Tere päevast, head raadio, kahe kuulajad on 11. oktoober, kell on pisut kaks läbi ning pühapäev eriti nagu ikka on sellel ajal eetris selline saade nagu röster ja igal pühapäeval veidi vähem kui tunni aja jooksul. Me uurime siin ühe kultuuritegelase hingeelu koostama rõõmude ja valudega, kui nii võib öelda. Ja lisaks jutule muidugi kuulame natukene tema siia saatesse valitud muusikat ja lisaks ka mängime veel natukene, aga küllap, et selleni me ka ükskord jõuame. Aga nüüd, tänane saatekülaline, Meil on siin külas naine, keda ilmselt teavad kõik eestlased kui säravat näitlejannat. Jaga lauljat. Evelin Võigemast, tere tulemast. Tere. Tere. Tänan kutsumast. Sinu puhul vist ma olen aru saanud, et kui sa intervjuusid annad, siis sa tahad ise ka midagi neist saada, vähemalt nii. Sa oled öelnud, mis sa neist saada tahad, ma eeldan, et see mingi maiustuse jale. Ma ei oska öelda ei no niisama tühja juttu ei taha nagu ajada, et kui on võimalus avalikult sõna võtta, siis tahaks. Et see oleks vastutusrikas minu poolt siis. No ei taha nüüd selle negatiivse noodiga alustada, aga sul on neid kogemusi ka päris selliseid omapäraseid, kus on mingisugune pealkiri jälle kuskilt välja tõmmatud vä? Nojah, eks sellega peavad vist arvestama enam-vähem kõik inimesed, kes intervjuusid annavad, et sa kunagi ei tea, ise valmis olla selleks, mis seekord kontekstist välja kistakse. Aga no ma ei tea, ainult sellele mõeldes siis jääks, võib olla suur osa ka oma tööd tegemata, sest et mingis mõttes intervjuude andmine on ka meie tööosa näitlejad, lauljad režissööride, lavastajate, et ei saa ju oma eluhirmule üles ehitada. No seda kindlasti, aga kas näiteks selline ma ei tea, siis alateadvuses on ikkagi see tunne, et ma pean oma sõnu väga valima vä? No, ja ega ma üldiselt see osa minust ei maga intervjuud andes ja et ma ikkagi mõtlen, mis ma ütlen, see ei ole päris olukord, et sõpradega oma köögilaua taga maailma asju paika panemas, et ykse siiani intiimne ruum ja teine asi on avalik ruum ja need on erinevad. No, mul on hea meel, et vähemalt jõudsime selleni alguses, et sa mõtled, mis sa ütled, tänases ma püüan, jah. Väga tore. Sa oled Tallinnast pärit, kui ma ei eksi ja algselt siis vist küll 20 esimeses koolis. Kas sind visati koolist välja? Mind visati koolist välja, jah, miks, sest et. Ja no ma matemaatika ei olnud võib-olla minu kõige tugevam külg aga aga vanus oli ka 16, ma olin enda meelest mässumeelne. Vaata siit saab juba ka hea uue pealkirja, Evelin Võigemast visati koolist välja. Aga jaa, maalin. Mul on endale ka võib-olla 16 aastase selle Evelinile etteheiteid tema käitumise osas. Et ma 20 esimeses keskkoolis õppisin tõepoolest esimesest klassist kuni 10. klassi lõpuni aga gümnaasiumis seal tegelikult eriti hästi kohanenud uues klassis. Põhikoolisõbrad läksid kõik laiali ja siis selline teismeiga oli ka suht hooga käima läinud. Et nii need asjad läksid, aga ma sattusin väga-väga heasse kooli. Mis on siis praeguse nimega Arte gümnaasium, kus ma kus ma siis gümnaasiumi lõpetasin, sain veel ridamisi uusi sõpru ja silmaringi laiendamist pidi. Ja samas need 21. keskkooli põhikooli klassikaaslased, et need sõprussidemed on siiani jäänud väga, väga tugevaks, nii et et just nädal aega tagasi saime suure osa klassiga kui ja teeme seda üsna regulaarselt. Nii et, et tõesti, 87.-st aastast on suur hulk inimesi, kes on sõbrad kogu eluks tänu sellele 21.