Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva 14. oktoobri tähtsamad sündmused. Stuudios on toimetaja Bryant, pereettevõtja Hillar Teder kinnitas, et toetas keskerakonda 60000 euroga valitsuse julgete otsuste tõttu. Tema sõnul ei puuduta see aga porto Francole laenu andmist. Ega mul see parteidele annetamise printsiip ei ole läbi aastate muutunud, et minu annetused on alati olnud suunatud Eesti asja ajamisele, välismaalast. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 40 uut koroonaviirusega nakatunut. Välismaal saadud koroonanakkuste arv kerkis läinud nädalal viimase seitsme kuu kõrgeimale tasemele. Kõrge koroonaviiruse levikuga riikidest Eestisse tulevad reisijad peavad lennujaamas täitma kinnituslehe liikumispiirangute täitmise kohta, mis praktikas tähendab vahel hulga inimeste koondumist väiksele alale ja ühiste pliiatsitega paberite täitmist. Ei ole kindlasti hea jah, sest mingitel hetkedel on seal võib-olla isegi olnud nädala lõpus, kus on hilisõhtused, lennud, kus on reisijaid, seal võib olla 100. Ehitusettevõtjad soovivad, et riik suunaks järgmise aasta eelarvega sellesse sektorisse kavandatust kuni pool miljardit eurot rohkem raha ja seda peamiselt hoonete ehitusse. Euroopa liit leppis kokku sanktsioonides Venemaal opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi mürgitamise eest. Need hakkavad kehtima homme. Kõigepealt tähendab kahtlemata niisugust väärtuselist hinnangut ja hukkamõistu Venemaa tegevuse osas, kuidas ta rakendab inimõiguste opositsiooniaktivistide osast. Tallinna Helsingi tunneliplaani pole nurka visanud ei eri plane pinguta jäänud Soome visionäär Peter Vesterbacka ega kummagi riigi valitsused. Ettevõtja plaanib Eestis keskkonnamõjude hindamist. Valitsused plaanivad arutelu, kas ja kuidas võiks võimalikku tunneli arendamist korraldada. Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille järgi peaksid Eestis autorid, muusikud ja teised hakkama saama niinimetatud tühja kasseti tasuga digiseadmete pealt. Eesti meeste jalgpallikoondis võõrustab UEFA Rahvuste liiga täna lilleküla staadionil Armeeniat. Mäng algab kell 21 45. Ja ilm on öösel ja homme päeval muutliku pilvisusega. Öösel sajab Lõuna-Eestis mitmel pool vihma, homme päeval sajab kohati vihma. Öösel nõuded, aparatuur kolm kuni seitse, homme päeval kuus kuni 10 kraadi. Ja kõigest lähemalt. Ettevõtja Hillar Teder toetas kolmandas kvartalis keskerakonda 60000 euroga. Annetus seostatakse tema poja juhitavale Porto Franco arendusele tugilaenu andmisega. Tederi sõnul on ta erinevatele erakondadele annetanud kaheksa aastat ning Keskerakond otsustas toetada valitsuse julgete otsuste tõttu. Ettevõtja sõnul ei ole valitsuselt antud 39,4 miljoni euro suurune laen porto Francole ja tema annetus omavahel seotud sündmused. Ega mul see parteidele annetamise printsiip ei ole läbi aastate muutunud, et minu annetused on alati olnud suunatud Eesti asja ajamisele, välismaalast, et noh, nimetame siis seda kas eesti ekspordiks või Eesti ettevõtluse arendamiseks ja selle printsiibi järgi olen ma siis annetanud ja sõltumata sellest, et milline partei siis seda ministrikohta hoiab, et siin plaan on ikkagi püüdnud seda jätkata, et pigem ma ütleks niimoodi, et see on nagu hea tava, et ei tasu nagu otsida nagu iga annetuse tagant nagu mingisugust selget põhjust, et miks, miks nüüd just nagu sellisel hetkel, et pigem on see nagu mingisuguse taktikaga kuidagi neli korda aastas vä? Pigem mul on jäänud nagu mulje, et neid projekte võiks nagu rohkem olla kogu laenu anda, et kas siis ettevõtjad ise nagu ei, ei tea täpselt, või on see olnud mingi Kredexi poolne kommunikatsiooniteema ei oska nagu seda nagu öelda, aga kindlasti oleks võinud suurem olla, kuna need asjad ei ole omavahel seotud. Ajakirjandusest jälle