Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 11.-st veebruarist, stuudios on Kai Vare. Valitsus ei jõudnud hommikupoolikul lõplikule kokkuleppele eelarvet kärbete jaotamiseks asja pärastlõunal arutelu jätkus. Reformierakond kritiseeris teravalt Isamaa ja Res Publica liitu, kes nende hinnangul kokku lepitud kärpeplaanist taganeb. Isamaa ja Res Publica lükkas süüdistused tagasi ja kinnitas, et nende eesmärk on vähemalt kaheksa miljardiline kärpe. Nagu kokku lepitud. Kohalikud omavalitsused on valmis sel aastal kokku hoidma 1,5 miljardit krooni. Riik nõuab täiendavaid kärpeid 900 miljoni krooni jagu. Sellest suurema osa moodustaks üksikisiku tulumaksust omavalitsust käsutustesse tule osa vähendamine. Sellega omavalitsused aga nõus ei ole, sest majandusolukorrast tingitud sotsiaalprobleemide lahendamine on kulukas. Riigikogu arutas SMS-laenude ohjeldamise ja toetas seaduseparandust, mis seab tarbimislaenudele piirid. Reformierakond nimetab seda plaanimajanduse toetamiseks. Kunsti muuseum kumu vähendab kitseeelarve tingimustes tänavu pisut näituste mahtu ja uusi teoseid joosta. Küll aga jäävad alles kõik haridusprogrammid, konverentsid ja giiditeenused. Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži Tartu kõrgem Kunsti kool sõlmisid koostöölepingu, et õppekavasid mitmekesisemaks muuta. Iisraeli Parlamendi valimised ei toonud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Välisminister Tzipi Livni juhitav Kadima partei sai parlamendis ühe koha. Rohkem kui koalitsiooni moodustamiseks on paremad väljavaated. Parempoolse Likudi blokid Afganistani pealinnas Kabulis ründasid Talibani mässulised kolme valitsushoonet viimase aja ulatuslikumad. Rünnakus hukkus 27 inimest ja haavata sai kümneid. Venemaa nõudis kohtumisel Euroopa Liidu esindajatega Abhaasia ja Lõuna-Osseetia le rahvusvahelises plaanis suuremat sõnaõigust. Ilmateade lubab meile kohati vähest lund. Öösel on külma kaks kuni kaheksa, Kirde-Eestis kuni 10 kraadi. Päeval on õhutemperatuur nullist miinus nelja kraadini. Valitsus peab ikka, kuidas jaotada eelarve kärped valdkondade vahel, hommikupoolikul kokkulepet ei saavutatud. Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on uskumatu Isamaa ja Res Publica liidu ettepanek et riigiaparaat taadi palgakulud kärpimata, kärpida selle asemel pensioni, teist sammast ning vähendada vanemahüvitist. Michal kritiseeris teravalt Isamaa ja Res Publica Liitu, nimetades seda taganemiseks kokkuleppest, mille järgi kogu avalik sektor peab oma tegevust tegevuskulusid seitse protsenti kärpima. Isamaa ja Res Publica Liit lükkas süüdistused tagasi. Erakonna esimees Mart Laar. Vaher ütles, et valitsussektori seitsme protsendiline palgakulude kärbe on valitsuses põhimõtteliselt kokku lepitud. Ükski Isamaa ja Res Publica minister ei taotlenud selles erandeid. Mari sõnul ei suurenda selline rünnaku usaldust ega aita kaasa läbirääkimiste positiivsele lõpule. Ta lisas, et kui kaheksamiljardilise kärpe teostamiseks on vaja mingeid uusi ettepanekuid, tuleks koalitsioonil lähtuda teadlaste töögrupis esitatud ettepanekutest. Praegu veel läbirääkimised käivad. Omavalitsusliitudega koostöökogu delegatsioon kohtus täna valitsuskomisjoniga arutas, mida tähendavad riigieelarve kärped kohalikele omavalitsustele. Marta Grauberg jätkab. Kohalikud omavalitsused on nõus, et kokkuhoida. Tuleb ning sel aastal ollakse valmis kulusid kärpima, pooleteise miljardi krooni jagu, aga mitte rohkem. Maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet müürsepp. Käesoleval aastal laekub tsirka üks miljard krooni vähem tulumaksu kui eelmisel aastal, see on siis 11,93 protsenti brutotuludest laekuma valitsustele seoses sellega tööhõive on vähenenud ja brutopalk ka väheneb Eestis hinnanguliselt