Kas seda Velise lahingut te nägite oma silmaga pealt või võtsite osa või? Paulus oli kooliõpetaja, kooliõpetaja, Pauluse juht oligi. Paulus oli see mees, kes kutsus rahvavälisele koolimajja kokku või No ja üks tema oli pidanud kõnet ja üldse Paulus oli ikka see kõik, mis üleüldse täna läbi käis. Ega tema äraandja ei olnud Marion Taron, Randjalise Mihhailov värbu või. Sealt kuuseheki vahelt ära jätlal. Kallas pidi mustana tulema, aga märgutuli seal ütles, et Vigalas ei tule, mingi must võeti ära. Ja neid saadeti kõik kolm neli mees saadeti Nurtuks ja seal oli siis 16. oktoobril õlleturul maha lasti nende jooksoli piduõhtu ja möllasime, Sänna rahvas tantsis kaikna, aga seal oli kolm-neli meest oli. Ja üks mees võttis hobuse, kaalaksime Sänna ja püssid olid kõigel käes ja need inimeste ehmatasid kõik ära. Meie läksime sellepärast muidugi laiali mehed välisikultud abiks võtta. See oli plaanis, et esmapommiku pidid saatma jälle 50 meest Velisel sinna köhima mõisat seal mõisa teinud kalud ja seal pidi kala võtma selle. Me lihtsalt pidime 50 meest abiks minema. Aga nüüd nurka mehed jooksid laiali, üks haigam joonud halvasti, oli nii julge mees, ta oli meil ütleme sellel ära. Mõni nurka mees oli käinud ka Kanadat öösse tagasi, lihtsalt kõik läinud. Ja siis jäime natukesega Illakele tulemisega, sealt ju tulime sinna selle maantee peal, pidime sealt koolimas minema ja jälle. Aga saanudki minna seal maantee peal, noh, teod, kus vaba kodu on sina, Oldsman tead. See oli see isegi üks kümme-viis täis bratsami praguunid pidid olema ja need hakkaksid kohe laskma ja ja oi, neli-viis tükki. Ei pea spurukiga, ma ei teadnudki, enne kui läksime ükskord kõrva, saime ka siis. Danish piisald Niglase bioonik, sellel pärast põletati talu maha, veel ütleb, et kuule ka need sulle enam polegi mütsi peas, põllud kaltsu peas veel. Ja oligi sedasi, mina ei tulnud siis jälle kodu. Läksin nendega tööstega, olin päeva läbi, olin pelisse metsast täitlused koju ei tulnudki, aga õnneks oli see, et mul kaks vanemat venda olid kodu ja Mihkel Aitsion sest see paar kuuluvust on teada, ega õielme ikka täitsa pipra näitan. See oli toonud minu isa talusse linna mehed hobusega. Siis oleks tšello soldatid, käisid paraad käituda, see minu isatalu oli sealt ligidal küll kahe arvu vahel, aga see oli väiksed väiksed Joidla jaekandiks teooriad, lollati tuli sealt üle Eikaga pipra Mihkel sellepärast et linnamehed Vana-Vigala hobustega kaks hobust ja nendel vaikseks suured suured kasukad olid lennunahksed, kasukad ja ja meetmeks õhukest õde, ossi olid seal. Kui need banki aegne tundsid olevat, ei ole medjahipüssipaugud, et on sõjavägi on platsiks, mehed panid jooksma, jätsid hobused, asjad kõik see enam minu ega talutlega seismas teele vend või võtnud hulk oli lahtlikud, nende talv oli kaldapeol viletsad, need kasukad, kõik lennunnastes kasutad, kõht toppis hulka puhkaks enna. Ja ükskord kevadel tahka silla all, siis seal üks vanaeit oli õngitseda välja vaadanud, aga noh, need olid kõik rõõmustatud ja ja need hõbeorjad. Tahtsime seda Laipmani asja. Ma räägin Lotmaniga. See oli kõik sellest niimoodi aru. Nii et ta ei olnud nõus, et