-le koolile. Ja siis ma sain aru, et pididki hakkama nii-öelda ühest linna otsast teise hoopis käima. Ja mina sõitsin Lasnamäelt mustamäele kooli, nii et kui mu oma oma lapsed nurisevad et, et miks ma neid autoga ära ei vii, siis tavaliselt neile ütlen, et ma läksin kell seitse juba bussi peale, pool kaheksa olin kesklinnas, et kell kaheksa olla mustamäel. Nii bussi kui trolliga, siis sõitsin jah. No kas sama mässumeelsus sul on ka ju lapsed, ma ei tea, kas sa kuidagi pead seda jälgima ka, et nad nii mässumeelseks. No ma ei tea, nad ei ole veel selles mässumeelses vanuses, onju aga ei, k ju inimene oma loomussess tegelikult nii väga vist ei muutu. Et ma, ma olen ikka oma lastele ju mina ise ja nemad armastavad, armastavad mind täpselt sellise sellise emana, nagu ma olen, võib-olla jah, ma väga traditsiooniline ema mingisuguste reeglite järgi ei ole. Ja vahel kuna tütar on mul selline väga, väga tark erakordselt tark, meeldiv ja tubli inimene, siis vahel me oleme küll omavahel nalja visanud, nagu meil oleks aeg-ajalt need rollid natuke vahetuses. Et tema on nagu vanem hing. Rahulikum. Kuidas sa noorena sele näitlemisena jõudsid, sa vist näitlemisringis või sellises asjas? Tegelikult ma jah, otseselt kooliteatrit ei ole teinud. Ma olin päris pisike, kui ma teadsin, et ma tahan saada näitlejaks. Ma arvan, et see oli selline juba lasteaia lõpus, selge, ma ei oska öelda. Sest, et ei ole ka erilisi mälestusi mingisugustest nukuteatrietendustest, et no igal juhul see tahtmine oli väga-väga vara. Aga tuleb tunnistada, et just nimelt sellesama koolivahetusega, siis seal Mustamäe koolis sattusin ma nagu mingil määral ikkagi tegema sellist. Kooliteater on natuke palju öeldud, eriti kui võrrelda selliste suurte kooliteatritega, nagu on Raplas või Jõgeval või Saaremaal, onju aga midagi me seal tegime, luuletusi lugesime monolooge, tegime ka koolipidudeks näitemänge. Ja õpetaja emakeeleõpetajad. Krista mõisnik, kes seda vedas, andis mulle selles osas väga-väga palju. Ennem oli see olnud nagu unistus. See sai ikkagi mingisugusegi reaalse vormi, nii et. Ma olen hiljem alati näinud seda koolivahetust kui midagi, mis pidi juhtuma. Et ma, et ma natukenegi nuusutaksin seda köögipoolt enne neid lavaka katseid. Jah, on, ütleme niimoodi, et oma eluteele tagasi vaadates alati mõelnud, et see pidi juhtuma, et ma lavakasse sisse saaks. Et väga hea, et sa matemaatika ikkagi untsu läks. Absoluutselt, ja, ja ega ma nüüd siiamaani võib-olla peast arvutama väga ei kipu. Lapsi tuleb aidata. Praegu põhiliselt pusin viienda klassi matemaatikaga, ma saan aru, et siit juba hakkab varsti piir tulema, et õnneks seitsmenda klassi matemaatika, et ma ei pea aitama. Ja viies klass veel viimane piir, juubeldab. Väga hea, nii et piirid on lähedal või kui sa seal näiteringis käinud kustusele näitlemispisiku, siis ikkagi said, et sa juba lapsena teadsid, et minust tuleb näitleja. Ma käisin ikkagi väga palju teatris koos emaga koos klassiga aga, ja vaatasin väga-väga palju kõiki neid Eesti filme, mida kogu aeg näidata või, või telelavastusi noh. Lapsena olidki tohutud lemmikud. Noor pensionär ja mehed ei nuta, suvitajad, lammas all paremas nurgas pisuhänd, kuulsuse narrid. Ma neid vaatasin vist telekast alati, kui nad tulid ja nad tulid ju tihti, onju. Ja siis väga-väga palju, käisin teatris, alguses Draamateatris, mäletan põhiliselt, aga siis, kui ma koos musketäride ka avastasin enda jaoks linnateatrina, siis oli, siis mäletan mingisugust täiesti suurt nihet enda sees, et ah niimoodi ka tehakse. C veel tundus nagu vähemalt siis olles selline 15 aastane 14 15 aastane siis sai see suhtiva kinnisideeks, et saada linnateatris, et saada näitlejaks ikka, eelkõige ma nii kaugele ei mõelnud. Ja tead, ma pean ütlema, et mulle see töö tegelikult siiani meeldib tohutult, mulle meeldib mängida, meeldib etendust mängida, eriti kui on, mida mängida. Et ma saan küll öelda, et ma olen nende õnnelike inimeste hulgas, kes tõepoolest armastab seda tööd, mis ta teeb. Seda on hea kuulda, enne, kui me siin veel näitlemisest ja kõigest muust rääkida saame, siis ja lapsepõlve mälestuste jätkule üks selline lapsepõlve