Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves annetab tänavu iseseisvuspäeva puhul Eesti riigi teenetemärgi 97-le inimesele. Sotsioloog Andrus Saar. Vare sõnul pannakse pidur autasude devalveerimise läp. Presidendi enda hinnangul antakse autasusid mitte kategooriate, vaid tubliduse järgi. Kuigi kooli ja gümnaasiumiseadus näeb ette põhikool gümnaasiumist lahutada, jääb valitsusele võimalus teha koolidele erandeid. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul peab gümnaasiumi kasuks otsustaja olema võimeline kõrgkoolis edasi õppima. Baltimaade kultuuriprogramm toetab kultuurikoostööd ja loovisikute liikuvust Põhjala ja Balti riikides. Maakohus mõistis Eduard Pavletšenkoja, Vladimir Muravjova vangimehed haikse Tallinnas jõe tänava korteris suures koguses lõhkeainet välismaalt. Läti parlamendis kestab arutelu umbusaldusavalduse üle peaminister Ivars Admanise suhtes. Kõrgõstan suleb Moskva korraldusel USA õhuväebaasi kasutatakse USA ja NATO operatsioonide toetamiseks Afganistanis müümast. Homme õhtupoole võib Eesti saartel veidi lund sadada. Homme puhub Eestis lõuna ja kagutuul ja külma on kaks kuni kaheksa kraadi. President Toomas Hendrik Ilves annetab tänavu iseseisvuspäeva puhul Eesti riigi teenetemärgi 97-le inimesele. Varem on nimekirjad hoopis pikemad olnud. Presidendi enda saatesõnad. No mina arvan, et varem on natuke palju neid antud, no nüüd ma tulin sellele palvele vastu, ma isegi mäletan, et läinud aasta oli küsitlus ja vadja üle 75 protsendi inimestest arvasid. Tahan umbes sobiv number mis ikka jõutud, palju saad kritiseerida, vähendad, kritiseerida, kellegi tähelepanu pöörasid, vaatasin, et on väga vähe ametnike riiul liikmeid sel aastal meie ei tee seda kategooriate kaupa. Me teeme tubliduse järgi. Küsis Jüri Nikolajev. Sotsioloog Andrus Saare sõnul näitab tänavune nimekiri, et pannakse pidur peale autasude devalveerimisega. Mis puudutab autostatutest tuuri, siis ma ei puuduta neid autasusid, mis on tingitud diplomaatiliselt teetiketist ja protokollidest ja nii edasi. Minu meelest meeldiv on see, et päris suur Praegu kultuurivahendajarollile päris palju pööratakse tähelepanu ka hariduselu edendamisele, kohaliku elu ja kodanikuühiskonna edendamisele. Omamoodi maa sool on saanud küllalt tähtsaks veel, mis on väga meeldiv on see, et niinimetatud päris tavalised inimesed on tõstetud etteotsa sellega, et on pööratud tähelepanu laste hoolekandjatele, puuetega inimestega tegelevatele. Muidugi üllatav on see, et selles seltskonnas ei ole sisuliselt mitte ühtegi poliitikut. Et nüüd poliitikuid ära ei märgita, eks ole siis tänapäevane märk ja, ja loomulikult olukorras, kus Eesti on majanduse sotsiaalelu praegu kriisiseisundis võib-olla natuke kohatu oleks neid ka tänada selle eest. Ma arvan, et niisugune hoiak on võib-olla pisut ikkagi äärmuslik. Et ei ole poliitikuid, on tegelikult see, et poliitikud ei ole väga hea. Veel on muidugi see, et, et sportlasi peetakse meeles eelkõige kergkantorit tavalisega võrreldes, mulle tundub, et on vähem tähelepanu pööratud seekord teatud intelligentsi kategooriatele, näiteks ühtegi kirjanikku, egole, ettevõtteid on neli Eesti arengu kontekstis. Ettevõtjad vajaksid märksa suuremat tähelepanu. Olulisem järeldus on ikkagi see, et see nimekiri näitab selgelt seda, et toetatakse neid inimesi. Taandavad kohaliku turu, kes püüavad