Kell on kaheksa, päevakaja räägib veel kord viienda veebruari päevasündmuste stuudios on Uku toom. Valitsuskoalitsioon jõudis kaheksa miljardi suuruse eelarve kärpe suhtes kokkuleppele. Nagu oligi oodata, on rahulolematuid palju. Eelarvekärbet Osana nõuab riik, et kohalikud omavalitsused saaksid laenu võtmiseks rahandusministeeriumi nõusoleku ning lisaks vähendatakse tulumaksu eraldamist omavalitsustele 675 miljoni krooni võrra. Tallinna botaanika ja see on renoveeritud loodusmaja hoone, kus alates sügisest saavad õpilased loodusest lisaks raamatutarkusele ka praktilisemaid teadmisi omandada. Jõhvis algab balletifestival. Kaitsepolitsei esitas kahtlustuse Narva abilinnapeale. Ilm on pilves, homme sajab lund, külma on öösel kuni 16 kraadi, homme päeval aga võib saartel isegi kraad plussi tõusta. Tänase päeva põhiuudis oli kahtlemata see, et valitsuskabinetis oli esmakordselt laval selle aasta riigieelarve kärbete kava, mille järgi vähendatakse kulutusi veidi üle kaheksa miljardi krooni ja kärbetest, räägib peaminister Andrus Ansip. Palgakulude pealt tuleks sel aastal tervikuna kokku hoida 10 protsenti siis on ettepanek vähendada keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvet ja see tähendab seda, et teine taotluste voor suure tõenäosusega vähemalt varem kavandatud mahus ei toimu ja rahastamist kuivas loota ainult need projektid, mis on seotud Euroopa Liidu vahendite kasutamisega ehk siis vee ja prügimajandusega taastamise projektid, kohalike omavalitsuste laenu võtmist. Valitsus tahab piirata teehoid. Siin on kütuseaktsiisi vähenemisest tulenevad kärped ja lisaks me sooviksime Tartu-Tallinn maanteel Mäo ümbersõidu ehitust rahastada Euroopa Liidu vahenditest. See tähendaks siis senistes arvestustes kärbet suurusjärgus 600 miljonit krooni hoiust. Põllumeeste top-up. See suurus on 500 miljonit krooni ja peole praegu ettepanek pida seda summat 100 miljoni krooni võrra. Muudatused on kavas ka haiguspäevade hüvitamise süsteemis. Ettepanek valitsuskabineti Iraan suurendada patsiendi omaosalust ühelt päevalt kolmele päevale ja anda tööandjatele kohustuse katta siis haigushüvitise maksmine viie päeva ulatuses. Nüüd pensionide esimesest sambast. Pikalt arutleti teise samba tuleviku üle. Köid teise samba makseid otsustati mitte peatada. Esimese samba osas otsustati valitsuskabinetile esitada ettepanek tõsta pensioneid alates esimesest aprillist viie protsendi võrra. See tähendab seda, et pensionid tõuseksid suurusjärgus 230 krooni ja põhimõtte ees, et me peame muutma ka senist pensionisüsteemi. Riigieelarve kärbete ühe osana piirab siis valitsus kohalike omavalitsuste kulusid ja laenu võtmise võimalusi ja sel teemal praegu pikemalt. Indrek Kiisler. Praegu on riigikogu menetluses seaduseelnõu, mis sunnib omavalitsusi enne laenu võtmist küsima selleks rahandusministeeriumi nõusolekut. Rahandusminister Ivari Padar avaldas lootust, et see saab ruttu seaduse kuju. Selge. Kohalike omavalitsuste kontekstis esimene number ei ole mitte see, mida tehakse valmis enne kohaliku omavalitsuse valimisaga. Tähtis on see, kuidas sellel aastal hakkaks rakendama kohalikus omavalitsuses Euroopa Liidu struktuurfondi vahendite, olgu need kas või veeprojektid. Rõhuasetus on seal selge, et kui rahandusministeerium annab aktsepti, seda krediiti saab võtta, siis see on lubatud. Kui me näeme, et tegemist on mitte läbi algotsusega, mille tagamaad on pigem sellised päevapoliitilised, siis selge, et me ei saa seda aktsepti anda. Lisaks soovib riik piirata ka omavalitsuste kulusid, eelkõige palgakulusid. Selleks vähendatakse omavalitsustele antava üksikisiku tulumaksu osa 675 miljoni krooni võrra, teatas peaminister