Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Riigikogu võttis vastu negatiivse lisaeelarve, sellega võitis valitsus parlamendis usaldushääletuse. President Toomas Hendrik Ilves nimetas riigikogu liikme Hanno Pevkuri sotsiaalministriks. Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituut sõlmisid ühinemislepingu, analüütikute koondamisega loodetakse ühiskonna arengus enam kaasa rääkida. Läti valitsus astus tagasi. Homme on pilves, enamasti kuiv ilm. Külma on üks kuni seitse kraadi. Riigikogus oli täna täiendavale istungile arutusel selle aasta negatiivne lisaeelarve. Uku toom oli Toompeal. Eelarve kärbete sisu juures pole mõtet peatuda, sellest on palju räägitud, täna pühenduti, vaata et rohkem sellele, mis saab edasi, kas jäämegi kärpima, miks pole abinõusid majanduse elavdamiseks rahandusminister Ivari Padar. Kõikideks majanduse elavdamise programmideks alus on praegusel juhul usalduse taastamine ja fiskaaldistsipliini ja siis ka julgeoleku tagamine. See, mis puudutab sellele järgnevad täiendavaid majanduse elavdamise meetmeid, siis need on need ühele korrale valitsuskabinetis arutlusel ka need tõmmatav arutusele lähiajal uuesti valitsuses, aga vastavat eelarvelised vahendid on riigieelarves planeeritud. Sõnavõttudes midagi üllatavat polnud, koalitsioon kaitses valitsust. Opositsioon kritiseeris vilja, Savisaar keskfraktsioonist ütles, et valitsus on kontsentreerunud kärbetele, tähelepanu tuleb suunata ettepoole. Valitsus on keskendunud ettepaneku tegemisel ainult kärpimisele Jon suures kärpimise hoos, unustanud üldse, mis peaks olema prioriteediks. Prioriteediks on majanduskriisi leevendamine, majanduse kasvule pööramine, ettevõtluse toetamine, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Keskerakond paneb ette tõsta füüsilise isiku tulumaksu ja suurendada ettevõtte tulumaksu, seada emapalga ülemmääraks Eesti keskmine palk, alandada kaitsekulusid, võtta laenu ja kasutusele reservid ja nii edasi. Reformierakondlane Jürgen Ligi on teadagi teisel seisukohal. Põhimõtteliselt oleks majanduslanguse ajal vaja maksu langetada, mitte tõsta. See on õpikutarkus, aga me ei saanud sellega hakkama, tuleb kahetseda, aga ärme viskame last pesuveega välja, annan, ütleme, et meie maksusüsteem on põhimõtteliselt vale. Oma ettepanekud on ka Isamaa ja Res Publica esindajal Mart Laaril. Käivitada viivitamatult ettevõtluse toetusprogramm elavdada Lando Streigi investeeringute kaudu, eriti infrastruktuuri suunatud investeeringute kaudu seada prioriteediks Euroopa struktuurfondide võimalikult kiire efektiivne kasutamine. Käivitada need paljuräägitud struktuursed reformid, haldusterritoriaalne reform, haridusreform, sotsiaaltoetuste reform valmistada ette 2010. aasta viisil, mis võimaldab meil täita Maastrichti kriteeriumid ning sellega tagada üleminek eurole. Ning negatiivse lisaeelarve ja ühtlasi valitsuse usaldushääletuse tulemused. Ene Ergma eelne poolt hääletas 61 riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele nimetada uueks sotsiaalministriks riigikogu liige Hanno Pevkur. Tõnu Karjatse küsis Hanno Pevkuril tema esimeste ülesannete kohta. Pevkur kinnitab, et kõige kiiremad ülesanded selguvad läbirääkimistel sotsiaalministeeriumi töötajatega. Kärpepaketis on ju teatavasti selles kolmes viis haiguspäevade küsimus, samamoodi pensionite tõus aga kenasti tuleb, ta võib olla sellises mahus, mis me ootame, aga igal juhul tuleb ja eks järgmise aasta valguses tuleb kindlasti kindlasti omamoodi arutluse alla, et täna on seadus olemas ja kuidas pension järgmine aasta tõuseb ja kõik sellised küsimused pluss loomulikult esimesest juulist töölepinguseadus, tööjõuturg, kuidas inimese tööjõuturule võimalikult kiiresti tagasi suunata, töötute arv on kasvanud, need on sellised esimesed kõige sotsiaalsemad probleemid, aga tervishoiu valdkonnas samamoodi hulk küsimusi