siis integreerida ühiskonda ja selle lühikese nimekirja läbi tahetakse anda autasudele ka oma väärikas maine. Ja me läheme nüüd Lätimaale. Läti parlament peab erakorralist istungit, et arutada umbusaldusavaldust peaminister Ivar koormanise suhtes. Arutelu on jälginud rahvusringhäälingu korrespondent Ragnar Kond, kes on nüüd telefonil, kus ma alles arutelu on jõudnud. Arutelu on siin Läti seimi hoones kestnud alates kella kahest, sõnavõtt on olnud väga palju ja, ja kui, kui ma vaatasin seda sõnavõtjate eelinfot, siis umbes neli-viis inimest on veel, rääkimata, nende hulgas ka peaminister Ivars, Goodmani sise. Hääletamine peaks tulema siis alles pärast seda. Arvamusi on olnud seinast seina, eks Lätis on probleeme palju ja, ja täna on kritiseeritud praktiliselt kõiki valdkondi ja kõiki ministreid. Kuid politoloogid ja, ja ka siin seimis paljud saadikud prognoosivad, et tänase umbusaldusavaldus siiski läbi ei lähe ja peaminister Ivars Goodmani jätkab. Küsimus on, kui kaua, sest et president Valdis Zatlersi on ju esitanud seimile ultimaatumi, et kui teatud parandusettepanekuid vastu ei võeta, siis ta kuulutab kevadel välja erakorralised valimised. Õigemini siis rahvahääletuse, et erakorralisi valimisi ellu kutsuda. Kuidas täpselt läheb, eks paistab, aga koalitsioonipoliitikud, niipalju kui nendega siin seimi hoone sulam saanutena rääkida arvavad, et mõttekas oleks koalitsioonil laiendada. Et see tooks valitsusse uut jõudu. Peaminister Goodmani pole ka selle vastu, küsimus on lihtsalt, kellega laiendada, sest et Läti parteidega need, kes võiksid veel lisaks praegustele valitsusse kuuluda ilmselt ei lepita kokku, nad pole nõus praeguse valitsusega jätkama. Clinton kaasata siis ka vene parteisid. Teatavasti on vene parteid Lätis praegu väga populaarsed. Üksmeele keskus juhib kõiki sotsioloogilisi küsitlusi ja neil on Parlamendis viiendik kohtadest, nii et üks võimalus on, on minna edasi koos selle parteiga. Aga mismoodi täpselt? Ilmselt täna selgub? Nii et ikkagi üks valitsuserakondadest, kes alguses arvas, et ta võib ka võib ka vastuhääleta või lahkuda valitsusest, ikkagi on siis peaministri selja taga. Praegu tundub küll jah, aga nagu ma ütlesin, hääletamine on veel ees. Selge jääme siis ka seda hääletamist ootama, aitäh Ragnar Kond. Ja tagasi Eestisse räägime haridusest. Haridusminister Tõnis Lukas selgitas täna uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kaasnevaid muudatusi. Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Haridus. Meister Tõnis Lukas rõhutas täna, et gümnaasiumilõpetaja peab olema võimeline edasi õppima. Ta ei ole valmis tööjõuturule sisenema kooli pidamise eelduseks lapsed, kuid gümnaasiumisse jõudjate arv väheneb iga aastaga. Tänavu gümnaasiumis klassikomplekte kokku 484 aastaks 2012 jääb neid järele 331 ja õpilasi on siis ligi 30 protsenti vähem. Ma ütlen, eesmärgiks ei ole, koolide kinnimaakoole suletakse õpilaste vähesuse tõttu niikuinii, meie asi on teha seda, arvan see selleks juba eelmisel aastal alustatud rahastamismudel doosid tegelikult teatud suurusega põhiüheksakümmend kuni 100 õpilast, noh, ütleme siis tinglikult 10 õpilast vähem klassis toimub põhikoolis, mille riik maksab juurde selleks et see saaks säilitada oma taset ka siis, kui õpilaste arv pisut kõik eesmärk on tugev põhikoolide võrk üle Eesti. 