Andrus Ansip. Ehk siis, kui praegu on kohalikele omavalitsustele minev tulumaks 11,93 protsenti kõikidest üksikisikute tuludest siis selleks, et see kärbe, milles me oleme kokku leppinud seitse protsenti pluss kolm protsenti, mis on juba valitsussektori valitsusel varuks pandud, aga seitsmest protsendist kärpest rääkima läbivalt jõuaks ka kohalikum omavalitsustele siis tuleb vähendada siis seda tulumaksu, kohalikule omavalitsusele minevat osa 0,83 protsendipunkti, ehk siis selleks osaks jääks 11,1 protsenti. Eesti suurim omavalitsus ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et riigi käitumine teeb omavalitsusi murelikuks. Siis, kui riigis on majandus õitseb ja on heaolukord, siis omavalitsusi nii-öelda pidulaua taha ei kutsuta. Nüüd, kui on majanduskriisis ja on vaja kokku hoida, nüüd kutsutakse, on omavalitsused, et et hoiame kõik kokku või koristame kõik laua ära. Valitsuse eesmärk on, et ka teie oma majas vähendaksid ametnike palku. No kuidas me kokkuhoiu hoiame, eks iga omavalitsus otsustab seda ise ja eks me otsustame ka ise seda oma majas. Tallinna botaanikaaias jõudsid lõpule loodusmaja renoveerimistööd ja sellest nüüd lähemalt Kai Vare. Kolmekorruselise puithoone renoveerimistööd on kestnud kolm aastat. Botaanikaaia keskkonnaharidusosakonna juhataja Siiri liiv on rõõmus, et nüüd on olemas loodusmaja, mida saab hakata kasutama õpilaste loodusharidustööks. On olemas selline linnuvaatlusruum, on olemas väike suur töötuba, on olemas köök, kus õpilased saaksid tundma õppida köögivilju, juurvilju, igapäevases elus vajalik kõike, kõike noh, jutumärkides taimseid tegevuses, et saada aru, et tegelikult ka inimene on üks osa loodusest ja kuidas sellega tuleks siis toimetada. On olemas lemmikloomatuba ette nähtud teisel korrusel, sinna võtate siis loomad vaid siin? Jah, asustame loomi. Paaril viimasel aastal on botaanikaaias Tallinna keskkonnaameti ja haridusameti toel välja töötatud programmi kooli õppekava toetuseks. Siiri liiv on aga murelik, et kuna programm kestab kogu päeva, ei ole õpetajatel tihti võimalik lapsi botaanikaaeda tuua. See sõltub peamiselt kooli juhtkonna otsustest. Sügisel septembris on kavas korraldada üks selline konverents, mis käsitleb keskkonnahariduskoolides ja see on suunatud siis just nimelt kooli administraatoritele, koolijuhtidele, õppealajuhatajatele. Et nad saaksid aru, et ikka ainult raamatutarkusest ei piisa, kui loodusest juttu tehakse. Nojah, me tahame siis tutvustada neid võimalusi ja võib-olla nad saavad tõepoolest aru, et seda ongi vaja õpilastele. Tallinna botaanikaaia loodusmaja avab õpilastele uksed alles sügisel, suur osa õppevahenditest on aga juba varutud, kinnitas Siiri Liiv. Saame välja panna meil praegu olemasolevat mikroskoop, hobid. Huvitav, isegi on tahvel, mis on ühendatud arvutiga, et kui näiteks õpilased käivad meie territooriumil ja kogu kaasa, mida mikroskoobi all vaadata, seda mikroskoobi all vaadatavat objekti saab siis arvuti vahendusel viia sellele tehniliselt täiustatud tahvlile, siis meil on olemas binoklid, fotoaparaadid, ka päris kena raamatukogu ja täna on meil praegu paigutatud kohtadesse, kus lihtsalt on buumi mujal. Aga nad on mõeldud loodusmaja tööks. Ilmselt ta siis lõppkokkuvõttes ikkagi teenib seda eesmärki, et tulevased ametnikud teevad targemaid otsuseid, mis puudutab kooselu loodusega. Kaitsepolitsei on esitanud Narva abilinnapeale Sophia Homjakovale kahtlustuse kolmes kuriteos, neist esimene puudutab mõjuvõimuga kauplemist, teine kahtlustus on seoses rahapesuga suures ulatuses ja kolmas on väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises. Kahtlustus puudutab Sofjomjako oma