lugesin, et ma olen keskerakonnale annetanud 50000 detsembris oli kirjas, lehetame, et see on ju selge, et see ei ole millegagi ei saanud olla nagu seotud. Teder kinnitas, et üks põhjus annetuse tegemiseks oli valitsuse otsus toetada Rally Estonia toetamist, mille tõi välja eile ka Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. Peaminister Jüri Ratas ütles riigikogus küsimustele vastates ettevõtja Hillar Tederi poolt keskerakonnale tehtud annetuse ning Porto Franco arendusele tugilaenu andmise vahel pole seost. Minul pole mitte mingisugust teadmist, et antud ettevõtja võinuks teha toetuse MTÜ-le Eesti Keskerakond, mis on seotud, sest selle Porto Franco otsusega ei, sellist seost ei ole. Kõik need valitsuse otsused, mis on seal üle 10 miljoni olnud, on tehtud turu tingimustes paremas suunas Parema intressimääraga. See on olnudki selle põhimõtte. Ja see on olnud ju just nimme nii, et aidata kriisi ajal olulisi investeeringuid jätkata siin Eestis. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 40 uut koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku analüüsiti Eestis 1654 koroonaviiruse esmast testi. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 19-l inimesel. Ida-Virumaale lisandus neli ja Jõgevamaale kuus uut juhtu. Hiiumaale, Lääne-Virumaale, Saaremaale, Pärnumaale, Tartumaale ja Viljandimaale lisandus üks positiivne testitulemus viiel positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Tänahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglas 35 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient. Välismaal saadud koroonanakkuste arv kerkis läinud nädalal viimase seitsme kuu kõrgeimale tasemele. Terviseamet soovitab hoiduda välismaale reisimisest ka järgmisel nädalal algaval koolivaheajal jätkab Janek Salme. Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitsealal Marianne Härma tõi pressikonverentsil välja, et koroonaviirusega nakatumine on viimase nädala jooksul Eestis langenud. Kui teisel oktoobril oli kahe nädala nakatumisjuhtumeid 100000 inimese kohta 53, siis tänase seisuga on see näitaja 43,5. Haigestumine endiselt on kõrgem siis Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus on ka siis Eestis praegu kõige rohkem koldeid. Kui me vaatame põhja regiooni, siis põhjaregioonis domineerivad eelkõige töökoha kolded ja kui me vaatame ida, regiooni ja Ida-Virumaad, siis seal domineerivad meil koolikolded. Härma sõnul registreeriti möödunud nädalal 45 sisse toodud juhtu, mis on viimase seitsme kuu kõrgeim näitaja. Kui me neid eelmisel nädalal reisilt tulnud juhtusid, vaatame siis selgelt eristuvad praegu Ukrainast ja Venemaalt sisse toodud juhud. Ja seejärel siis Rootsi kolme juhuga valdav osa reisimisega seotud juhte suurem enamik tuvastati selle isolatsiooniperioodi ajal. Kui need inimesed olid, siis viibisid isolatsioonist Me näeme, haigestumine sisse toodud juhtude osakaal on praegu kõrge. Me nägime ja eelmisel koolivaheajal samamoodi kevadisel koolivaheajal, kuidas reisimisega seotud juhud kasvasid ja me prognoosime ka selleks koolivaheajajärkjärgselt, et tuleb sisse toodud juhtude arv suurem. Terviseamet soovitab järgmisel nädalal algaval koolivaheajal reisida kodumaal. Kõrge koroonaviiruse levikuga riikidest Eestisse tulevad reisijad peavad lennujaamas täitma kinnituslehe liikumispiirangute täitmise kohta, mis praktikas tähendab vahel hulga inimeste koondumist väiksele alale ja ühiste pliiatsitega tega paberite täitmist. Lennujaam ja politsei ootavad terviseametit digilahendust, terviseamet omakorda soovitab selle valmimiseni inimesi paremini ruumis hajutada. Jätkame peanud. Kõrge koroonaviiruse levikuga riikidest Eestisse tulijaid ootab lennujaamas lauakestega ruum, kus tuleb täita kinnitusleht liikumispiirangute täitmise kohta. Ühelt