230-st gümnaasiumiosaga koolist üle Eesti on üle kahe paralleeli igal klassi tasemel 139. koolis 14 kooli on gümnaasiumiosas alla 10 õpilasega klassis. Minister Lukas selgitab uue seadusega kaasnevaid muudatusi. Sellest hetkest, kui põhikool ja gümnaasium on lahutatud, esimese klassi sisseastumiskatsediood selle teadmise järgi suunatakse õpilased kodulähedasse kooli. Kui on kallakuga gümnaasiumi reaalkool, siis on selge, selline õppe sisse tuleb, selle eel on mõtet juba nii-öelda teha, mingi õpilane peab saama huvihariduse võimalusi vähendab huvikooli võib edaspidi ühendada üldhariduskoolid. Kui vald suudab Põhikool pidada, siis sellisel juhul ei peale tulevikus Ena teisele omavalitsusele tasaarvelduse korras rahalist ülekannet tegema. Muuseumidesse tulevad sisseastumisnõuded üleriigilised aga kõigil gümnaasiumidele on võimalik teha ka spetsiifilisele. See puhas gümnaasium, millest me räägime, peaks olema kolme või rohkema paralleeli. Uus seadus võimaldab aga ühendada gümnaasiumi ja kutsekooliharidusministeeriumi kutsehariduse asekantsler Katri Raik selgitab, mida see õpilasele tähendab. Kõik õpivad esimesest üheksa klassi, siis on kõik võrdses positsioonis valima, kas ta läheb siis edasi gümnaasiumisse või näiteks kutseõppekeskuses, et on üks haridustase põhikooli järel, et me peame ka vaatama, kuidas kutseõppeasutustes oleks kvaliteetsem selgepiirilised üldharidusosa teha, siis väga headele tulemustele riigieksamid ja näiteks minna ülikooli. Edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Kai Vare. Venemaa võimaldab USAl oma territooriumi kaudu afganistani varustus toimetada, teatas Venemaa asevälisminister Grigori Karasin täna ajakirjanikele. Kõrgõzstani valitsus saatis täna parlamendile eelnõu Kõrgõstanis asuva USA õhuväebaasi sulgemiseks. Seda baasi kasutatakse USAga NATO operatsioonide toetamiseks Afghanistanis. President Tambet Bakijev teatas baasi sulgemise kavatsusest eile Moskvas pärast seda, kui Venemaa oli heaks kiitnud kahe miljardi dollari suuruse abipaketi Kõrgõstanil. Pentagoni esindaja sõnul loodetakse siiski vastastikku kasulikule kokkuleppele jõuda. Analüütikutele arvates alustas Venemaa riskantset poliitilist mängu, kui käskis oma liitlasel Kõrgõstanil paasi kinni panna. Nende arvates võib see rikkuda Moskva püüdlusi parandada president George Bushi ajal pingestunud suhteid USAga, aga mõne vaatleja hinnangul tahab aga Moskva suurendada oma mõjuvõimupiirkonnas. President Dmitri Medvedjev on juba öelnud, et Venemaal, Hiinal ja nende gaasia liitlastel peaks olema afganistani asjus suurem sõnaõigus. Hamasi politseinikud on ära võtnud ÜRO abisaadetisi osas. ÜRO esindaja teatel nõuti eile abi üleandmist Hamasi juhitavale ministeeriumile. Pärast abitöötajate keeldumist korraldati reide, viidi minema tuhandeid Palestiina põgenikele mõeldud tekke ja toidupakke. Hamas eitab, et islamiliikumisega esindajad oleksid ÜRO hoonetes midagi konfiskeerinud. Samas tunnistas Hamasi sotsiaalminister, et ÜROga käib vaidlus abi jagamise üle. Ministri sõnul toetab ÜRO kohalikke rühmitusi, kes on seotud Hamasi vastastega. Euroopa Parlamendi saadikud kutsuvad liikmesriike tegema koostööd USA valitsusega, kui viimane peaks paluma abi Guantanamo vangide vastuvõtmisel. Saadikud tervitavad president Barack Obama otsust sulgeda Guantanamo vangilaager ning nendivad, et kõige suuremat vastutust vangide tuleviku eest