võib öelda hitt ka siis mis iseloomustab kuidagi sinu lapsepõlve või siis vähemalt on väga hästi meeles, on erus, mütsi ja meising. Miks just see lugu? Selle selle looga selline lugu, et minu isa oli tohutu melomaan, tal oli väga-väga suur või noh, plaadikogu on siiani alles. Ja siis ma mäletan nii hästi üldse kette gripp album, kui ta ilmus, Madis isal oli veel mingisugune natukene sansime eksemplar, igal juhul ta oli see plaadiümbris, oli nagu lehmanahk. Ta oli selline kangaga, et oli tavalisi müügil, aga vot see oli mingisugune eriline Special Edition. Ja seda plaati me küll koos vennaga käisime ja käisime, et et eiras, Schmidt on alati mul olnud selline lapsepõlve suur lemmik. Nii et mitme loo vahel vahel valisin, et mida siia panna, aga see tundus sobivat pluss, tal on ikka tõesti ilus tekst. Paljudel lugudel on kuuluma sõda. Kohe kuulaja Kuulate saadet röster ja meil on siin külas armastatud näitleja, näitlejanna Evelin Võigemast. Me natukene rääkisime ka juba sellest mässumeelsusest. Üks asi, mis Vistada mässumeelsust iseloomustab, on ka see, kuidas sa lavakasse läksid. Kas see vastab tõele, et sa läksid sealt uksest sisse ja ütlesid tsitaadi? Tere, mina tahan saada näitlejaks. Kust sa selle välja praegu novot natukene uurima ja kõik tuleb veel ja sellega oli niimoodi, et kui ma nüüd õigesti mäletan siis ma ei astunud sinna nii-öelda siis katsete ruumi sellise lausega. Nii ta siis sinna ruumi, kus on komisjon ja kus hakatakse ülesandeid tegema vaid ma vist ütlesin, mingid sellised sõnad nii-öelda seal kantselei tari poolel, kui ma viisin oma avalduse, et ma tahan tulla katsetele ja noh, eks see tahtis olla omamoodi nagu julge ja humoorikas, aga samal ajal ka selline ennasttäis seitsmeteistaastane olin ma veel sel hetkel, sest ma tõesti sain napilt 18, kui ma lõpetasin gümnaasiumi ja siis kohe lavakasse läksin. Et noh, ja ega oli selline selline lause vist mu suust lendas. Ja ma arvan, et jah, et see võib olla ka päris palju ütleb sinu iseloomu kohta midagi. Mingisugune teatav annus, bravuur on minu meelest alati olnud jah. No mis selle peale öeldi, siis vähemalt sisse sa sinna said, tundub, et toimis. Jah vaata ilmale, ma ei oleks seda kunagi julgenud öelda. Ja ma ei mäleta seda vastust, see, see naisterahvas, kellele ma oma avalduse andsin, Eli Ivika Sillar, kes oligi väga-väga palju aastaid selle kooli põhimõtteliselt süda ja hing ta hiljuti just suri. Aga ma ei mäleta, noh jah, et seal katsetel ka lihtsalt maalimist kõigeks valmis, valmis kõik endast andma, et, et nad näeksid, et mul on, mul oleks õigus selles koolis õppida. Sinna kooli sisse said, aga siis see õpe, kas kujutasid ette, et see ongi selline või üllatas sind kuidagi? Ma ei osanud vist üldse mitte midagi mõelda, igal juhul oli see minu jaoks üllatus, mis toimuma hakkas. Noh, nüüd juba ise on ju lavaka lõpetamisest väga palju aastaid möödas, aga nojah, selles mõttes nagu absoluutselt kõik näitlejad räägivad, et sa siin tõmmatakse kuhugi maailma sisse. Ja sa oled seal neli aastat, 24, seitse et vahepeal kahjuks vajuvad unarusse sõprussidemed teistest eluvaldkond valdkondadest sõpradega. Aga tead, õnneks need tulevad hiljem tagasi. Et praegu ma vist hindan väga-väga kõrgelt ning teatriväliseid sõprussidemeid. No ma ei tea, kas ülikooliaeg oli see, et söön leiba ja joon vett, selline klassikaline ikkagi raskus. Tead, ma elasin kodus, oi mul ei ole seda kahjuks võimalik rääkida, ma elasin. Kuna kuna ma olen Tallinnast pärit, siis mul ei olnud ka mitte mingisugust põhjust kuhugi sealt kolida. Ja ema oli ikkagi külmkappi toitu alati ostnud. Küll oli mingisugune aeg, kus kui, kui mu vanemad Lasnamäelt ära kolisid, tekkis suurem elukoht, siis oli küll mingisugune aeg, kus me päris palju kursakaaslastega läksime minu juurde