Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva kaheksanda oktoobri. Teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Napid gripivaktsiinivarud on ajanud tülli perearstid, apteegid ja hulgimüüjad. Arstid kahtlustavad apteeke, hulgimüüjaid, kokkumängus. Mulgimüüjad ütlevad, et nemad ravimeid kinni ei hoia. Et mitmes Eesti piirkonnas on praegu olukord, kus ei ole saanud Perearst apteegi tellida, aga samal ajal apteegipinnal ta hakkab teine tervishoiuteenuse osutaja vaktsineerima, et see on ülimalt kahetsusväärne. Ööpäevaga lisandus Eestis 45 koroona positiivset kõige rohkem Ida-Virumaale. Valitsus ei lubanud tšarterreise Türki ja Egiptusesse. Egiptuses tehakse väga-väga vähe teste, selle pinnalt öelda, et mis seal see täpselt see nakkuskordaja on praktiliselt võimatu. Läti muudab uuest nädalast riiki sisenemise korda. Tänavuse Nobeli Nobeli kirjanduspreemia pälvis Ameerika luuletaja luisklik. See on tegelikult väga hästi, Ameerika luulest ei sobigi, tal on Ungari juudi juured ja ta luule meenutab sõjaeelset Kesk-Euroopa sümbolismi. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis naiste üksikmängus esimesena finaali üheksateistaastane poolatar. Igasse andekat ilm on öösel vahelduva pilvisusega. Hoovihma sajab peamiselt Lääne-Eestis. Sooja on öösel seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval sajab kohati hoovihma, õhtupoolikul muutub sadu laialdasemaks. Sooja on 12 kuni 15 kraadi. Nõudlus gripivaktsiini järele on tänavu suurem kui varasematel aastatel. Sel nädalal algas ka suurem kampaania, mis kutsub inimesi apteekides gripi vastu vaktsineerima. Perearstid aga väidavad, et nüüd ei jõua vaktsiin enam nendeni, sest apteegid hoiavad seda enda tarbeks kinni. Margitta otsmaa püüdis segadust lahti harutada. Hoo. Kas on gripivaktsiini tellitud kolmelt tootjalt, kui pea 150000 annust tellimine käib nii et perearst hindab varakevadel oma vajaduse ja saadab selle apteekidele need koguvad soovid, kui lisavad enda oma ja saadavad edasi ravimite hulgimüüjatele. Eestis on neid kaks. Tamro ja Magnum Medical Tamra juht Tanel Kuusmann ütleb, et kõik vaktsiinid, mis telliti, on saabunud ja jagatud rohkem ei ole. Me tabame haiglate vajaduse, mis põhineb riigihangete kogust veel sealt edasi on siis muud tervishoiuasutused, moodustatakse neid läbi apteekide ja koguse apteekide vaktsineerimise projekt moodustab sellest vaktsiini kogusest Slaavi Tamra liikunud ikkagi väga marginaalse osa kogu vaktsiini dooside arvust umbes 3,4 protsenti. Kas te saate panna käe südamele ja öelda, et kõik, mis teie olete tellinud, kõik need tellimused on jõudnud ka Eestisse? Jah, seda ma saan kinnitada, et need on netis olemas. Gripi vastu vaktsineerivad perearstid, aga süsti saab lasta teha apteegis, seal ei vaktsineeri mitte proviisor, vaid apteek annab oma ruumi vastavale teenuse osutajale kasutada. Selliseid on eestis neli Benita kodu, Lääne-Tallinna keskhaigla kvalitase ja Confido arstikeskused. Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütleb aga, et seda vaktsiinikogust, mida arstid ja apteegid tellisid, ei saadud. Küll aga ilmub vaktsiin teatud ajal ikkagi välja. Vaktsiinid tellib ikkagi apteek ja sel hetkel, kui see vaktsineerimine seal toimub ja see tuleb patsient, et siis selle apteegivarudest, siis antakse sellele vaktsineeri Ale siis nagu müüakse see vaktsiin. Aga kuidas need varud kujunevad, kui suured need varud on? Sest ei ole ju ette teada, palju neid vaktsineerimissoovijaid tekib, eks, et kuidas see suhe seal on, see on muidugi hämaria, tekitab küsimusi. Sotsiaalministeerium ütleb, et ükski