teda peksma. Aga kas te mäletate, kas seda räägiti siis kohe sealsamas Vigalas võisid akat hiljem rääkima, et see niimoodi on. Et mina, minul on niisugune arvamus kujunenud, et, et see on tegelikult hiljem juurde pandud see noh, see arvamus, et ta niimoodi keeldus, et ikka määrati surmanuhtlus tegelikult talle või seda juba hakati kohe seal Vigalas rääkima ega ei mäleta. Ei noh, see minul, mille teose seisu öeldi küll ütlema, pidi peksa saama. Nuhtlus on. Kas siis juba kohe Vigalas? Sealsamas kohe räägiti. Ja jälle ja temal seda vastu, tema läks vabalt surma. Juba sellepärast, et peksu temale liiga häbistav. Kas see laul Bernhard Laipmani ston siia Velisele ka jõudnud või? Ja palju head trilli nõela lugeda ühti, aga ma mõtlesin, et ükskord, kui Belgiale muuseum osutatakse veel siis kingin muuseumile kõik selle asja. Aga kas kas mõnda muud niisugust revolutsiooni aegset laulu ei tule meelde, mida te siin laulsite? No see oli nüüd kõige tähtsam, mis ma esiteks laulsin no seal on kõlbelikat Merrutame ja see nagu säädo, kus võimetu valgus. See valgume võitluse. Ma tahtsin veel niisugust asja küsida, et. See on ikka nii, palun, Raadudekad neid enam ei ole. Ja eks selles ole ka teie teine ikka päris suur. Jälle, mis minu teeneks laule wild, rahva teene oli, keda tahtsid kõik, terve rahvas. Aga see, see, vaat see laulujupp, see, et mõisad põlevad, saksad surevad, kuidas see, kuhu see nüüd kuulub, mis laulu juurde see kuulub? Aga millal teist metsamees sai? Minust sai metsamees 1920 olin metsamees, aga jälle 1914 olid ka sõitnud. Metsad olid minu, oleks ma olin siis selle põllupanga. Ja seda mõisad olid ka, mitmed, olid ka valitsuse all aimräiga aimraja kaasti ja. Mõisamaa kinnitada sõit sulu ja need olid kõlkud. Valitsus ja need metsad ka, aga mul oli siis veel metsa vat. Aga see asi läks nii kaugel nende sõnadega juba, et hakkas teistmoodi seda minema ja meil jälle metsavaht suri ära ja mind taheti küll siit ära saata sinna kuskil Pärnumaale ringkonna valitsejaks, aga ma ei tahtnud. Metsavaht suri Justot. Ma ei saa enam metsas käia, nüüd teete need asjad kõik ära ja ma usun metsa persad praegu seal, et ta on sellega rahul, et tütar on kõik õietandil korda ajanud. Igal juhul tiitel on teil Eesti NSV teeneline metsakasvataja, nii et ei ole ainult metsa valvanud, vaid ka teda kasvatanud? Nojah, seda küll, aga mis, mismoodi te metsa olete kasvatanud siis ka? Ja jahedam, kui palju. Kas on, kas, kas on selline? Kas on siis sellist metsaga palju, mis teie eluajal on kohe suureks täis? Võtta ja igatipidi, neid on juba. Nii et üks metsikka jõuab ühe inimese elu jooksul üles kasvada, küll seda saab küll või enamgi veel või. Ja rohkem ei jõua, aga vaata kuidas söövad ka, kuidas ma tegin, kuidas esiteks ära haritud saab. Kui jälle Noormets skulptuur saadaste puhastatud elust, et need kaduma siis on kohe loota, ta kasvab hästi, aga põdra rohusid virelema, jääd siis? Muidugi ei saa. Inimesega ka, kui ta ikka maast madalast hakkab õieti kasvama, eks ole. Ja nüüd mul on neid aukirja seitse-kaheksa tükki on antud ja bensofon praegu. Ja me näeme Et pintsak päris raske Ja võib-olla kõlistaksime