Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede üheksanda oktoobri teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Koroonaviirusesse nakatunuid tuvastati täna 49, üks mees suri. Eesti ja ka Läti muutsid eneseisolatsiooninõudeid. Kui riik on Eestist kõrgema nakatusetasemega vähemalt 10 protsendi võrra, siis üldjuhul kehtib eneseisolatsiooni kohustus selle erandiga, et kui see nakatumise tase selles konkreetses riigis on alla 25 Tänavuse Nobeli rahupreemia pälvis ÜRO maailma toiduprogramm. Järgmise 10 aasta metsanduse arengukava ei valmi tähtajaks, nüüd on vaja poliitilist otsust, kuidas toimida seni, kuni uut arengukava ei ole. Seadused kehtivad edasi metsanduses on mitu seadust, mis siis sisse põrkuvad. Metsaseadus muidugi on kõige otsesem looduskaitseseadus selle kõrval. Kumu kunstimuuseumis avatakse Eesti esimene Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus. Nii vanade esemetega oleme kunagi toimetanud ja niivõrd pretensioonikas tingimustega või niivõrd nõudlikku näitust ehitada kumu kunstimuuseumi suurde saali. Autoralli MM-etapil Sardiinias oli Ott Tänaku autol probleeme vedrustusega ja nelja esimese katsega kaotati liidrile juba ligi kahe minutiga. Ilm on öösel vähese ja vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis sajab enne keskööd mitmel pool hoovihma. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab hoovihma. Õhtul jõuab merelt saartele tihedam sajuala. Sooja on öösel neli kuni 12, homme päeval 12 kuni 15 kraadi. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 49 uut koroonaviirusesse nakatunut. Ida-Viru keskhaiglas suri 85 aastane mees. Enim uusi positiivseid testi tulemusi laekus Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 23-l inimesel. Harjumaale lisandus 11, Tartumaale kaks, Viljandimaale kaks ning Hiiu, Jõgeva- ja Võrumaale üks uus juhtum. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 52,07. Hommikuse seisuga viibib haiglas 35 Covid 19 haiget juhitaval hingamisel on üks patsient. Koroonakaardi andmetel on Eestis aktiivseid haigusjuhtumeid praegu 692. Valitsus muutis tänasel istungil piiri ületusega seotud eneseisolatsioonijäämise nõudeid, mis hakkavad kehtima alates esmaspäevast. Indrek Kiisler küsis nende kohta sotsiaalminister Tanel Kiigelt. Tõepoolest peab olema Eestis selline süsteem, et kui riik on Eestist kõrgema nakatusetasemega vähemalt 10 protsendi võrra, siis üldjuhul kehtib eneseisolatsiooni kohustus selle erandiga, et kui see nakatumise tase selles konkreetses riigis on alla 25, siis seda ei rakendata, sest valla 25 100000 elaniku kohta kahe nädala jooksul on meie hinnangul piisavalt madal näitaja kui riigis on nakatumise tase üle 50. Sellisel juhul siiski kehtib eneseisolatsiooni kohustus. See tähendab seda, et edaspidi hakkab see nii-öelda piirmäär liikuma koos Eesti nakatumise tasemega 25 ja 50 vahel. Kas seda hakatakse igal reedel valitsuse poolt kinnitama, et kas see süsteem jääb samaks? See süsteem on selles mõttes samaks, et välisministeerium avaldab tõesti igal reedel siis nimekirja, millistes riikides järgmisel nädalal selle isolatsiooni kohustus kehtib. Oli juttu ka sellest, et eneseisolatsioonipäevade arvu vähendada, et Soome on vastava otsuse teinud. See on hetkeseisuga meie ettepanekul päevakorras järgmisel teisipäeval ehk siis annab omapoolse seisukoha Covid 19 teadusnõujuht. Professor Lutsar annab sotsiaalministeeriumi terviseamet ülevaate sellest, millistes riikides on tänasesse 10-le tase ministrid 14, mis on viimane parim teadmine nakkuse peiteperioodi kohta. Ja samamoodi