Tänas istume meie teatud kindlal oktoobrikuu päeval siin hubases mari ja Lagle köögis kõik sõbrannad koos ja Indrek meiega. Nii palju oleme me siin istunud. Kuid täna puudub meil Selle päeva põhjustaja puudub meil mari. Kuid mari ei ole meil siiski suutnud unustada ja ilmume ikka selleks päevaks, siis võtab tema pikaajaline aeglane Lagle meid alati sama rõõmuga vastu. Nagu oli siis, kui oli veel mari. Ta ei pea seal masina, pidin rääkima, kuidas Marju varsti sõit. Jaa, jaa. Aga see oli igal pool, mitte ainult Saaremaal. Võis seda iga päev näha. Ja seal on ka iga päev näha ja mina sain teda näha ka seebi puhul. Mis süldi, kuule, aga kui tema kanasuppi tegi. Ja siis nemad prepareeris seda kana pool päeva enne ta lõi, see kõlbaks vaata panna. Viimane kôik rasvanire käärikestega narhiti kõik ära. Ei lase, aga meil oli Timoteos ka veel teine niisugune. Seal oman Timoteos, kes ei saanud süüa, tähendab küll sularasvaga, mitte pikki-pikki kudeti olema sees. Ja, ja siis tema tegi väga hea. Ja ja siis nad Timoteosega kahekesi jagasid oma kurba saatust. Teised söövad tekki, aga nemad ei saa. Ma mainisin, et me istusime siin, ma ei sünnipäeval või Lagle sünnipäeval kuus, kuid pean ütlema. Me istusime siin palju sagedamini, kuus alati mitte küll kogu sõbrannade ring või kui sageli istusime meie tööpäeviti, kui tekkis mõni vaba tunnike sai tuldud siia tass kohvi joodud ja mõnusat juttu tõstetud mari. Kui teda inimesena meenutada, siis võib öelda, oli üks. Väga tore. Delikaatne. Sõber väga tagasihoidlik, kuid kes alati, ka vaikimise järgi võis lõbustada mõne humoorika ütlusega. Sest tal oli tõesti nisuke Mina olen ju mari sõbrannade ringis või sõprade ringis õieti noor osaline. Veidi üle 30 aasta kehtis meie Tutlusk. Selle aja jooksul on nii mõndagi meenutada temaga kokkupuudetest. Jaeeriti võiks meenutada tema teda kui matkakaaslast. 1958. aastal kui otsustasime minna juulikuul nakkama Saaremaale. Selleks Pegi meie sõbranna tui väga ilusa ja põhjaliku plaani, millega tutvuda Saaremaaga. Ja ma olen midagi teinud, siis sõitsime meie sinna ja matkasime põhilise osa sellest ajast nii-öelda jalgsi ja seljakotiga, ainult kasutasime ka ühiskondlikku transporti, aga kõige huvitavamad käigud olid meil üle Saaremaa loopealsete jalgsi marssides, seljakott seljas. No kui teekond oli jalgsimatk, pidi igalühel olema kindel toiduvarustus kaasas väävel väävelvarustus ja meie iga seljakotis oli üks suitsuvorst, pool kilo suhkrut. Joogitops ja sovhoosid kohvi, sool ja soola kindlasti. Ja peale selle oli meil ühiskondlik nõu, mille, millega me keetsime. Kohvi. See oli üks took. Kui meenutada neid Mätka Päivi, siis alati lõbustas meid söögiaeg ja nimelt just mari. Kui me hakkasime vorsti sööma, siis kõigepealt. Meil oli igalühel kaasas vuih, kari veidi vussi, võttis vorstiviilu ja hakkas meeldima paari millimeetri läbimõõduga pikki raasukesi sealt välja prepaneerima. Sageli jõudis tema oma reklareerimisega lõpule siis, kui meie juba lõpetasime söögiaja. Ja selline repareerimine ei tehtud või ei olnud mitte ainult Saaremaal, vaid saatis teda kogu elu. Sest ta ei söönud rasvast liha. Aga mari üldse nägi pisiasju, näiteks kui me vaatasime neid Burdas raame, teda toodi, kes Marysoli väga tagasihoidlik oma mina ja kas või riietuse suhtes, eks. Ja siis me vaatasime, vanimaid saadi põnevusega, osa nägi imeliku pisikese detaili, näiteks mõnda kassipoega kuni omanikeni süles. Slerifikene, sellel kas ikka seal umbes niimoodi, ühesõnaga pisikesi ja, ja siis seal nalja ja siis kui oli tähendab interjööri, need niisugused signaalid ja siis tema ei näinud mitte interjööri, vaid ta nägi aknast vaadet ja, ja, ja, ja siis, mis, mis puu otsas oli või just niimoodi on ja jääb tavaliselt inimene tavaliselt üldse selle peale ei tulegi niisugusi asju ja, ja selle juurde käsitan väga omapärased kommentaarid jah, kirjeldama ja just need mari kommentaarne vaatasime kolmekesi väga palju telekat. Sellel laimäega. Ja. Me kunagi ei tahtnud ühtegi niisugust telekavaatajat, kes kommentaaridega välja tuleda. Aga Marju võiks öelda nii tagavate, nii lühikesed ja see tähendab tema sõna särgivi löögiga arutasime katsuks ühtegi lauset korrata. See ei tule üldse välja. Sest sõna sättimine on hoopis teistmoodi kui teistel ja sealjuures luges tema kõik ajalehed läbi. Ta teenis väga palju ajalehti lugeda ja, aga ajalehe kaks 200 sõna kõne ei hakanud temale külge. Nii et tema Ei, see ei olnud murre, vaid lihtsalt isikupärane sõna sättimine ja väga lühikeste lausetega ja ja, ja väga tabav, nii et see, see oli niivõrd tabane, nii humoorikas sööduga vastuoluline see tulnud ja nüüd arvab üldiselt vaid väga jätu pimesi või sisemine istuda demonokitses teinekord oma tööd töö kallal või lugesid kasvõi sedasama. Ja tema ütles mõne repliigis. Nii et sepad võisid ka seal, aga tema luges ajalehte ja kui see tuli, siis ei huvitanud tera tavaliselt kunagi. Sõprade jutt, vaid kõige esimene oli ikka ruktorite lugema. Lõpus, kui ta juba varem oli ju niimoodi läheb nagu väljas liikus siis uskumatult veenvalt, nagu ikka olime, kes töö juures muidu rahva keskel rohkem, aga mari teadis palju sündmusi rohkem ja ta oli kõigega kursis ja siinsamas toolil istudes nihukest vibrat istunud andis tema meile infot. Ringis Ivasime, kas oli see sportlastest Haapsalu lähedal? Nimed olid nad kõik meeles ise, keda võis näiteks raske