka uudised laulu ja tantsupeo kollektiivide juhtide palgatoetus peaks aitama nüüd ka meie järelkasvu kindlustada, on seni, kas sellest rahast piisab sellest, seda näeb nagu teatud aja pärast, et need ja siis saab aru, et kuidas on läinud ja siis tehakse sellest omad järeldused, tuleb edasi mõelda, mis on järgmised sammud, et saaks selle paremini minna ja see on uus protsess, kas sihtasutuse juhina püüate siis ka kuidagiviisi puutuda nende regioonide muredes, kus tõepoolest juhid tahavad pensionile minna ja grupid võivad jääda seal ilma juhita? Hoopis? Ma olen näinud muidugi seda, et tihtilugu gruppides kasvavad välja uued tegijad, et needsamad, kui sa käid kooris või kui sa käid tantsurühmas tantsimas, need inimesed saavad teatud sellise laulu või tantsupisiku, kas nad siis õppima või nad hakkavad ennast ise arendama, ei hakka seda edasi andma tantsu valt, kuna see on ka väga palju õpetajaid, kes on saanud selle väikese pisiku, annan isegi timbat, matemaatikaõpetajad, nad teevad endale teatud tantsuliselt selgeks, nüüd võtavad teinekord selle rihma üle, siis nad näevad seda energiat ja seda vajadust sellega edasi liikuda, siis ma arvan, et seejärelkasv tekib ikkagi sealsamas kollektiivi seisis kollektiivi ümber, et ma ei usu, et kuhugi kaob, siis see näitab seda, et kui palju lauljaid, tantsijaid neil on ümberringi ja, ja kust nad tulevad ikkagi kellelegagi osava käe alt nad välja kasvavad siis laulma ja tantsima. 79 aastasena lahkus meie see aasta raadioajakirjanik Mari Tarand. Mari tarand lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia žurnalistika eriharu. Ta töötas ülikooli lõpust 2005. aastani Eesti raadiotoimetaja ja kommentaatorina mari tarandi ka kaua aega koos töötanud Pille-Riin Purje meenutab teda nii. Esimene assotsiatsioon, mari tarandi ka ikkagi on tema meeletu too põhjatu luule tundmine ja see tunne, et nüüd ei ole enam kelleltki küsida, et kelle luulerida see on, sest tema võis seda une pealt öelda ikka mõtlen sellele poeemi leib reale, teised vaagi, kus vilju nüüd peab ja meie neid vaagima ja eks neid kirjeid arhiivis on tohutu hulk. Mari Tarand oli väga südamlik, hea kolleeg ja meid liitis lisaks luule kiindumusega teatri kiindumus. Nii et selles suhtes oli meil alati teineteise mõistmine ja, ja palju sisulist juttu rääkida. Küllap sellest dialoogist. Nii mina kui paljud teised, nii tema eakaaslased kui temast nooremad nüüd alles hakkavad aru saama, kuivõrd me puudust tunneme. Ja loomulikult oli jah, tema elutööks ka keelekõrvasaade ja eesti keelega ümberkäimine ja õige keelekasutus, tõsi, täpne sõnastus ja see oli tal alati hinge pääl. Nii et ka siis, kui ta enam ei töötanud raadios ikka tuli aeg-ajalt jutuks, et näed, kuidas see toimetaja lausus selle sõna ja kas peaks sekkuma ja ütlema ja ja mis selle emakeelega lahti on, et seda me peaksime võib-olla nüüd kõik hoolega mõtlema ja mõtestama ja mari tarandi nimel hoidma eesti keelt Eesti Raadios. Eesti rahvusringhäälingus. Vahel vilepillirõõm inimeses. Valgusmaailma kõva koore all jää, ole minuga ikka jälle. Ilmast räägib meile taimi paljak. Homseks tõmbub madalrõhuala Skandinaavia kohale ja tõusva õhurõhu foonil on eeloleval ööl taevas suuremal osal Mandri-Eestis telginimas, kohati tekib vaid udu. Eesti lääneserva jõuab aga mere kohal tekkivaid pilve rünki ja saartel võib ka hoog vihma tulla. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni üheksa, Liivi lahel ja Väinamerel puhanguti 12, saartel vastu Läänemerd kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuuest kuni 11 rannikul kuni 14 kraadini. Homme päeval on taevas enamasti õhuke kõrge pilvekiht, pärastlõunal lisandub Lääne-Eestisse ka paksemaid pilvi, mis õhtuks saartele vihma toovad. Tuul puhub lõunast ja kagust kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 15 kuni 18 kraadini. Neljapäeval nihutab madalrõhualaserva taas üle mere, lisandub pilvi ja vihmahoogude võimalus on üsna suur. Õhutemperatuur on öösel kaheksast kuni 13, päeval 14. seitsmeteistkümne kraadini. Spordipäeva võtab kokku Ragnar Kaasik Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses naiste üksikmängus esimesena poolfinaali WTA edetabelis 131. Argentiina tennisist nadi Apodoroska, kes võitis veerandfinaalis maailma viiendat reketit ukrainlanna Elina Svitolina. Avaseti võitis bodoroska kuus. Kaks ja teise seti kuus. Neli. Seejuures jõudis 23 aastane bodoroska esimese naisena võistluse ajaloos kvalifikatsioonist. Poolfinaali. Turniirilt langes Svitolina kõrval välja veel üks asetusega mängija. Ons sho Pöör Tuneesiast, kes jäin neljanda ringi mängus neli, kuus, kuus, neli, neli, kuus alla ameeriklannale Daniel kollinsele. Collinsi veerandfinaali vastane on samuti USAd esindav Sophia geenin. Hetkeseisuga on naiste hulgas konkurentsis veel vaid kaks asetusega mängijat. Meeste turniiri esimeses veerandfinaalis on vastamisi argentiinlane Diego Schwartz Man ja austerlane Dominic tiim. Esimese seti võitis Schwartz man seitse. Kuus. Itaalia velotuuri neljandal, 140 kilomeetrise etapi lõpetas Tanel Kangert peagrupis, mis kaotas etapi võitjale prantslasele Arno temaarile minuti ja 48 sekundiga. Üldarvestuses jätkab liidrina portugallane João Almeida, kes edestab teisel kohal olevat Columbia last. Jonatan kaitseedot kahe sekundiga. Kolmas on endiselt hispaanlane Beljo Bilbao, kes jääb liidrist 39 sekundi kaugusele. Kangert tõusis kaks kohta 30.-ks ning jääb liidrist maha viis minutit ja 21 sekundit. Eilse kukkumise tagajärjel tuuri pooleli suurfavoriit keeranud Toomas Toomas kukkus eilsel kolmandal etapil, kui sõitis üle maas veerenud joogipudelist. Etappi sõitis ta küll lõpuni, kuid kaotas palju aega ja langes üldarvestuses 53.-ks. Täna hommikul tehtud röntgenipildid näitasid vaagnaluumurdu, mis tähendab, et üle-eelmise aasta Tour de France'i võitja jaoks on hooaeg lõppenud. BC Kalev Cramo pidi homme Eesti korvpalli karikavõistlustel kohtuma ülikooliga, kuid see mäng lükatakse edasi. Eile õhtul mängis Kalev Cramo võõrsil VTB Ühisliigas Himki vastu, kelle ridadest tuvastati enne mängu kolm koroonapositiivset. Ükski neist Himki poolt küll väljakul ei käinud, aga ennetava meetmena lükkab Eesti korvpalliliit karika mängu Cramo jatart Ülikooli vahel edasi. Cramo mängijad peavad jääma kordusproovi tulemuste saabumiseni. Isolatsiooni Klubi saab esimese testi tulemused teada homme. Kordusproov tehakse meeskonnale nädalal. Tänane Päevakaja sai nüüd läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.