natukene, sime, helid tulevad peale. Aga mis sellest kooliõpetajast Paulusest sai? Paulusest vaata Pauluselt ei saanudki väga paljud kinni pandi ja. Ainult jaan Leedamineerid ära veel Venemaale, see suri henna ära. Aga Jüri veed on tubli siis koduKarla, tema oli üks juht ja siis Oviir. Oli seal kooli juures üks väikene, talu oli alles ja seal võiks aun ka ja Oviir oli läinud sinna sauna. Ja õde toodi ka, et poiss oli nii noor poiss, hakkas nutma, ei saanud peksa ja muidugi naisterahvas ka peksa ei, las ikka ei lastud. Nii palju oli ka nendel seda süda sees. Nii et enne revolutsiooni ja pärast revolutsiooni muud kui ainult näitemängu mängisid ja seal on niisugune meelelahutus, siis oli mul ikka seda elukutset. Metsamehe ametit hakkasite juba maast madalast õppima. No sellepärast ma olengi päris peaaegu kasvanud metsas, ma olin vennaga keldris, käisin juba kaks, kolm aastat metsatöös siin sammuks, mis valdkonnaks praegu on. Ja seal oli siis niisugune asi, et jälle metsaülem tuli vaest metsa, ütles kuule Lemberg kui tuleb keegi metsa sena, ole nii hea mees, et ära kedagi materjal jätanud, kui anna iga rahaga teeks, aga pärast et mina usun sind ja ega mina varasema sealt ka need kopikad tõesti hakkan tõesti. Nojah ja siis on terveks eluks seda jätkunud, seda kas teie isa oli ka juba metsavaht, oli täis põllumees. Ja isa oli ka ikka niisugune hammas olid nagu verele ikka nende balti parunite peale ja. Ja seda oli ka yhel ütelda, terve terve rahval oli see ikka see see viha. Vaata kui ma räägin, üks väike juhtumine oli niisugune. Üks niisugune maks oli makskalansson aega, raha, sealt Laansalule aega, raha see oli, kus vanad mõisnikud, preilid ja kus need olid. Sa said siis havi raha ja seal postimoon kaasnevad. Sellega oli niimoodi lugu, et oli kuulda, et kuberneri poolt on järeli aetud juba see maksja, aga ikka tulid sisse nõudma eksport. Minu isa jättis ka maksmata, oli juba 20 rubla, oli juba, see oli sel ajal suur raha, noh, ma olin üsna pisike poisike kaldeks. Ja tulevad vallavanem ja urjäädnik tulevat rännet müüvad noore hobuse ära. Tahtlik naeratada oma tuluametnik on. Nüüd on igatepidi neid ametnikke ja aga siis jälle isa läks ju välisseal seal kõmmus ligidal üks vana kooli õpetaja Martin Leo oli. Mina käisin ka seal eesti keelt, õpetad seal oinas raha maksis selle isa maksis selle ära, jobule sai priid. See oli ka eelmisel sajandil juba, eks ole. See oli eelmisel sajandil ja 1880 millegiga, eks ole. Ka ikka ikka. Mina olen sündinud 1885 ja siis jälle esimest korda käisin Tallinnas juba 1894 isaga. Iso tegi mul suured suured karvana pastlad joogiline Polli Lello ja siis jälle ma lõin taganud ja ja läksime koitu edaspoolt sealt Estonia juurest läbi, igalt poolt võiks käia nendel toi talianalam, vennagi. Selle kõrtsu viisime selle pulli kännu ja sealt maksete, kes sel ajal oli Venemaal ka nii palju raha, et 45 rubla maksis pulliga maksete kõik kullas välja. Jah, olid rikkad ajad. Jah, olid rikkad ajad, läksid vaesemaks, asi. Ja teie olete siis teie sündisite siis kui oli veel elus, Lydia Koidula, Karl Marx ja Friedrich Engels vä? Tähendab teie olete siis sündinud siis, kui olid