apteek ei tohi gripivaktsiine endale hoida apteegis vaktsineerimiseks. Ministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse. Selgelt esmaselt peab olema vaktsiin kättesaadav perearstidele, kes tuttava, võta oma nimistuid ja see, et mitmes Eesti piirkonnas on praegu olukord, kus ei ole saanud perearst apteegis tellida, aga samal ajal apteegipinnal hakkab teine tervishoiuteenuse osutaja vaktsineerima, et see on ülimalt kahetsusväärne. Tamra juht Tanel Kuusmann kinnitab üle vaktsiinide kinni hoidmist. Apteekides ei ole. Et hulgimüüjana seda ei oska kommenteerida, et tean, et Benu apteegid kestis meiega tihedamalt, koostööd teevad, teevad vaktsineerimise osas koostööd Lääne-Tallinna keskhaiglaga, jaga vaktsiine, saavad nad siis selle haigla vahendusel vastavalt siis ajada selle, kui palju mingis konkreetses apteegis vaktsineerita, vaid inimesi on. Liinid, mis on mõeldud perearstidele, liiguvad siis hulgimüüja käest otse apteekidesse. Apteegid, seid varustavata perearste nii palju, kui, kui see võimalik on olnud sellel aastal nii palju, kui neid koguseid on siis Eestisse saabunud. Et nõudlus gripivaktsiini järele on kõrge kogu Euroopas, siis hulgimüüjad ei saa lubada, et vaktsiini tänavu juurde tuleb. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul tehtud koroona proovide seast 45 positiivset eesti nakkusnäit viimase 14 päeva jooksul 100000 elaniku kohta on 51,54. Uutest koroonapositiivsetest 17 elab rahvastikuregistri järgi Harjumaal 22, Ida-Virumaal Läänemaale lisandus üks, Lääne-Virumaale, samuti üks, selgub terviseameti andmetest. Neljaviirus positiivse inimese puhul rahvastikuregistris elukoht puudus. Haiglaravil on 45 inimest, mis on kuue rohkem kui eile juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koroonakaardi andmete järgi on aktiivseid haigusjuhte praegu Eestis 685. Ida-Virumaa uutest juhtumitest kaheksa on seotud jõhvi hooldekeskusega, viiel juhul saadi viirus koolist. Neljal juhul saadi nakkuspereliikmelt ning kahel juhul töölt. Kahel juhul on haigus toodud Eestisse Venemaalt ja ühel juhul Küproselt. Harjumaa uutest juhtudest 16 on Tallinnas, kahel korral saadi viirus töökohal ühel juhul koolis, ühel juhul pereliikmelt ja ühel juhul raviasutusest. Ühel korral toodi nakkushaigus Eestisse Venemaalt ja ühel juhul Valgevenest. Läänemaa nakatunu sai viiruse pereliikmelt, ülejäänud nakatumist asjaolud on täpsustamisel. Valitsus arutas täna ka reisipiirangute küsimust seoses koroonaviiruse levikuga. Mall Mälberg küsis selle kohta välisminister Urmas Reinsalult. Euroopa liidu sees ja nii-öelda turvaliste rohelise nimekirja kolmandatesse riikidesse tšarterreise lubada. Teiseks valitsus kiitis heaks valitsuse seisukohad Euroopa komisjoni ettepaneku osas, kuidas Euroopa liidu sees piiril liikumine hakkab hakkab toimuma järgmisel nädalal Euroopa Liidu üldasjade nõukogus tuleb see otsustamisele ja eestib seda lõpp kompromissteksti, mis rajaneb meie ettepanekutel toetanud. Kas teil oli juttu ka Valga-Valka liikumismullist, et Eesti pool pole eraldi määratlenud seda ka Läti ähvardab sellele ka lõpu teha nüüd. Iseenesest Eesti huvi on kindlasti Valga-Valka liikumismulli säilitamine ja ka juhul, kui me arutame, siis Eesti positsioon seisukohti, milline võiks olla ka meie uus karantiini ja ja testimispoliitika, aga põhimõtteliselt kindlasti minu ettepanekud on küll valitsusele need, et Valga-Valka erandid nende kummagi omavalitsuse elanikele, kes nendes omavalitsustes on, et need peaksid täies mahus säilima ja sellekohased ettepanekud on pärast lõunat valitsusele Kuigi Reinsalu lubas paljude teemade