Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva 15. oktoobri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Tulevast nädalast ei nõua Eesti Lätist ja Leedust tulijatelt karantiini jäämist. Selle asemel nõutakse 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonatesti tegemist ja negatiivse vastuse korral saab siseneda Eestisse ilma piiranguteta. See ei ole paran inimesi, kellel on reaalne vajadus, tõsine soov Eestit külastada ei ole vältimatu takistustel teha, arvestades seda, et alternatiiv oleks saanud ju seni kehtiv lahenduse. Kahe nädala institutsioon. Euroopa ülemkogul räägitakse Brexitist ja kliimakokkuleppest, Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid sanktsioonid ole seoses opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mürgitamisega. Rootsi tõstab järgneva viie aasta jooksul kaitse-eelarvet 40 protsendi võrra. Endine peaminister Taavi Rõivas lahkub poliitikast ja siirdub ettevõtlusesse. Praegu juba neljandat koosseisu Riigikokku valituna aga ma usun, et see on just see õige, et kust tuleb see valik teha, et kas jätkata veel 20 aastat või teha midagi veel sellises valdkonnas, kus kõik suured asjad on veel saavutamata. Narva piiripunktis on võrreldes kevadise ajaga piiriületuste hulk küll kasvanud, aga koolivahe rajal tõusu prognoositusest piirangud muudavad reisimise tülikaks. Palli. Koondis viigistas UEFA Rahvuste liiga mängus kodus Armeeniaga üks üks ja teenis tabelisse oma teise punkti. Ilm püsib pilves selgimistega, kohati võib veidi sadada. Õhutemperatuur öösel nullist pluss kaheksa, homme päeval viiest kuni üheksa kraadini. Valitsus langetas täna põhimõttelise otsuse balti mulli taastamise kohta, sellest rääkis pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu. Praegu on igal balti riigil eraldi mudel, kuidas ta siis need karantiini vastastikku kehtestab ülddünaamika sama kõik kolm balti riiki on enam-vähem sidunud selle oma riigis viiruse levikutasemega. Praegu on olukord selline, kus Eesti on siis noh, nii-öelda viiruse leviku mõttes kõige madalamal positsioonil. Järgmisest nädalast peaks siis tulema need otsused, kus siis Läti ja Leedu omalt poolt, kuna viiruse levik on neil kõrgem, siis nad karantiini Eestile ei nõua. Ja selles valguses siis Eesti otsustas seda, et esiteks töörändajad püüad transiit, see seltskond ei pea nii või teisiti olema karantiinis. Aga muudele inimestele, kes liiguksid kolme balti riigi vahel, siis me otsus oli, et me järgmisest nädalast, et isikud, kes Lätist ja Leedust tulevad lähtudes sellest, et meil on epidemioloogiline olukord ikkagi sarnase mudeliga, et me tegelikult siis karantiini nendelt inimestelt ei nõua vaid me nõuame seda, et nad oleksid 48 tunni jooksul enne Eestisse tulemist teinud ühe koroonaviiruse testi. Kui see test on negatiivne, nad on igati Eestis oodata. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsuses oli arutusel ka variant, kus Läti, Leedu ja Soome vahel saaks toimuda liikumine ilma igasuguste piiranguteta. Lisaks arutati veel muid võimalusi. Üks oli seada mingi uus siht, mille peamine risk on see, et need numbrid kipuvad väga kiiresti muutuma. Teine variant oli siis see, et me seame teatud nii-öelda koefitsiendi võrdusena eesti numbriga, millel on samamoodi täpselt sama risk, et kui need seestunud kukub veel, siis võib tekkida olukord, kus see sihttase saab olema taas tegelikult niivõrd madal et mõned meie naabritest ei pruugi