elus Lydia Koidula Carl Robert Jakobson ja Karl Marx. Jah, oli küll niisugune asi üldse. Ma ei tea täpselt, kuidas, kuidas nad olid, millel on surnud Koidulast, ma tean, aga teisi ma ei tea. Pärast saab väljadega. Vot, mis parooli nimi oli, kus ta mehel oli saanud ja ütled, kulges embercat. Mena jõua täitsa õigluse kohaselt vastu võtta, mitte et me oleme nii vaeseks jäänud, ma ütleksin, et arvuline prouad mingisugust vastu võtmas ei ole. Ma palun tooge mõrsja kaaslik mu kätte, korra ma kirjutan sealt maha, mis mul tarvis on ja kui te nii lahked olete, siis andke mulle. No mulle saadeti abikaasal saadeti üks politseinik kuldkett, see oli mul ikkagi abiks, et kuid millalgi mul häda juhtub, et siis politsei oli abiks ka. Aga noh, õnneks ei juhtunud midagi. Ma sain hakkama nendega kõigega. Jaa. Jaa. Ja. Mis aastal see tütre lugu oli? Korras, mis aastal see oli, see? Aažide kirjutamine. See oli 122. Kes need olidki? Parun Butbergi. Maalased. Vaata, see on tume siiamaale. Sellepärast jälle üks asi oli sedagi, nemad tulid pärast ja ta ütles, et see ja see ja selle vana jälle külanõu juurde välja ja sõit läks, läks metsa. Aga nüüd just selsamal päeval läksid. See on nende teed mööda, tulid lennuheinakuhja juure välja, mõtlesid tee kuskil vehib, aga nüüd oli neli meest olema ka siis oli neid kõigest kolm, et üks oli kadunud juba teised, tähendab, et üks oli kuskil läks ennem kuskilt kõrvalt rääkisid, et jäliteedi olema. Tõnis järgia võis olla külgadieri koligeutrama, müts leiti pärast seda Pärnu jõe pealt nurga ääres kõlvatkan ära uppunud, aga ta on kadunud siiamaale. Ja siis need olid aidanud. Et vaat kus Vegodomeestlevad jälle vuta, kellelt võeti raha kaelalt või igatahes rendiraha kõldkontrey puhtaks. Õlle palus vana Butberkese, jätke mind elusalt, mõtle rahaga, ei meiega, võtsime ta elu ja võtsime rahaga. See sõnad vaid kahte, et kuule, et nüüd lugu on niisugune jälle me ei saa siit enam edasi ja jälle hobune on nii väsinud, et see vii meid enam kuskile. Viige meetrid àra, me maksame välja. Aga noh, minu vend ja ja see jaan Yammeri seal Vigaldaks peksa sai. Jälle ütlesid jälle niimoodi, et me oleme kõik märgitud mehed puhtaks, et me ei tohi hobust anda. Et aga me saadame täitsa hobuse, oodake üks, kõige rohkem tund aega kogunes viljale. Noh, oleks nüüd sedasi olnud, et aga see sai nii salajane, et need ei tohtinud üles, on tõesti, et kui neid jälle Aga noh, tema, nendel need on nüüd sovhoos või kolhoos ka, et ta ikka Butleri tapja nime all. Küllap nad ikka vappade vägevad mehed olidki selle töö ära teinud. Ja seal koolimajas oli seal ma olen ju. Siniseks, kui mul oli noori. Viimati asutasid õlule see näitlejate trupiga, käisime siis ikka ka Märjamaal ja aimres ja vald ja. Ja Tallinnas oli taime parukaid. Ants Lauter oli, mul ju töötab ja sellepärast oli mul Estonias käia ja seal vildime Igase poole, käisime seal nende proovidel peaproovidel ja käsi ja nägin ja ja seal õpetati menter Reneerimaseks. Vot mul ei tule neid meeleselle grammeeriaga. Jälle MTÜ käis Tallinnas oli see Uudel vana Estonia näitleja, see oli meil Sigremeeriaks. Jälle 63 näidendit jah, ja üks 200 korda olenditel