kannavad siiski ja Ameerika Ühendriigid. Taarja põllumehed blokeerisid peamise piiriületuspunkti Rumeenia piiril. Põllumehed nõuavad, et valitsus lõpetaks odavate põllumajandustoodete sisseveo ning toetaks oma riigi põllupidaja vaid valitsuselt nõutakse miinimumhinna kehtestamist piima kokkuostule ning odava piimapulbri sisseostmise lõpetamist. Samuti nõutakse nii eelmise kui ka käesoleva aasta loomatoetuste viivitamatut väljamaksmist. Ja uuesti Eestist. Eesti Draamateatris peeti täna konverentsi, millega avati uus Põhja- ja Baltimaade kultuuriprogramm. Uku toom käis kuulamas. Põhjamaade kultuuriprogrammi või isegi kultuuri mobiilsusprogrammi eesmärk on toetada loovisikute liikuvust ning soodustada kultuuri koostööd. Põhja- ja Balti riikides hõlmab ta kultuurikoostöövõrgustikke toetusi, loovisikute reisitoetusi ning loome resident uuride toetusi. Huvi uue programmi vastu paistis olema suur, sest tänasel avakonverentsil, kus räägiti noh ja keda ja mis tingimustel toetatakse, oli rahvast palju. Eestis meerib programmi Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus. Osa kultuurinõunikult teha ainult küsisin konverentsijärgses üldises arutelu elus, millised on programmi finantsilised raamid. Käesoleva aasta rahasumma on kusagil pisut üle 20 miljoni Eesti krooni, aga see loomulikult ei ole nüüd praegu siin ainult Eesti peale ei ole ka Läti Leedu peale, vaid kogu programmis osalevate riikide toetuste. Kuigi kuigi nagu siin öeldud, võrdset jaotust ei tehta, et kui kõik jaatrogrammitunud ühest nurgast läheb ka Mingi hetk sellega ekspertgrupid moodustatakse tegija, on see nende pädevuses juba otsustada, millises ulatuses ja kuhu ja kellele. Millised on loovisikute arvamused Eero Spriit, mida meil nimetatud valdkondadest kõige enam soodustada tuleks? No ma arvan, et kõigis kolmes valdkonnas annab päris palju ära teha, aga kindlasti kõige laiahaardelisem, nüüd on ikkagi nende võrgustiku loomine ja mitmema kunstis loovisikute ühistöö ja suuremad projektid, mis kestaksid ikkagi kuni kolmeaastane. Ma usun, et need on nad siis seminarid või annad festivalil Nõmme toa või täiesti uut kaasaegset kunstialade sünteesimisel või midagi sellist uut. Igal juhul ma usun, et sellised suuremad saavutavad ka laiema kõlapinna ja annavad ka tegijad. Ei ole palju aega möödas, kui meil murti piike teemadel, kas kunstiinimesed peavad mööda maailma ringi reisimiseks ka toetust saama, siin on see eraldi välja toodud. Signe Kivi on rahul. Mul on just nimelt hea meel, et sina öeldakse häbi tundmata välja, et üks suur osa just nimelt visuaalkultuuritoetustes ongi reisimine. See on tõepoolest see, mida võib-olla poliitika ja ärimaailmas on raske uskuda ja mõista. Aga need inimesed, kes tegutsevad muusikaga tantsuteatri kaunite kunstide videoseis ja, ja piirimail ja neid alasid on veel rohkem vahetu kogemus, vahetu nägemine, loovisikul on midagi, mida mõnikord ei saa õpetada loengus ja see programm annab täiesti avaliku läbipaistva võimaluse niisuguseks enesetäiendamiseks. Esimesed taotlusvoorud avanevad juba neil päevil. Täna tegi avaliku pöördumise tuntud kunstnik lemming Nagel, kes teatas oma näitusetegevuse lõpetamisest sest tema sõnul on Eesti riigile temasuguseid vaja surnu või elavana ainult siis, kui korraldatakse esindusnäitusi Pariisis, Berliinis ja mujal. Kultuuriministeerium avalikult vastanud