parasjagu seal alla mahtuda, aga kuna valitsuse soov oli tegelikult säilitada sellist nii-öelda vaba liikumise ala riikidega, kelle puhul me vahetame väga tihedalt andmeid piiramise olukorra kohta testimise kohta Ta viiruse lähikontaktsete tuvastamise kohta siis me leppisime kokku, et senine, kõige mõistlikum lahendus on tõesti see, et üldiselt on tagatud vaba liikumine, aga see tuleb siis sellise negatiivse testi varasemalt tegemist ehk ei ole. Ma arvan niiviisi, kellel on reaalne vajadus tõsine soov Eestit külastada? Ei ole vältimatu takistust teha, arvestades seda, et alternatiiv oleks saanud seni kehtiv lahenduse kahe nädala institutsioon, mida me oleksime pidanud vastavalt kehtivale valitsuse korraldusele uuest nädalast nii Läti kui Leedu ja tegelikult Soome suunas rakendama, kuna kõigi nende nakatuse näitaja homse seisuga võib öelda, et 99 protsendise tõenäosusega on suurem kui ühe koma ühekordne Eesti nakatumise näit. Valitsus otsustas ka pikendada üleriigilise öise alkoholimüügi keeldu ühe kuu võrra 24. novembrini. Samuti peab valitsus peaministri sõnul oluliseks tugevdada järelevalvet, mida kohalikud omavalitsused ja teised kaasatud asutused piirangu täitmisele teevad. Politsei ja piirivalveamet tuvastanud mitmeid viise, kuidas proovitakse piirangust kõrval hoida. Viimase ööpäevaga tehti meil 218 koroonatesti, lisandus 33 positiivset proovi enam positiivseid oli Ida-Virumaal 14, Jõgevamaal seitse, Harjumaal neli, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru, Hiiu ja Valgamaale üks tiivne, viimase kahe nädala haigestumus 100000 elaniku kohta. Ta langes 39,88 peale. Ei arstid ega välisministeerium soovitab praegu välisriikidesse reisida, samas on eestlaste lemmik puhkepaikade Kreeka ja Küprose nakkusnäitaja langenud alla 50, seega saaks reisida ilma piiranguteta. Kuidas reisibüroodes tegelikult olukord on, uuris Mall Mälberg. Estraveli juhatuse liige Aivo takis ütleb, et inimesed ostavad reise küll, ehkki vähem kui eelmisel aastal samal ajal, aga nõudlust on, eriti Vahemere äärde. Tavaliselt on sinna mindud otselendudega, aga praegu teeb asja keeruliseks see, et otselendudel on piirangud, mis iganes muutuvad. Väga palju reise praegu valida ei ole, ütleb vaeva takis. Neid hetkel saab osta ja toimuvad ka homme, vaid lennata Kreekas Kreeta saarele, konkreetselt ja ka Küprosele. Ja hetkel on arvata, et ei muutu klassifitseerimine tagasi tulles need, kes nüüd kohe lendavad. Aga mis saab kuu aja pärast, ma ei tea, sest ma ei tea, mida need nakatumisnumbrid teevad. Takis rõhutab, et reisibüroode kaks peamist muret on praegu otselendude piiramine ja karantiini nõue, mis tema hinnangul õigustatud ei ole. Reisieksperdi tegevjuht Sven Lõoke ütleb samuti, et puhkusereise müüakse tavapärasest vähem. Päris mitmed piirangud siiski takistavad inimestel reisile minna, näiteks see, et kui peredes on koolis käivaid lapsi, siis koolide poolt kehtestatud karantiininõuded lastele on kindlasti üks põhjus, miks lastega pered reisile ei lähe. Aga samas jälle need üksikud reisid, mida praegu nagu müüa saab Euroopa liitu siis Küprose Kreeta ikkagi lähevad päris hästi. Sellepärast Vahemere ääres siiski on oluliselt soojem ja päikeselisem, kui meil. Kas reisid on praegu kõik välja müüdud? No kindlasti veel üksikuid kohti leiab päris seda ei saa öelda, et kõik oleks välja müüdud. Aga meil siiski õnneks on, on päris suur hulk korporatiiv klientuuri, kes liigub