spartalane. Orioni ja, ja niisuguseid niisugune aeg, kus ta Werneris lihtsalt iga päev lehti luges vedas kujutledagi üldse praegu, et seal oleks ruumi kuhugi lehte lugeda. Vajalik ja, ja seal oli see alati niimoodi, et viimases ruumis olid need lahtrid, ta tuli tõsiste pihta, Priske luges lehe läbi ja, ja läks ära ja keegi ei tülitanud teda ei küsinud, kas sinna pliiats tegi külla. Ta võis ühese igavese mured kannatlikult ära kuulata. Sa teadsid, et sinnapaika see asi jääb? Mina tahtsin rääkida seda seal, see läti mutikese tean seal toas või ta sul need olid umbes 70 57 58. Kui ta käis ja savisid eestimaal korjamas Läänemaal ja Petserimaal ja ta käis seekord mis, nagu ma mäletan, jäi sügise peale, need päevad olid küllaltki lühikesed seljakotiga ja siis ta korjas neid, savisid, kirjutas kõigile iga nuustakule peale öömaja küsis ta siis juhuslikult, kust käsatus? Ja ega seekord ta sattus siis ühte niisugune, nagu ta ütles, jah, mitte topsi kohtega Sauniku koht, väita, et niisugune koht, kus või siis üksinda üks mutikene olnud ja see oli kangesti rõõmustanud, et ahhaa, Dima tuli külaline, selge see. Tal olevat lapsed küll katsetanud tainas ja nemad mind vaatamas ei käi. Ja et nüüd ma teen kohe pannkooki ja oli võtnud suure savikausi ja, ja seal saali kausi oli tema siis pannkoogitainast täis teinud Marju oli teada, selle küpsetame, läheb küllalt kaua aega. Et ma võtan oma seljakotist õige säritüki nii mutikest, nii kaua. Ja siis oli müüdiest alu küljest lõikalt niisuguse. Pilpa ja selle natukene noaga voolinud ära, aga mutikest tegema muidugi ei käinud, ikka savikausiga juures vaatamas, kui kaugel asi on, kuidas, kus asi areneb ja, ja nii kaua, kui ta ükskord oli, siis just selle kausikesega seal Marieuselt kapsel läks keskelt pooleks. Kogu see koogike ainas kukkus main jalgade peale. Ja, ja aga ma väga rahulik sellepärast, et tema, kui tema tööd tegi, siis tema unustas täiesti ära väljast üldse segada, sest ega tema ei teinud tulemuse pärast, ta tegi töö pärast ja aga mutikene vaatas jäädiate käin rahulikult, istub, oli lihtsalt maha jale oma elulugu rääkima ja see oli lõbus mutt olnud ja, ja neil oli väga lõbusalt ja mari oli, siis istun niikaua, kui see oli valmis saanud, sinu unustas uue koogi taina tegemisel Diort kaussigi, nii et nad olid pärast siis silku ja leiba ja jood teed peale mõnede. Ja mõlemad olid väga rahul ja. Nii sündis see väike mutikene, mis seal on jah, laua peal, sest kullamaatöödes kulla Kledena rääkis, ta olevat isegi Saaremaal mõne joonise teinud näinudki, eks mändil nänni, me leidsime ainult saiti lisanditest. Aga siis ta kiirt ainult ülesse päevade kaupa Saaremaareisi. Ja, ja tal on see plaan joonistatud, kus koha peal ta käitaja Ei, see Saaremaareis oli väga lõbus. Lõpuks me, kui me olime juba peaaegu kuu aega Saaremaal olnud, siis tahtsime kindlasti ka minna Hiiumaale. Ja kauplesime siis kalurikolhoosimeestega seal, nii kaua, kui nad viisid meid paadiga Triigist üle Orjaku Orjaku legi juvale neegritel unustamatu. Ja väga lõbus oli meil Saaremaal seiklustest, kui me käisime külastamas Mihkel rändesaldo harjunud ja, ja siis, kui ta meile jutustas seal oma tembraariumi loomi ja saamislugu. Esimene Tennis oli Annika aiast oli, mis te arvate, mis puu väga ilus ladinakeelne nimi ja temal tellis selle ja see oli kadakas. Ta oli lugenud, et väga ilus nimi ju nii purjus. Ja siis oli kirjutanud Tartusse botaanikaaeda professor Lippmaal, et kas ei saaks talle saate Juniipeluse. Selgus, et vastus Lippmaalt oli olnud, et aga kui teil vaja, Juniitrustan, võtke oma aia tagant, aga igas ehitas ahistatute haigla täna külas sos juba piks. Kadakad seal mad elus püramiid. Ja siis, kui me seda ka ütleme, mis meil seljas oli ja mida see rand ütles, et seda ei maksa üldse? Ütle ära läinud, ma ei julge, ma jätan sulle ütelda. Oota, mis selle puu nimi oli? Mul ei tule. Panin ka valkudega taibu banaanipuu või ei olnud. Ma ei mäleta. Vot võtsime ühe puu, mis oli looduskaitse all ja käisime metsa, ajasime veidi ju ka juga ja, ja, ja meil oli seljakoti peal ja iga kord, kui peatusime kuskil soni põõsas ja vihmaveeallikaveed katteta kassime ja Mihhail rand ütles meile niimoodi, me küsisime, kuidas sügavalt puud saab edasi kasvatada, ainult seemnest. Ei ole mõtet veikest jugapuud võttel sessioon, raiskamine ainult seemnest. Võtke seeme kaasa, märtsikuus pange kasvama, vot siis saab marinaadi pandud. Ja ei, mina ei hakka, küll andsime, ja nüüd need mõlemad jugapuud kasvavad. Ja üks mehel ja üks kaktus. Mis te teete seal, plagiaat? Sõime kaasat. Kaks nädalast kuuleb külge saatega, midagi kasvavad. Ja kui palju me nägime, me eksime seemneid juurde kihelkonnast hakkasime minema ja leidsime tee. Täpsel juhatati meid kuus kilo, meid ringe siit. Paar kilomeetrit kuus oli, alul oli kuus ja, aga siis hakati meid juhatama ikka kilomeetri kilomeetrid Raunoga. Minu meelest me käisime poola õhtupoolikut seal, enne kui pärale jõudis, 18 kilomeetrit ja 18 tundi tagasi minna. Muud ei olnud midagi, meil olid kõhud õudselt tühjad, sest ma mõtlesin kaks kilomeetrit ju mitte midagi veel see ei olnud. Ja siis me nägime seda hirmsat pilti seal kihelkonna lahel tagalahel ja seal oli, kus sõitsid kaks meie paadiga ja üks part ujus oma poegadega merel. Ja siis kuidas need mehed põlkisid poegi, neid poegi surnuks aerub. Ja see kõlas rikk vastu, isegi