on meil tehtud teatud arvutused, mis on need nii-öelda potentsiaalne kiskuma seda inflatsiooni perioodi lühendama. Ja loomulikult tuleb vastata ka küsimusele, et kas see 14 päevalt 10-le lühendamine kehtib ja välismaalt saabudes kui ka teadaolevatele lähikontaktsetele või see kehtib ainult välismaalt saab see puhul, sest nakatumise risk lähikontaktsetele on loomulikult kõrgem kui neid, kes välismaalt tulevad. Ja mis puudutab töörännet Soome ja Lätti Die Leetu, et seda numbritega tõstsite teoreetiliselt ju oleks pidanud need inimesed, kes tulevad Soomest töölt koju puhkusele jääma ju eneseisolatsiooni nüüd selle otsusega kude 50 peale tõstsite siis seda ohtu enam ei ole. Praeguse seisuga tõesti on Eesti nii-öelda ennisatsiooni piirmäär järgmisel nädalal vastavalt eesti näitlejale 50 nende kõikide riikide jaoks tähendab seda, et mistahes otstarbel liikudes alla selle numbri riigist saabudes, milleks näiteks Läti, Soome, tal on seda kohustust ei rakendata. Läti haiguste kontrolli ja ennetamise keskus teatas täna, et Lätti saabuja peab kaheks nädalaks jääma eneseisolatsiooni juhul, kui saabutakse riigist, kus viimase kahe nädala nakatumisnäitaja on kõrgem kui Lätis. Läti valitsus on täna viiruse levikuga seoses erinevaid teemasid arutanud. Seda on jälginud meie Läti korrespondent Ragnar Kond. Kes on meil nüüd ka telefonil. Ragnar, kas Läti valitsus on lõpuks midagi otsustanud? Otsustatud on ja osa otsuseid on veel ees. Tõepoolest valitsus ei ole mitte ainult koroonaviiruse teemadel rääkinud, vaid on arutatud ka teisi probleeme aga praegu käib väga elav arutelu Läti valitsuses selle üle, et mis saab siis nädalavahetusel toimuma pidavast Riia maratonist ja väitlusi on tekitanud ka siis need arvud. Kui paljudel inimestel siis korraga siseruumides ja väljas siis kogunemisi lubada. Aga otsustatud on praegu see, et Läti ei kehtesta niisuguseid väga suuri üleriigilisi piiranguid, see kogunemiskokule pääse maksimumarv tõenäoliselt nüüd lähiminutitel peaks selguma, aga on üsna konkreetsed piirangud just nendes kohtades, kus on haiguskolded. Need on siis need linnad ja vallad, kus on siis praegu kõige rohkem haigestunuid ja praegu on siis teada ka see järgmine punkt, ehk siis valitsuse istungi tänane viimane punkt peaks puudutama siis erandeid, mida tehakse elektroonilise andmebaasi ankeedi täitmisel, mis alates esmaspäevast peaks hakkama kehtima. Seal on praegu kirjas, et, et iga päev ei pea siis ankeeti täitma need, kes ületavad piiritöö eesmärgil elades piirialal ja ka Valga ja Valka omavalitsuste elanikud nad peaksid seda tegema kord kuus, aga seda otsust ei ole praegu veel tulnud. Et see peaks lähiajal tulema ja siis selgub, mis mismoodi siis talitada, no politsei on juba teatanud, et vastavalt uuele korrale on siis nii nendel kui ka piirivalvel võimalik siis kontrollida alates esmaspäevast, et kas inimestel siis on see QR kood, kas nad on Lätti minnes siis ennast registreerinud selles andmebaasis või mitte ja tõenäoliselt siis seda kavatsetakse ka nüüd, et tegema hakata. Läti olukord on praegu muidugi läinud kehvemaks, täna on igas mõttes selles antirekord 137 haigestunut ja 47 inimest. Haiglas on teada nakatumisjuhtumeid rohkem kui 50. haridusasutuses ja üsna mitmes töökollektiivis. Need näitajad on halvemad, isegi kui kevadel ja praegu siis valitsus arutab, tähendab, kas ja mida teha, kui kaugele nende piirangutega minna, millised tähtajad tulevad, sest noh, ka näiteks kultuuriürituste korraldajad tahavad ju teada, et kas nad siis novembris oma teatrietenduse või kontserdi siis