ikkagi oma töö pärast ja kui vähegi lende on, siis, siis nad lendavad. Endine peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas teatas, et lahkub aasta lõpul poliitikast ja siirdub ettevõtlusesse. Ise kommenteeris seda sammu intervjuus Aleksander Jukkumine. Ma olen poliitikas olnud enam kui 20 aastat, et ma olen näinud poliitikat väga erinevates rollides praegu juba neljandat koosseisu riigikokku valituna ja ma usun, et, et see on just see õige hetk, kus kust tuleb see valik teha, et kas jätkata veel 20 aastat, et mis on ka kindlasti võimalus või teha midagi veel sellises valdkonnas, kus kõik suured asjad on veel saavutamata ja, ja minu valik on praegu see, et et ma soovin ennast proovile panna mõnedki võõramas ja kindlasti põnevas valdkonnas. Hind on valitud nii Tallinna linnavolikokku kui parlament. Mul on võimalus jätkata riigikogus. Küllap veel üsna pikka aega, et mul ei ole see kuidagi sunnitud valik või kuidagi nii-öelda hädavalik, et sellisena vaba inimesena, kus ükski suure peale ei, ei ei tiku on, on seda valikut väga väga hea teha ja seda valikut konteksti mõttes aitab teha ka see, et, et Reformierakonna toetus on, on väga tugev ja meie meeskond on väga tugev, eks siis ma tunnen, et, et erakond saab väga hästi hakkama ka ka siis, kui mina teen midagi muud. Rõivas ütles, et jätkab Reformierakonna juhatuses ja Tallinna volikogus kuni mandaadi lõpuni ja uuesti ei kandideeri. Ning erakonna esimehe Kaja Kallase kommentaar. Ma olen alati rääkinud seda, et peab olema eluterve rotatsioon erasektori ja avaliku sektori vahel. Et kui Taavi on olnud poliitikas 20 aastat, ei ole oma kätt erasektoris proovinud, siis ma arvan, et see on igati õige aeg seda teha. Loomulikult on meil fraktsioonina kahju, et nii tubli tegija läheb erasektoris, aga, aga me soovime talle jõudu ja kõike head. Brüsselis alustas tööd Euroopa ülemkogu, Joosep Värk jätkab. Brüsselis algas täna pärastlõunal Euroopa ülemkogu, võrreldes kahe nädala tagusega on täna õhkkond oluliselt töisem. Kui eelmisel korral kestis piinlik kemplus Valgevene sanktsioonide pärast üle kesköö, siis täna on tulnud mitu olulist teadet juba enne ürituse algust. Nimelt kinnitati ära Aleksei Navalnõi mürgitamisega seotud sanktsioonide nimekiri. Sinna sai kirja kuus isikut ning üks organisatsioon, kes olid mürgitamisega seotud. Samuti laiendati ühele Vene kodanikule Liibüa relvaembargo rikkumisest sanktsioone. Teine oluline uudis tuli Euroopa komisjonist, mis andis teada Euroopa liidu ülesest vaktsineerimiskavast. See algatus tuli välja just sobivalt ülemkogu päeval, et Komisjoni president Ursula Fonderlaien saaks riigijuhtidele sellest homme hommikul ülevaate anda. Ettevaatavalt võib öelda, et kui vaktsiinid Euroopa ravimiametilt loa saavad, siis jaotatakse need liikmesriikide vahel ära, samal ajal ja vastavalt elanikkonna arvule. Eelisjärjekorras on tervishoiutöötajad riskirühmad Elutähtsate kutsete esindajad, inimesed, kellel pole võimalik hoida suhtlemist distantsi ning ebasoodsamas sotsiaalmajanduslikus seisus inimesed. Täna õhtul räägivad riigijuhid esmalt Brexiti läbirääkimistest, mis on jõudmas viimasesse faasi ning õhtu lõpetab kliima arutelu. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestis juba kokku lepitud, et aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra. Peaminister Jüri Ratas. Mul on hea meel, et kliima ambitsioon aastast 2030 vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni miinus Need viis protsenti on Eestis toetust leidnud, tegelikult meie eesmärk on tõsta seda ambitsiooni veelgi ja me oleme leppinud kokku Eestist siseselt, et seal on miinus 70 protsenti. Loomulikult selline üleminek peab olema õiglane, saab olema kõikehõlmav. Olgu selleks näiteks energeetika või transpordisektor ja Eesti puhul on Ida-Virumaa küsimus ääretult tähtis ja oluline. Homme hommikul arutlevad riigijuhid Euroopa Liidu ja Aafrika suhete üle ning koroonapandeemiaga seotud teemadel. Peaminister Jüri Ratas. Jätkuvalt on minu arust küsimused üleval, kuidas me testime, kuidas me saame rohkem testida ja kuidas me saame kiiremini testida? Loomulikult kõike riike ja väga paljusid elanikke on huvitatud, millal tuleb vaktsiin ja vaktsiini nimel me peame kindlasti töötama edasi. Eraldi küsimus on veel eneseisolatsiooniperioodid ja nende pikkus. Me täna näeme, et perioodid on 14 päevas 10-st seitsme päevani. Euroopa ülemkogu lõppeb homme pärastlõunal. Joosep Värk, Brüssel. Ei ole sugugi kindel, et Euroopa Komisjoni esimees Ursula von der Laien ülemkogu ees omamikul esineb, sest viimastel andmetel lahkus ülemkogult ajutisse karantiini, kuna oli kokku puutunud koroonahaigega, aga välisuudised ja Tõnu Karjatse. Rootsi tõstab kaitse-eelarvet järgmise viie aasta jooksul 40-ga protsendi võrra, ühtlasi kahekordistab Rootsi kutsealuste hulka. Rootsi kaitseminister Peter hulk vist ütles, et Venemaa on valmis kasvatama sõjalisi meetmeid oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja see loob uue geopoliitilise julgeolekuolukorra hult. Kunsti sõnul tegi kaitseministeeriumi ettepaneku tõsta kaitsekulutusi 2025.-ks aastaks 3,10 miljardi euro võrra. Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch kinnitas, et Süüria ja Venemaa relvajõud on aasta jooksul Süüria kirdeosas asuvas mässuliste tugipunktis rünnanud korduvalt tsiviilobjekte see tähendab ilmseid, sõjakuritegusid ning võib-olla ka inimsusevastaseid kuritegusid. Raporti kohaselt teadsid Venemaa ja Süüria president kuritegudest ega võtnud ette vajalikke samme nende peatamiseks. Human Rights Watchi raport käsitleb Idlibi provintsis 2019. aasta märtsist kuni selle aasta aprillini toimunud rünnakuid Venemaa toetatud Süüria valitsusvägede pealetung, mis kestis kuid piss ja vigastas tuhandeid inimesi ning sundis ligi miljoni kodudest lahkuma. Soome valitsus soovitab koroonaviiruse leviku takistamiseks jääda võimalusel kodutööle kõigil avaliku sektori töötajatel. Avalikel sündmustel osalejate hulka piirataks valitsuse soovituse kohaselt poole võrra. Siseruumides soovitab Soome valitsus praegu täiskasvanute harrastustegevused peatada. Suurbritannia suurtes linnades keelatakse alates laupäev vast koroonaviiruse leviku piiramiseks kohtumised võõraste inimestega siseruumides. Olgu, need siis korterid, baarid või restoranid. Nii teatas terviseminister mäerännak parlamendile. Keeld kehtib linnades nagu London, Essex ja jook, mis kuuluvad teise viiruse levikupiirkonda. Prantsusmaa kehtestab laupäevast taga üheksas prantsuse linnas, teiste seas ka Pariisis öised liikumispiirangud. Kodust võib lahkuda vaid tööle või eelnevalt tellitud reisile, kuid kaasas peab kandma seda tõendavat dokumenti. Prantsuse siseminister Sher. Altar ma näen, teatas, et liikumispiiranguid saadetakse tagama 12000 politseinikku ja Kõrgõstani. Peaminister Sadyr Zhaparov teatas, et võtab endale ka presidendi