Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 2013. aastal kuulis maailma esimest korda Edward Snowden-ist. USA rahvusliku julgeolekuasutustele ID all tööd teinud Snowdenile õnnestus Tööandjate tagant kopeerida salastatud materjali mille tegi maailmale kättesaadavaks ja põgenes seejärel Venemaale. Lisaks vastuluuresaladustele ja poliitiliselt ebamugavatele tegudele saim avalikus lekke kaudu teada ulatuslikust Neid puudutavast andmetraalimisest. Juhtumiga kaasnenud tähelepanu haaranud diskussioon õpetas üldsusele nende kohta kogutavate andmetest hoolima. Tasahilju taandus naiivsem kodanikuhoiak, et kuna tema pole midagi valesti teinud siis pole tal andmete kogumisest ka midagi karta. Hakati mõtlema vabaduse ja valikuvõimaluste kaotamise ohule. Kui inimesest rohkem teades võidakse nendega individuaalselt ja grupiviisiliselt manipuleerida ning identiteedivargusega neile otsest kahju põhjustada. Vahest kõige aeglasemalt jõuti äratundmisele enda tsenseerimisest. See on kartus avaldust, seda arvamust ja vältida ühiskondlikku aktiivsust enda ning sõprade õiguste kaitsel. Snowdeni põhjustatud. Skandaali tõttu kontrollis Euroopa Liit, kuivõrd hästi hoolitakse majandusühenduse territooriumil kodanike õigustest. Selgus, et kehtivad seadused võimaldasid enam-vähem sama, mis juhtus USA sideettevõtetega. Liikmesriigid võisid. Ta sideteenuste pakkujatelt kogu andmeside säilitamist sõltumata, kelle kohta andmeid koguti. Hoolimata riikide julgeolekust ajendatud eesmärkidest andsid kehtivad seadused märgatavaid vabadusi andmete kogujatele ning minimaalseid turvagarantiisid kodanikele sealhulgas süütutele riigi alamatele, kelle kohta kogunes võimulolijate Voljalase küllaltki intiimne kaemus tervisest, harrastustest, sõpruskonnast ja maailmavaatest kuni poliitiliste hoiakuteni. Euroopa kohus tühistas Snowdeni skandaali päevil seni kehtinud andmete kogumist reguleerinud direktiivi ja osutas varasemale 2002. aastal kokku lepitud e-privaatsuse direktiivile millest seadusandjad peavad juhinduma. Tänu terrorile nakutele vaidlustasid aga muuhulgas Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Belgia Euroopa Liidu õiguse kujundada nende riikide julgeolekupoliitikat. Mõni liikmesriik nõudis endiselt sideoperaator peab näiteks terve aasta hoidma tallel kogu andmevahetust kajastava ülevaate sõltumata kodanikuõigusest isikliku elu puutumatusele. Terrorismis süüdimõistetute seas leidus neid, kelle kohta polnud varem kahtlustusi kogunenud aga on. Teisipäeval otsustas Euroopa kohus, et liikmesriikide poolt sideettevõtetele koostuslikuna rakendatud valimatult andmetraalimised ebaseaduslikud ja kehtib Euroopa Liidu direktiiv on kõigile ülemuslik. Kõige teravamalt puudutab otsus Prantsusmaad, Belgiat, Ühendkuningriiki, kus riigiaparaat on endale võimaldanud kodanike kohta kogutavate. Andmete osas kõige liberaalsemaid norme ÜhendkuningReksatusega erilisse olukorda Euroopa Liidust lahkujana poleks antud otsusest nagu erilist muret. Kui riik soovib jääda majandusliiduga ühtsesse andmevahetusruumi peavad nemad viima andmeid koguva tegutsemisskulptuuri Euroopa liidus kehtivate normidega kooskõlla. Ja see saab olema mitmel põhjusel ebamugav kui mitte võimatu. Näiteks poliitikutele, kes lubasid taastada riigi iseseisvuse Brüsseli bürokraatiaahelatest. Ja britid kuuluvad viie silma luureühistusse. Selle moodustavad ingliskeelsed riigid, kuhu lisaks neile kuuluvad Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja USA. Üheskoos Trallitakse maailma side ookeani, kasutades väidetavalt unikaalset juriidilist paindlikkust. Näiteks kui kohalikud seadused piiravad kodanikke andmetega. Kummist siis võõramaa välisluuret ükski seadus ei takista, kuna see oleks nagunii teise riigi ellu sekkumise tõttu seadusevastane. Seega ka salastatud. Väidetavalt kogunevad keelatud andmed neis riikides lubatud võõraste luurajate võrku. Julgeoleku koostöö on vajalik, aga samas eeldab ju julgeolek, seaduskuulelikkuse kurjategijaid. Värske kohtuotsus. Kaitse kaitsta püütakse korralike kodanike kohtulahend jätab riikidele alles õiguse kahtlusaluste kohta. Andmete kogumiseks muuhulgas on riikidel võimalus kehtestada ajutise rahvusliku julgeoleku ohu tingimustes suhteliselt ulatuslik andmete kogumise režiim ja samuti võib piisavalt põhjendatusega rakendada taolist kogumist territoriaalselt või sihtrühmapõhiselt. Eelduseks on koht või spetsiaalse sõltumatu kogu antud luba. Kohtuotsus loob selgust ja kinnitab Euroopa demokraatlike ideaalide elujõudu. Aga paraku saavad seda garanteerida ainult inimesed, mitte kohus. Kuula varasemaid portaale R2 L2.