kohutav Morrison. Noh kõigil oli kurb vaadata, seal selgus mis tema juures omapära kellegi juures näinud on, see, mismoodi tema põõsaid ja puid vaatas, tähendab ta Vaatas, kui hakkas pähklid pähklipõõsa otsa tulema. Ta iialgi käega ei lükanud ühtegi oksa kõrvale, vaid ta kükitas maha ja uurist selle põõsa sisemised ja kõik kohad niimoodi läbi ja luges nad ära. Ja, ja selle võrra, mida nad rohkem kasvasid, suuremaks võrra tema iga hommikul leidis, et neid on jälle rohkem. Ja siis ta kirjutas päevikusse, kui palju pähkleid, vigu, palju ploome ta on leidnud, aga kätega ta ei lükanud kunagi oksi, et vaadata, kas on. Ja ainult niimoodi uuris ja seda tegi ta väga põhjalikult. Ja kannatlikult, küll kükitades, küll varvastele tõustes ja ta uuris, näete, ära sisulik, temal veel isemoodi. Sümpaatiad teatud. Kas ma ei oska kohe öelda, kas linnu või, või ükskõik missuguse looduse äsja koha kätte? See oli näiteks kärbsenäpi kohta ütles tema, et see on nii inimsõbralike, et seal nagu kuninga laps, kes ei, kes ei tea, mis on kurjus samuti aga seda seene kohta. Niisugune oli tal ka suur sirmik ja väga isemoodi asju mõist tema kuningalasteks ristida. Kas nad? Meie ei saanud seda aru? Me müüdiga oleme rehkendanud, mis see võis olla? Üks on siidine ja hall ja aga teine, aga hall, aga ega selles ei seisnud, asime seda ta. Aga tal oli veelgi need, keda ta nimetas kuningalasteks. Kärbsenäppe ta üldse väga armastas. Aga linde ka ta. Tal oli binokkel ja sellega ta siis mind vaatas ja nii rutada ei saanud. Neid värvi värvi, siis tal on linde joonistatud, värvid juurde kirjutatud. Nii et see binokkel oli tal enam-vähem kogu aeg käepärast. Kas linde või loomi vaadata? Ahah, et Balti kunagi kauges minevikus seal riigi kodanikul pardid Ei, partne on tal palju tehtud, jah, just jah. Aga kuidas mari, loodus, ta kõiki kõiki loomi, ilusat armastust, aga vaata ühte loomade järel ja pildi peal ka mitte jäetud need roomajad. Need, aite, pulli, maod, mao. Kartis hirmsasti kartis küll, aga see oli põnev, see oli ta pilt oli isegi seina pääl pulli vilt, aga isegi Eesti looduses ja need lehed on keeratud niimoodi kokku murtud, kus on sees. Aga see oli talle nurjus. Mis ema suren? Ei arvamust selle hammustuse tagajärjel. Marioni pole vaeslaps. Muidugi karjuste. 17 oli siis, ma täpselt ei tea täpselt jah, 17 midagi oli 16 olid iseennast üles. Visadusega töökusega. Haudu ei ajanud taga ega rahaga ja jaotada absoluutselt kahte asjadele mitte kuulmagi. Mina võin käsi südamel öelda ja kuulsust ka mitte. Nemad tegid oma tööd, Talle meeldis seda teha, elan, mõtles jälle midagi välja ja midagi uut ja huvitavamat ja mis temale vajalik oli. Et need Rehofi pidi olema enam-vähem pidanud, aga noh, nii kohvi ja kohvi ei ole vajalik, oli vajalik. Härrasmuud oli siin. Aga siis seal oli üks nendest roomajate ja ja siis temaga alused meie löögiga vaataksime, tema oli teises toas nihaava. Jutustasime, kas on põnevad võetud, aga mitte midagi muud ei tohtinud kirjeldada. Jah, jah? Jah, sul väga hea pealkiri ja ütlesime, et kohutab, põnev oli, järgmine kord tuleb, et siis vaata. Tänan väga. Õhtul. Ja varem oli seal palju kontserditel. Ühtegi kontserti. Alguses siin täpsustada kõik väga palju kohvikus ja külas ja ja üldse väga liikuv oli. Inimsemate aasta tuli ta ei, kui tyhi, kui siia kolida oma partnereid ja siis jälle peale käinud, algul köisik, alguses käisime soomeski siis soomes küllaga kohvikusse aga siis ikkagi kõik aastad vajadusena. Ei, minul ega, sest oli väga tihti käis ringi ja, ja tuttavate juures ja ka siis oli nagu ma ei tea. Ja siis ta sai kodu. Eks ole, oma toa esimest korda siin ateljee ka sonaalse nii kaua. Ei, no ikkagi mõlemad vanemad. Jah, seda küll, jah. Siin oli kõik olemas korraga. Korteri apelli. Üks liitlaseks ja meeli kuts vastu, kui me käisime, aga ta vaevalt käis tükk aega käinud, siis ma küsisin, et kus nii kaua sa Juldus ja kui ta ise oleks võinud, seda ei ole, aga vanasti tegelikult väga tihti. Ütles pane ainult kohvi ülesse, see oli ainuke palve tuli sünnipäevade moori täis olnud maailmal taastanud, seda küll. Ainult sünnipäevad, aga vanasti käis väga tihti. Need on ju kõik ühised tuttavad, enam-vähem kui oli niisugune tuttav, kes keda mina ei tulnud, siis kutsus Marju oma tuppa, siis mitte kööki. Ja kui minul oli niisugune tutta, siis kutsusin Caninama tuppa, aga mitte ja kui ühised tuttavad otse loomulikult köögis, sellepärast et kui teise tuppa lihtsalt ei tulnud, teine jäima sellest. Külapostist mööda. Ja siia ja siia meie maja, inimesed, kõik harjunud, see sai kööki, tulin ma mitte tuppa minema. Et keegi lähe, tuttavaid tuleb kööki, istub maha lüüa ja see masina olen mina, tean, sina, sina oled siin köögis, mina tulin ateljeest, sina keetsin, omanisin kohvi emari taguse. See oli päeva aega ja see oli see ainuke valge aeg. Aga sinul oli aken, minul on hakkliha ja, ja, ja, ja mina tulin alt üles, muidugi, väga meeldiv. Kus ema oli? Kohvi valmiski? Ja mis oli mari, on muidugi väga armas. Oli see tema sinine silm? Tema võiks olla, vaadake Ortlanid südamlikkust ja ja nii hea Lamlikul ja ja ei olnudki vaja temaga ei ütelda, lihtsalt läksid ära ja sul oli hea tunne. Nagu mari radadega sageli, aga vähemalt esitada küsimusi, kui sa ise midagi räägid, sa tahad kõike teada. Tollel hobusel seda vanaema ja loitsu ja minule palju sümpaatsem kui see praegune päris