e-tervis ja kõik kõik nii edasi. Rahastamine ja haigekassa, see on samamoodi üks asi, mis paljudel südamel Kindlasti on ja haigekassavaldkond on täna juba päris suure kärpe läbi elanud, kui me peame sel aastal veel haigekassa rahasid kärpima, läheb kindlasti väga-väga raskeks, aga samas tuleb vaadata, et mis on need kokkuhoiu võimalused veel kui on vaja kärpida? Ma, ma ei ole täna kindlasti kindel, et seda peaks tegema, aga aga eks üldine areng ja majandusareng näitab seda, et kui, kui suur on riigi raha. Plaan B-st on võib-olla veel vara rääkida, kuna pole ta veel ministrina ametisse asunud, aga teie praegusel pilgul, kas on olemas nüüd plaan tee veel täiendavaks kärpimiseks sotsiaalvaldkonnas? Alati on võimalus sellist võimalust välistada, et midagi kuskilt kokku tõmmata ei ole olemas kõik lihtsalt prioriteetide seadmises, et kui tekib riigil miskipärast vajadus veel kuskilt kokku tõmmata. Selge, et sotsiaalvaldkonna kokkutõmbed on kõige valusamad ja neid tuleb väga-väga tõsiselt kaaluda. Tallinna ülikool ja Eesti tuleviku-uuringute instituut sõlmisid ühinemislepingu, jätkab Kai Vare. Algatus ühinemiseks tuli Tallinna ülikoolilt, ütles Eesti tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Meil on olnud reaalne koostöö mitmete projektide raames juba varem me tegime siin koos Eesti 21. sajandi dokumente ja sotsioloogidega ja allüksustega ja tegelikult me oleme kogu aeg olnud selline väike instituut, alla 10 inimese ja noh, suhteliselt raske on teha selliseid pikaajalisi suuri projekte ja Tallinna Ülikooli raames me loodame, et me saame teha projekte koos teiste instituutide inimestega ja seetõttu võtta nagu suuremaid ja olulisemaid töid, et meil ei tule otseselt vist lähiajal uusi uurimisvaldkondi, aga me saame nagu haarata spetsialiste, keda meil endal ei ole. Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul sobib tuleviku-uuringute instituudi tegevus väga hästi Tallinna ülikooliga. Ülikool on võtnud endale muuhulgas ka ülesande rääkida kaasa laiemalt ühiskonna arengu küsimustes. Loomulikult vajab ta selleks parimat võimalikku potentsiaali ja tuleviku-uuringute instituut on aastaid olnud selliste analüüside tegemisel Eestis esirinnas ja rahvusvaheliselt väga mainekas. Rein raudtee ühe ühise tegevussuunana esile loomemajanduse Eesti üks niisugune prioriteetne arengusuund võiks üldse olla lisaks kõrgtehnoloogilisele tootmisele, mida kõik endised Euroopa riigid tahavad või kus nad tahavad liidripositsiooni haarata, ka meie jaoks võiks loomemajandus olla üks prioriteetne arengusuund ning tuleviku-uuringute instituut ja ülikool juba praegu koos teevad projekte niisuguste loovate keskkondade arenguks vajalike tingimuste väljaselgitamisele kaardistamisel. Loomemajandus on siis selline majanduslik tegevus, mis loob uusi Kohti, saavutab majanduslikku edu või toodab lisaväärtust inimeste loominguliste ideede ärakasutamise kaudu loomemajanduse valdkonda kuuluvat näiteks arhitektuur, film, disain, reklaam ja nii edasi. Krakowis lõppes NATO kaitseministrite kohtumine. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli Eesti jaoks oluline kõrge hinnang senisele koostööle ja uute plaanide kinnitamine, mis puudutab eelkõige afganistani missiooni. Kohtumisel räägiti ka raketikilbist Ida-Euroopasse ja Eesti osast Nato plaanides. Päris kindlasti kaitsealane koostöö praktilisel tasemel saab olla üksikutes projektides. Eesti on mitte väike riik, vaid väga väike riik ja meie suutlikkus suurema või laiapõhjalisemaks midagi teha on suhteliselt tagasihoidlik, aga Ma arvan, et Eesti peaks väga kõrgelt hindama ka neid roppuste tasemel läbiviidavaid koostöö vorme. Nii nagu õhuturbeprojekti raamides, siis ka eelseisev vastuvõtva riigi toetus. Projekt, mis harjutab NATO vägede kasutamist Eesti vabariigi territooriumil ja mitmed teised. Ma arvan, et need, mis ei ole otseselt sõjalise