Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves annetab tänavu iseseisvuspäeva puhul Eesti riigi teenetemärgi 97-le inimesele. Sotsioloog Andrus Saare sõnul pannakse pidur autasude devalveerimisele. Presidendi enda hinnangul antakse autasusid mitte kategooriate, vaid tubliduse järgi. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette põhikool gümnaasiumist lahutada jääb valitsusele võimalus teha koolidele erandeid. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul saab gümnaasiumi kasuks otsustaja olema võimeline kõrgkoolis edasi õppima. Põhja- ja Baltimaade kultuuriprogramm toetab kultuuri koostööd ja loovisikute liikumist Põhjala ja Balti riikides. Läti parlamendis kukkus läbi peaminister Ivars koormanise umbusaldamine. Umbusaldamise poolt oli 40 ja vastu 51 saadikut ja ilmast. Õhtupoole võib Eesti saartel veidi lund sadada. Homme puhub Eestis lõuna ja kagutuul ja külma on kaks kuni kaheksa kraadi. President Toomas Hendrik Ilves annetab tänavu iseseisvuspäeva puhul Eesti riigi teenetemärgi 97-le inimesele. Parem on nimekirjad pikemad olnud. Presidendi enda kommentaar. No mina arvan, et varem on natuke palju neid antud, no nüüd ma tulin sellele palvele vastu, ma isegi mäletan, läinud aasta oli küsitlus ja vadja üle 75 protsendi inimestest arvasid, et sadan umbes sobiv number mis ikka jõutud, palju saad kritiseerida, tähendab, saad kritiseerida. Kellel on enim tähelepanu pöörasid, vaatasin, et on väga vähe ametnikke, riigikogu liikmeid, sel aastal me ei tee seda kategooriate kaupa. Me teeme tubliduse järgi. Küsis Jüri Nikolajev, sotsioloog Andrus Saare sõnul näitab tänavune nimekiri, et pannakse pidur peale autasude devalveerimisele. Päris suurt rõhku pannakse nagu kultuurivahendajarollile, päris palju pööratakse tähelepanu ka hariduselu edendamisele, kohaliku elu ja kodanikuühiskonna edendamisele veel, mis on väga meeldiv, on see, et niinimetatud tutud päris tavalised inimesed on tõstetud etteotsa sellega, et on pööratud tähelepanu laste hoolekandjatele, puuetega inimestega tegelevatele muidugi kõike. Üllatav on see, et selles seltskonnas ei ole sisuliselt mitte ühtegi poliitikut, et nüüd poliitikuid ära ei märgita, eks ole siis tänapäevane märk ja loomulikult olukorras, kus Eesti on majanduse ja sotsiaalelu praegu kriisiseisundis võib-olla natuke kohatu, oleks neid ka tänada selle eest. Aga ma arvan, et niisugune hoiak on võib-olla pisut ikkagi äärmuslik. Tavalisega võrreldes. Mulle tundub, et on vähem tähelepanu pööratud seekord teatud intelligentsi kategooriatele näiteks ühtegi kirjanikku ei ole. Ettevõtteid on neli Eesti arengu kontekstis. Ettevõtjad vajaksid märksa suuremat tähelepanu. Olulisem järeldus on ikkagi see, et see nimekiri näitab selgelt seda, et toetatakse neid inimesi, kes arendavad kohalikku, hõõru, kes püüavad siis integreerida ühiskonda ja selle lühikese nimekirja läbi tahetakse anda autasudele ka oma väärikas naine. Haridusminister Tõnis Lukas selgitas täna uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kaasnevaid muudatusi. Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Haridusminister Tõnis Lukas rõhutas täna, et gümnaasiumilõpetaja peab olema võimeline edasi õppima, ta ei ole valmis tööjõuturule sisenema. Kooli pidamise eelduseks on aga lapsed, kuid gümnaasiumisse jõudjate arv väheneb aastaga. Tänavu on gümnaasiumis klassikomplekte kokku 484 aastaks 2012, jäädne järele 331 ja õpilasi on siis ligi 30 protsenti vähem. Ma ütlen, eesmärgiks ei ole, koolide kinnimaakoole suletakse õpilaste vähesuse tõttu niikuinii, meie asi on teha seda, arvan see. Selleks juba eelmisel aastal alustatud rahastamismudel soosib tegelikult teatud suurusega põhi. Eesmärk on tugev põhikoolide võrk üle Eesti. 230-st gümnaasiumiosaga koolist üle Eesti on üle kahe paralleeli igal klassi tasemel 139. koolis 14 kooli on gümnaasiumiosas alla 10 õpilasega klassis. Minister Lukas selgitab uue seadusega kaasnevaid muudatusi. Sellest hetkest, kui põhikool ja gümnaasium on lahutatud, esimesse klassi sisseastumiskatsed ei ole, selle seaduse järgi suunatakse õpilased kodulähedasse kooli, kui on paraku ka gümnaasiumi noh peaaegu siis on selge, kui aine õppesissetulek selle eel on mõtet juba nii-öelda teha, mingi valik suudab põhikool pidada, siis sellisel juhul ei peale tulevikus Ena teisele omavalitsusele tasaarvelduse korras rahalist ülekannet. Tegevuskuludesse raadiumidesse tulevad sisseastumisnõuded üleriigilised. Aga kõigil gümnaasiumitel on võimalik teha ka, et