muretult ja, ja see oli tore. Labrador. Läbistas turistide kuus on ta Minu sünnipäev. Mitte täpid tegid sümbioosi tagumises toas. Mari suhtes väga suure pieteeditundega. Ja siis mina vahetan ju märik, tegelikult kematei kingiti mulle kaks tööd ennem kombel valiga tuttavaks, ent see vist oli 46. või seitsmendal aastal siin all. Siis nad elasid lepingus. Siis ma juba käisin nendega läbi. Saaks õige läbi, ikka ei oska leppidele süvita siis kui marinaadi lihaks saada, mingisugune ateljee kalde peal kogendrisikusele Gustav Adolfi, Jaan, sellel ei ole keldris. See oli kohutav. Sõjaajalehes on vana seal demodel eemale ametnikud ja ma mäletan seda, kui odav õudset polekski ju tegema, sest see oli kuskil kuskil. Läks ülesse ikka? Seda mina ikka mäletan seda, kui ma kari juure läksin, ikka olisi Reili Puškini reljeef tal käsil ja ikka ta kõikidele nii pidi ja naapidi iga kõrgemale ikka kõrgemaks. Mina tegemine, hullem nina tegemine ja ma ei tea, kui palju kordi ma olen näinud kuseda nina ikka mari tegi, aga minu meelest see kuskil ei saanudki kunagi välja. Ei saanud igalpõhisel plastiliinist. Bruckendada see kapsu Tolloid, eks ole, naljana see oli põnev, see oli tore, lihtsalt. Tundide viisi käis ikka koolis kedagi teist. Lähteliinikesel appi alusel. Oligi puu alus võimalusel kuue kuu alusel Mukuvooli. Ja ikka ei, see oli ja jälle teinekord jälle jälle Puškin käes. Puhkilist aastail läigi poolel ja ei teagi, mis täieneb. Ja seal oli Puškini tegemine, käis siin Wayward üldse või ei olnud, ei olnud. Ja mõtle, kui kaua me 11 tunneme, see nii õudne aeg, tehti eluiga. Terve generatsioon. Kaks generatsiooni juba, kui just ei oskaks ealine noorduta. Mina olen siin keskkonnas kõige noorem nii-öelda kõige hilisem. Aga ikkagi algselt midagi, näiteks mina olin väga üllatunud oma varikatusel kuuliselt on abielus olnud. Ma ei teadnud seda 40 aastat. No mina tean, tal oli taga, oli väga kliendile rääkinud ja midagi oma oma. Mõni räägib kohe nagu ankeedi, Hector diviibidi. Taktika seisnes. Ilma liide käisid. Ma olen kahjuks ei ole. Aga ma vaatan, et sel mehel kuivas suu ära jutu kuulamisega. Seerinak, kas sa tahad? Tassida. Marjut tunnusraamatut tuuma rääkisime isikus pikka juttu viis minutit või 10, siin-seal on seal ja siis ma vaatasin niukse marjusi AUS orgi Lucelega Marile kast, läbisõit. Hakkasime teevad enam juttu, ei olnud seda 10 minuti jooksul sõnagi vahetanud. Jutuma kombel vältinud vedu tähendab lükk. Ja siiski Marikuid teinekord kahekesi temaga olla. Siis ta rääkis väga palju siiski ühte ja teist. Mina mäletan näiteks seda. Mina kuulsin ikka väga usu, väga-väga ammu. Levis kõik, oleme seda kuulnud? Ei no seda küll, aga jälle lahutamisel küll, jah, aga seda ta rääkis kuidagi nii, kui ta parajasti selle soone peale kartus või nii-öelda õigele kohale pihta vestles oma elus lahest ühte ja teist. Ikka väga vähe, ega tal sõnu palju ei armasta, ei kajuta, ei ikka lühikesed. Lühidalt siia ja sinna ja mõni lause ja teinekord jälle mõni lause selle kohta, Lähme, kui jätk tuli hiljem kuskil. Mina mäletan, ma kuulsin selle tema abiellumise ja lahutamise loo, kui me läksime kahekesi Kingissepa mäest üles, tema tuli minu poole külla. Esilt tee peal toimus see jutuajamine kuidagi? Ei peagi mäleta isegi, millised teoses oli või kuidagi siis mariga joostes. Mina enne ka ei teadnud. Üldse peab muidugi ütlema, et eestlasena tuurile on ikka väga omane hästi kihvtid, ori, õlu, harva kui inimene teisele midagi niisugust ütle, mis talle endale väga tähtis. Ja mari oli ka täpselt sedasama sorti. Täiesti nii ehtne ma niisugune laps ja väga kinnine, endasse tõmbunud. Nii et harva, kui ta midagi nii imesumal või ammendas seda loodust just. Jälgis lahkem ja tema ümber on kui seda, mis ta ise pakuks. Kumusitoloogia mäluses Molime laule ukse peal olevat. Kuula kellegi sõna. Aga nagu öeldakse ja põhiliselt kohutavalt heasoovlik, eks ole. Ja väga suure pieteedi ja erakordse tundega ikka ikka soojusaleti kõikidele finišini kinni panid, vihmad, ei jutule ega naiiduvast vehkida. Toidud. Ja kunagi ei ole angerjad, eks ole, nii nagu võiks arvata, et naised koos mingisuguste kohvi juures kohviga. Mitte kunagi ei olnud mitte kellelegiga Niukest klassijuhatajale kellelegi rääkida ka nagu inimeste olukorda iialgi mitte kunagi nii ei lähe, alati oleks kõiki muid asju seal räägitud. Et kedagi oleks hiiglaste sildadega. Anekdoote rääkisime. Ja aga need ei jäänud marile kunagi meelde, ei jää. Ja kui tema, katsu spelta endal rääkida, siis ei tulnud sellest midagi välja, tuli uus anekdoot. Aga ikka küsib igalt poolt anekdootide. Ja kannatlikud, ristsõnu teha, jah, tead täitsa teaduslikult kõik venekeelsed lehed, et siin oli siis kena hunnik lauale, ristiema tegi, siis olid kõik me teadlikud väljas allikad olid. Aga muuseas, kui tema tegi ristsõnu ja neid inimesi kasutas, siis tema hakkas ka muid asju lugema, siis ta on ikka? Jah, et on ikka riik ja, ja, ja see oli ta vajalik, siis täiesti kohe. Isegi lipakad, kõik iga päev siis vahele pandud pääste niimoodi enedele, aga kogu see köök oli siis käisin köögis, ta tegi neid ristsõnu. Ja tema oli alati see, kes teadis sportlased ära. Ja, ja ja, ja ma ja maletajad ja, ja filminäitlejad. Filminäitlejana. Isegi käidud. Mitte ainult need liiadi purgid. Juhtub ühtegi õpilast õieti ei saagi olla. Ja ta oli ise suur individualist ja, ja nyyd tavaliselt