küüne peal neile ettekannud ja. Ja siis põrunud aru õnnistus ja ja Temubliseeritud, perekonna isa ja seda mängisime, pöörduks praegu lahkuma. Rumal rahvas oli nii vaimustatud sellest, et muudkui lagin, oli üks lugu. Selge, parem oleks muidugi seda saadet televisioonis teha ja kaadrisse teie selja taha panna sugupuu kohe siis oleks siis raske seletada seda. Ja kuidas mina sõnu sattudel Vigalasse, see oli ju teisel päeval kohe, et mul oli üks tuttav, kaks tuttavat meest oli seal jällegi, keda ei saadud Velisel kätte. See võeti kaks venda pandiks. Ja siis see andis ennast kätte ja tema peksja läks Vigalasse. Nüüd siis jälle nemad tahtsid ka minna vaatama, et mis seal siis tehakse. Aga nüüd ands Columbus, sellel oli surmanuhtlus ja sellel võtta lego need parunid taevasse taevasse keelanud tõesti, et las taevasse minna, inimesed üks lugu ja selleks oli tarvis, oli vene usku ja oli Veliste preester tarvis, et jumala armu anda. Ja noh, siis see käis seal minu isa juures, tutade tahtis minna ja. Ja siis ma läksin Vegalakse ja vaatasin seda asja seal, kuidas see oli, kõik oli nii, et ta läks oma oma tahtmisega oma ihu, mõtlen. Aga ma tahtsin seda küsida, et, et kuidas sellest aru saada, et Bernhard Laipmani ütles, et mind pole surmamõistetud, aga või Vigala rahvas ma ikkagi läheduses surma, kuidas seda mõista? Ja sellepärast me seal meedia ei saanud keegi täks, aga mitte midagi. Olime kõik õiged mehed ja ei puutunud keegi. Üks korral alles hiljem tuli minule tuli kutse. Et kohtuuurijal juura tulla mõisa põletamise ahjus ja selle peal oli, oli Jaan Hansu poeg Lemberg ja mina ütleksin jälle, et vaata, see pole minu nimi sugugi ühtegi, läksin vallavanema, selle korraks oli veel lihtsalt vala Ants Lauteri näitleja ja see oli mulle väga tuttav mees. Ja minuni oli paaži, jõuan. Antonovit ei andmetega on asuvad vaid oli, juba on vaat vene usku ristitud sellepärast Jäne nimi ja et siis pange see kutse, andke, kus tahad ja nad tahtsid minema, et ei olegi nii suurt meest, välisollakse üleüldse sellenimelist ja olidki mul sellega oli läbi. Kuidas revolutsioon siin ikkagi algas siin Läänemaal ja ja mis, ütleme mikspärast teie sellest revolutsioonist osa võtsid? No vaata, see oli ta ikka nüüd sellepärast, et kui üleüldse Venemaal oli juba see asi, läks sõit, aga see kõik. Ta ei olnud füüsiva, hakkasid venelased, hakkasid pead tõstma ja see kandub siiamaale ka. Pilt oli kõige rohkem käijad parunitest lahti saada. See oli pea. Ja nüüd sellepärast noored mehed käisid kõlk. Paulus juures õppisime, laulusid. Oligi Paulus oli seal eestvedaja ja nüüd läksid Tartusse, sai saadikud Tartusse saata. Aga seal see asi, Jelena tõesti hästi, aga meie saadikud tulid, Alo tuli Tallinna. Ja värinas tehti nii, kõne kutsus ikka korjet, siis pole mitte midagi muud kui mõõsadel valu anda kohe. Ja sellepärast Velisel hakkaks. Kõige teada hakkas seepeale, et meil oli nii, kõne, oli see kooliõpetaja Paulus. Tema oli väga kange kõnemees ja täis väljapoolt käis ka, ma mäletan veel. See muidugi niimoodi läks, et sealt jälle ennem sõita lööks ja inimesi palju surmas oli, aga nuh jälle. See oli, kui siis Besobraasoftoli seal