ja siis ema siiamaani nagu armastab rääkida, kuidas me lendasime peale nagu tirtsuparv ja kõik söödi ära, mis vähegi ära süüa oli, aga ema oli armas, võttis meid alati lahkelt vastu. Nii et selline kokkuhoidmine oli ikkagi tugevalt. Sina olid Tallinnas kurjuse söötja. Jah, sest et meid ei olnud väga palju palju tallinlasi kursusel ja et oli väga-väga ägedaid kidelesitest. No kas see mässumeelsus tuleb ikkagi sealtsamast Lasnamäe paneelmajade vahelt või pigem mitte? Tule, ma ei tea, see mässumeelsus kõlab ka, ega ma mingi san, tark ei ole, et et ei, ma ei oska öelda, et see oleks keskmina, ausalt öeldes. Ei. Ma olen oma vennaga rääkinud, kes on minust paar aastat noorem. Tema üleskasvamise kogemus Lasnamäel oli sootuks teine kui minul, et ma olin tegelikult vaatamata oma sellisele ekstravagantse või ekspressiivsele iseloomule väga tubli ja korralik tüdruk. Käisin muusikakoolis ja koolis ja kõik asjad olid alati korras, nii et selles mõttes see gümnaasiumist väljakukkumine. Vahepeal oli suur ehmatus nii mulle kui ma vanematele, et nagu ikka tüdrukut mingil põhjusel on alalhoidlikumad, no minu venna lood Lasnamäel üles kasvamisest on? Ma ei tea, lähevad võib-olla kuhugi nullpunkti kanti või ma täpselt ei tea, aga aga ma ei oska küll jah, seda keskkonda kuidagi. Ma lihtsalt olen selline ja mul on nagu selles mõttes hästi, et mul on lubatud olla selline. Ja see olemine niimoodi päris hästi välja kudunud, vist. Nii ja naa, eks kellegi elu ei lähe tagasilöökideta, aga. Ja tundub, et eks see vist ongi üks inimeseks kasvamise osa see iseendaga rahu tegemine või siis ka siis öelda, et sa oled teadlik küll millised ei ole sinu tugevat iseloomu, joome loojooned või, või kus sul on mingisugused miinused, aga kuidagi nende aktsepteerimine ja nendega leppimine. Et see on jah, selline elukestev õpe, ma arvan. No seda kindlasti, kui sa nüüd selle lavakunstikooli ära lõpetasid, siis vist trall läks sinu puhul päris kiirelt käima, nagu ka päris mitme veel sinu kursuse siis töötajate seas, et te saite kohe see nimed marmortahvlil, ulatiino tegutseb jälle, muidugi siiamaani vaadatakse seda suure huviga. Sõbranna ütles, kuidas tal on kolm last. Ma arvan, esimene vanim on vist 19, noorim on kaks. Ta ütleski, et ma nüüd hakkan kolmandat ringi seda põrantiinal toas. Jah, me, me olime tõesti selles mõttes tehes väga õnnelikus seisus, et kõik Me läksime teatritesse tööle ja kohe tekkis ka sellist teatri kõrvalt tööd, et noh, ütleme nii, et siis jah, poistel ja hele kõrval oli nimed marmortahvlil. Sest ega teised ütleme, tüdrukud olid seal ju nagu hetkeks näha. Niisiis sellel Buratino kambal Buratino saade Ma ise üsna ruttu sattusin ka Õnne 13-sse, et noh Et see on nii, et televisioon annab noorele näitlejale kohesele kiire tuntuse, onju aga teisalt on see ka mingis mõttes vastutust tekitav või kasvatav, sest et kui sa siis esimeste töödega nagu noh, kuidas siis ei õnnestu nii hästi, kui tahaks, noh, siis võib sulle hoopis anda see nagunii-öelda negatiivse hookarjäärile, onju, aga jah, meie lõpetasime küll selles osas väga õnneliku lennuna. Suur osa kursusest ikkagi on siiamaani aktiivselt näitlejad, neid on mõni üksik, kes kes ei tööta teatrisse. Aga sinu puhul siis töötas hästi, et selline tuntus tuli kiirelt. No tagantjärele jah, ega sellel hetkel ei osanud niimoodi mõelda otseselt, sest et noh, mis seal salata, teatriväline töö on ka see, mis mis lisas sissetulekut, toob, et, et et pigem oli. Ma mõtlen, et pigem vist oli see, et mitte, et hirmsasti kuulsaks saada vaided. Et näiteks, et oma kodu saada, noh vaata, see oli nagu see asi, mis surus tööle ja toimetama tegutsema. Aga jah, aga tunnustusena ütleks, sulle meeldib kui selline noh, ikka meeldiv, ei hakka ütlema, et ärge öelge mulle hästi, muidugi