neid õpilasi. Esimesel küsisin tema käest, kus ta jagaks minuga oma sobiva suuruse saladus oligi pärida. Ja võttis asja tõsiselt. Sest ma solvasin ta ära sellega, et ma ütlesin, et ma teeksin mõne kriipsu sinna ohviku nagu pidu siis mõned naasovi kullasemiga. Soovilus uurides ei ole. Ja sellega see asi lõppes. Muidugi mul oli väga õpetlik. On see põhimõte, et saab võtta tehnilist küsimust, nii sügavalt etniliselt sungiks tarbekunsti eripära, et seal põhipõhi nii on aru saanud ja tunnetada Sami tuledes glasuur ja neid kokku viia, eks ole. Ja ega siin käis ikka mõned noored, kes on huvi tundnud. Asso ja ruudu välja. Oja poeg Udo väljaotsa. See oli tema õepoeg kes käis õppimas lugeda tarbeliste. Ja siis Uudo naljad, salatit veidi masin ja, ja pani siis mari, pani ta siis oma tuppa taguma ega täie õpetanud, ta näitas ainult ära, niisuguse raamiga tuleb lüüa, kui ta too lüüa ja hõbeda plekk oli säästasinesena. Tinalambitalda tagus aga meie kolmekesi, istusime siis köögis ja, ja ajasime jälle maailma asju õigeks sirgeks. Ja aga igaüks ei tulnud. Hoodiga koosikat. See on olnud aga siis, kui uudi enam ei käinud. Nojah, seda enda sõnul käis just enne seda, kui ta läks sinna lõunasse. Seda käis vesi, siis poissi ei tulnud kah enam. Sellest, kuidas, kuidas Mori kuhjus neid oma sobisid? Ei oska sellepärast, et kui ta tagasi tuli, ka tema ei ei rääkinud palju jälle, kuna ta seal, noh, see väike peake oli siis seenega seoses, ainult ta rääkis seda. Aga ega ta ei, ei rääkinud kust ta korjas, mul oli endal pääle kirjutatud need kohad ja ja nende savi jonnikestel. Aga seal oli niimoodi kätsutatud. Ja ega ta neid muljeid, mis tal seal selle niisuguse kogumisreisipäev oli, niisuguseid ta ei, ei rääkinud nii. Eks öö asju, kui tal midagi erilist juhtus, nii nägu nüüd sellega, eks ole? Jah mutikesega. Aga muidu ta ei, ei ei rääkinud, kus ta veel pidevalt teatas või mis oli niisuguseid asju. Seljakotis ja jah, ja see oli kohutavalt raske seljakott, kuidas ta tagasi jõudis? Ja mismoodi ta need savileiukohad või selle taga ei rääkinud, juude nähtavasti kohalikud elanikud ega vestles, kus on. Aga vaata, sinu indrek sinu aia taga oli sarivõtu kohta. See oli, see. Tähendab, see oli sinu vanaema maa peal. Seal see minu teada. Kas ma nüüd õieti mäletan, ma ei tea seda paremini. Seda savi müüdi. See oli nii hea savi ja sellest savist. Tema tegi glasuuri ja see on üks lõpmata ilus glasuur. Tema näitavad sedasama pisikene asi, see. See, see on just see, et vaidlen sinu aiaga. Liverpooliga näed, see on, vaata, see see on nagu sirge käega katsudes, nagu sind ja tema taotlaski. Ühesõnaga k ese katsudes oleks just see kollane, mis siin all on. Vaata katsusega sõrmedega 100-ks tükiks kokku kleebitud. Kõrge kuumuse mis tunduvalt tunduvalt 300, minu teada, aga kui ma ma ei ole kindel, Ma võin valetada. Kui võtad keele kinni, siis on madalam, kui keelt ikka ära on kõrge, on väga lihtne vahend. See portselanalus lükkab sulega kõrge tõmmata madalat vineksisse niiskust. Siis, kui ma tahan. Ja, ja see on nüüd siin. Aia tagant. Kuidas korter, katse või vähemasti või jah, ja kas ma võiksin Stahli teadsid? Iga kee külge jäi alanud, aga see on, kui just nii parlamendi, ITK Jänedal lasuur. Vot kui nüüd nadi madal tule, kuidas tõmbad nagu keeli, lükkab? Kas see on Silaadida kits, tootati? E kitse katki lõigatud? Ma ei teagi, mis see oli, see oli üks veidi pruun maas natuke tumedam see vat ma ei tea, see oli seal. Suudlus, kui te olite enam ma ei mäleta seda. Aga lõiversti läks tükkideks, ma usun Valviskast ära. Võib-olla ka minu on sinu käes või oli seal minul olemise joon? Jumala poeg üle kõik mikrofoni ja see ongi sinu. Seal minule olen tükk küljest ära. Aga mismoodi tähendab, ja see on nüüd üks, üks osa, eks ole, nende glasuuri tõenäoliselt on see, et ta neid ise korjamas käis. Aga mis edasi sai nende glasuuri saamiseks siis ta kõigepealt jahmatas neutre Need savide upperite sees. Neid numbreid on ka mitmes suuruses ja, ja sõbrad on need ohvetel pakku toonud. Apteekides. Nojah, aga kõigepealt Humphrey sees siis ta kaalusele glasuuri, mis tal vaja oli kokku ja panin klaasi peale niisugune klaar, kaks klaas oli umbes meeter korda meeter ja selle niisuguseid klaaskorgiga suure pudeliklaaskorgiga arvestasid seda hõõruma selle klaasi peal ta võis hõõruda neid mitu mitu tundi ja kui ei aita, siis järgmine päev uuesti tega kattis plastikkraadiga kinni, siis selle. Ja seda glasuuri oli kõige rohkem seal was 100 grammi võrra selle klaasi peale rohkem ei mahtunud ja käsitsi teda hõõruda ei olnud mõtet rohkem, sest see oli proovimata glasuur, küünekata siis katsus, kas seal on veel midagi küünal, ta pidi olema nagu hapukoor ja tema see olemust pidi nisugune olemata pintsliga andis maalida. Ja nii tema siis need glasuuri ja kuidas siis edaspidi manalise siis ta kasutas alati uue glasuuri ilma eelnevalt seda põletamata, nii et tihtipeale ta ei teadnud. Kas jah, kas see nüüd sulab või mitte. Ja nii ongi mõne koha peal ühesõnaga vähem sulanud või rohkem sulanud, kui ta nüüd tahtis. Aga siis ta kannatlikult tegi selle uuesti selle glasuuri, kas ta tegi siis ta sulavamaks või, või vähem sulavamaks uuesti jale, kaaluse jälle hõõrus käsitsi selle glasuuri. Kunagi ta ei teinud niisugust glasuuri gammat või, või neid proove eraldi ja meie sinu emaga allateljees tegime temale ühe niisuguse, mina