saavad korraldada või mitte. Noh, arutelu praegu valitsuses veel jätkub. Aitäh selle ülevaate eest Ragnar Kond. Eesti majandus langeb sel aastal viis protsenti, tõsisem koroonaviiruse laine muudab prognoosi veelgi negatiivsemaks suunas, ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing värsket prognoosi tutvustades. Tõesti olukord on halb endiselt, aga olukord on tunduvalt parem kui kolm või kuus kuud tagasi ja see kehtib nii Euroopat kui ka Eestis suurimateks probleemideks, mis siis on selle covidi kriisi tingimustes tekkinud on ikkagi nõudluse nappus, mis on sundinud omakorda siis teatud töötajaid koondama, palka vähendama. Ettevõtteid häiris ka väga see, et nad ei saa teha traditsioonilisi komandeeringuid, välislähetusi, sest tänapäeval väga globaalses maailmas on see oluline. Kaubandusettevõtted on käinud messidel, tan tellinud kaupa kuskilt ja riskid endiselt. Teine laine on, sinna pole midagi parata ja mingi töötuse kasv kindlasti on ees sellega seoses ka sotsiaalsed probleemid, prognoosime siis praeguse seisuga viie protsendilist majanduslangust, aga kõik need siuksed mustad stsenaariumid, et kui me ikkagi mõistlikult ei käitu, siis, siis tuleb see majanduslangus ka suurem. Neljas kvartal on, on nagu väga oluline. Eestis on tänavu kaheksa kuuga tehtud enam-vähem sama palju enesetappe kui mullu samal ajal. Tervise arengu instituudi surma põhjuste registrijuhi kleeptenissovi sõnul sooritati selle aasta esimese kaheksa kuuga esialgsetel 130 enesetapu. Eelmisel aastal oli sama perioodi jooksul 133 enesetapu. Sel teemal jätkab Roberta Vaino. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla ütles, et võrreldes eelnevate aastatega on tõusnud suitsiidide arv alaealiste seas. Seal arvas, et koroonaviiruse leviku tagajärgedele on selles tõusus roll. Kui aasta aastat ikkagist Eestis lasteaia noorte suitsiidide arv on, on vähenenud siis sellel aastal kaheksa kuuga tegelikult oli juba 12 last, kes siis olid endalt elu võtnud nooremad kui kaheksateistaastased. Võrdluseks 2019. aastal oli kaheksa kuuga selliseid lapsi kolm ning tegelikult mitmeid aastaid ikkesse number kogu aasta lõikes oli püsinud alla 10, aga nüüd me oleme siis teinud tegelikult sellise päris järsu tõusu üles. No kui me nüüd paneme seda sinna koroona ja konteksti jäi ära kool kui selline väga oluline ennetusvahend oma tugisüsteemidega ja oma kontaktidega. Peaasi keskuse tegevjuht ja nõustaja Anna-Kaisa Oidermaa sõnul pöördus septembrikuus keskuse poole rekordarv inimesi. Põhjuseks tõi Oidermaa koroonaviirusest tingitud stressi ja hirmu. Kardetakse ikkagi väga ise haigeks jääda või, või oma lähedaste pärast. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver jagas infot uuringutest leitu kohta. Küsitlused, mis tehti, need näitasid, et kõige rohkem sellise stressi ja pingeolukorda või sellist tunnet kogevad inimesed vanuses 25 kuni 49 ja ka siis olid noored nii-öelda siis koolilapsed. Sarnase tulemuseni jõuti mitmes erinevas siis uuringus, et need uuringud viis läbi tervise arengu instituut viis läbi ka Tallinna Ülikool. Anna-Kaisa Oidermaa andis nõu, kuidas lähedased saaksid abivajajale toeks olla. Meil on ühiskonnas olnud ju päris rasked ajad ja, ja kõige rohkem ongi saanud pihta need, kes on kõige nõrgemad, kõige haavatavamad ja need on lapsed ja noored, et me ei ole ühiskonnana leidnud piisavalt ressurssi, et neid kaitsta ja hoida. Hästi tähtis on ju ikkagi ka 11 toetada, inimlikus mõttes. Võttes ja oma lähedastele osata sellist esmast abi ja tuge anda ja kontaktis, olla teadlikult suhteid