kohustused. Kuna täna astusid tagasi nii president Sooronbaj Džeenbekov kui ka parlamendi spiiker. Kannad, tekkis saajev. Issajev pidi täitma ise presidendiks juhuseid, kuid keeldus seda tegemast. Astus tagasi Kõrgõstani põhiseaduse kohaselt peab Zhaparov nüüd korraldama kolme kuu jooksul presidendivalimised, kus ta ise ei saa kandideerida. Narvas ületas septembris piiri ligi 15000 inimest, mis on pea poole võrra rohkem kui kevadel, aga koolivaheajaks piiriületajate kas või prognoosita. Piirangud seavad reisimise tülikaks. Jüri Nikolajev jätkab. Märgatav osa piiri ületajatest ehk umbes kolmandik on kaupa vedavad rekkajuhid. Nende liiklemist riikide kehtestatud piirangud ei puuduta. Need, kes piiri jalgsi või sõiduautoga ületavad, käivad naaberriigis muudel tähtsatel põhjustel, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Gustana. Noh, arvata on, et inimesed on ikkagi hakanud liikuma ja vist on ka natukene mänginud rolli seda Vene Föderatsiooni riiki sisselubamise aluste selline kerge leevendus või seda võib-olla ei saagi nimetada leevenduseks, aga on hakanud väga palju inimesi käima Venemaale siin, kes käib arsti juurde ja kes läheb kedagi hooldama ja matused ja noh, seesama on ka Eestisse sisse tulles ikkagi arsti juures käiakse suht palju siis on kõikvõimalike pereprobleemidega on need asjad seotud sugulastega. Turism on kui selline on kadunud, aga puhtalt sugulussidemed ja meditsiinilised käimised ja kõikvõimalikud sellised asjad ikkagi täna toimivad. Üllar kostala hinnangul ei peaks peatselt algav koolivaheaeg piiriületajate hulka kasvatama. Aga millegipärast seda hästi ei usu, sellepärast et täna ei näita ei meie poolt kehtestatud piirangute loetelus ei ole sellist punkti nagu koolivaheaeg ja ma väga kahtlen ka selles, et Vene Föderatsioonis nad teeksid mingilgi määral järeleandmist nende, ütleme volituste peale, mis täna on nendele antud riiki sisselubamise mõistes. Eestis alaliselt elavaid vene kodanike käis septembris üle piiri Venemaale ja tagasi veidi alla kahe ja poole 1000 Eestist saavad nad vabalt välja ning ka Venemaa lubab oma kodanikke sisse piiranguteta. Venemaal peavad riiki saabunud Vene kodanikud kolme päeva jooksul andma koroonaproovi ja tulemuse selgumiseni peavad nad Venemaal viibimise kohas järgima eneseisolatsiooni nõudeid. Venemaalt väljuda saab aga Eestis elav vene kodanikuni koroonakriisi lõppemiseni ainult ühe korra, nii et igapäevasest üle piiri käimisest juttu enam ei ole. Eestisse tagasipöördumisel Vene kodanik Narva piiril koroonatesti ei tee kuid tema suhtes kehtib 14 päevane eneseisolatsiooni nõue Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kagu-Eestis lähevad ristimetsad riikliku kaitse alla, Leevi Lillemäe jätkab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu esitas kultuuriministeeriumile pöördumise, milles paluti võtta kaitse alla Kagu-Eestis olevat ristimetsad. Nüüd saabus kirjale ametlik vastus. Meie ütleme selline metsadiskursus Eestis on praegu väga tugevasti polariseerunud metsade majandajad peal, on üks seisukoht rohelise ilmavaatega, võib-olla rohkem nii-öelda loodus, hoidlikel ja kultuurilisi väärtusi hindavate inimestel on pigem teised seisukohad ja tegelikult see kõik on ka ühiskonnas laiemalt selgeks rääkimata nii-öelda ära vaidlemata ta ja kõik, see, mis toimub nii-öelda kogu selles metsade majandamise, metsade hoidmise, metsade kaitsmise kontekstis, et noh, peegeldub ühel või teisel