tegin need aluslapakad veel ja sinu ema kattis nad ära, sest Maria ütles, et tema niisugust tööd ei tee. Et see on mõttetu, need olid kuskil ka ja me põletasime need ära ka ja ajas augud olid sees, ajasime traadi otsa niimoodi. Ja päris tore oli niimoodi vaadata. Ei, ema, panin kappi selle rõnga täiesti suurt tööd ja vaeva ja ja seisis ja ta ei kasutanud iialgi sealt vaadanud või ise tooni või isegi seda, missugune ta välja on tulnud, on või mitte. Tähendab, tema nii nägu modelleerimise juures oli tema see tegemise vajadus suurem kui see väljatulemise vajadus. Nende tegi ju seda postil, Pierre Kreutzwaldi, ma ei mäleta kuskil? Jah, ta tegi seda armastusele ja päris naljaviluks kiusasime nokud, inimene sobib ütelda, kus su kuskile, nojah, ja sa ikka Räkk küsitud. See ei hakanud, Mart Helme platooniline mari läks mõnikord oma asju põleks selliseid ära tooma. Siis tal oli niuke kiht, võim, närvi. Närvjueerimine Taimar ütles alati, et see on ikkagi põnev. Sealt venna põe. Põnevuse hetk oli arvedade loomule Reolootile jäigad töö juures ja täitsa õige sellest, et kas see nüüd, mis ta jälle uue paanikasse põle sõlmite noh, seal loomulik okas läks vussi. Ja mina, õigemini aru sain, oli ta tookord siin väga rasked tingimused on suhteliselt oligi selle põletamisel ei olnud, käis seal lahvleviis Indias, mina olin siin ja Indreku emalis kallim, kui me all oli suurem osa, mis ta all tegi. Täna selle kohta ei paber olemas grammofoni rollid. Dima algas hõbeehteid pigem siis, kui ta elas seal kübarseppade juures all ja, ja käis Tartus, jah, koolis tema algas sellega omal ülalpidamist teenima, kuna ta mitte mingit muud sissetulekud ei olnud kui stipendium. Tal ei olnud sugulasi, vananeda kuskil iial. Ja esimesed, mis ta taguse kärus oli üldika sabasse ja isetagusega lusikasaba nihukese samaalase peal, nagu tal on see ärate rels resi tükke. Ja seda ta ei saanud seal taguda, kuna ta elas seal niisuguses suures toas, mis oli mitmekordselt läbikäidav ja seal mängiti õhtu veel karoonat kogu aeg siis ta seda käissis õue peal tagumas ka talvel. Sest see kajas, kajab, kui seda lamedaks tahab käsitseda, tagus pliit jaota süstemaatiliseks õhukeseks. Ja ja siis ta taguse haamri läpiku haamre selle nurgaga. Aga kuna see nurk ei olnud nii tundlik, siis ta tuli selle peale klaasiseppa teha, need pikemaks, need, need hõbedat hakkas ta taguma seal just viis aastat, 45. minu teada. Ja ja vaata, Eeva, kui tema oli sinu juures kliinikus seene radiku lindiga ja mängis seal võrkpallilastega vedas siis tuli ja ja ütles, et vist oli see, kes arvas, arvas, et ta võiks nende hõbe või selle hõbedaga metalliga esineda isetegevuslikul näitusel Moskvasse. Ja, ja, ja sealt tuli siis temale nisugune näitleja, diplominekene, ka Cramot meie või nii. Ja, ja siis see oli, miks, miks ta, õieti see põhjus, miks ta nägu, ma arvan, ühesõnaga, aga see kindlasti ainult majanduslik põhjus ei olnud, sellepärast et see huvi oli ikka meie kõike teised noh, raha tegime Viidalepad ja maalisime postkaarte ja postikoodiäris müüsime neid ja, ja siis ta ütles jah, et, et ta ei saa niisuguse lapseliku tööga hakkama. Nagu postkaart on nagu liiga ajutine ja ja siis ta proovis ka ka selle Moskvaga, mul tuli meeled ori kesksel kongresse, kuna ta ükskord käis, rääkis ikka sellest vastuvõtust hiigla huumorit ja mingisugune peen bankett oli olnud kõrgel tasemel. Kõik lauad olid lookas, kala, marjad, parematele, viinamarjad, apelsinid, banaanid ja süda rääkisime künka, tundsime õudselt kadedust, mis marju süüa seal sõir. Lõppkokkuvõttes oli Harrison pidades silmas, et tema nüüd juttu ajan oma naabritega ja läheb jälle, kui ta oli Akadel Darliku beeta, võtab need suurde ja siis olid kelnerid järje järjekordselt järgmiseks käiguks tühjotariks. Ta rääkis. Järgmine ettekanded ja ma ei tea veel, mis saab jälle vestelda aega ja, ja aga siis oli jälle viidud ja lõpuks ühesõnaga olite näete, puuviljavaagnad kährik juba ära koristatud ja, ja tema oli nii jumalast söömas. See oli ka kuskil 50.-te aastate igasugused astik Nobeli sõda kuskil kauguses, mõnel inimesel võib olla 57. Igale poole. Täiskasvanud inimesest ja kuidas täiskasvanud inimesed nagu ei tohi absemilt tuttavatele rääkinud. Maria ähvardas vaadata vanu fotosid ja vanu tunne ja tema ütles, et me kõike selleaegsed, inimesed, kui nad olid 18 ja 20 et nad olid täiskasvanud, nägid välja täiskasvanud inimestena põledes praegu meie 27 aastase noore inimesega ja, ja siis ja tema ütles, et kui inimene on täiskasvanud, et siis ei tohi tal olla lapselapse meetega, lapsemeelset suhtumist ja käitumist. Et kui vanainimene käitub nagu tütarlaps hirmuks. Õppinud täielikud täielikud, tal on lühikesed hästi. Alati on tal kirja pandud silmal. Aga, aga siis on väga lühikese ettekirjutatud mõni asi päeva kohta, näiteks ühe päeva kohta on kirjutatud niisugune, et kas ei orava ära. Jube, ei ole kondaga. Järgmisel päeval kirjutavad, et mustsaba orav on alles. Ja niisama lühikesed need kommentaarid on aga siis, kui need loeb ja siis on tunda see suur tagapõhi ja mis see mõju talle sisejäätisega, see mõju on ka teistel tunda, kui seda loed ja kuulutas. Noh, ma ei tea, suht patakas nagunii need välja, et olime aastakümneid. Või noh, praegu ei mäleta, need on seal, kus ta need ateljeest need dokumendid tulid ja särki tuli välja neid tema asjade hulgast nüüd väga lühikesed