seitse protsenti sel aastal. See on üks miljard krooni ja omavalitsused peavad selle osas kokku hoidma, seda omavalitsus on ka põhimõtteliselt nõus tegema. Lisaks veel eelmisel aastal leppisime kokku, et mõned riigieelarve eraldised vähenevad ja see teeb kokku poolteist miljardit krooni. Tsirka ja riik nüüd tuleb välja, ütleb, et oleks veel vaja 900 miljonit kokku hoida. Kõige suurema osariigilt kohalikele omavalitsustele eraldatavat rahast moodustab üksikisiku tulumaksu laekumisest tulev protsendi, osariik tahab seda vähendada 0,83 protsendipunkti võrra. Kurmet müürsepa sõnul on omavalitsuste kulud sel aastal aga tõenäoliselt suuremad kui mullu. Ühelt poolt on palju europrojekte, teiselt poolt tuleb lahendada majanduslangusest tekkivaid sotsiaalprobleeme. Inimesed on hädas, ei saa öelda, et headel aastatel inimesed teenisid riigieelarvesse hulga raha ja maksid makse korralikult. Nüüd on mõned ettevõtted koondanud ida inimestele öelda riik või omavalitsused teavad. Vaadake nüüd ise päris, et tuleb ju aidata, et et ega need riiklikud meetmed tööhõiveameti kaudu ei ole ju ammendavad. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vees pärast tänast kohtumist omavalitsusliitude seisukohad riigieelarvekõnelustele. Tema sõnul on omavalitsustel riigieelarve kärpimisel solidaarne osa ning kuigi riik saab aru, et omavalitsustel kerge ei ole, ei saa teha ka erandeid. Kõik võimalused on tema sõnul endiselt laual. Kui teistelt ridadelt võimalik kärpida, siis kindlasti tinglikult omavalitsuste lisaks kokkuhoiuks mõeldud summa ei pea kõik tulema tulumaksu protsendi arvelt, et me oleme siin valmis ümber kaalum. Tulumaksu protsent oleks siis siiski kõrgem kui see praegu välja pakutud 11,1, aga see eeldab, et me teeme need kärped lihtsalt siis mujalt. Ühe ettepanekuna on välja käidud ka see, et osa omavalitsuste kohustusi võiks üle anda riigile. Seda teemat on arutatud ka valitsuses, kuid ülesannete ümberjagamine eeldab pikemat diskussiooni ja selleks praegu aega ei ole, ütles Kiisler. Regionaalministri sõnul sunnib majandusliku seisu halvenemine omavalitsusi tõsisemalt tuleviku peale mõtlema. Ma olen ka seda vähemalt juba aasta aega rääkinud, et kui olukord majanduses peaks halvenema, siis peavad ka omavalitsused enda jaoks läbi mõtlema, et kas on mõistlik üksi jätkata või on mõistlikum teistega seljad kokku panna ja niimoodi raskustest paremini läbi tulla. Riigikogu arutas täna SMS-laenude temaatikat, Uku toom jätkab sel teemal. Mitte ainult eelarve kärbete arutelul ei lähe Reformierakonna ja IRL-i vaated lahku ka SMS-i laenude teemal, on nad erinevatel seisukohtadel. Täna, kui arutati SMS-laenude ja nende juures liigkasuvõtmise ohjeldamist, käis vaidlus eelnõu parandusettepaneku üle, mis paneb tarbimislaenule ülempiiri. Reformierakond nimetab seda plaanimajanduseks ja eelnõu esialgse mõtte moonutamiseks. Taavi Rõivas. Kui meie hinnangul peaks peamine olema SMS-laenude levik Kuu tõkestamisel, see, et tuleks tagada tarbijate korrektne informeerimine, millest saab mööda mindud ja keelata kerglase laristamise propageerimine siis nüüd tulete välja hinnapiiriga, mis, mis meie majandusruumis ei ole päris tavaline nähtus. Ning Hanno Pevkur, meil on põhiseaduses olemas paragrahv 32, mis räägib omandivabast kasutamisest käsutamiseste valdamises. Kui kellelgi on soov oma omandit, olgu selleks siis kasvõi raha vabalt käsutada ja kasutada ja anda seda kellelegi teisele kasutusse siis tuleb väga tõsiselt riigi poolt kaaluda, milliseid piiranguid sinna saab panna. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher esindab teistsugust seisukohta ja kaitseb piiranguid. Kaitseme neid inimesi, kes tõenäoliselt on ka 100., võib-olla kergeusklikumad, vähem teadlikumad, kes on sisuliselt langenud mingitel põhjustel selles rolli, et nad on teatud tarbijakrediidilepinguid sõlminud, mille reaalne koormus nende jaoks võib tuleneda alles siis, kui nad tõesti mingitel põhjustel lepingut rikuvad. Ja selle ülempiiri sätestamine lähtub ühemõtteliselt turu olukorrast ja nii me tahtsime seda reguleerida. Parandusettepaneku hääletamisel jäi Reformierakond üksi ning parandus läks sisse, aga oli alles teine lugemine ja seegi katkestati, nii et diskussioon jätkub. Välissõnumid võtab kokku Nele Meikar. Iisraeli parlamendivalimised ei toonud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule ja kaks suurimat erakonda on mõlemad end valimiste võitjaks kuulutanud. Tzipi Livni juhitav Kadima partei sai küll nässatis ühe koha rohkem, kuid koalitsiooni moodustamiseks on paremad väljavaated Benjamin Netanyahu juhitaval Likudi parteil koha pealt jätkab Aarne Rannamäe. Kas seis on praegu selline, et koalitsioonikõnelused käivad ja tõepoolest, nii see olukord praegu on, et mõlemad suured kuulutanud ennast võitjaks. Üks on saanud ühe enam hääle Parlamendis, aga teine on saanud jälle suurema koalitsiooniploki kokku ja käib niisugune väike närviproov, et kes kellega hakkab käima, kes leiab endale õiged liitlased. Jutu järgi vähemusvalitsust retseptis olla ei tohi. Usutavasti on lähim areng ükskõik, kes selle valitsuse kokku paneb, see, et palestiinlastega suhted jäävad jahedaks jäässe võetakse rohkem tegelema majandusega, mis on kindlasti valimiste järel üks üks esimesi ülesandeid. Iisraeli meedia hinnangul ei ole president Shimon Peeerrsel muud võimalust, kui anda valitsuse moodustamise ülesanne Netanyahu-le, kui kõik parempoolsed erakonnad teda toetavad. See oleks esimene kord Iisraeli ajaloos, kui valimiste võitja jääks opositsiooni. Afganistani. Tallinnas Kabulis ründasid Talibani mässulised kolme valitsushoonet. Vähemalt 27 inimest sai surma ja 35 vigastada. Hukkunute seas on ka kaheksa rünnakute läbiviijat. Kaks enesetappu terroristi lasid end õhku vanglate ametis põhja Kabulis. Neli relvastatud isikut ründas justiitsministeeriumihoonet, kus viibis ka justiitsminister. Rünnati ka haridusministeeriumi rünnakute eest, võttis vastutuse Taliban. Rühmituse esindaja sõnul oli see vastuseks halbadele tingimustele Afganistani vanglates. Olukorda Afganistanis kommenteerib Eesti suursaadik Afganistanis Harri Tiido. Aega ja seekordne talv oli ka sellepärast eripärane, harilikult talvel Talibani tegutsenud, kuid see talv jätkus võitlus sõltumata ilmastikuoludest, niiet Tartus oli juba sealt pärit. Teiseks, Taliban soovib näidata võib-olla just sellega seoses ka, et on tulekul presidendivalimised. Esiteks, ja teiseks, et Afganistani president Hamid Karzai ütles Münchenis, et nad on kutsunud kõike Talibani liikmeid, kes ei ole otseselt kurjategijad kutsunud osalema valimistel. Ma arvan, et sellega seoses Taliban soovisid näidata ka oma jõudu just nimelt Kabulis. Aga puul on antud eelmisel aastal afganistani julgeolekujõudude kontrolli alla, see tähendab vastutus afganistani turvalisuse eest on peamiselt afganistani üksustel endil. Moskvas kohtusid täna Venemaa välisminister Sergei Lavrov ning Euroopa Liidu niinimetatud troika pooled üritasid siluda gruusia sõja järel kannatada saanud suhteid. Nagu räägib Moskvast meie korrespondent Krister Paris, nõuab Venemaa Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse ka rahvusvahelises plaanis rohkem sõnaõigust. Tegemist oli esimese nii kõrge kohtumisega pärast novembrikuise kõnelusi Nizzas ja asejärgnes üheksa eurovolinikukülaskäigule Moskvasse eelmisel nädalal, nii et suhted on hakanud tõepoolest soojenema. Venemaa soovis eeskätt veenda Euroopa Liitu arvestama nii-öelda uuteriaalsustega ETV2 uue riigi tekkega. Neid Lõuna-Osseetia ning Abhaasia Sead tunnustavad siiani küll vaid Venemaa ise ning Nicaragua. Aga Venemaa tahab, et 15.