tugevdada, sellepärast et noh, see on nagu see kõige käepärasem asi ja igalühel, et. Täna selgus Nobeli rahupreemia laureaat sellest ja teistest välisteemadest annab ülevaate Margitta otsmaa. Norra Nobeli komitee andis tänavuse Nobeli rahupreemia ÜRO maailma toiduprogrammile auhind antivõitluse eest näljaga ning panuse eest elutingimuste parandamisel konfliktipiirkondades. Auhinnaga tunnustati organisatsiooni ka panuse eest sellesse, et nälga ei saaks kasutada sõda ja konflikti õhutava relvana. Ma olen elus esimest korda sõnatu, see on uskumatu, see on elu kõige ägedam punkt ja aeg Nobeli rahupreemia. Selle taga on maailma toiduprogrammi pere. Nad tegutsevad maailma kõige raskemates ja keerulisemates paikades, kus on sõda, konfliktid, äärmuslikud kliimaolud, pole vahet, nad on seal ja väärivad seda auhinda, rääkis maailma toiduprogrammi juhtu David piisleim. 1961. aastal loodud organisatsioon aitas mullu 97 miljonit inimest, jagades 88. riigis laiali 15 miljardit toiduportsjonit. Organisatsioon viib toitu kohale muuhulgas ka näiteks helikopteriga, aga ka elevandi või kaameli seljas. Toit on parim vaktsiin kaose vastu, ütles Nobeli komitee esimees Berit reis Andersen. Kaks nädalat Mägi-Karabahhi pärast sõdinud Armeenia ja Aserbaidžaan peavad täna Moskvas esimesed kõrgetasemelised kõnelused, millelt oodatakse relvarahu. Koos Venemaa ja USA-ga niinimetatud Minski grupis Mägi-Karabahhi konfliktile lahendust otsiv Prantsusmaa ütles, et läbimurdevõimalus on, kuid miski ei ole veel kindel. Vene president Vladimir Putin kutsus vaenupooli humanitaarkaalutlustel relvarahu tegema. Aserbaidžaani president on korduvalt öelnud, et lahinguid ei peatata enne, kui Armeenia väed on lahkunud. Taan tõotanud jätkata pealetungi kogu Mägi-Karabahhi vallutamiseni. Rumeenia teatas, et kutsub oma suursaadiku konsultatsioonideks Minskist koju, väljendades nii solidaarsust ja Leedu ja Poolaga. Valgevene peab aru saama diplomaatiline surve Euroopa Liidu liikmesriikidele ei aita dialoogile kaasa Egana positiivseid tulemusi, kirjutas Rumeenia välisminister Twitteris. Leedu ja Poola kutsusid oma suursaadikud tagasi esmaspäeval, kuna Minsk süüdistas neid üheksanda augusti valimiste järel puhkenud massimeeleavalduste toetamises. Mitu 1000 Kataloonia iseseisvuslaste avaldab Barcelonas meelt Hispaania kuninga Felipe kuuenda ja peaministri Pedro Sancheze vastu. Politsei püstitas teetõkked ja saatis patrullid raudteejaama juurde, kus kuningas ja peaminister võtavad osa Barcelona uue majanduse nädala innovatsiooniauhindadega Tandmisest. Hispaania riigipea ja valitsusjuhi visiit leiab aga aset vähem kui kaks nädalat pärast Kataloonia presidendi Kim Torra ametist kõrvaldamist ülemkohtu otsusega. Kohus leidis, et ora ei sobi ametisse, kuna ta rikkus valimisseadust, keeldudes võtmast valimis kampaania ajal avalike hoonete seintelt maha plakateid vangi pandud Kataloonia iseseisvuslaste toetuseks. Väiksemad protestijate rühmad tulid välja juba ka eile õhtul ja põletasid kuningafotosid. Tagasi Eestisse metsanduse arengukava aastani 2030 ei valmi õigeks ajaks ehk selle aasta lõpuks, sest siiani pole leitud arengukava mõju hindajat. Lähiajal on vaja poliitilist otsust, kuidas toimetada seni, kuni uut arengukava pole vastu võetud. Edasi räägib keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristjan Järve. Et mis siis nüüd saab, et kui arengukava valmis ei ole, seadused kehtivad edasi, metsanduses on mitu seadust, mis siis sisse põrkuvad metsaseadus muidugi on kõige otsesem looduskaitseseadus selle kõrval et kui me räägime ka