selginemiste pärastlõunal, siis valitsuses ei jõutud otsusele otsusele ja arutelu reisipiirangute muutmise üle jätkub homme. Küll aga tuleks valitsuse teatel eelseisval koolivaheajal välisriikidesse reisimise hädavajalikkust tõsiselt kaaluda. Majandusminister Taavi Aas. Meil on tulemas koolivaheaeg, meil on väga halb kogemus kevadest, kui, kui võtta seda, et kuhu üldse tahetakse Eestist tšarterlendudega lennata, puhkama, siis on need reeglina Egiptus ja Türgi. Egiptuses tehakse väga-väga vähe teste selle pinnalt öelda, et mis seal siis täpselt see nakkuskordaja on praktiliselt võimatu. Ja Türgis on ka tekkinud kahtlused, et kas kas need testid ikkagi on, on kõik niimoodi olnud, nii nagu nii, nagu kirjeldatakse. Eestis me võtame aluseks s i i siis igapäevased raportid haigestumise kohta ja need on kahtlemata siis Euroopa agentuuri info on kahtlemata usaldusväärne ja sellest on, on hea lähtuda. Lätti saabujad peavad alates tulevast esmaspäevast ennast elektrooniliselt registreerima ning seda kontrollitakse piiril. Mida lisatingimused piiriületuse ajal endast täpselt kujutavad, seda aitab selgitada meie Läti korrespondent Ragnar Kond. See, et Lätis käivitub elektrooniline andmebaas, on teada juba mitu kuud. Selle ettevalmistus on käinud päris pikalt ja nüüd on siis see päev käes, kui see andmebaas lõpuks tööle hakkab. Praeguseks ei ole veel väga täpsed detailid selged. Kes registreerima, kes on sellest vabastatud. Niisugune üldine põhimõte on see, et iga riiki sisenemine, ükskõik, kas see toimub siis jalgsi või mingi transpordiga tuleb selles andmebaasis registreerida. Võimalikud on mingid erandid, aga nende üle käivad praegu veel väitlused ja täna ei ole võimalik, et öelda, kas näiteks tööl käijad või, või Valga-Valka omavalitsuste elanike suhtes hakatakse erandeid tegema. Et need lõplikud otsused peaks tulema homme. Aga põhimõtteliselt on siis jah, nii et kes Läti piiri ületad, seda peaks siis täitma ankeedi, see on põhimõtteliselt sama ankeet, mis seni on kehtinud siis ühistranspordiga Lätti saabujatele, see on ka majandusministeeriumi kodulehelt praegu väljas ja sama ankeet hakkab siis olema eraldi kodulehel, mille nimi on siis covid, pass. LV see hetkel veel ei avane, esmaspäevast hakkab see siis avanema ja seal on kolm keelt võimalik valida ja seal siis ankeet ära täita. No seal tuleb panna enda andmed, siis Lätti sõit Su eesmärki ja ka siis aadress, kus siis Lätis 10 päeva isolatsioonis ollakse. Lätti soovib selle andmebaasiga lihtsalt saada ülevaadet inimestest, kes praeguse viiruse puhangu ajal siis Lätti sisenevad ja tõhustada kontrolli siis isolatsiooni reeglite, mille üle need andmed saadetakse siis kõigepealt piirivalvele siis politseile ja ka haiguste kontrolli ja ennetamise keskusele. Mis puudutab nüüd seda, kas otse piiril hakkab toimuma mingi kontroll? Ei, tõenäoliselt mitte. Küll aga on Läti politseil ja ka Läti piirivalvel nüüd selle otsuse valguses siis võimalik peatada autosid ja kontrollida, kas inimesel see QR kood, mida see andmebaasis registreerimine annab, on olemas või mitte ja kellel seda koodi siis pole, võidakse teha kuni 2000 eurot trahvi. Aitäh Ragnar Kond nende selgituste eest Teisi välissõnumeid vahendab Tõnu Karjatse. Euroopa Komisjon sõlmis USA ravimifirmaga sylejad Science bingo 500000 doosi viirusevastase ravimi remdesivir ostmiseks. Seni pole leitud ravimit, mis koroonaviiruse nakatumise korral raske haigus ära hoiaks, kuid Remdesivir on aidanud mõnedel patsientidel kiiremini paraneda. Ühishankest võtavad osa kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ja