tähendab päevad kõrval mõnikord täitsa päev päeva kõrval kirjutatud niimoodi alati löökes maal teda külastasid ja ma ei hakka linnas ja, ja ka linnas eriti seal all ja siin ka all on üks kalender on niisugune seinakalender, kuhu ta on siis kirjutan kõik ülesse, kes on külas käinud, aga see alumine oli noh, see oli kaks ruumi oli meil kolme peale, siis käisid juba kolme inimese tuttavad. Ja, ja seal said nad siis tuttavaks, see oli nagu kohviku filiaal vahest siis nüüd võib lugeda, et ühtegi päeva ei olnud, kui keegi ei käinud ja mõni päev oli seitse inimest. Ja, ja Cyber mari läks ise ära kohvikusse ja nemad jäid sinna istuma. Sellepärast et neil oli veel vaja juttu ajada. Ja nii see ja tööd hakkas tema siis tegema õhtul kell 10. Kuidas, kuidas? Ah soo jah, tema. Kui kui olid, need olid niuksed, noh tähtsamad sünnipäevad, kus oli oodata niuksed võõramat rahvast ka või, või õnnesoov või, või niimoodi siis ta seal eriti ei meeldinud, lihtsalt palju võõrast rahvast koos. Ja siis ta sõitis ära, sõitis Viljandimaal minu kodu minu emaga, nad said väga hästi läbi. Ja, ja siis ta oli seal varjul sünnipäevavarjul ja sellest ajast on ta siis need akvarellid tehtud seal maas. Ta külmetas üks kord koledasti ära seal minu isa oli. Et sanitar Tema velsker ja eeskätt ja siis isa oli kaalunud siis niisuguse hunniku seda direktor siiki, muud tal ei olnud seekord see oli ta hästi 57. või kuuendal aastal, ei, veel varem. Ja siis tema oli mari üle vaadanud ja teda mitmeid lehmasaale ja siis oli näpuga viieks ja, ja selle viiendiku siis lusikasse pühkinud valitseja teelusikas sai kuhjaga täis. Olevat terveks kelguks püütud. Seal ta siis 50. sünnipäev filmimuuseumis ja see oli esimene juubel üldse, mida p. Ja see oli üks hirmus tore pidu üldse ei olnud kombel ema ja see oli esimene juubel, mida üldse Tallinna ka Tallinnas ei ole ju kalipso terve bussitäis bussitäis rahvast oli kole lõbus ja vari oli tore ja. Ja kõik need. Todon pärast seda juubelit, mis ma näitasin, kus seal need 50 aasta Just ja need on just teisel päeval võetud noor olisi aastani 57. aastal. No siis me ei jaga ju ja ta oli hirmus kena kõikide vastu ja üldse see oli üks, üks haruldane pidunis, üksmeelne, väga üks. Ja palju rahvast oli sealjuures ja tohutult palju rahvast ja suur laudjalu lõbuks. Trepist üles. Ja nädalase kassimine tegime sarjata maotantsu, nagu me ütlesime, terve karjääri. See oli seal hästi, meeldis mulle ja siis on kõigil meeles käia, seda, seal see juubel või mingisuguse näitemänguga, mitte midagi, aga tuju oli kogu aeg ja naermine, vägistamine. Nälg tekkis, see oli üks vanem kärbe, kunstnik, üks meesterahvas, kes ei saanud kuidagi kruus ja ei saanud kuidagi välja, tuli laua alt, tead ja tõmbas oma abikaasa järele. Naljanumber, niisugune huvi laudel kõikistest vastu seina ja teiseks ei olnud võimalik välja tulla, tahtsid kangesti, tantsisime seal ja siis tõmbasin muidugi ise ja tema abikaasa. Ja ma ei mäletagi, millal nad härrasid bussidega sõitsid ära ja ja ikka laulmisega läks siis see asi meil esimese artlas laulmisega. Marjei rahu libivoga. Eks olnud väga rahul. Minul jäi rahule. Ei, ma mõtlesin, et, Äkki võiks rääkida nendest ehetest, mis Marion nagu teile kinkinud, mis suhtega need on nagu tehtud ja juttu sellest, et kuidas tema istud olid ainult kandes panides nagu? Nojah, tegelikult on niimoodi, ühesõnaga, et segamini ja, ja see käevõru, loomade sõprus, mis vasest seal on see minut tellitud tema käest, niisamuti ka need kõrvarõngad, mis on niimoodi nende türkisidega. Ja see Siis on veel see kaks lammast ja hunt kah sellel on ka oma ajalugu, tähendab otse minu suhtes nii-öelda selle tegi siis hõbedasse seal trossi seal on ka oma kindel põhjus, miks see, miks need lambad ja see hunt seal peal on. Aga tema tähendab, ehetel on see võlu, et mida kauem neid kantakse, seda enam tuleb see vorm esile. Ja vormi nägu ei kulu, vaid vastupidi. Ta nägu läheb veelgi rohkem enama ja. Ja nägu õigemaks mida tavaliselt ei juhtu niisuguse taotud eset esemetega, vaat Niina, sinul on ju need ka palju need kreeklased ja Eevale on just see kantud palju. Noh, see sarnaline veel kaua ja jaa, jaa. Just see kandmise ehk kandma peab tema ehteid nägu, ta ütles, et neid ei tohi seista. Ja nii nagu ta ütles jah, et muudkui näppu muuseumis peo teeks, et nad võiksid vahepeal kanda neid. Et need. Kandmise kulumine on temale palju tähtsam kui see puhastamise kulumine ja kuidasmoodi, niisuguste asjade, seda ta kindlasti ei ole teadlikult ette näinud, aga see on üks. Vaat see kant on palju ja vähem katud. Jää jah, see sanaline tüdined ja just nimelt kaasa, mis tahavad, ei tohi seista. Ja need kõrgemad kohad lähevad siis paremini lekkima ja ta annab kogu palju elava mulje. Ta näeb õigemini vältima jah. Sest välja puhastades ta ikka hästi läikivad, aga minna, aga ta ei ole mitte nii õige. See lättimine. Sellest ka siis, kui me kõik oleme käinud kuskil sünnipäevaks, juubeliks. Sellel Küprose proual oli sel ajal sünnipäev, kui ta oli Tartus ja seda peeti Käärikul Kekkose proua sünnipäeva ja Tartu linn tellis mari käest. Kekkose prouale mari tagus käevõru pale seitse venda. Ja need on kõik, isegi äratuntavad tüübilt. Seal käevõru peal. Ja see on see moment, kus koha peal nad kivi otsas härgadega hädas on ja kõigest jõust luuga sinna tühja tundrusse. Seal olid ju ainult hea jah, suund on