-ks veebruariks, kui tuleb kõne alla Rahu vaatlejate missiooni pikendamine, antakse ametlik sõnaõigus ka neile. Venemaa välisminister Sergei Lavrov pärast tänaseid kõnelusi optimistlik. Ringlevad ideed uute mehhanismide kohta, mis arvestab piirkonnas tekkinud uus realiteet ja mille eesmärgiks oleks stabiilsuse tagamine ning gruusia agressiooni järel tekkinud humanitaarprobleemide lahendamine. Meedia läbirääkimistel osaleda, teata ideedel lähenevad teineteisele, rääkis ta. ÜRO missioon on tegutsenud Gruusias juba 90.-te alguses. Toodik, kuid pilisi seisab vastu igale sõnastusele, mis käiks tema territoriaalse terviklikkuse pihta. Eelmisel aastal aga blokeeris moskvamissiooni otsese pikendamise. Samuti kõnelustel osalenud Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas varasemas intervjuus Interfaxile, et kõnelusi peetakse uue atmosfääris. Euroopa Liidu hinnangul on lihtsalt läbirääkimised sanktsioonides paremad. Veel oli täna kõne alla ka terve rida küsimusi. Nii tervitas Venemaa USA nii-öelda värskeid tuuli suhetes Iraaniga ja lubasid ei paigalda Kaliningradi oblastisse Iskander raketikompleksi. Seda juhul, kui USA jätkamalt poolt raketitõrjesüsteemi väljaehitamist. Euroliidu eesistujamaa Tšehhi välisminister wartzenberg rõhutas vajadust uue partnerlusleppe järele. Veel osalesid tänastel kõnelustel euroliidu välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner ning ka järgmise eesistuja Rootsi välisminister Carl Bildt. Krister Paris, Moskva. Tagasi Eestisse kunsti muuseum kumu on möödunud aastaga rahul. Kitseeelarve tingimustes peetakse oluliseks muuseumi varade säilitamist, haridus ja näituseprogrammide jätkamist ning hinnetud spetsialistide hoidmist. Taotlesime jätkab Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme sõnul oli möödunud aasta edukas kunstimuuseumi tunnustati rahvusvaheliselt kumu, kuulutati Euroopa parimaks muuseumiks. Majanduslikult oli aasta edukas, iseteenitud tulu oli ligi 24 miljonit krooni ehk 40 protsenti muuseumi eelarvest. Näitusesaalid ja haridusgrupid olid rahvast täis. Helme sõnul on tal kunstimuuseumi juhina tänavuseks kolm prioriteeti. Loomulikult näikse programmi jätkamine ja kõikide selliste avalike ürituste peale väga suure tähelepanu pööramine, sellepärast et see too ka ühtlasi meie raha sisse, aga prioriteet vaieldamatu meie imagoloogia säilitamine, siis on tulnud kohutavalt raskelt üks muuseumi ülesklipid ja niimoodi, et tal on mingisugune väga tugev kultuuri tähendus, see on olnud väga raske töö ja seda kaotada on väga lihtne ja kolmas. Ma hoiaksin oma inimesi, sest et selle väikse palga peal töötavad superspetsialistid. Selle aasta eelarve kulusid tuleb ka kunstimuuseumil kärpida 10 protsenti. Seetõttu on tänavu näitusteprogrammi pisut vähendatud, kuid säilivad kõik haridusprogrammid. Keskus tervikuna teenib selle programmide jaoks välja makstud raha tagasi, nii et selles haridusprogrammid meil jäävad kindlasti auditoorium. From jääb giiditeenus, tähendab, kuna meie oma teenimiskohustus on ikkagi rohkem kui kolmandik siiamaani ja jäävad ka need näitused, välisnäitused, sest et lepingud on juba sõlmitud ammu aega tagasi, aga noh, või siis võib-olla kas venitame mõnda näiteks pikemaks ja kus veel lepingut ei ole, siis lükkame ta 2010.