meeldib. Et muidugi on oluline, kelle suust see tunnustus tuleb, on, et mõne inimese hea sõna natuke suurema kaaluga kui teise, aga aga ikka meeldib, tead eriti tore tegelikult on, kui kui keegi täitsa võõras inimene kuskil toidupoes või kus iganes kohas võtab niimoodi julguse kokku ja tänab mingi konkreetse töö eest. See vahel on veel kõige südantsoojendav. Üks südantsoojendav asi vist sinu jaoks on sünnipäevad ka, et ma saan aru, et suur tähistaja Jah ja mul mul oli, mul oli juubel sellel kevadel, mul olid hästi suurejoonelised plaanid, ma tõesti tahtsin palju palju sõpru kokku kutsuda. Kuna minu sünnipäeva mai lõpus, siis koroona kevadel ei olnud see kahjuks võimalik. Aga noh, mind tabas selline erakordne sünnipäev, et kaks päeva enne õiget päeva, siis mu kõige lähedasemad sõbrad korraldasid mulle üllatussünnipäeva. Nii kus oli oluliselt vähem inimesi siis kui mina kutsuda plaanisin, ütleme väga kitsas ring sõpru. Aga nad rabasid mind ikka täiesti ootamatult, nii et, et ma, ma ikka hakkasin suurest meeleliigutusest nutma. Ma olin täiesti terve kevade lastega maal isolatsioonis kedagi näinud ja siis siis äkki selline asi. Ja mul Mulle meeldivad sünnipäevad, meeldib, meeldib sõpradega koos olla, meeldib võõrustada inimesi üldse, selline. Inimestevahelised kontaktid ja sõprussidemed on mulle väga-väga olulised. No me võime ju siin nüüd mõelda, nii et hiline, hiline, hiline sünnipäevakink on sulle üks lugu, mis siin saates mängib lugu, mida sina ise isiklikult oskad, et sõna-sõnalt kaasa laulda. Ja selleks aktsis George maikalifiil on. Ma usun, et refrääni oskab iga inimene kaasa laulda, see lihtsalt ei ole võimalik, et. Ma ma oskan tervet laulu laulda kaasa ja see on üks põhitantsulugusid, kui läheb tantsuks ja on vaja on vaja muusikat valida, siis see laul lendab tihtipeale peale, jah. Ja ma saan aru, et sul on vist neid laule ikkagi massiliselt, mida sa pead taskus laulda? Jah, mul mingil arusaamatul põhjusel jäävad kõik laulusõnade pähe refräänid igal juhul lohel nende salmidega on nagu on, aga aga tõesti mul ei ole veel žanrilist vahet ka. Et soul, disko, klassika, poprock. Vot räpisõnad, mitte nii, aga näiteks lapsed, lapsed on mul täiesti hasardis, sest et noh, kui on viie miinuse või nublu uus lugu, siis on vaja kiirelt sõnad pähe õppida, saaks kaasa laulda. Loodan olla jah. Saade restor jätkab raadio kahes ja meil on siin külas näitlejanna Evelin Võigemast. Me läheme nüüd edasi sellise ühe väikese mänguga ohu ja see mäng on väga lihtne. Noh, see põhineb ühel aplikatsioonil, mis sisuliselt tähendab seda, et on kaks vastuse varianti, sina pead ühe valima neist ja põhjendama siis miks jaa, nii palju saab veel öelda, et tegu on vist Ameerika ühendriikidest pärit mänguga, nii et siin on selliseid igasugu huvitavaid asju ja need protsendid ka, mis siin valitud on, on ka sellised vahel on kahtlased. Aga alustame siis sellise väga karmi algusega, et kas sa pigem elaksid elu lõpuni. Ilma nägemisvõimeta või ilma kuulmisvõimet. Ilma nägemisvõimeta. Muusika sest et see siis jääb muusika ja helid Marvaks nii, aga muidugi olema ei peaks üldse valiku ees olema, aga ma arvaks nii jah, kuidagi praegu sellise spontaanselt esimene vastus, nii et jään selle juurde, siis. Ja ilma nägemisvõimet päraks ainult 27 protsenti inimestest, nii et sa oled jah, selles väikses vähemuses. Aga ma usun, et see on väga eriline naine ja see muusikaargument on päris hea. Nii, aga järgmine, kui sul ei ole mingi täpselt samasugune nagu siis, kui ma võtsin neid sisse, siis ma mõtlesin ka, et huvitav, kas need on nagu mingisuguses järjestikuses, et kas oleksid pime ja imeline muusik või siis kurt ja imeline kunstnik. Täpselt. No ikkagi, ma oleks pigem pime ja imeline muusik. Ja ikkagi, sa oled seal vähemuses, seekord 41 