tegevust. Narva abilinnapea on aastatel 2006 kuni 2008. Kriminaalmenetlusega raames ei ole talle tõkendit kohaldatud ja tema vara ei ole kriminaalasja raames arestitud. Kriminaalasja alustati 2007. aasta suvel, siis viidi läbi ka läbiotsimised, Homjakova kabinetis aga sealtkandist. Palju positiivsemaid uudiseid jõhvis algab balletifestival ja sellest nüüd Ago Gaškov. Ja mis algas paar tundi tagasi balletifestivalil möödunud aastal, toodi siia kuulsaid vene tähti, tänavu näeb Eesti väga tuntud balletitantsijaid, kes, tõsi küll, on veetud oma karjääri Londonis. Nüüd on Age Oks ja Toomas Edur, aga on ka Maria Klenskaja ja on ka Kaie Kõrb jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamm. Balletifestival on vist ainus jõhvi kontserdimaja üritus, mis on lõhki müüdud, nagu vist isegi enam õlekõrs kukkuma suures saalis. Jah, tuleb tunnistada, et seitsmendaks veebruariks õhtuks, mil Age Oks ja Toomas Edur tantsivad, uinuvad kaunitarid koos Peterburi trupiorkestriga tõesti ei ole enam pileteid kaunis tihe on saal teistel õhtutel, kuigi meie maht tegelikkuses festivalil on seekord suurem. Meil on kokku kuus etendust, täna õhtul, lapsed, kes tegid otsa lahti, on tõesti tulnud siia üle Eesti, aga kemist sellisest väiksest Soome linnast, kus on vahva balletistuudio On hea meel. Ei saa salata, et piletid on nii hästi läinud ja huvi tulla sellele festivalile on, on suur. Innovale kaunitariga enam ei saa, see rong on läinud, aga Anvelt, balleti kaala, kus ka Age Oks ja Toomas Edur tantsivad, on surmatants Kaie Kõrbi, Viesturs Jansons ja Ruslan Stepanov iga ja on Vanemuise balletikoolitants läbi aegade näiteks, miks inimesed peaksid ilmtingimata tulema jõhvi kõike seda vaatama, mida ta võiks tule keset Eestit Tartusse, Viljandisse, miks just siia? Jah, vot äkki tulema siia, sest et Tartus ja Viljandis ei ole sellist balletifestivali, kus saab kokku nii balletis ja pärast publik kui ka kuulge tantsijad omavahel, ega tegelikkuses sellist kohtumispaika väga tihti ei ole, et Toomase turist ka ütles, et, et see on see koht, kus on nagu aega kokku saada, et sai vaata kogu aeg kella, kiirusta edasi, väidetel on hea meel siia tulla, sest ta tuleb tantsu jaoks, seda tuleb siia nende sõprade jaoks, kes ka tegelevad tantsuga ja kohtume kolleegidega. Balletifestival on tõenäoliselt selline üritus, mis if jääb ja juba tänavu sõlmitakse ostuleping järgmise ja ülejärgmise aasta festivalil. No tegelikult on nii, et järgmise aasta festival ehk 2010 toimuv festival märtsis siis see koostööleping on juba sõlmitud ja me ootame siia Riia rahvusooperit ja enda Eesti Rahvusooper Estoniat, siis sellel festivalil on sõlmimisel koostööleping aastaks 2011. Kui saate algul rääkisime eelarve kärbetest ja valitsusest, siis Aja jooksul ootasime, et kas kabinetiistung lõpeb selle aja jooksul ära, saaks mingeid uudiseid öelda kai kabinetiistung kestab nii, et mida seal täpselt edasi arutatakse ja kuidas see lõpeb. Sellest edaspidi aga praegu ilmateade, mis ütleb, et öösel on meil pilves selgimistega ilm, üksikutes kohtades ka kerge lumesajuga. Kohati on udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 12 kraadi, madalamates kohtades ka kuni 16 ning rannikul kaks kuni seitse kraadi. Hommikul alates saartest pilvkate tiheneb, hakkab sadama lund. Sadu levib päeva jooksul-Qaedal ja kirde suunas, saartel aga läheb üle lörtsiks. Kohati on udu, Eestis suureneb jäiteoht. Kagutuul tugevneb nelja kuni 10 meetrini sekundis, rannikul puhub ta kuni 12, saartel aga kuni 14 meetrit sekundis. Ja külma on homme üks kuni seitse kraadi, saartel null kuni pluss üks kraadi, mis ei olegi ju siis enam külm. Aga Päevakaja on lõppenud kuulmiseni.