Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsuskabinet arutab täna keskpäevast peale eelarve kärpeid. Osalevad ka pangandustegelased ja majandusteadlased. Swedbanki analüütiku maris Lauri hinnangul pole Eesti majandusolukord välismaailmaga võrreldes nii halb, kui tundub. Suveks selgub, kas lootused olukorra stabiliseerumisele aasta lõpuks ennast õigustavad. Täna on Tartu rahu 89. aastapäev. Tunni aja pärast algab Estonia kontserdisaalis aastapäeva kontsert, kus esineb ka president Toomas Hendrik Ilves. Lätti. Muidu juhid ei jõudnud rahandusministriga eelarve osas konkreetsele kokkuleppele, selgus peaks saabuma sel nädalal. Selleks aastaks on puudujääk üle miljoni lati ehk 26 miljonit Eesti krooni. Täna hommikul katkestades Läti Raadio tunniksama programmide edastamisel. Tänasest alustab tööd keskkonnana amet, mis peaks lihtsustama keskkonnateenuste kättesaadavust. Samas tõdes ameti peadirektor, et kliendi jaoks ei lähe kohe lihtsamaks midagi, sest ümberkorraldused võtavad aega. Nigulas avati märgalade uurimise seirekeskus, mis võimaldab kasutada uuenduslikke töömeetodeid ja pakub teadlastele tuge märgalakompleksi uurimisel. Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuskultuuripreemia pälvisid Helju Vals, Johannes Tõrs, Urmas Sisaski, Linnart Mäll. Lumesadu on tekitanud mitmest Lääne-Euroopa riigist liikluskaose, halvim on olukord Suurbritannias. USA toob suurema osa oma vägedest Iraagist ära aasta jooksul, teatas president Barack Obama. Kas on kavas suurendada vägede hulka Afganistanis, mille lõunaosas toimus tänagi ohvriterohke enesetapurünnak ja ilmast? Homme on Eestis sajuta ilm, puhub lõunatuul ja külma on kaks kuni üheksa kraadi. Valitsuskabinet jätkab eelarve kärbete arutamist, teatavasti jäi eile kaks miljardit ikka kokku leppimata. Täna osalevad arutelul ka pangandustegelased ja majandusteadlased. Ja lootus on, et meie kella kaheksases päevakajas on meil ka täpsem teave tänaste tulemuste kohta. Onko toomi intervjuu Tartu Ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase. Tegelikult Eesti majandusel see aasta ja järgmine aasta kindlasti saavad olema väga keerulised ja, ja selles mõttes sellised prognoosid, millega need varasemad eelarvet tehti, on ikka äärmiselt ebakristlikud ja et et see kärpimise küsimus, äärmiselt hädavajalik täht. Kindlasti on siin tarvis mõelda selle peale, kuidas ta järgmisel ja ülejärgmisel aastal eelarveid teha ja mitte kitsalt piirduda ainult 2009-ga ja lahendada selle aasta probleeme. Ja sellisel juhul tähendab see muidugi juba hoopis nagu suurt solidaarsust ühiskonnas, et mõelda, kuidas ikkagi Eesti riik tulevikus suudaks oma eelarvet tasakaalus hoida ja edasi areneda. Võib-olla tõepoolest oleks vaja praegu see on see koht, kus on vaja rahvuslikku sellist kokku, et mis on vaja teha selleks, et Eesti riik tulevikus edasi tegutsed praegu peaks minema seda teed, et proovida väga laia pinnaliselt seda kärbet teha selles mõttes, et et Ta pigem vähem ja väga erinevatest valdkondadest kui piirduda ainult ühe, kahe kolme valdkonnaga, mis ei olegi tehniliselt võimalik, sest see eelarve möödalask on ikka niivõrd suur, et keegi ei garanteeri, et selle kaheksa miljardilise ega eelarve tasakaalu läheb. Sellisel juhul me oleme võib-olla võimelised sellise Maastrichti kriteeriumit raamesse jääma. Ma saan aru, et kui meil on majanduslangus, siis tegelikult järgmise aasta eelarve tuleb ju veel väiksem, kui selle aasta kärbetega eelarve. Nonii ongi, me ei saa olla selline riik, nagu