viisil ka kõige selles, mis siis riski puudutab. Kõivupuu ristimetsade säilitamist vaid ametnike mureks sest tegemist on ju veel elava traditsiooniga, tema arvates ristimetsad väärivad säilitamist ka selleks, et ainulaadne rahva traditsioon saaks jätkuda. Püüame kaitsta ja väärtust, seda just eriti seda pärandit, millel on nagunii-öelda suure majandushuvi, et püüame siis pärandi mõistmisele kaitsmisel tõepoolest välja tulla nii-öelda mugavustsoonist, sest see ju sisuliselt kaitsmise mõte on. Et kui me võtame midagi kaitse alla, siis poolest võtame kaitse alla ja kulutame kaitse alla võtmiseks ressurssi sellist Neil puhkudel. Kui kaitstavat objekti ähvardab siis mingisugune oht, olgu see majandushuvi või midagi muud, nii nagu siis praegu puudega on, kus tõepoolest kõrgenenud majandushuvi metsade majandamine on siis reaalseks ohuks sedasorti pärandi säilimisele. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne kama Praeguse menetluse raames me võtame kaitse alla need ristimetsad või ristipuudesalud, mis asuvad riigimaal, aga osa nendest, et asuvad ka eramaal ja eramaal asuvate ristimetsade puhul, kui seal on raieteatis, siis loodetavasti meil tuleb süsteemi arendus, nii et me saame võtta ajutise kaitse alla. Igal juhul me saame võtta ajutise kaitse alla, aga lihtsalt oluline on see muinsuskaitseametile informatsioon jõuaks, kui keegi võtnud raieteatise erametsas paiknevas ristimetsas. Parem on võetud Kagu-Eestis riikliku kaitse alla üksikud ristipuud ja Põlva lähistel Rosma ristimets Raadio uudistele Võrumaalt, Leevi Lillemäe. Kustas kestab laupäevani neljas Tartu laste- ja noortekirjanduse festival sel teemal Jane Saluorg. Tartu laste- ja noortekirjanduse festival toimub sel aastal neljandat korda ja on Eestis ainuke seesugune. Ütle festivali üks eestvedaja Marja Unt. Miks ta on oluline ennekõike sellepärast, et lapsed ja noored on meie lugev tulevik ja kindlasti on väga vajalik näidata kõigis vanuses inimestele lugemise väärtust ja tähtsust, aga mis võib-olla selle festivali oluliseks on see, et me oleme algusest peale püüdnud lapsi ja noori endid võimalikult palju kaasa tõmmata. Ehk siis nad ei ole siin ainult publiku rollis, vaid väga palju toimub niisugust, kus just nimelt nii lapsed kui noored ise üles astuvad, osalevad, võistlevad ja nii edasi. Tartu lastekirjanduse auhinna tänavune laureaat Tuulset raamatuga allikahaldjas lausub, et noori meelitavad lugema seiklused ja võimalus samastuda lugemusega on aga, nagu on lisaks sepp. Näiteks minu laste koolis üritatakse teha selliseid lugemisvahetunde ja mõni laps tõesti istuge loeb 140 minutit ja, ja on pahane, kui tal kästakse raamat ära panna ja samal ajal on teised, kellel lihtsalt ei ole seda võimet enam keskenduda, niipalju et võtta ja lugeda seda raamatut või lugeda kasvõi ajakirja või koomiksite natuke halvasti, on küll selle keskendumisvõimega, aga, aga nagu ütleb ka ajuteadlane Jaan Aru, et see, mis me oleme praegu, ei mängi rolli selles väga palju, mis me oleme tulevikus, et see on ikkagi harjutamise kättevõtmise asi suuta lugeda. Nii hunt kui sepp ütlevad, et just seesugused festivalid, kus lapsed ka ise midagi teha saavad, näiteks kirjanikega kohtudes küsimusi küsida võiksid sellele harjutamisele, et lugeda, suuta ka kaasa aidata. Tartu Forseliuse kooli viienda klassi õpilased. Too ja jasmiin räägivad, et just kirjanikega kohtumisi ootavad kinod kõige rohkem lugeda proovivad Otto