karistussalgaga ja valgus metsakimbud pialisse valla meete. Jälle tuli muidugi palun oli, seal ei kohtunud ja Inreko pesu praasufena käin. Besobraasub vaataks muidugi seda, kuna seal peal oli märgitud kellelegi, kel surmanuhtlus ja kellel rasked peksa tulid, mitmeloited, surmanuhtlus oli. Ja siis oli üks jaan ellikofoli jaan ellikovliga mõisa metsas käinud ja ka muud mitte kedagi ei olnud. Nüüd jälle, et ei saagi peks, aga vana pedobraasovhooliselt vanaema triaadi peal ja ütleb ka, et no žiotackenennoskud, Braavik suts võt. No andke, tuleb aeg-ajalt ikka püksid maha ja ma 20 kerakas tõmmati ära ka jumalamuidu. Mis te arvate, kas on veel mõni 1905. aasta revolutsiooni tegijatest-Läänemaal elus veel peale teie? Aga minul juuruse need kodu-uurijad küll käinud, aga oli küll paras oli, aga see suri ära. Nii et teie olete siis nagu üksi. No kuidas nüüd järgmised põlved siis võtavad ka järgmised põlved. No oli nüüd ka, et nii palju ikka on tehtud, et Velise vallamaja lasksid ära laguneda, maha variseda, seal oli kõige tähtsam, puht oli ka ikka see vallamäega, neid sinna viidi kivi. Jah, seda küll jah. Ja oligi niisugune asi, et selle Karl Marxi pärast ma olen ise põlvili saanud olla. Neid oli jälle koolis seal ja mina. Jaan Kärner oli suur poiss, kaheksateistaastane mees ja tema oli selle kuskilt kätte saanud ja andeks, minule ka ja ükskord jälle mina juba tunni aega selles saloni hakkasin vahtima seda laua kahtlaselt natuke seda Engels'i ja Marxi õpetaja nägi Nikolai maks rooli. Laulusin seal puhtaks ja ma ütlen ja mina olen nende pärast olin ka laps ja ma pidin olema nende pärast põlvili nurkas. Kui vana te siis olite kude, revolutsioone tegid? 21 aastane mees on juba päris nii teadjamees. Kasik, aga muidugi sea juba need laulud, kalknesime, õppisime, revolutsioonilised laulud. Need on mul nii katkanilised, need enam pole kõike ühtini meeles. Aga ma võin katsuda praegu. No andeks lauldud. Ja selle lauluga läksite regedega siis ühest mõisast teise ja. VEEL melay tainkmeid mõiseks ma sugugi ehtina valdu mõisad jõudsid, käisin sellepärast, et seal ei olnud selle pooldajate üleüldse neid põletatakse. Et parem on, kui saame parunite lahti, teistmoodi. Ja valguse läheksime ka sellepärast, et tirid sõja ristub olema, seal ühtegi padrunit kodu ei olnud. Ja läksime 30 mehega siis sealt sõjariistu Toomana. Noh, jal, mina mõisa sotsioon, Metlid, nooriendid, mehi, kuhu asjatüki pandi sidesse. Et kedagi vaenlasi peale ei tule. No ega me muld teadma, rikkusime telefon ära ja aga siis ei olnudki midagi muud kui mõisast lõid aknast löögid välja juba põlema pistetud ja meeneid kuus, seitse tükki. Valvasime meestel oli teiste poolt, kes juhid olid, oli kastet. Et keegi ei tohiks midagi varastada ja need olid sealt mitmed Johanna tulid niisugust palju oma inimesi, kalkini puru tuli juurde, mis ei olnud organiseeritud inimesed ühte ja need tahtsid varastada ja me ei lasknud ligivolinikuks oli üks maailma suur kuhi riideid ja kõlkini mõisa mõisa Asva seal sulikus kalt maha. Ja kui valgemaks läks, sellepärast, siis näe, tuline kaasad valvest ära ja mis nad seal tegid, sellepärast taht Kainte nägusid