praeguse arengukava pikendamisest, et kas seda teha või mitte, seda, kuidas see protseduur välja näeb, ongi see, et eelnõu valmistab ette ministeerium, otsustatakse riigikogus, aga eelnõu juurde käib alati seletuskirja seletuskiri kirjeldab mõjusid tausta, mille põhjal siis saavad kõrgemal inimesed teha teadlikke otsustasid. Et noh, lihtsalt küsimus on, et kui riigikogu peab otsustama metsanduse arengukava pikendamise või mitte pikendamise üle, siis küsimus on, kas me esitame eelnõu või me esitame selle otsuse nagu vastupidi, et noh, ei peaks pikendama. Ühiskonnas on tekkinud küsimus, kas senise arengukava pikendamise tõttu hakatakse raiuma rohkem metsakeskkonnaminister. Rene Kokk ütles, et muutmisel olev metsaseadus pigem vähendab raiemahtusid. Täna, siis on meil uuendusraielangi pindala seitse hektarit. Lähiajal on minemas eelnõud valitsusse kui ka Riigikogusse, mis on ettepanek viia siis seitsme, viie hektari peale samamoodi looduskaitseseaduse muutmise ettepanek, kus on siis sisse viidud kevad-suvisel perioodil linnurahukaitsealadel, lisaks sellele muidugi jätkab ka RMK oma praegu juba aastaid käigus olnud peetavat raierahu 15-st aprillist kuni 10. juunini. Olen ka RMK-le nõukogul saatnud kirja, kus ma olen palunud kõrgendatud avaliku huviga aladel mitte teha mingisuguseid raieid. Enne kui on saavutatud kokkulepped nii kohaliku omavalitsuse kogukondadega ja rääkides metsas hektariga, sellest aastast ja võimalikust raiemahust olen huvi tundnud, siis selge tänane andmeid selgelt ei ole, aga sektor arvab, prognoosib, et selleaastane 2020. Raiemaht tõenäoliselt on 20 kuni 25 protsenti väiksem, kui oli see eelmine aasta. Kumu kunstimuuseumis avatakse Eesti esimene Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus. Näitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailmaolulisemast vanaegiptuse kollektsioonist Torinos, Itaalias jätkab Erle Loonurm. Kumu näitusel on vaatamiseks väljas sarkofaagi muumiad, maagilise tammuletid, eri hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana-egiptlaste maailmast, teiselt poolt on igaüks aga omaette kunstiteos, kõneleb kumu direktor Kadi Polli. Seda, et tõesti, et on need tuhandete aastate vanused objektid ja just nimelt originaalesemete näete, et muidu ju ka egiptuse või selliseid vanade kultuuride näitusi on olnud, aga pigem plakati näitusena või koopiate näitusena ja üldse mitte kunstimuuseumis. Aga et kumu jaoks kindlasti, et nii vanade esemetega oleme kunagi toimetanud ja sellist näitus selliste noh, niivõrd pretensioonikas tingimustega või niivõrd nõudlikku näitust. Ta kumu kunstimuuseumi suurde saali. Et selles osas, et kindlasti kõikest näitusele tulevad, et loomulikult põhitähelepanu läheb objektidele, peabki minema, aga ma usun, et näitus on ise saanud ka väga elamuslik üldse nende spetsiifika, selliste Egiptoloogia või egiptuse muuseumide seas on see, et neil on ka väga palju niisuguseid argiesemeid või arheoloogilise leida, et, et tõesti, et see iluvõtteid seda väga lihtsas esemest ootamatult, kuigi ka meie näitus juhib välja sinna nii-öelda hauakambrisse, kus ootab muumia sarkofaagi. Aga tegelikult, et iga ese, mis siis on sellisest noh, nii-öelda selles näituses eksponeeritud, et need üllatused võivad tulla mingist lihtsalt kammist või potikillust, et tõesti on väga ilusaid esemeid Näitus on koostatud Torino muuseumi kogude põhjal ning on samaaegselt Tallinnaga küll veidi teisel kujul avatud ka Helsingis. Amos Rexis. Näituse kuraatori Paulo Marini sõnul annab Tallinna näitus ülevaate sellest, kuidas egiptlased