protsenti. Väga tore, nii, no nii, aga nüüd siis natukene teisest vallast, et kas sa kaotaksid ära oma kodu võtmed, telefoni? Koduvõtmed siis lukuabi tuleb ja küll ma selle uue võtme tekitaks. Telefonis tundub, et on kogu maailm sees. Kusjuures ma mõtlesin ka täpselt sedasama asja, et kui sa siis seal kirjas oli, siis oli ka see selline nagu ilmselge, aga jällegi ma ei tea, kas seal Ameerika Ühendriikides siis inimestel ei ole. Ma ei tea, siis nutitelefone või igatahes seal on 58 protsenti öelnud, et nemad pigem kaotaksid oma kodu võtmed ära. Äkki seal ei ole Lukovi? Oota aga, aga just nimelt nii, pidime ju arutasimegi, praegu kaotad pigem kadu, võtmed ära. Muidugi sa ütlesid see vastupidi jäätistestest vot siis ikkagi. Nii et ma olen siin enamuses ikkagi. Kõige parem on ikkagi arenenud riigiks. Nii, aga selline stiililine küsimus. Sa saaksid ainult valida, kas sa kannad ainult valgeid riideid? Võime ainult mustri, ainult musta siis ainult musta. Oleksid selline kogu aeg leinas. Ma ei tea, must on lihtsalt nii universaalne, sobib absoluutselt kõigega kõigile. Pluss valge pealt paistavad plekid rohkem välja. Man praktiline inimene ja mulle meeldib must mitte leinamise pärast, vaid must on selline väärikas värk. Väga praktiline tõest ja 67 protsenti arvaks nyyd täitsa loogiline. Nii, aga noh võtame siis sellise omamoodi, et kas sa pigem oleksid allergiline. Beebide või monuritavust issand jumal. Siin on neid rumal elamuse seinast seina. Allergiline võib olla ühe pealkirja saada, jajah. Noh, ma äkki ma isegi ütleks siis äkki beebid, sest et beebiiga nagu läheb mööda beebiiga on igal juhul lühem kui vanuriga. Et, et vaata, et sa ei tea kunagi, kui tuleb elus ette see hetk, et sa pead oma vanemaid esivanemaid aitama, eks. Aga beebiiga on ikkagi aasta, see on nagu määratletud aastast juba on väike laps on ju nii, et niimoodi arvutades siis oleks allergiline beebidele aasta aega lohust aasta aega jah, ja võtaks Clarrytiini ja saaks tegelikult ikkagi nendega hakkama. Maran. Väga aja beebile vastu oleks allergiline ainult 28 protsenti. Nonii, aga võtame siit siis viimase, selline väga lihtne küsimus, vaataksid ainult elu lõpuni üles, vaataksid elu lõpuni ka sedasi ainult ülesse vaenult alla. Ainult üles, ikka taeva poole tähistaeva poole kuu ja päike puuladvad. Ja, ja see ei ole üldse keeruline küsimus. Lihtsalt maastiku lõidu saab jah, raha võib suitsukonisid ja viimasel ajal on olnud, palju, sa kolisid, võitsid, sa käisid korjamas, ma ise väga tublisti niimoodi, et tegin selle 15 minutit, mis oli siis inimeste teavitamise kampaania, aga siis kui oli päriselt maailmakoristamise päev, siis koos sõpradega kaks tundi, mina korjasin prügi ja prahti ja konisid ja tuleb tunnistada, et ma nüüd käisin paar nädalat tagasi seenel. Ja korjasin kost seentega kilekotte metsast lihtsalt. Kuidas sa siis jätad seda sinna? Ma eeldan, et sa kahjuks said konisid rohkem kui seeni. Ja ei olnud väga hea seenesaak nii. Ise kütte korjata. No vähemalt loodetavasti sai mingi sousti kätte ikka. Väga tore. No kui me läheme siin juba sellisest natukene kiusamisest edasi siin nende küsimuste põhjal siis kiusamisest, siis võib ju natukene veel ju piirata näiteks looga, mis sulle üldse ei meeldi. Ei no see lugu on siis reedeks, Katrina. Tõesti kole. Ma ei tea, seal on kõik nii valesti. Kõik, ma ei, ma natukene selline tunnetaks sügada, kui see mängima hakkab, nagu natuke agressiivset. Agressiivne lugu nädal vist sakslased ka see bänd või seal on nagu see on väga veider, ma ei ole kindel, Nad on sakslased, aga seal mingi sellisest ajast pärit, kui seimkivi kogu aeg mängis telekas minu jaoks. Lihtsalt kohutavad kole. No ütlen kuulajatele, see nägu ütleb praegu see on täiesti nagu sööks midagi väga halba. Veel veel halvem. Head