me tahame olla, vaid me oleme selline riik nagu nagu meie majandusvälja kannab. Ja siin on just see oht, et nüüd selles suures kärpimisest peaks mõtlema ka selle peale, et et investeeringud Ta ei kao ja et Eesti riigi selline tulevikumajandusele ikkagi alus alles jääb. Ja noh, eks sellest mulle tundub siiski saadakse aru ja ma mõtlen, et siin need EAS-i terve pakett meetmeid, millest siin palju räägitakse ja et need asjad ikkagi loodetavasti toimivad ja meie ettevõtlusele on võimalik ka nagu tuleviku mõttes julgelt vaadata, et, et need toed ikka saavad olema. Täna esitles restorani pegasus ruumes oma majandusprognoosi Swedbank makroanalüütik maris, Lauri oli ajakirjanike ees. Uku toom käis kuulamas maris Lauri. Alustas sellest, et maailma majandus ja finantskriisi ulatus on endiselt teadmata, kuid endiselt loodetakse optimistlikult, et selle aasta lõpp toob stabiliseerumise. Suveks selgub, kas riikide pingutused kriisi ohjeldada on tulemusi andnud. Eesti kohta ütles maris Lauri, et kui võrrelda muu maailmaga, siis pole olukord kaugeltki nii hull, kui kohati tundub. Mis ei tähenda, et meie olukord hea oleks. Majapidamistarbimine langeb sel aastal väga oluliselt, iive langeb, see tähendab kahtlematult töötuse kasvu, palgakasv pidurdub, siin tuleb teha vahet siis selles, et palgamaksude keskmine palk, keskmine palk ei pruugi 10. palga väljamaksed vähenevad kindlasti väga olulised, sest lisaks kõigele ahnusele tärkab töötunde vähemaks ja kindlasti majapidamised laenavad vähem kui eelmisel aastal need ressurssi, mida kulutada majapidamist, on kindlasti vähe. Maris Lauri ütles, et kui eelmisel aastal alustati säästmist selle tõttu, et hinnad tõusid kiiresti ja kardeti edasist tõusu siis suvest hakati säästma seetõttu, et silmapiirile tõusis töötusoht. Tarbimine suureneb alles siis, kui kaob ebakindlus. Samal ajal on võimalused kriis. Naabermaades aitab meie olukorra paranemisele kaasa. Ja võiks ikkagi eeldada, et kuna meie tootmiskulud on oluliselt odavamad kui näiteks Soomes, Rootsis, siis mingi osa tootmisest kandnud siia meile ka üle, nii nagu on õhtul varem. Inflatsioon aeglustub, hinnatase langeb, maksutõusu ei tule maris. Lauri ennustab, et aasta lõpul võiks olla hinnatase madalam kui seal alguses. Ka Madis Lauri on seisukohal, et deflatsioon on parem variant kui devalveerimine. Ja kindlasti on oluline ka see devalveerimine, lisaks sellisele maine hävitamisele mõjuka kogu majandusele väga rängalt natuke teistmoodi mõju kui deflatsioon ja ma julgen, et see oleks vähem rahulikum seal hulle ja veidi enam, halvemal juhul võib devalveerimine nii-öelda hakata kordama ja siis nelja lõpetama. Lauri arvates on mõnes mõttes deflatsioon tervitatav, sest meie hinnad tõusid kohati ebanormaalsele tasemele ja ei ole sealt alla tulnud ka praegu. Üks osa deflatsioonist on aga riigi kulude kokkutõmbamine, mis peaks puudutama kõiki tasandeid. Kahjuks selle omavalitsuse tasandil ei ole seni suurt midagi kuulda, ta nii-öelda eelarvepuudujääki arvestatakse nagu kõik kokku, nii et oleks väga kahju, kui keskvalitsus peab pingutama eriliselt sellepärast, et omavalitsused otsustavad laristada. Maris Lauri leidis, et Eesti võiks võtta üle ka mõned Läti kogemused või IMF-i soovitused Lätile ning tõi näiteks nimelt haldusreformi ehk karmima käitumise kohalike omavalitsustega. Kokkuvõttes pakub ka maris Lauri selle aasta Eesti majanduslanguseks seitsme protsendi ringis. Võrdluseks Leedus kuusial Lätis 10. Rõhu 89. aastapäeval asetas president Toomas