Suurbritannia. Kõrgõzstani julgeolekujõud esitasid nõudmise kõigile riigiparteidele, et nad üheskoos leiaks lahenduse seadusliku korra taastamiseks. Julgeolekujõud teatasid ka, et ei lase end ühelgi poliitilisel parteil ära kasutada. Julgeolekunõukogu teatel on riigi president Sooronbaj Džeenbekov kadunud ja tema asukoht teadmata. Julgeolekunõukogu teatas ka, et julgeoleku kaalutlustel otsustati riigipiirid sulgeda. Kõrgõzstani piirivalve kinnitas, et neile on antud käsk kõrgeid ametiisikuid riigist mitte välja lasta. Moskva teatel on Kõrgõstan langenud kaosesse ja riigi sohu vaja taas omaval. Venemaal on kohustus olemasoleva julgeoleku lepingu alusel sekkuda Kremli kõneisiku teada. Tal pole Kõrgõstani presidendile varjupaiga pakkumine praegu veel päevakorral. USA väed lahkuvad Afganistanist enne aasta lõppu, lubas Ühendriikide president Donald Trump. Talub aset USA sõjaväelaste arvu Afganistanis, vähendatakse poole võrra viielt 1000-lt 2500-ni. USA armee lahkumine on on ka USA afganistani valitsuse ja islamistlikku Talibani vahel veebruaris sõlmitud leppes. Täielikult peaks USA väed olema Afganistanist lahkunud tuleva aasta maiks. Vastusena lubasid taliibid alustada võitlust äärmuslastega ja läbirääkimisi afganistani valitsusega. Ühendriikide president Donald Trump keeldub virtuaalses televäitluses oma vastaskandidaadi, demokraat Joe Bideniga. Trumpi sõnul pole selline korraldus talle vastuvõetav. Presidendidebattide komisjon teatas varem, et 15. oktoobril kavandatud väitlus korraldatakse virtuaalselt, et kaitsta kõigi sellega seotud inimeste tervist ja turvalisust. Trump oli selle nädala esmaspäevani ka haiglas koroonaviirusega. Joe Biden ütles, et järgib presidendidebattide komisjoni korraldusi. Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab Eesti lähiajal paika panema reeglid, kuidas avalikustada logistide kohtumised ministritega. Ettepanekut selle kohta on justiitsministeeriumis olemas ja ootavad valitsuse arutelu. Madis Hindre räägib lähemalt. Kaks aastat tagasi käis Eestis korruptsioonivastaste riikide ühenduse Greco hindamisgrupp, muuhulgas andsid eksperdid meile seitse soovitust, kuidas vähendada korruptsiooniriskiministrite ja nende nõunike seas. Septembri lõpuks pidi Eesti oma edusammudest teatama, kuid neid väga palju ei ole. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt tõdeb, et seitsmest soovitusest oleme me selgeid edusamme teinud kahes üks keerulisemaid ülesandeid Puudutab konkreetsetel lobireeglite paikapanemist. Tähendab seda, et kui kõrge ametiisiku juurde tuleb lobist esitest, soovib mingisugust muudatust mõnda eelnõusse, et kohtumine oleks registreeritud. Selle kohtumise teema oleks kõigile teada. Augusti lõpus käis justiitsministeerium seda mõtet ka valitsusele tutvustamas, valitsusliikmed ei laitnud ideed otseselt maha, kuid tekkis arutelu, kas ja milliseid tegevusi ikkagi avalikustada. Näiteks mida teha siis, kui keegi astub ministri juurde pärast tööpäeva ja räägib talle siis oma soovidest, kas selle kohtumise peaks kuhugi kirja panema? Niisugune süsteem tundus ministritele liiga bürokraatlik. Niisiis paluti ametnikel uurida, kuidas tehakse välismaal ning mõtetega hiljem tagasi tulla. Ka maailma mastaabis kogu lobitegevuse reguleerimine News. Endine minister, suhtekorraldusfirma power House'i omanik Janek Mägi märgib, et kui tarvis, võiks ka kõik tema kohtumised poliitikutega kirja panna. Samas pakub ta, millepärast võivad poliitikud muretseda. Mägi toob näiteks riigikogu liikmete kuluhüvitised, mille kasutamise aruanded annavad kerge võimaluse poliitikuid naeruvääristada. Ühel