meeleheitlikult ammuli ja keegi kuuleb. Alexis kivi portree oli kaelaripats ja siis olid pisikesed karuga. Need mansetinööbid. Mari rääk oli kahtlemata nii eesti kunstnik kui üldse olla saab. Aga iseloomustada tema kohta eesti kunstis või või tema arengut eesti kunsti arengu taustal. Ei ole nii lihtne, kellede järglaste tekitada. Küllaltki raske ülesanne ka teiselt poolt on muidugi praegu noh, eripära niivõrd silmapaistvam, et võib-olla polegi nii, aga keerukas sellele küsimusele vastust anda. See algab eelkõige. Tähendab kunstniku erilisest tundelaadist, millele ta oma loomingus kujutatule läheneb Läheb edasi tema temalann ainult omasest kujutamise viisist, mida me tihti meist sel puhul ei näe. Ja kahtlemata kui keraamikast rääkida, siis mängib siin väga tähtsat kohta see tehnoloogiline baas ja, ja tehnoloogiline pinnas, milles, milles ta töötas, see tähendab tema enda enda tehnoloogia. Seda hakkame praegu avama seda nähtused siis me lühidalt. Nii võiksime öelda seda, et me ei tea ju eesti kunstis ühtegi teist keraamikud või ka metallikunstnikud, kes nii oleks süüvinud loodusesse looduse, kõige looduse, detailidesse looduse, kõige lihtsamatesse motiividesse. Mari praegu jaoks on pikas siga lille õis, tema jaoks on rikas iga ristikheinatutt kusagil teeserval või ta võilille kollane ja, ja selline värvist värvist värvist hõõguv õis. Tema jaoks on kujutamisväärne kõige tavaline tavalisem kala ja kujutamisväärne ka saunalised inimesed lihtsalt saunalist Ena, mida me võime näha tema ehites. Ja ta kujutab seda muide väga detailirikkalt detailirikkamalt kui meil ükski teine Eesti kunstnik seda kunagi on teinud ja selle tõttu tema vaasid, mis on ju alati oma vormiliselt ordi väikesed need on alati niisugused paatamis detailset väärivat, detailset paatorist nagu ja nõuavad lausa seda ja muutudes läbi selle vaatamise meile üha rikkamaks ja, ja rikkamaks. Ja kuigi tema käsitluslaad on küllaltki detailne, ei ole ta sugugi kaotanud sellest niisugust toredat dekoratiivset, toredat dekoratiivset, tervikut. Ja ta saavutab selle ühtluse tänu oma suurepärasele tehnoloogiale. Tema oli ju see, kes juba kolmekümnendatel aastatel töötades Eesti keraamikatehastes töötas välja sabi glasuur-ide maalimise tehnoloogia, õieti maalitavalt savi Klosuurid. See esimene retseptuur, tal vist sõjaaeg, kuid pärast sõda ta töötas Tartu portselanivabriku baasil juba kõrgkuumuse tehnoloogias välja oma savi, glasuuri, retseptuurid, mis paistab silma just oma väga suure toonide valikuga oma värvide valikuga, mis tal siis võimaldas ka kõike seda, mida ta loodusest nägija ja tahtis kujutada ka kõike seda edasi anda. Ja kuigi te ütlesite väga ilusti, et on tõesti ürgset, tihti tikjaam. Ma ütleksin ka niipalju veel siia juurde, et kuigi ta on noh Ta kasutab võib-olla toone, värve rohkem kui meil, ükski teine eesti keraamik, ta ometigi on tema toomite tooni deklaratsioon ka väga rikkalik traditsioon, ta üldiselt ikkagi nii põhjamaiselt karge ja sellega juba liitub meie eesti keraamika niisugusse üldisesse pilti. Kunstniku eripärast siis minu arvates me ei tohiks unustada seda momenti, et ta, muide, oma hariduselt üks mitmekülgsema haridusega Eesti tarbekunsti ikka ta ju tulime kunstiareenile 30.-te aastate lõpul. Oma erialase haridusega sai juba riigi kunsttööstuskoolis, mille ta lõpetas 36. aastalgi saiako juures. Pärast seda ta töötas laborandina riigi kunsttööstuskooli juures 38 kuni 40 on ta riigi kõrgema riigi kunsttööstuskooli juures õppimas keraamikat ja skulptuuri. Ja minu arvates väga oluline koht tema loomingus. Loomingu kujundamisel on kahtlemata Ta tema õppimine 45 kuni 48 Tartu riiklikus kunstiinstituudis, Anton Starkopf juures. Ma ei peaks mari Räku siiski mitte skultoriks, kuigi ta kuigi ta on oma ehetes ju põhiliselt tegeleb oma motiivide modelleerimisega, kuid ka nendes samades ehetes, kus ta on väga detailirikas ja väga mitmekülgse faktuuriga ta sky mängides ja kasutades valgus varju väga niisugusi omapäraseid nüansse taga, siin jääb maalijaks ja ma tahaksin Ostoonid minu minu arvates vähemalt. Ja ma tahaksin toonitada just siin seda, et ta võib-olla see armastus niisuguse värvi vastu ja värvinüansside vastu on viinud ka selleni, et tema ehetes ta ju ei poleeri neid kuskil, eks ole, ta jääb hõbeda arhailise niisuguse maalähedase tooni joosta. Ja Peaks ütlema, just eelkõige tahaksin toonitada seda, et ta leiab just selle emotsionaalsus oma motiivide rikkuses ja selles tundeküllusest, mis ta sinna oma teostel sisse paneb ja sellest niisugusest emotsionaalsest läbielamusest tema endale emotsionaalsest läbielamusest kasvab välja tema ehite väärtus ja väärikus, mistõttu igaüks, kes need omad on väga õnnelik ja need on ehted, mida kingitakse, parandatakse emal parandama oma, parandavad oma tütardele, tütre tomatit oma lastele juba juba juba edasi. Et võiks öelda tõstet mari räägu kunstis üldse just ehetega, mis siis eriti tema emotsionaalne rikkus ja sära asendab kalliskivide ja, ja väärismetallide niisuguse hiilguse ja sära. Ja mina tahaksin küll kokkuvõttes öelda, et koos sellega või Mari Rääk üldse on loonud Eestigi tarbekunstis oma keraamikaga oma ehetega ja kama nahkehistööga, mida ta on teinud, aga eelkõige keraamikaehetega, suurepärase lehekülje meistri tarbekunsti ajaloos. Silmapaistva lehekülje, mida me praegu vaatame juba kui Eesti tarbekunstiklassikat.