-sse. Kultuurkapitali abiga ostetakse meie elavatelt kunstnikelt sel aastal uusi eksponaate, samuti annab riik raha pärandi ostuks. Neidki summasid on aga vähendatud, mis tähendab, et ühtegi tõsist ostu tänavu plaanida ei saa. Suuresti loodab Helme aga kunstimuuseumi sõprade seltsi abile. Kuna saalsele niukse märkimisväärse summa kokku, ma olen ka juba öelnud, mis liigub praegu turul, mida me väga tahaksime, nii et see sõprade kingitus on meile nüüd osutub veel veel väärtuslikumaks. Kõigest hoolimata saab sel aastal näha aga mitut väga head näitust. Et üks on nüüd see, mis kindlasti on väga populaarne rahva hulgas, nagu meie, Foromaania, mis on praegu, avasime nii-öelda magusnäitus, on Pieter meieri näiteks Kadrioru kunstimuuseumist, kindlasti ma nimetaksin Polmekardi joonistusi, kes on Ameerikas väga kõrgelt hinnatud kunstnik ja mis tuleb siis Sahedaste ka, ütleme väga hea näitus, mis tuleb, on malm ja kunstimuuseumist Põhjamaade kaasaegne kunst, selline tõeline hitt, mis tegelikult tähendab Mastlikvaaliaid Normandiasse 19. sajandi lõpus intressionisti näitus tegelikult me saame siia kurbee siia koroome saamise maneer ei tohi libiseda sellelt häält alla, kuhu me oleme ka sellega, kui palju teisi muuseumeid muuseumitest on hakatud rääkima, kui kultuurifenomenist. Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžis ja Tartu kõrgem Kunstikool allkirjastasid täna koostöölepingu, tulevikus on kavas pakkuda tudengitele senisest mitmekesisemat õppekava. Piret RM reis annab teada. Tudengivahetuse ja loengu otsuste andmise näol on Tartu kõrgem Kunstikool ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži teinud koostööd juba viimased kolm aastat. Täna sai varasem koostöö lõpuks ka paberile ametlikuks lepinguks vormitud. Tehnikaülikooli Tartu kolledži rektori Lembit Nei sõnul Töötihendamine praegustes rasketes majandusoludes eriti oluline. Jah, see on üks väga mõistlik tee nagu kulusid kokku hoida, et mitte siis oodata nende kasinat ressursside tingimustes, kuni me kõik jõuame ise ka vajaminevat teha, kasulikum on ressursse, on need siis inimressursid, materiaalsed ressursid, püüda neid ühiselt kasutada, see tuleb mõlemale poolele tegelikult tulusam. Mida aga on enamasti insenerierialadega silmapaistva Tallinna tehnikaülikooli tudengil Tartu kõrgemast kunstikoolist õppida, Lembit Nei. Kui Tallinna tehnikaülikooli loetakse selliseks rangeks rauakooliks, siis meie eristume temast selle poolest, et meil on ka pehmem pool päris tõsiselt esindatud eelkõige siis sellistes erialades nagu ehitiste restaureerimine ja maastikuarhitektuur. Koostööleping võimaldabki kerge vaevaga täiendada koolide juba olemasolevaid õppekavasid loengukursustega, mida seal varem õppejõudude või õppevahendite puudusel polnud. Tartu kõrgema kunstikooli rektor vallanust. No me oleme siin rääkinud mööbli restaureerimise eest, näiteks kust võiks olla mingisuguseid väljundeid siis tehnikaülikooli Tartu kolledži õppekavadesse kindlasti ka maalingute osakonna restaureerimise pool. Tartu kõrgema kunstikooli tudengid on aga tundnud omakorda huvi tehnikaülikooli kolledžis pakutavate majandus ja ettevõtluse erialade vastu. Kokkuvõttes võimaldab koolidevaheline koostöö valmistada ette varasemast mitmekesisema teadmiste ja oskuste taustaga inimesi. Lembit neis. Meie ideoloogia on alati olnud selline, et mida rohkem tudengid õpivad muidugi sobivaid aineid teistes kõrgkoolides, seda parem, niisugune taustade paljusus, kui need tudengid ükskord lõpetavad, see ongi ju väga atraktiivne tööturul. Piret Eyrembrees Tartu stuudio Ilmast eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, Lääne ja Lõuna-Eestis võib kohati vähest lund sadada, paiguti on udu. Puhub idatuul kaks kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul seitse kuni 12, puhanguti 14 meetrit sekundis. Külma on öösel kaks kuni kaheksa, Kirde-Eestis kohati 10 kraadi. Hommikul on paiguti udu, päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub idatuul kolm kuni 10, saartel ja läänerannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur päeval nullist miinus nelja kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.