juhul uurivad asju ajakirjanikud, aga teisel juhul teevad seda poliitilised konkurendid, kes viitavad kallutatud, et näed, seal oli selline asi, loovad kunstlikke seoseid, eks ole. Ma arvan, et iga ministri ajakava on mõni selline päev, mida lihtne naeruvääristada. Mägi lisab, et kui on reeglid, siis peaks nende täitmist kuidagi kontrollima. Sellele juhib tähelepanu ka endine justiitsminister, reformierakondlane Kristen Michal. Aga see tähendab seda, et osa liigub privaatsfääri või siis tegelikult hakatakse kohtuma läbi ma ei tea kellegi pereliikme sõbra tuttava, mida kirja ei panda. Mari-Liis Sööt ütleb, et esialgu soovib ministeerium kokku panna nii-öelda pehmed juhised. Me kujundame tava, me tegelikult loome seda läbipaistvust ja siis järgmise sammuna juba võtame ette selle, et me kirjutame selle sisse siis rangematesse seaduseelnõudesse koos juba ette nähtud sanktsioonidega rikkumisi. Mari-Liis Sööt ütleb, et nüüd on ametnikud hoolega ka välisriikide kogemusi uurinud ja kui valitsus aega leiab, arutatakse Greco soovitusi uuesti. Ülejäänud 40 riigi paneme tähele seda, et tal on üht koma teist tegemata, et selle kaudu meie rahvusvaheline maine nagu saab kannatada ka väikeriigile on rahvusvaheline maine nagu väga-väga oluline. Luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma eilne ülesastumine ERR ERR-i veebisaates otse uudistemajast tekitas elavat vastukaja, mistõttu esitas Indrek Kiisler talle täpsustavaid küsimusi. Peapiiskop selgitas, et just abielu mõiste defineerimine referendumi kaudu aitab ka samasooliste paaride muredele lihtsamini lahendusi leida. Uues olukorras tuleks lahendada ära samasoolistele probleemid või küsimused aga tõenäoliselt ei piisa ainult rakendussätete nii-öelda vastuvõtmisest, vaid kooseluseadus tuleb ka noh, kuidas siis öelda, üle üle vaadata või lahendada see küsimus teiste seaduste pinnalt, ehk siis praegu on väga raske öelda, mida peaks konkreetselt tegema, sest tekib täiesti uus olukord. Samas peaks olema veel ühine eesmärk lahendada ära samasooliste paaride õiguslikud küsimused, aga viisil, mis ei matki üks-ühele abielu vaba, lihtsalt nimi on kooselu. Kas on mingisugused põhimõttelised asjad teie seisukohast, mis see see vahe siis võiks olla? Kui vaadata, et mida teha, sest praegu kehtestatud kooselu seadusega, noh, siis on võimalik seda, kuidas ma siis ütlen, arstida, üle lehitseda. Aga siis peab siis nagunii hakatakse ka oma arvamust avaldama, kirikud avaldavad oma seisukohad mis suunas seda teha või siis nagu on pakkunud välja, et vähemalt üks parlamendierakond, et see seadus täiesti kehtetuks tunnistada ja lahendada need küsimused teisiti. Aga praegu ei ole minul nagu vastust, milline on see kõige õigem tee ja iseenesest samasooliste inimeste nii-öelda kooselu vajab ja samavõrra riigikord kaitsmist nagu kõik teised erinevad kooselud, aga, aga me peame vaatama, et tegemist ei saa olema lihtsalt abi matkemisega või lihtsalt nimevahetusega. Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia pälvis Ameerika luuletaja Loviisklik, eesti keelde tema teoseid tõlgitud ei ole, jätkab Erle Loonurm. New Yorgis sündinud 77 aastane luisk lükka avaldas oma esimese luulekogu fuajeest pool 1968. aastal. Tema järgmine kogumik The House Masland jõudis lugejate ette 1975. aastal ning sai kriitikutelt palju kiita. Oma loomingu eest on ta saanud Ameerika Ühendriikides ka mitmeid auhindu. Kõneleb kirjandusteadlane, luuletaja ja Ta jõud, Märt Väljataga. Louise Glück on nüüd selline kõige respekteeritumaid Ameerika luuletajaid kõditab tegelikult väga hästi ameerika luuleks ei sobigi, tal on Ungari juudi juured ja ta see luule on ka selline, meenutab sõjaeelset. Millised need peamised teemad tema luules on? Märt Väljataga, te olete ühe luuletuse spetsiaalselt meie saate jaoks ka tõlkinud. Äkki nüüd on paslik hetk seda kuulata? Selle luuletuse pealkiri on Tööränded. On hetk, mil jälle näed pihlaka, punaseid marju ja tumedas taevas lindude öörändeid. Mida siis hing lohutuseks teeb? Ütlen endale, et võib-olla ta ei vaja neid rõõme enam. Võib-olla mitte olla on piisavalt lihtne. Olgu seda kujutleda raske. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar Eestini ulatub Norra merel pöörleva madalrõhuala kaguserv, mille Skandinaavia kohale ulatuvas lohus areneb uus osatsüklon. Uue pööri sees läheb meie ilm tuulisemaks ning kui esialgu vihmapilved enam saarte kohal, siis õhtupoolsel ajal laieneb sajuala üle mandri. Öö tuleb meil vahelduva pilvisusega. Hoovihma sajab peamiselt Lääne-Eestis, saartel võib äikest olla, kohati tekib udu. Tuul puhub valdavalt lõunast kolm kuni üheksa, Lääne-Eesti rannikualadel iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 11, rannikul kuni 13 kraadi. Päev on pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, pärastlõunal on sadu laialdasem. Tuul puhub lõunast kagust neli kuni üheksa, iiliti kuni 13, Lääne-Eestis kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates edelasse. Sooja on 12 kuni 15 kraadi. Spordiuudiste aeg ja sõna Johannes vedrul. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses naiste üksikmängus esimesena finaali 19 aastane poolatar. Igas või andeka poolfinaalis sai väga kindlalt kuus. Kaks, kuus. Üksjagu Argentiina tennisist ist Nadia bodoroskast söandeki uudis suure Slami turniiril finaali karjääri jooksul esimest korda. Tema varasem tipptulemus pärines tänavustel Austraalia lahtistel, kus jõudis kaheksandikfinaali. Nismi. Ante kui bodoroska on tänavuste Prantsusmaa lahtiste suured üllatajad, sest maailma edetabelis paikneb praegu 54. bodoroska aga koguni 131. kohal. Itaalia velotuuri kuues etapp kulmineerus grupifinišid. Etapi võitis gruppama FE meeskonna prantslasest sprinter Arno temaar. Lõpuheitluses edestas temaar Michael Mätiusi ja Fabio Feliinet. Etapp viis ratturid Castro villaarist mateerasse. Rahvusvaheline korvpalliliit ehk FIBA teatas novembrisse planeeritud Euroopa meistrivõistluste valikturniiride toimumiskohad. Eesti saab võõrustada oma valikgrupi novembrikuu kohtumisi. B valikgruppi kuuluvad Eesti meeste korvpallikoondisele lisaks ka Itaalia, Venemaa ja Põhja-Makedoonia. Novembris toimuvas valik aknas ehk Tallinna turniiril läheb Eesti vastamisi Põhja-Makedoonia ja Venemaaga. Praegu on Eesti meeskond valikgrupis teisel kohal ning omab häid võimalusi 2022. aastal toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele pääsemiseks. Autoralli maailmameistrivõistluste sari jätkub sel nädalavahetusel Itaalias Sardiinia saarel peetava MM-etapiga. Täna läbiti testikatse, millel oli pikkust 3,79 kilomeetrit. Valitsevad maailmameistrid Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja näitasid kõige kiiremat aega. Esikoht läks tegelikult jagamisele, sest Tänakuga täpselt sama tulemuse sõitis välja MM-sarja praegune liider Elfyn Evans. Testikatsel toimus ka üks oluline intsident, kui katse lõpetamise järgselt sõitis teelt välja Kalle Rovanperä. Noor soomlane ei suutnud oma Toyotat kontrollida ning keeras masina üle katuse. Rovanperä ega kaardilugeja Jonne haltunen õnnetuses viga ei saanud. Selline sai neljapäeva, kaheksanda oktoobri Päevakaja saate pani kokku Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.