konfliktiga seotud äärmiselt olulised ja kasvatavad kindlasti julgeolekut Põhja-Euroopas ja eriti balti mereriis. Me oleme seda meelt, et raketikilp peaks kaitsema solidaarselt kõiki NATO liikmesriike ja seetõttu NATO liitumine USA initsiatiiviga on mõistlik, sest see kasvatab ka meie julgeolekut. Läti peaminister Ivars Kodmanis ja tema valitsus astusid täna tagasi meie korrespondent Veiko Spolitis. Valgud valgustab veidi selle tagamaid. Mis need küsimused on peaminister koormanilt, võimatus need majandusküsimusi lahendada ja samas peaministri Vormanis tööstiil on teada pärast hoolikas sky, kes suuresti ei konsulteeri oma teiste ministritega, üritab sireeni esimene ära teha ja nagu Eestiski läheb, siis paraku on tekkinud olukord, kus ministeeriumis on loodud nii kui erakondade valguse ja siis mis iganes reformid ka ei tule, ta peab muutma ka erakondade valduses olevate ministeeriumite vahekordasid ja tänu sellele siis roheliste ja Põllumeeste Liidu ja rahvaerakonna eri arusaamad on põhiliseks ajendiks, miks nad on täna nõudmas peaministri tagasiastumist. Läheneva kohaliku omavalitsuse, no parlamendivalimised ja kõige suurim rebimine toimub just roheliste Põllumeeste Liidu Jarafonil vahel kohalikele omavalitsustele. Sellepärast on Lätis toimunud just äsja haldusreformi ja tänu sellele siis Ossa uus jõudude vahekord ja kui sa ei ole võimu juures, sul on üsnagi raske kasutades kaklastratiivset ressurssi ja teoga. Ma arvan, eksporilisteks variandist niivõrd kiiresti nõuti peaministri tagasiastumist kuigi vaid kaks nädalat tagasi. Needsamad erakonnad hääletasid parlamendis pele poolsete vormides. Valitsus jätnud sõnasel. Tartu kunstimuuseumis avati täna näitus ENSV progressiivses kunstist aastail 1958 kuni 1968. Piret Eyrepress käis vaatamas Tartu kunstimuuseumi teisel ja kolmandal korrusel rulluvad lahti pildid möödunud sajandi 60.-te aastate elust, tuues vaatajani karmid tehase tööliste näod, süngede nurgelised, linna vaated ning kõige lõpuks nii vaimult kui kehalt tugevad ja eeskujulikud inimesed. Kunsti Ajaloos karmiks stiiliks nimetatud vool tõrjub kõrvale maalilised loodusmaastikud vaikelud. Selle asemel saavad kunsti objektiks teadus-tehnilise revolutsiooni sümbolid. Kõrgepingeliin, reaktiivlennuk ja elektrikitarr. Näituse üks korraldajatest Liisa Kaljula Karm stiil on väga vajalik eeltingimus selleks, et eesti kunst tuleks sellest sotsrealismi sortiinist välja, et see on nüüd see pind, kust juba 60.-te lõpu 70.-te alguse radikaalsemat kunstnikud, noored kunstnikud saavad edasi minna. Kuigi pildid on maalitud valdavalt 1900 kuuekümnendail, pakuvad nende teemad praeguse innovatsiooniaasta ning ehitusbuumijärgse aja valguses vaatajale küll aga mõtlemisainet Liisa Kaljula. Ka meie oleme ju tegelikult äsja üle elanud majanduskasvuperioodi, kus väga palju ehitati ja, ja samamoodi väike Eesti jättis endast hästi sellise vapra riigi kuvand, me näeme sellel näitusele tegelikult sedasama innovatsioonipõhist, ühiskonda, millega Eesti on sidunud ka ennast uuel ajal, et selles mõttes on kaasaja inimesel siin mõtlemisainet küll ja küll. Näitusel on väljas töid paljudelt eri autoritelt, teiste seas Enn Põldroos, Evald Okas, Rein Raamat ja Olev Subbi. Näitust tulevik sünnib täna. ENSV progressiivne kunst 1958 kuni 1968 jääb avatuks septembri keskpaigani. Jõudis ta lõpuks ilmast eeloleval seal on meil muutliku pilvisusega ilm, edela-Eestis on pilvisem, kohati sajab vähest lund. Puhub ida- ja kagutuul üks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on öösel üheksa kuni 14, kohati 15 kuni 17, saartel ja mõnel pool läänerannikul viis kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub kagutuul üks kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma tuleb homme üks kuni seitse kraadi tegusid. Kaheksast Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg, kena õhtut.