raadiokuulajad see oli nüüd lugu, mis Evelin Võigemastile kohe üldse ei istu, aga proovime sellest kuidagi üle saada ja toode röster, jätkab Evelin. Üks asi, mis on sinu puhul päris tugevalt silma torganud, on see, et sa võtad aeg-ajalt ikkagi sõna sellistel sotsiaalsetel teemadel. No näiteks seesama maailmakoristus ja ka võib öelda, et feminism ja kõik muu selline ökosüsteem kui üldse selline. Miks sa seda teed? Eks sa jaksad, või kuidas jaksad? Mulle tundub päris palju nende teemade puhul, et see ei ole nagu võimalik, mitte kaamera rääkida. Ma, ma annan endale aru, et tegelikult võiks teha ilmselt palju-palju rohkem. Ja väga imetlen neid inimesi, kes niimoodi oma tõekspidamiste eest seisavad või teadvustavad, et noh, see on natukene see koht, ma ütlengi, et et kuna minu töö on avalikult teiste inimeste silme all siis annab mulle teatava platvormi, eks ole, midagi öelda ja arvata. Kuigi suur osa inimesi ei taha seda enamasti kuulda. Aga aga jah, et ma mõtlen nagu, et see, see on nagu vähim, mis ma saan teha, kui öelda välja mingeid asju, mille eest ma siis ise seisan või millesse ma usun. No kui väga selline tunne peale tuleb, et just nende samasid teemasid käsitledes on selline tunne, et nagu lihtsalt jookseks peaga vastu seina. No ikka on noh, näiteks ütleme, see. Hetkel see näiteks Tallinna linnaratta planeerimine, noh, see on lihtsalt nii kurb, et, et kuidas mingisugused asjad võtavad nii kaua aega, samal ajal kui mingisugused teised otsesed ütleme konkreetselt teedeehituses käivad palju kiiremini. Ma ise sõidan rattaga väga palju ja siis on päriselt endale see küsimus, et aga kuhu ma siis lähen. Et on neid kohti, kus auto teel sõita ja siis ei taha ju kõnniteel häirida inimesi ja kuna kõnnitee ei ole ka jaotatud, siis tihtipeale inimene selja tagant. Kui sa rattaga tuled, et jalakäija on ju tegelikult hõivanud kogu tänava ja siis ma tunnen, et appi ma ei taha olla ebaviisakas, et siin siin nüüd tilistada, et äkki nad pahandavad, et kogu aeg on nihukesi olukordi, sest see on kõik nii reguleerimata. Ja mul oli juba arvestatud tagasi situatsioon Tehnika tänaval, ma sõitsin oma rattaga kõnniteel. Niux mees pidas mind kinni, et mind sõimata, et miks sa siin sõidad, sest et näed, siinsamas kõrval on, eks ole, see ratade sulle maha joonitud, mine sõida seal. Ja siis mul tekkis selline hasart, mainin temaga juttu ajama. Kõigepealt oli tema viha põhjus see, et mingi eelnev Ratworolli talle kunagi kuskile otsa sõitnud, siis olid juba kõik ratturite jaoks nii-öelda kõik ratturid need otsa kihutajad ja kui ma siis talle ütlesin teadet, aga ma kardan, sõita ta seal, et ma päriselt kardan, sest see on nii nagu kitsasse rada ja autod ja suured autod sõidavad mööda. Et ma pigem valin selle kõnniteel ettevaatlikult sõitmisel. No me rääkisime nii kaua, et ma vähemalt sellele inimesele jõudsin kohale, mis ma tahtsin öelda ja, ja ma sõitsin mööda kõnniteed edasi, lahkusime rahus. Aga vaadates selliseid lähimaid Euroopa linnu, siis mulle tundub, et see peaks olema kaasaegse linna prioriteet. Ja ma väga tervitan ka kõiksuguseid neid renditavaid tõukerattaid või ka nüüd seda City piid, et on loodud nii palju võimalusi juba, et ega see ilmtingimata ei peagi autot omama. Et sa saad nagu jagada seda kõike, eks ole. Et linnas oleks neid autosid vähem. Mulle tundub, et see peaks olema prioriteet. No loodetavasti need tähtsad linnaisad kuulevad seda saadet vähemalt üks neist kogemata vajutada raadio kahe kanalile laata õide ja eks see lootus sureb viimasena, aga vahel on ikka selline tunne, et vist on juba surnud. Kui me nüüd sellele omapärasele aastale tagasi vaatama, sa juba ütlesid ka, et kui see koroonaaeg algas, siis sina läksid maale ja kodus samal ajal kui teised kõik. Noh, ma ei saa öelda kõik, aga