Hendrik Ilves Tallinna siselinna kalmistul pärja Jaan Poska hauale. Poska mängis võtmerolli Eesti vabariigi tunnustamisele Nõukogude Venemaa poolt. Tähistati Tartu rahu aastapäevaga Tallinnas Jüriöö pargis ja õhtul toimub Estonia kontserdisaalis pidulik kontsert, mille kannab üle ka Eesti Televisioon. Kõne peab seal president Toomas Hendrik Ilves edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate neile meikar. Tugev lumesadu on tekitanud mitmes Lääne-Euroopa riigis liikluskaose, halvim on olukord Suurbritannias, kus lume tõttu on tühistatud sajad lennud. Londoni Heathrow lennujaam suleti pärast seda, kui Küproselt saabunud lennuk sõitis libeda tõttu rajalt välja. Reisijatest viga ei saanud. Teised Londoni lennujaamad toimivad häiretega. Halbade teeolude tõttu ei sõitnud täna Londonis ükski liinibuss, ka metrooliiklus oli häiritud. Paljudele menetlused häirisid liiklust maanteedel ning võimud on palunud inimestel võimalusel koju jääda. Ka tuhanded koolid jäid täna suletuks. Nii külma talve ei ole Inglismaal olnud üle 10 aasta. Meteoroloogide teatel jätkub lumesadu veel mõnda aega Prantsusmaal ja Hispaanias ning Belgias, Itaalias ja Šveitsis oli täna samuti tugev lumesadu. USA Ta toob suurema osa oma vägedest Iraagist ära aasta jooksul, teatas president Barack Obama. Nädalavahetusel Iraagis rahulikult sujunud kohalikke valimisi nimetas seda oluliseks sammuks. Iraak on valmis oma julgeoleku eest ise vastutust võtma, leiab USA president praegu Iraagis ligikaudu 140000 ameerika sõdurit. Oma valimiskampaania käigus lubas Obama, et kõik Ühendriikide sõjaväelased tuuakse Iraagist ära 16 kuu jooksul. Samas on kavas suurendada vägede hulk Afganistanis 60000-ni. Sai Afganistani lõunaosas enesetappe rünnakus surma 21 politseiniku. Tegemist on viimaste kuude, kõige ohvriterohkema rünnakuga. Iirimaa valitsus arutab 10 miljardi euro ehk 150 miljardi krooni suurust abipaketti kahele Eiri pangale bänkov Airlandile jällide Air'is pronksile. Abipaketi raames võtab riik ülega osa pankade halbadest laenudest, kinnitas rääkimistele lähedal seisev isik. Allika sõnul avaldatakse Täpne kava selle nädala jooksul. Hälli Tairich bänks, suvi aga nii suures ulatuses abi vastu võtta, kuigi valitsuse hinnangul on neil seda tarvis. Rahandusministeeriumi ja pankade esindajad teemat kommenteerinud ei ole. Paluks Venemaast mööduva gaasijuhtme Nabucco ehituse kiirendamisele kutsus Venemaa president Dmitri Medvedjev üles kiiremas korras valmis ehitama Venemaa kontrollitavad Nord Streami ja South Streami juhtmed, vahendab ITAR-TASS. Ühtlasi nimetas Medvedjev kohtumisel Bulgaaria ajakirjanikega ka just kahte Venemaa kontrolli alla jäävad torujuhet Euroopa energiajulgeoleku tagajaks. Kavandatav Nord Streami torujuhe viib Vene gaasi Saksamaale läbi Läänemere samamoodi planeerimisjärgus olev South Streami peax gaasi viima läbi musta mere Lõuna-Euroopasse. Hiljutine Venemaa gaasi konflikt Ukrainaga jättis jaanuaris mitmed Euroopa riigid kolmeks nädalaks vajaliku gaasivarustuseta. Majandusraskustes Läti raadio katkestas täna hommikul tunniks ajaks hoiatuseks oma viieprogrammi edastamise, jätkab Kati Käpp. Läti Raadio peadirektor arutas täna rahandusministriga, kuidas tasuda raadio üle poole miljoni lati ehk 11 miljoni krooni suurune võlg eelmisest aastast. Lisaks on selleks aastaks tarvis üle miljoni lati ehk 26 miljonit Eesti krooni. Küsisime Läti raadio pressisekretärilt Ilze vasermannelt, kuidas läbirääkimised läksid? Meie peadirektor oli asjade käigu osas