poolt on selle eesmärk inimest tema kohustustest ja võimalustest teavitada, teisalt tema liikumiste kohta andmeid koguda. E-riik Eesti pakub lahenduseks paberit ja hunnikut, pastakaid, millega kõik nii hästi kui oskavad käsitsema andmeid kirjutavad keskpäevaselt Edinburghi lennult saabunud Martija Sharan ei nurise. See on lihtne, lihtsam kui enamuses kohtadest. Kas te ei arva, et paberi täitmisest ja pliiatsite jagamisest oleks parem, kui see oleks internetis? Kindlasti, aga kõigil ei ole ligipääsu internetile ja see võib ka olla probleem võib-olla äpp või kood, mida saaks skaneerida. See oleks lihtsam. Kui Edinburghi lennult tuli vaid paarkümmend inimest, siis samasse väiksesse ruumi loetud laudade taha püüavad end korraga ära mahutada ka suuremate lendude viis korda suuremad seltskonnad. Politsei ja piirivalveameti põhja prefektuuri piiripunkti juht Raivo Järva. Ei ole kindlasti hea jah, sest mingitel hetkedel on seal võib-olla isegi nädala lõpus, kus on hilisõhtused, lennud, kus inimesed siis näiteks tulevad, on ju frankfurdi lennuga, kus siis jälle omakorda paljud lennud tulevad kokku ja siis inimesed lendavad see Eestis siis on reisijaid, seal võib olla 100, mis me ise nagu enda poolt seal saame soovitada ja öelda on see, et tuleb ikka neid samu reegleid jälgida, kui sa ei taha, sa ei pea sinna laua äärde minema, praegu seda lehte täitma, ootad ära ja teised inimesed teevad ära, käsi saab puhastada. Aga jah, nende lehtede täitmine ta, ta on jah, üsnagi tülikas, oli seal kindlasti nõus. Ankeedid saaks eelnevalt arvutis täita, välja trükkida ja kaasa võtta, aga enamus reisijatest ei tea seda. Samuti on keerukas korraldada ankeetide eel täitmist lennukites, nii ootab politsei digilahenduse valmimist terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Lennujaamas peaks selles mõttes olema tööprotsess paremini läbi mõeldud, et inimesed hajutatud seal ikkagi neil seda informatsiooni saavad ja väljatöötamisel hetkel on. Koostöös PPAga Terviseamet PPA loovad sellist veebilahendust. Politsei ja Tallinna lennujaam kinnitavad rahvusringhäälingule, et suurema ruumi loomiseks ankeetide täitmiseks on samuti vähe võimalusi ning nad loodavad digilahenduse kiirele valmimisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand. Ehitusettevõtjate liit ja ehitusmaterjalitootjate liit pöördusid valitsuse ja riigikogu poole, et paluda järgmise aasta riigieelarves ehitussektorisse kavandatust kuni pool miljardit eurot. Suuremaid investeeringuid jätkab Janek Salme. Liidud tõid oma pöördumises välja, et praegu uusi erasektori tellimusi ehitussektoris sisuliselt ei ole ning lõpetatakse vaid pooleliolevaid objekte. Nende sõnul ootab turgu ka järgmisel aastal ees eratellimuste vähenemine vähemalt miljardi euro võrra. See mõjutab nende hinnangul umbes neljakümmet viit protsenti ehk kahtekümmet. Kuut tuhandet sektoris hõivatud töötajat toob kaasa nii töötuse suurenemise kui ka spetsialistide väljavoolu teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seetõttu oleks nende sõnul vajalik, et riik teeks aastas täiendavalt umbes poole miljardi euro eest investeeringuid ja peamiselt just hoonete ehitusse. Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson mainis, et hoonete ehitusega on seotud umbes 85 protsenti sektori töötajatest. Kui sektori kogukäive on olnud kuskil tsirka kolm miljardit, natuke rohkem, siis ühe miljardi on panustanud riik ja kaks miljardit on tulnud erasektoris ja siin me olemegi hinnanud, et sihuke sektori ellujäämise või kohanemispiiriks oleks see, kui siis riik täiendavalt ikkagi ehitusse investeeriks kuskil 400 500 miljonit eurot aastas ja loota saaks täna seda soodsatel tingimustel kätte, kuna konkurents on tihenenud, sisendhinnad langevad ja, ja tegelikult ehitushinnad lõppkokkuvõttes