väga paljud lugesid muinasjutte, tegid mingisuguseid asju, mis iganes, miks sina siis otsustasid, et sa lihtsalt oled? No ühtepidi mulle tundus, et nii palju hakkas seda igalt poolt kõike tulema. Ja ma siis võtsin tõepoolest aja täiesti maha selles osas et ma olin täiesti täiskohaga ema. Aitasin, üks laps vajab rohkem koolitöödes abi kodus. Tõesti mul oli see luksus, et ma ei pidanud ka teises toas tegema tööd nagu paljud vanemad, eks ole, pidid mul oli seal luksus, siis olla see koduõpetaja kodukokk ja, ja lastega aega veeta. Et tekkis selline ootamatult pikk ja rahulik lastega koosolemise aeg, mis muidugi maha ei ütle, et see oli kogu aeg kerge või see olemine oli kogu aeg kerge, aga noh, nagu ikka distantsil sa annad sellele mingisuguse teise mõõtme ja väärtuse. Täiesti hindamatu aeg ja noh, siis siis ka ju asjad kujunesid niimoodi, et noh, üsna kohe kui võis jälle midagi teha, siis siis me tegime ju Christian suitsuga monolavastuse, linnateatri lava, kus lõpuks ikkagi olin ekraanil inimeste kodus, kes tol ajal see oli ta esimene, kes tuli kohe niimoodi välja. Ja see vist ametlikult oli jah, esimene esietendus siis pärast eriolukorda, sest et kas täpselt päev enne eri olla eri oru siis keel läheb sõlme. Päev enne eriolukorra kehtestamist jõudis Von Krahlis esiedenduda Juhan Ulfsaki lavastus pigem ei. Nemad või siis oli neid kuskil seal veel, ma ei tea, ma lähen seda pigem nüüd vaatama, väga ootan. No väga hea, ma saan aru siis, et said sealt hoo sisse. Ja nüüd siis, kui ma nüüd korraks oleme veel siin tänases päevas midagi Sa praegu tegeled, kus sind näha võib? No põhiliselt mind näeb ikkagi Tallinna linnateatris teater, kus ma töötan juba väga palju aastaid. Siin õige pea on hakkamas proovid. Mina ja Külli Teetamm, mängime siis. Lavastuses õed kahte õde ainult kaks näitlejat ongi esietendus, on meil kaheksas detsember ja materjali autor ja lavastaja Pascal rämbeeerr, kes tuleb Prantsusmaalt. Ja ka vist olude sunnil esimesed proovid toimuvad meil video vahendusel, aga siis loodetavasti enne esietendust ta saab ikka ikka siia tulla, et töö saab olla nagu nii-öelda päris. Need prantsuse sidemed, sul on vist päris tugevad ja Edicy, appi, me oleme kõik sind kuulmast. Jah, laulmas ja mulle prantsuse kultuur kirjandus, muusika, keel ikka väga meeldib. No väga tore, siia saate lõppu, meil jääb veel üks lugu mängida, tavaliselt oleks see selline kilti plaser laul, ehk siis lugu, mina tavaliselt inimene kuulab kuskilt salaja nagu väga ei taha öelda, et ma sellist lugu kuulan. Aga me mängime siis ühe loo, mida võib ka Evelin Võigemasti kuskil meest avalikult kuulamas näha, vaid soovitas. Päriselt, ja mina vaatasin seda sinu Spotify'st ja see on siis kardi what. No miks see sulle siis meeldib? See segisti gildibleseriga haakub vist pigem niipidi, et noh, ma ei tea, et äkki selline juba väärikas eas näitlejanna ei peaks üldse sellist mussi kuulama? No ei ole noh, no ei ole 17, onju, et aga ma tõesti olen oma loomult selline, kes suudab vaimustuda absoluutselt erinevatest žanritest. Et see on hea näide sellest, ütlesid et mu muusikaline maitse võib tõesti olla Bachist, Rahmaninovi kardibi mängija Billie Eilish. Ja siis üks asi, mis sinna vahele jääb, on see õnnetu reetmeke persid harinud Renneks r4. See tegelikult, eks seda halba muusikat leiaks ju rohkemgi üles maailmast, aga miks kehke keskenduda halvale muusikale? Pole vist vaja teda otsida ja aga head kuulajad siin kohal hakkabki nüüd restor vaikselt oma otsi kokku tõmbama. Meiega oli resteris siis külas siin soojade seinte vahel näitlejanna Evelin Võigemast ja mina olin selle saatejuhtidele pere suur aitäh sulle tulemast ja jõudu jaksu siis kuulame selle sinu nii-öelda kihvti Blazy Rivera. Ja aitäh ja kõigile ilusat pühapäeva, minge õue.