nõelata. Muidugi, meie olime kõik küll seal mõisarahvale tundmatu mehed olime. Aga siiski noh, mõnikord ikka ära tulnud. Pühal tuli ree peal, tõusis püsti ja ütles, et Vigala mehed, mina lähen rehkli surmalõvid, et. Paruness ta hakkas nagu siin jutt veereb, ma pean jah, ta oli rendises vastu võtnud seal 30000 kuldrubla kese, see Potberk, see oli see suur eestimaa Vainingud veamist pidanud seda linna viivaja omingu ja üks mees läind sinna, Parun tahab Parun, kui jutule saad, siis on, et valid ja kaupa tegema pidi kooritud meelikke ka olema juba targem mees ja Butvastiitjat. Ei, mul täna ei ole aega, et ma täna tahan välja sõita. No aga see oli see salakuulajal, teised ootasid metsavahi ees, läks sealt minema, ütles, et neid tuleb valmis olla. Et varsti tuleb seal teine bioloogid metsa vahel sealt üks kilomeeter maad, seal see tee teeb nihukse käänaku seal selle käänaku peal seal passinud nagu putru tulnusest, selle pitsa hobuselassid kohe maha võtta vana sellele Kudre lastitsiit lõbust laadi ja toapoissmees seal Butberi kõrbes õis selle kohe surma surnud ja but park oli haavata saanud siis Kutser oli Jes pukist maha kukkunud, putru oli titt lõuast läbi lasknud kutserdeinud ees surnuks, olid talumehed, kes siis vallale jäi välja tulemata, seda arvasid, et Velise Nurtu meestega väga nende vahekord teravolija. Ja et need tütises läbi tegi ka Butbergil revolvriga Eegaaga, Pariidendi üteld. Võta mu raha ja kõik ära, aga jätke mulle elusesse. Terve su elu just tahamegi ja nii üks heerutanute vanamehele ka kohe piraat araabia raha, need said niikuinii kätt. Sõitsid Venemaa ja jäi ülesse tulemata, iga valla meeskodanik maksis kolm rubla ka veel, et mõni kannab ülesse. Ei tuld. But päri kohta Janadest eliia selle laulu ka võhmasse maeti, ta kisub veel üles sealt ja tervati ära. Sa pead ikka suur vihale meiega veono. Ainult kivise pinna pealt ei kasvanud, eks seal oli ikka selle oma muld kogunenud juba. Aga kuidas laul? Kui põrgu vai Jaaguratoone põrgu varsilbalava oli hooletu maal, tulin oma Janabeda norskama. Keskkoolis ta sinnandail ja nii küüdisku raad vehaselt koerdabastamena see suur paarumboot, märg Baltima, suur parun, pood. Siis Kuurad vee haselt Talva aasta, vaat siin Me seen ei tarvita siis mu me meel sai nukraks. Veega laagron, kündi nõuded, kohutavad lood. Vigala talu peremees, kes oli kõrge koolitud saia ära suur madu sai ära Soormatu peale kaebas kohtu sihukest jama veha mees, kel sel Estonial süda täis, teine paleest aru sai ja äraseleda. Ja äraseleda. Tunnistaja toodiga, kes tunnistas iva. Me tunnistame vandega, et laip Manni ilma süüta on, ta pole mõisas käind. Ta saab olema igas ka ei, ei, selle eest aga ooli toodwadeeldi temale kees riigi asjus ei eksinud, saab surma, läheb IRA, toode on selleks valmis, ta seal, eks valmista. Siis tuli õpetaja purss ja ütles täna lehe udule elab Chagendidaa püha sakramendi ka veel elus, viimid kord veel elus viimist. Kord täna vastas kindla häälega, ei seda taha maha. Kui söögita, pean surema, küll jumal, andega, annab Molgaid menobatoosi päik meno paatori veelgi, nii et andkem tuld ja paugud kõla. Tagookus ma Haagommulyyaiteedingerootuste.