tänu sellele juba 10 15 protsenti odavamad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kogu investeeringute maht järgmiseks aastaks on ligi 467 miljonit eurot kusjuures teedele minev raha on läbi, aga ta suurim. Korterelamute uuendamiseks läheb 91 miljonit ning rail Balticu ehituse 74 miljonit eurot. Mida arvab minister Taavi Aas ehitusettevõtjate soovist suunata peamiselt hoonete ehitusse ligi pool miljardit eurot lisaraha? Seda saab teha siis, kui on olemas riigil projektid. Teiseks eeldab sega riigilt vahendite olemasolu, et tegelikult aastast 22 juba ainuüksi rail Balticut tuleb üle 300 miljoni euro aastas täiendavat tellimust ehitusturule, et kahtlemata see järgmine aasta on kõige keerulisem vaktsiin on tegelikult Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnast täiendavad rahastused teedel olemas ja 70 miljonit täiendavat rahastust ka rail Balticu. Euroopa Liit leppis kokku sanktsioonides Venemaale Aleksei Navalnõi mürgitamise eest närvimürgiga Novitšokk. Mida need sanktsioonid tegelikult tähendavad, küsis Mall Mälberg, välisminister Urmas Reinsalu käest. Euroopa Liit leppis kokku sanktsioonides kuuele isikule ja ühele organisatsioonile Venemaal opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi mürgitamise eest. Sanktsioonid hakkavad seaduslikud kehtima homme. Mida need praktiliselt tähendavad? Kõigepealt tähendavad, et kahtlemata niisugust väärtuselist hinnangut ja hukkamõistu Venemaa tegevuse osas, kuidas ta rakendab inimõiguste opositsiooniaktivistide osas noh, sisuliselt niisugust terroristliku käekirja teiseks, mis tähendab see neile Euroopa liitu sissesõidukeeldu ja ka seda, et nende varad sisuliselt, kui neil on mingeid varasid Euroopa liidus külmutatakse või nad ei saa tegelikult Euroopa Liidu territooriumil või territooriumilt lähtuvaid tehinguid tegelikult varadega teha. Kes need isikud ja organisatsioon on? Need avalikustatakse ka homme, aga üldistatult võib öelda, et need on ametiisikud, kelle puhul võiks eeldada osalust nendes aktsioonides, mis on seotud siis Aleksei Navalnõi mürgitamisega. Aga tipu need ei lähe. Kui mõelda nüüd, et kasvab, puudutavad Venemaa presidenti, siis vastus on eitav jah, et need on nii-öelda kõrgel, aga siiski ametkondlikul tasemel rakendajatena nii-öelda nende asjade seotud isikud. Vene välisminister Sergei Lavrov lubas, et Venemaa vastab sanktsioonidele, mis Euroopa liit kehtestas omapoolsete meetmetega. Ütles, et vastavalt diplomaatilisele praktikale, mis võiks olla Lavrov-il on õigus tavaliselt diplomaatias kas õiguse eest õiguseta, kui ühe riigi suhtes meetmeid rakendatakse, siis sümmeetmise meetmeid võid eeldada selle riigi poolt kelle suhtes rakendati. Nii, et see võib eeldatavasti tähendada mingite isikute suhtes sanktsioonide rakendamist või mingite diplomaatide suhtes neid persona non grataks tunnistamist, midagi taolist. Aga see, mida konkreetselt on seda Venemaa poolt informeeritud praegu Euroopa liit ei ole. Ehkki valitsus jättis Tallinna Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata, pole Soome visionäär Peter Vesterbacka ka plaanist loobunud. Arendaja soovib korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ja kui see on tehtud, siis uuesti eriplaneeringud taotleda. Samas seisavad alles ees Eesti ja Soome arutelud, kes kas või kuidas tunnelit võiks rajada. Madis Hindre räägib lähemalt. Juuli lõpus teatas riigi haldusminister Jaak Aab, et soovitab valitsusel Tallinn Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata jätta. Valitsuse pressikonverentsil viite saab tervele reale vastuseta küsimustele. Ebaselged on rahastamine küsitama projekti tasuvus ja tõenäoliselt koosnevad riigile. Planeerimata kulud, tunneliprojekti eestvedaja, Finest Bay järje Consulting osaühing otsustas seepeale