siis see puhas gümnaasium, millest me räägime, peaks olema kolme või rohkema paralleeli. Uus seadus võimaldab aga ühendada gümnaasiumi ja kutsekooliharidusministeeriumi kutsehariduse asekantsler Katri Raik selgitab, mida see õpilasele tähendab. Kõik õpivad esimesest üheksa klassi, siis on kõik võrdses positsioonis valima, kas ta läheb siis edasi gümnaasiumisse või näiteks kutseõppekeskuses, et on üks haridustase põhikooli järel, et me peame ka vaatama, kuidas kutseõppeasutustes oleks kvaliteetsem selgepiirilised üldharidusosa teha, siis väga headele tulemustele riigieksamid ja näiteks minna ülikooli. Läti parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister Ivars koormannise suhtes. Umbusaldamise poolt oli 40 ja vastu 51 saadikut. Veidi enne hääletamist ennustas seda ka rahvusringhäälingu korrespondent Ragnar Kond. Arvamusi on olnud seinast seina, eks Lätis on probleeme palju ja, ja täna kritiseeritud praktiliselt kõiki valdkondi ja kõiki ministreid. Kuid politoloogid ja, ja ka siin seimis paljud saadikud prognoosivad, et peaminister Ivars gootmanis jätkab. Küsimus on tuua, sest et president Valdis Zatlersi on ju esitanud seimile ultimaatumi, et kui teatud parandusettepanekuid vastu ei võeta, siis ta kuulutab kevadel välja erakorralised valimised. Õigemini siis rahvahääletuse, et erakorralisi valimisi ellu kutsuda. Kuidas täpselt läheb, eks paistab, aga, ja koalitsioonipoliitikud niipalju kui nendega siin seimi hoones olev saanutena rääkida arvavad, et mõttekas oleks koalitsiooni laiendada. Et see tooks valitsusse uut jõudu. Peaminister Goodman neist pole ka selle vastu, küsimus on lihtsalt, kellega laiendada, sest et Läti parteidega on need, kes võiksid veel lisaks praegustele valitsusse kuuluda. Ilmselt ei lepita kokku, Nad pole nõus praeguse valitsusega jätkama. Üks variant on kaasata siis ka vene parteisid. Teatavasti on vene parteid siin Lätis praegu väga klaarsed. Üksmeele keskus juhib kõiki sotsioloogilisi küsitlusi ja neil on ka Parlamendis viiendik kohtadest, nii et üks võimalus on, on minna edasi koos selle parteiga. Aga mismoodi täpselt ilmselt täna selgub? Ja veel Eestist eesti draama töötress peeti täna konverentsi, millega avati uus Põhja- ja Baltimaade kultuuriprogramm. Uku toom käis kuulamas. Põhjamaade kultuuriprogrammi või isegi kultuuri mobiilsusprogrammi eesmärk on toetada loovisikute liikuvust ning soodustada kultuuri koostööd. Põhja- ja Balti riikides hõlmab ta kultuurikoostöövõrgustikke toetusi, loovisikutele, reisitoetusi ning loomeresidentuuri toetusi. Eestis koordineerib programmi Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eesti esindusesinduse kultuurinõunikult teha ainult küsisin konverentsijärgses üldises arutelu oma elus, millised on programmi finantsilised raamid. Käesoleva aasta rahasumma on kusagil pisut üle 20 miljoni Eesti krooni kogu programmis osalevate riikide toetuste summa. Nii ongi eksele ekspertgrupid, moodustatakse tegija, on see nende pädevuses juba otsustada? Millised on loovisikute arvamused Eero Spriit, mida meil nimetatud valdkondadest kõige enam soodustada tuleb? Kindlasti kõige laiahaardelisem ma tulin ikkagi võrgustiku loomine maakunstnik, ühistöö ja suuremad projektid, mis kestaksid kuni kolmeaastane. Igal juhul ma usun, et sellised suuremad sammuvad ka laiemat kõlategijad. Ei ole palju aega möödas, kui meil murti piike teemadel, kas kunstiinimesed peavad mööda maailma ringi reisimiseks ka toetust saama, siin on see eraldi välja toodud. Signe Kivi on rahul. Mul on just nimelt hea meel, et sina öeldakse häbi tundmata välja. Üks suur osa just nimelt visuaalkultuuritoetustest ongi reisimine. See on tõepoolest see, mida võib-olla poliitika ja ärimaailmas on raske oskane mõista. Aga need inimesed, kes tegutsevad muusikaga tantsuteatri, kaunite kunstide videoseis ja, ja piirimail ja neid alasid on veel rohkem vahetu kogemus, vahetu loovisikud on midagi, mida mõnikord ei saa õpetada loengus ja see programm annab täiesti avaliku läbipaistva võimaluse niisuguseks enesetäiendamiseks. Esimesed taotlusvoorud avanevad juba neil päevil. Veel on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati on udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 16, rannikul kolm kuni üheksa kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ja õhtupoole võib saartel veidi lund sadada. Puhub valdavalt lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Ja külma on homme kaks kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.