ja jasmiin, aga nii tihti ja palju, kui elu seda võimaldab. No ma loen niipalju kui mul vaba on, tavaliselt ma loen õhtuti, aga kuna nüüd mul on juba rohkem õppimist, siis mul jääb lugemiseks ka ega vähem, aga kui on vähemalt Eestis ma loen ikka nii palju, kui ma jõuan. Ja mina ka. Ma üritan palju lugeda, sest mulle väga meeldib lugeda, aga nüüd kui on õppimist rohkem, siis ma loen õhtuti enne magamaminekut, tavaliselt. Taimi paljak räägib, milline tuleb ilm. Madalrõhkkond Venemaale kaugenemas ja kõrgrõhkkond laienenud üle Läänemere, paraku selle serva mööda kannab loodevool lisaks külmale õhule ka niiskust ja nõnda tuleb eelolev öö laialdaselt pilvine kord siin, kord seal sajab veidi vihma, aga sajuhulk on üsna väike. Põhjakaare tuulel on kiirust kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguid 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss viie, rannikul kuni kaheksa kraadini. Päev on homme suuremal osal pilvine, suuremat sadu ei tule aga üksik, tiba vihma madal pilvekiht siiski poetada võib. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, õhusooja viis kuni üheksa kraadi. Ragnar Kaasikul spordiuudised Eesti jalgpallikoondis viigistas eile hilisõhtul UEFA Rahvuste liiga mängus kodus Armeeniaga üks. Üks ja teenis tabelisse oma teise punkti. Sarnaselt pühapäevase mänguga Põhja-Makedoonia vastu jäi Eesti Armeenia vastu kohe mängu alguses null. Üks kaotusseisu, kui külalised viis kaheksandal minutil juhtima Kamohhanis Jan. Eesti viigistas mängu aga juba kuus minutit hiljem, kui oma kolmanda värava kahe mängu jooksul lõi ründaja Rauno Sappinen. Eestil oli mängu jooksul kasutada veel mitu head võimalust, kuid teise väravani ei jõutud. Lõppenud kodune koondise aken algas Eesti jaoks valusa üks. Kolm kaotusega Leedule. Kahes järgnenud rahvuste liiga mängus näitas Eesti aga viimaks mängu, mida kaua oodata sai. Põhja-Makedoonia vastu oleks Eesti kolm, üks ette, kuid lasi kolm. Kolm viigistada. Armeenia vastu ei olnud üks üks seisu pealt võiduvärav mitmel korral sugugi kaugel. Nii valdavad Eesti koondislasi mängude järel kahetised tunded. Koondise peatreener Karel Voolaid. Aluselt ei suutnud mõlemat mängu võita, aga arvestades kõiki kõiki asjaolusid, siis tuleb nagu leppida tänasel päeval nende kahe viigiga, et rõõmu ei valmista see, et me ei saanud nagu punkte. Aga head meelt valmistab see, et võistkond näitas tõenäoliselt midagi midagi. Meie ootasime neid ja ma loodan väga, mida publikud mängivad, tuleb au anda, et nad nagu järgisid meie juhtnööre, tulid ilusti kaasa, et selge on see, et nende jaoks oli võib-olla see ka nagu veel eriliselt raske leedu kaotused, läksime nagu ambitsiooniga, saime korralikult vastu nina aga mängijad olid tublid, et nad panid oma energiavarud minu meelest kõik selles järgmises mängus väljakule ja ja tänasel päeval kahjuks peame leppima vähesega, aga, aga jällegi tunnen head meelt selle panusele, mis nad väljakule panin. Põhja-Makedoonia viigistas eile Gruusiaga samuti üks, üks, nelja mängu järel on nii Põhja-Makedoonia all kui Gruusial kuus, Armeenia viis ja Eestil neljandana kaks punkti. Rahvuste liiga jätkub novembri keskel, Eesti mängib siis võõrsile Põhja-Makedoonia Gruusiaga. USA jalgpalliliigas MLS palliv ründaja Erik Sorga tegi oma koduklubi DC Unitedi eest kaasa esimese täismängu, kui disi United viigistas Philadelphia kaks. Kaks. Oligi tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.