eriplaneeringu taotluse tagasi võtta. Ettevõtte esindaja, advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap rõhutab, et tunneli plaanist pole siiski loobutud. Et Eestis on sellel aastal seadusandlus muutunud ja nüüd on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist loamenetlustes eraldiseisvana. Künnap selgitab, et paljudele valitsuse küsimustele pidi vastama see keskkonnamõjude hindamine, mida tehaksegi riigi eriplaneeringu käigus. Nüüd plaanitakse tunneli mõjud ikkagi ära hinnata, aga ilma planeeringuta miljoneid eurosid maksvad uuringud on ühtlasi ka ettevõtte äririsk. Sestap plaanib ettevõte keskkonnamõjude hindamise tarvis taotluse esitada alles siis, kui Eesti ja Soome valitsused on allkirjastanud tunnelit puudutava ühiste kavatsuste protokolli. Ka investorite suunas oleks tegelikult parem, kui see kavatsuste protokoll oleks sõlmitud. Ühiste kavatsuste protokolli või memorandumi üle peavad Eesti ja Soome aru juba mõnda aega. Selle esimese mustandi saatis Eesti põhjanaabritele eelmise aasta sügisel. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Eva killar selgitab, et ametnike tasandil on teksti lihvitud nii Eestis kui Soomes, aga ametlikud läbirääkimised algavad alles novembris. Nii random räägib tunneli ideest kui sellisest, et ja sellega kaasnevatest olulisematest aspektidest näiteks, et tunnel peab olema ühendatud ülejäänu transpordi infrastruktuuriga või siis, et kuidas näiteks päästeosas selle tunnelile vaadata. Pigem tuleb memorandumi tekst üsna üldine, siis kui mõlema riigi peaministrid dokumendi allkirjastavad, läheb töö sisulisemaks. Milline peaks olema siis tunneli projektijuhtimise organisatsioon või siis kuidas peaks olema see rahastus organiseeritud kas veel, kuidas näiteks riigid sinna panustaksid või kuidas erasektorit sinna kaasata? Eeva killar ütleb, et ka see pole välistatud, et üks ettevõte korraldabki kogu tunneli rajamise. Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille järgi peaksid Eesti tulid muusikud ja teised hakkama saama niinimetatud tühja kasseti tasuga digiseadmete pealt ERA kopeerimise hüvitiseks. Nimetatud tasu makstakse muusikutele selle eest, kui inimesed oma tarbeks muusikat kopeerivad. Justiitsminister Raivo aeg ütles täna eelnõu tutvustades, et seaduseelnõuga muudetakse nii seadme loetelu kui ka tasu määramise aluseid. Kehtiva autoriõiguste seadus lubab autori nõusolekuta kopeerida audiovisuaalseid teoseid, näiteks filme ja helisalvestisi, näiteks muusikat kasutaja enda isiklikuks vajaduseks kuid tingimusel, et autorile, teose esitajatele ja fonogrammi tootjale tagatakse õiglane tasu teose või fonogrammi sellise kopeerimise eest. Tasu kogutakse salvestusseadmetelt ja salvestus kandjatelt mida teose kopeerimiseks enim kasutatakse. Tänane seadus ütleb seda, et salvestusseadmetelt kogutakse 103 protsenti ja salvestus kandjatelt kaheksa protsenti. Probleem seisneb selles, et alates 2004.-st aastast kogutakse seda niinimetatud tühja kasseti tasu. Nii vähe. Tasu kogumisega seotud kulud ületavad kogutud tasu ehk õiguse omajad tühja kasseti tasuga ette nähtud hüvitist tegelikkuses ei saa. Kasum või see tulu, mis sealt korjatakse, on null. Selle põhjuseks on asjaolu, et vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja kandjate kataloog, mille tasu kogutakse, on sedavõrd vananenud ja sisaldavad selliste seadmete ja kandjate loetelu mida tänases hetkes enam heli- ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks ei kasutata. Neid võib-olla pole olemaski. Eelnõu järgi on tasu maksimaalne määr kuus eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või kandja keskmisest hulgimüügihinnast Eestis. Eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada kuni 28. oktoobrini. Endiselt on käimas kohtuasi, millega tahavad