üsna positiivselt meelestatud, samas ei saa me majanduskriisi tingimustes milleski kindlad olla. Ilze vasermanne hindas raha saamise ja sellest keeldumise võimalusi võrdseteks. Kui valitsus langetab ka positiivse otsuse, peab raadio 40 töökohta siiski koondama. Läti Raadio rahaprobleemid ulatuvad juba vähemalt aasta taha, kui eelmise aasta eelarve tehti puudujäägiga, ütles uudis plussis Veiko Spolitis. Raha lubati aasta lõpus anda, kuid aasta alguses astus majandusprobleemide tõttu tagasi raadio peadirektor, mille järel korraldati uued valimised. Kus siis valitsuskoalitsioone olen mõelnud iseenda kandidaate kes on peaministri ja siis sideministriparteikaaslane, kuid see ei läinud läbi tänu sellele siis ka kõik need lubatud rahad lihtsalt asjades olemas. Juuest Eestist tänasest alustas tööd keskkonnaamet, mis peaks lihtsustama keskkonnateenuste kättesaadavust, jätkab Margitta otsmaa. Keskkonnaamet moodustati keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste riikliku looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse baasil. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul tingisid just looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste ühendamise suure ameti alla kaks asja. Need kaks valdkonda ühelt poolt, siis keskkonnakasutusi teiselt poolt looduskaitse on omavahel sellises pidevas väikses konkurentsis kogu aeg selleks, et tuleksid hästi läbi kaalutletud otsus, et just nimelt kohtadelt regioonidest, selleks on väga oluline, et need inimesed, see kompetents, oskusteave, kõik, mis on inimestel ühelt poolt looduskaitse poole pealt, teiselt poolt keskkonnakasutuse poole pealt, et see oleks koondunud ühte majja, kus siis tegelikult arutletaks asjad läbi ja juba juba kohtadelt tuleb, tulevad sellised läbikaalutletud ja mõistlikud otsused. Keskkonnaameti esimese aasta eelarve on ligi 165 miljonit krooni. Ministri sõnul toob muutus just rahalist kokkuhoidu. Et me peame riigihaldust muutma ka natukene efektiivsemaks riigi jaoks mõnevõrra odavamaks saades ikkagi hakkama täpselt samade ülesannetega, mis on varem täidetud ja ka muud kulud, mis puudutab tugiteenuseid ja muud sellist, on on tegelikult väiksemate, mis on kokku arvutatud, see sääst on ligikaudu 20 miljonit krooni aastas. Keskkonnaamet tegeleb samade küsimustega, millega need keskused, mille baasil uus amet moodustati sama astudes ameti peadirektor Andres olema, et inimese jaoks ei lähe kohe lihtsamaks midagi. Uue ameti käivitamine tähendab IT ja mitmete protsesside. Tõsi, aga pikka perspektiivi vaatame siis laias plaanis, ütleme nende lubade menetlemise ja kogu selle valdkonna juhtimise protsessi kujundamise juures ei olnud siiamaani ühte terviklikku tellija, ehk et kui IT pool tahtis midagi ette valmistada, siis olnud seda institutsioon, mis oleks olnud sellest heast tulemusest, sest nii huvitatud kui see uus amet ja ma arvan, et me suudame praegu jõuda selleni, et on olemas ka lihtsamaid, vähem bürokraatlikke meetodeid selle jaoks, et nende lubade otsusteni jõuda, et inimene saab kiirema menetluse odavamalt ja paremini selle tulemuse kätte. Kui keskkonnaministeerium töötab välja poliitikaid ja strateegiaid, siis selle elluviimise korraldab just keskkonnaamet on Elmari sõnul on ta püstitanud kaks eesmärk. Me tahame kodanike ja arendajatega nii suhelda, et otsustest saavad kõik aru ja et me suudame neid otsuseid hästi inimestele kommunikeerida. Ehk meie ambitsioonikas eesmärk, et aastal 2011 ütleksid Eesti riigi kodanikud, et keskkonna