kultuuriministeerium jagab toetusi kunstiasutustele kunstnike tegevust, esiknäitusi toetatakse loovisiku ja loomeliitude seaduse alusel ja Kultuurkapitali kaudu. Pingelises eelarvesituatsioonis peab leidma võimalusi kunstide toetamiseks. Töötab kultuuriministeerium praegu välja kontseptsiooni nõndanimetatud protsendi põhimõtte ellurakendamiseks, mis arendaks keskkonna ja ruumi kunsti ja oleks seeläbi ka märkimisväärne riigipoolne toetusskeem kunstnik et suurendada nende tööhõivet. See põhimõte tähendab, et igalt riigieelarves ette nähtud investeeringut, mille eest ehitatakse avalikus kasutuses olev hoone, suunatakse protsent sinna hoonesse sobiva kunstiteose tellimiseks, öeldakse Kultuuriministeeriumi vastuses. Maakohus kuulutas täna kohtuotsuse meeste suhtes, kes lisaks röövimistele hoidsid Tallinna jõe tänava korteris suurt kogust lõhkeainet, jätkab Margitta otsmaa. Harju maakohus mõistis täna Eduard Pauljutšenkole üheksa aastase ning Vladimir biovile kuue ja poole aastase vangistuse. Meestelt mõistetakse tsiviilhagide katteks armsalt välja kokku 15000 eurot ja ligi pool miljonit krooni, lisaks peavad mõlemad maksma riigituludesse sundraha ja menetluskulud põhja. Ringkonnaprokurör Jüri Kasesalu esitatud süüdistuse kohaselt panid Pauljutšenkoya Muravjova 2007. aasta esimestel kuudel toime röövimisi, omastasid suures ulatuses võõrast, hoidsid suures koguses lõhkeainet ja valmistasid lõhkeseadeldise. Jüri Kasesalu kommenteerib tänast kohtuotsust nii. Kui võrrelda seda, et mille eest ma palusin süüdi mõista, milliste karistustega siis siin suurt erinevust ei ole, kui aga vaadata, millist tõenditele kohus tugines muidugi erinev hinnang meil kohtuga, kuidas hinnata oma süü tunnistamist ja ka siis teiste isikute tegevuse valgustamist koostööle asumist politseiga teistes kriminaalasjades, seda oleks võinud kohus, ma arvan, laiemalt arvestada ka seda nüüd ma hakkan kaaluma, kas mul on võimalus teise astme kohtu arvamust enda oma, aga nagu võrdseks saad öelda, et sealt korduvalt karistatud isikud, kes täielikult näiteks Porošenko eitas oma tegevust vääriks seda üheksaaastast karistust, seda ma ei oska jah, nagu arvab, ma arvan, just väärib. Et tõendid on ju piisavad, olemas? Tõendid on piisavad ja tegelikult ega karistuse määr ei tohigi sõltuda, üldjuhul ei sõltu, kas tõendid on või ei ole, sest kui tõendid on inimene süüdi, kui teil ei ole, siis ta mõistetakse õigeks. Et kindlasti tuleb apellatsioon Apellatsioonid tulevad kaitsjate poolt kohe kindlasti, no ma pean ka veel omakorda vaatama, kuidas kohus on tõlgendanud DNA ekspertiiside osas, kas oleks sealt ikka midagi saanud arvesse võtta, sest kohtunik vähemasti otsust selgitades väga lühidalt ütles, et tema ei saanud DNA ekspertiise üldse arvestada, mina arvan, osaliselt oleks nagu ka uutele nõuetele vastanud Kohtuotsuse tõlkimisaeg on kaks kuud ja enne ei saaga saabuda apellatsioonitähtaeg, kui süüdistatav ei ole temale arusaadavat otsust kätte saanud. Ringkonnakohtusse võib apellatsioonprokurör Kasesalu hinnangul jõuda sügiseks. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati on udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 16, rannikul kolm kuni üheksa kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ja õhtupoole võib saartel veidi lund sadada. Puhub valdavalt lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.