autorid ja esitajad nõuda riigilt välja viimase 15 aasta saamata jäänud erakopeerimise hüvitise. Eesti Autorite Ühingu juhi Vaiko Epliku sõnul ei ole selle soovi taga ainult autorite ühing, vaid ka fonogrammitootjad, näitlejad ja paljud teised. Ütleme, 15 aastat tagasi, kui sa ei tasu veel nii-öelda adekvaatselt laekus siis selle raha eest, mis näitlejate liit sai, oli näiteks kõigile Eesti näitlejatel automaatselt kindlustus õnnetusjuhtumite vastu tööl. Iga organisatsioon, kes selle tasu hakkab saama, kasutab seda erinevalt, lisaks 10 protsenti sellest tasust läheb tagasi riigieelarvesse ja sellest toetatakse otseselt kultuuri ka seotud tegevusi. Ja lisaks kõigi honoraride peadmis välja makstakse, peetakse veel kinni tulumaks, nii et see toob riigikassasse raha tagasi. Mitte küll võib-olla nii suurel määral, et oleks poliitikute jaoks mainimisväärne, aga see on ikkagi oluline. Ja milline tuleb ilm, räägib sünoptik. Maile Meius. Saabuval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Lõuna-Eestis on pilvisem ja vihma sajab mitmel pool. Puhub kirdetuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 15, Lääne-Eesti saartel üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse, rannikul kuni 10 kraadi. Neljapäevapäev tuleb muutliku pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Puhub kirde- ja põhjatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on kuus kuni 10 kraadi. Ja spordiuudised võtab nüüd kokku Johannes vedru. Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna kell 21 45 lilleküla staadionil Armeenia koondisega. Tegemist on UEFA Rahvuste liiga mänguga, septembris jäi Eesti võõrsil samale vastasele null. Kaks olla. Rahvuste liiga C-divisjonis paikneb Eesti oma alagrupis viimasel ehk neljandal kohal. Kolmest mängust on teenitud punkt. Armeenia hoiab nelja punktiga kolmandat kohta. Kuna üks Armeenia meeskonna toetus personali liige andis üleeile positiivse koroonatesti, tuleb Eesti koondislastele pärast mängu isolatsiooni jääda. Selles leppisid omavahel kokku kui Eesti jalgpalliliit ja terviseamet. Ehkki Armeenia koondise mängijad ei puutunud koondise arsti sõnul personali nakatunud liikmega, kui ei saa lähikontakti siiski välistada. Seega on nakkusoht olemas ka Eesti mängijatel, mistõttu nad jäävad tervise kaitsmiseks viiruse leviku vältimiseks mängujärgselt isolatsiooni kuni testi tulemuste teadasaamiseni 21. oktoobril. Itaalia velotuur jätkus 182 kilomeetri pikkuse etapiga, mis kulges Aadria mere rannikul. Trass oli profiililt sile, sisaldades ühte neljanda kategooria tõusu. Grupi finišiga kulmineerunud etapi võitis gruppama FTP prantslasest sprinter Arno temaar. Ta edestas lõpuheitluses Petersaganitia Alvaro hose hoteegi. Tänavusel Chirolon temaar nüüd triumfeerinud juba neljal etapil. Velotuuri üldarvestuse esikolmik lõpetas etapi peagrupis. Roosas liidrisärgis jätkab portugallane João Almeida. Tanel Kangert sai täna 80. koha, kaotades võitjale ühe minutiga. Velotuuri kokkuvõttes on Kangert 27.. Laupäeval peetakse Poolas poolmaratoni maailmameistrivõistlused. Kergejõustiklaste jaoks on tegemist ainsa tõsise tiitlivõistlusega, mis tänavu aset leiab. Eestit esindavad MMil Jekaterina, Roman Fosti ja Tiidrek Nurme. Konkurents on tihe, ülesandmislehel on kirjas ka sel aastal nii viie kui 10000 meetri jooksus maailmarekordit parandanud Uganda sportlane Joshua tsepte. Käin Tiidrek Nurme ja Jekaterina patjuki, treener Harry Lemberg. Tuleb selline, keskmiselt hea sügisene ilm, päikest näitab tuult väga palju ei ole, et ma arvan, see kõik soodustab seda, et nii Tiide kui Roman ja Katarina patju, kes lähevad sinna võistlema, teevad ta oma isiklikud rekordid seal. Suur tänu selline sai kolmapäeva, 14. oktoobri Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtu jätku.