amet on üks parematest ametist, kui mitte kõige parem amet eestimaal. Ja nagu ma aru saan, on tänaseks kärpimise arutelu lõppenud ja Uku toom sai telefonile rahandusminister Ivari Padari. Ivari Padar, olete te. Nendel ma saan aru, et kabinet just lõppes, milliste tulemustega? Jah, kabinet just lõppes ja ja eks me selles tempos täpselt liigugi, nagu me anname siin plaaninud, saaksid neljapäevasel valitsuskabinetil joone alla tõmmata, et et. Me oleme siin läbi vaidle vaidlemas ja siis resultaadina jõudmas kindlasti sellises valdkonnas, nagu siis erinevate riigivalitsemisega seotud kulude kokkuhoid mis oli siis üksinda palgakulud, mis on ka erinevad riigi poolt rakendatavad programmid. Oleme siin läbi arutanud teema, kaitsekulud, teehoid, keskkonnainvesteeringud ja selge, et eks siis loomulikult kõige suuremat arutelu on oodata nagu ikka sotsiaalpakki osas, nii et need on need teemad olnud ja ja arutelud lähevad edasi. No kui täna hommikul räägiti Arikmeetikast kuus, kaks siis kuidas praegu võib öelda? Noh, ega siis ütleme nii, et arengut on, aga on ka selliseid tagasivõtmisi kogu sellest kuue, kuue temaatikas, nii et ma julgeks ütelda eeskätt seal seal, seal seal kokkulepe lähedal ollakse kusagil võib-olla kuue, seitsme miljardi vahel. Aga päris hulga teemasid on läbi arutatud. No teil olid seekord kabinetis ka konsultandid Märten Ross ja Urmas Varblane. Kas põhimõtteliselt taoliste spetside kaasamisest on kasu? On ikka, et et igasugune värske pilt on väga hea ja loomulikult, ega siis me peame nagu mu jätkuvalt endale aru, kus me oleme, et olukord, kus kus sellel aastal jaga lehele lähi paaril aastal, võib eeldada sisemajanduse kogutoodangu olulist langust, siis sellises olukorras ei saa teha illusioone ega selliseid värvilisi unelmaid, et kuidas riik saaks siis üle oma jõu kulutada. Nii et nii see ongi täpselt. Ülehomme või neljapäevaks peab olema kokkulepe, mis homme-ülehomme saab. Homme on meil, et need on need olukorrad Katkes ära või ka Ivari Padaril sai mobiil tühjaks, nagu ta hoiatas, aga põhiinfo saime kätte, nii et aitäh. Nii ja enne viimast lauset tõenäoliselt sai rahandusministri telefon tühjaks, aga meie läheme siis edasi sedapidi, et räägime Nigulas. Täna avatud märgalade uurimise seirekeskusest võimaldab kasutada uuenduslikke töömeetodeid. Uurimistööde eesmärk on testida uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid märgalade kaitse korraldusest saada paremat tervikpilti ja tagasisidet, jätkab Ester Vilgats. Keskkonnaameti Pärnu Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist leib, mis vajagi sees me siin praegu seisame, kellele see on mõeldud kõigile? Ta mõeldud neile, kes tahavad uurida loodust, kes on pantud seda seirama ja samuti neile, kes soovivad seda praktikas tundma õppida. See tähendab seda, et keegi välismaateadlane võtab teiega ühendust ja tuleb siia ja saab siin elada ja uurida. Nii see vajadus välja kasvaski meil oli, siin on üpris palju käinud välisuurijaid, kes on siin küll külmemad töötanud saunas labori asemel ja siis sealseid, see tekkis, et sellist infrastruktuuri on meil väga vaja samamoodi tudengitega, et kõrgkoolid otsivad praktikabaase, kus loodust praktiliselt tundma õpetada, siis selleks sobib ta ka väga hästi, mis see kokku maksma läksid. Miks osakene suuremast piiriülest projektist, mida rahastas interräägi, see on Eesti-Läti piiriülese koostöö meede selle maja jaoks interregiprojektist kaks miljonit ja seadmed tarkvara, kõik see tehnoloogia, mis siin sees on, mida on võimalik kasutada, siis selle maksumus on kuskil kolm miljonit, nii et selle kompleksi hinnaks on kuskil viis miljonit krooni. Kui piiriülest koostööst rääkida, siis keskkonnaameti Pärnu Viljandi regiooni piiriülene partner on Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala Lätis. Kaitseala direktori asetäitja Andrei Suurtants. Oleme koostööd teinud juba 14 aastat, alates 1996.