kujutasid ette elu teispoolsuses ja interpreteeriksin siinpoolsust. Sessioon näituse peamine sõnum on see, et meil on palju õppida minevikust. Egiptuse tsivilisatsioon oli mitmes mõttes imetabane ning jätab avastamisruumi nii teadlikule pinud spetsialistile kui ka õhema kunstikogemusega vaatajale. Eelkõige saab kaasa inimene Egiptuse tsivilisatsiooni tundma õppides mõista kunsti arengut ja mitte ainult Egiptuses, vaid terves maailmas, sest egiptuse kunsti jättis olulise jäljeni kreeka kunsti kui ka hilisemates kunstivooludes arengutesse. Vana-Egiptuse kunstinäitus. Kumus jääb avatuks märtsi lõpuni. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Täna õhtul on meil pilves selgimistega ilm, mandril sajab paljudes kohtades vihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis Lääne-Eesti saartel edela ja läänetuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 13 kraadi. Saabuval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Ida-Eestis sajab enne keskööd mitmel pool hoovihma, kohati tekib udu. Puhub edela ja läänetuul enne südaööd, Ida-Eestis lõunatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12, põhjarannikul kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab hoovihma, hilisõhtul jõuab saartele tihedam sajuala. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartel ja mandri läänerannikul kagusse ning tugevneb puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 15 kraadi. Spordiuudiseid vahendab Ragnar Kaasik. Autoralli MM-sarja etapil Sardiinias on Ott Tänak Jaama Din järveoja viie kiiruskatse järel üheksandal kohal, kaotades liidrile Dani Sordo le minuti ja 50 sekundiga. Valitsev maailmameister Tänak kaotas aega juba ralli avakatsel, kui jäi Fordi piloodist Teemu Sunineni maha 27,9 sekundiga. Algselt vaata, et nii suur ajaline kaotus tuleneb kahe autos viibiva lisa rehviraskusest, kuid järgnevatel katsetel sai selgeks, et auto endaga on midagi lahti. Nii kaotas Tänak teisel ja kolmandal kolmandal katsel veel 27 ja enne hoolduspausile minekut neljandal katsel lausa 43 sekundit juurde. Hooldusalas kinnitas Tänak, et probleemid peituvad vedrustuses ja katsete vahel ei olnud neid kaasas olevate vahenditega võimalik lahendada. Pausi ajal sai täna masinat aga parandada ja nii läks viies kiiruskatse juba palju paremini. Eesti duo teenis seal kohe teise koha. Viie katse järel juhib rallit Sordo, kes edestab teisel kohal olevat Sunineni. 9,5 ja kolmandal kohal olevat Toyota sõitjat Sebastian Nošeed 25,2 sekundiga. Tänane viimane kokku kuues kiiruskatse on kohe lõppemas. Täna selgus ka see, et käimasoleva rallihooaeg lõppeb detsembri esimesel nädalavahetusel Monza etapiga pärast Sardiinia don seega kavas veel kaks etappi. Eelviimane etapp sõidetakse novembri keskel Belgias. Itaalia velotuuri seitsmes etapp lõppes grupifiniši, ka esikoha sai prantslane Arnoodemaar. Tanel Kangert lõpetas grupis, mis kaotas võitjale 28 sekundiga. Üldliidrina jätkab täna 16. koha saanud portugallane Šoa Almeida, kelle edu teist kohta hoidva hispaanlase Beljo Bilbao ees on 43 sekundit. Kolmandal kohal jätkab hollandlane pilko kelder. Vann 48 sekundilise kaotusega ühe koha võrra tõusnud Tanel Kangert jätkab oma tiimi parimana, hoides 30 teist kohta. Kaotust liidrile on 10 minutit ja 38 sekundit. Ja Poolas alanud sõudmise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti paaris aeruline neljapaat eelsõidus teise koha jätkab finaali pileti püüdmist homses vahesõidus. Selline sai üheksanda oktoobri Päevakaja, saate pani kokku Kadri Põlendik, aitäh kuulamast ja kena õhtut.