-st aastast. Siis sõlmisime kahe kaitsealuse territooriumi vahel koostöölepingu, meil oli mitu koostööprojekti, siis aga tulime mõttele, et koostööd saab teha ka laiemalt kui üksnes looduse kaitsmisel. Nii sündis seesama inte, räägi projekt siia, Nigula uurimis- ja seirekeskus on juba sel aastal oodata tudengeid, mitmest riigist. Tullakse näiteks Hollandist ja kindlasti ka Lätist. Isamaa ja Res Publica liit andis täna kätte oma rahvuskultuuripreemiad, Margitta otsmaa rääkis laureaadidega Tartu rahu aasta. Ta päeval premeerib Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuskultuuriühendus inimesi, kes on oma elu ja loomingu pühendanud eesti rahvuskultuuri arendamisele. Üks preemia saajatest, eesti keele puhtuse eest seisja Helju Vals meenutas, et Eestil on kaks lähestikus tähtsat päeva. Punane ja esimesel detsembril tähistatav emakeelse ülikooli asutamisaastapäev. Siis sai eesti keele edendamise eest preemia. Oleb Helju Vals, üttlesin Ain Kaalepile õnditesse, C langeb ju väike tunnustus ka minule eesti keele edendamine on see, mille nimel ma olen töötanud, aga nüüd tuli Tartu rahu aastapäev, aga ühenduses rahvuskultuuripreemia, see mitmekordistas minu rõõmu ja rahulolu, sest kui said rahvusmõtte rahvuskultuur see preemia, tähendab vastus, tuleb ootuspärane. Tunnustust tähendab austust, ta puhkust. Minule on alati omane olnud jälgida, kas ja kuidas mõistetakse eesti keelt Toompeal. Mina luud on, et võimu ja vaimu koosmeel jätkub. Noomia propageerija Ast, helilooja Urmas Sisaski sõnul tuleb oma tööd teha südamega. Käesoleva aasta 2009 kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia aastaks, siis on mul au üle Eesti propageerida ja publitseerida just astronoomiat, mitte astroloogiat, et inimesed ei hakkaks väsimatult jääma horoskoope uskuma, vaid natukene saaksid, teavitas ka, mis üldse tähistamas toimub ja see on minu prioriteedi küsimus, t aga tööd samamoodi edasi, nagu ma olen aastat siin käinud ja ja kuna mul lähedal on palju publikut täitsa finastronoomat muusika kaudu saamas ja see väga palju harib kooliõpilasi on asjade loomulik käik. Ühe korra peab elus preemiat saama. Pedagoog Linnart Mäll hindab eesti keele võlu. Mina enda arvates olen rohkem tegelenud idamaade kultuuridega kui eesti kultuuriga. Olen tõlkinud eesti keelde, ilmselt sellepärast see preemia anti, et nende tõlgete põhjal siiski eesti keel on nii võimas ja vägev kyll ja ma olen püüdnud tõesti ikkagi, et ühessegi teisse keelde ei ole neid idatekste tõlkida nii kerge ja hea kui eesti keelde. Luiged armastavad inglise keelt lugegu inglise keeles, aga vene keeles või saksa keeles, aga elektri ja need ei ole viirused Christie'le. Ja üks preemia saajaid oli ka Johannes Tõrs, kes on teatavasti asutanud muuseumi ja ilmateade. Eelolev öö tuleb Eestis sajuta, puhub edela ja lõunatuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja külma on üheksa kuni 15, saartel ja paiguti rannikul kolm kuni kaheksa kraadi. Päeval on pilvi vähe ja ilm kuiv, puhub lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on kaks kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.