Tere õhtust, kell on kuus ja võtame kokku 21. veebruari. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare hinnangul ei ole eile Riigikogus vastu võetud kärpekava solidaarne ja ahistab omavalitsusi. Rahandusministri Ivari Padari kinnitusel ei kanna omavalitsuste eelarves tehtud lepped just kõige suuremat osa kaheksast miljardist kroonist. Eesti postile ei õnnestunud müüa Tallinna endist peapostkontorihooned. Kinnisvara müügist toodeti rahastada selle ja järgnevate aastate investeeringuid. Nüüd peab riigiettevõtte otsustama, mida edasi teha. Tallinna-kesksust raamatukogu korraldatud isamaaliste laulude võistluse võitis Pärt Uusberg oma koorilauluga. Ilus ta ei ole, mille sõnad on kirjutanud Juhan Liiv. Välismaalt. Ühendriikide välisminister Hillary Clinton kinnitas Pekingis, et just suurriigid, USA ja Hiina suudavad üheskoos maailma majanduse kriisist välja tuua. Nokias hukkus rongi ja bussi kokkupõrkes 11 inimest. Öösel on külma seitse kuni 15, saartel kuni viis kraadi, hommikuks tuul tugevneb ja puhub kuni 12 meetrit sekundis. Homme hakkab ka lund sadama ja kagutuule puhangud ulatuvad 18 meetrini sekundis. Külma on homme üks kuni kuus kraadi. Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi sõnul on ettevõtete eksporditurgudele minemisega hiljaks jäänud. Enn Veskimägi ütles, et Eesti majanduse arengu ajal ei pööranud ettevõtted tähelepanus sellele, et tulevikus võivad ajad veel halvemaks minna ning tegid vea, et orienteerusin siseturule ning investeerinud tehnoloogia arendusse ja eksporti. Palkade kärpimisest rääkides ütles Veskimägi, et kui palgad erasektoris langevad, peaksid need langema avalikus sektoris. Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga arvates tuleks palkasid kärpida solidaarselt nii töötajatel kui ka ettevõtete juhtidel ja poliitikutel. Ta oli ka ütles, et erasektori kärbetest puudutavad enamjaolt vaid töötajate palku, kuid mitte juhte. Taliga lisas, et poliitikud räägivad, et raskel ajal peame olema solidaarsed, aga enda osalemisest sellest solidaarsusest räägi. Samas tunnistas taliga, et majanduskriis ei ole põhjus kõikide palkade langetamiseks. Keskerakonna Saaremaa piirkonna aastakoosolekul kritiseeris erakonna esimees Edgar Savisaar Riigikogus Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide häältega vastu võetud kärpekava. Savisaare hinnangul ei olnud kärpekavas otsus ning sellega ahistati omavalitsusi ja vähekindlustatud elanikkonna kihte. Savisaar nimetas ka poliitiliseks müüdiks arvamust, mille kohaselt Eesti majanduskriis on põhjustatud ainult maailma majandusest. Keskerakonna esimees süüdistas võimu poliitikuid inflatsiooni suurendanud järsus aktsiisitõusus eelarvemängimises ja negatiivset lisaeelarvete koostamises. Edgar Savisaar avaldas arvamust, et Toompeal võimulolijad soovivad enne sügisesi kohalikke valimisi omavalitsuste rahakoti tühjaks teha et linnad ja vallad ei suudaks enam inimestele vajalikke teenuseid osutada ja teeniksid sellega ära valijate pahameele. Rahandusminister Ivari Padar lükkas Vikerhommikusse antud intervjuus tagasi väited, et kaheksa miljardi krooni suuruse eelarvekärpega kannatavad enamjaolt oma valitsused. Padar tõi esile, et tegemist on kolmanda negatiivse lisaeelarvega viimase pooleteist aasta jooksul ning avaldas lootust, et rohkem kärpeid ei tule teha. Praegusel juhul on kusagil suurus on 900 ekraani kogu sellest kaheksast miljardist mis otseselt omavalitsuses ei puuduta Medega, siis kõik valdkonnad on saanud oma kärpe ja millega me oleme üks riik on riigi tasandada omavalitsuse tasandiga, siis kärpeid tuleb, tuleb kõikjal ka me ise väga loodame, et ta sellel aastal viimaseks jääb. Sest et see kärbe on tehtud küll sügavalt ligi üheksa, üheksa protsendilise majanduslanguse riskiga ja teiselt poolt on selge, et ega siis kui on ka järgnevad kärpevajadused, ega siis need rubriigid on kindlasti teised, kui siin kärbsed said, et selles suhtes on kõikidel asjadel on omad piirid. Kindlasti omad piirid ka, kui palju saab omavalitsustelt arvete, neid valdkondasid, on ehk siis minul kui rahandusministrile on ka selge, et millised võimalused on üldse riigieelarve sees, on ja selgelt kõik, kõik järgmised sammud on poliitilised kokkulepped. Erakonnad peavad senisest lubatust taanduma. Kui Eesti Post kuulutas septembris välja enampakkumise Tallinna peapostkontorihoone müügiks, kuid ühtegi ostusoovijat ei leidunud. Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas ütles Indrek Kiislerile antud intervjuus, et müügiplaanid lõi segi finantskriisi saabumine. Kui septembris selle enampakkumise välja kuulutasime. Järgnevalt oli huvilisi kuskil kümmekond, kes võitsid pakkumise dokumendid välja, aga ma arvan, et see kuuekuuline aeg, mis panime pakkumiste esitamise tähtaegset. See on nüüd aeg, kus nii majanduses kui ka kinnisvaraturul on toimunud väga järsud muutused. Lõppresultaat oli see, et siis eilse päeva seisuga, kui kukkus, kukkus kell ei olnud meil ühtegi pakkumist, ei esitatud. Meile oli alghinnaks oli 200 miljonit krooni. Paljudel üle Eesti on sääraseid kinnisvaraobjekte, millest teie tahaksite vabaneda? Täpset arvu ma ei oska öelda, aga Eesti postilt kokku on üle Eesti 106 erinevat kinnistut ja selge on see, et kõiki neid kinnistuid, kaasa arvatud märamate üks ei ole eestibossil põhitegevuse jaoks vaja. Et ma arvan, et ses ajas kuuest kinnisvaraobjektist enamus on sellised, mida meil ei oleks vaja, mis saab nüüd edasi, edasi saab siis see, et et meil isenesest kiiret ei ole selle kinnisvara võõrandamisega ja Narva maantee ühega, et eks me katsume siis ütleme siis leida, leida võimalikult palju rentnikke selle pinnale, kuigi eks seegi saab keeruline olevat, et aga esialgne mõte, et kinnisvara müügist saadud tuluga finantseerida oma investeeringuid, ehk siis see tuleb nüüd üle vaadata, et kui kinnisvara müügis seda raha ei olnud võimalik saada, et kas me peame siis vaatama teisi instrumente, kuidas oma investeeringuid katta? Kui palju te lootsite 2009. aasta investeeringuteks kinnisvara müügist raha saada? Ütleme niimoodi, et selle aasta investeeringute maht Eesti postil on suurusjärgus 80 miljonit krooni ja kolme aasta peale 2009 kuni 2011 on investeeringute maht meil 350 miljonit krooni. Nii et noh, selle aasta ootus oli saada see 80 miljonit, aga noh, nagu ma ütlesin, et tegelikult me vaatame ikka kolme aasta perspektiivi, et Narva maantee ühe võõrandamine oleks olnud siis üks vahel nende kolme aasta investeeringute nagu tagamiseks Ja jätkame välisuudistega. USA president Barack Obama andis rahandusministeeriumile käsu kehtestada maksukärped, mis puudutavad 90 viit protsenti ameeriklastest. Maksukärped on osa 787 miljardi dollari suurusest abipaketist, mis sai demokraatide hallatavas kongressis heakskiidu. President Obama ütles iganädalases raadiopöördumises, et alates esimesest aprillist suureneb tüüpilise ameerika perekonna sissetulek iga kuu vähemalt 65 dollari võrra. Ta lisas, et kuigi maksukärbete kava nüüd seadus, on see alles esimene samm majanduse taastamise teel. Ühendriikide välisminister Hillary Clinton ütles Pekingis, et just suurriigid USA ja Hiina suudavad üheskoos maailma majanduse kriisist välja tuua. Washington hindab Clintoni sõnul pekingi usaldust USA valitsuse vastu. Ühisel pressikonverentsil Hiina välisministriga ütles Clinton, et soovib aprillis Londonis toimuval G20 kohtumisel sõlmida lepingu piiriülest. Eks investeeringuteks. Pakistani ametnikud leppisid kokku püsivas relvarahus Pakistani loodeosas Swati orus, teatas valitsuse kõrge ametnik Talibani komandör mahulana Foslulla peaks kokkulepped kinnitama hiljem oma raadiopöördumises. Riikide valitsused on võtnud kriitilise hoiaku Pakistani valitsuse ettepaneku suhtes, mille kohaselt võiks riigi loodeosas malakandis taaskehtestada islamistlikku šariaadi seadused, kui Taliban nõustub rahuga. Lääne arvates võib see aga tähendada Al-Qaeda ja Talibani võitlejatele peidupaiga loomist. Doakes hukkus 11 inimest rongi ja bussi kokkupõrkes preesno linna lähedal toimunud õnnetuses raudtee ülesõidukohal sai surma 10 11 ja vigastada 20 inimest. Slovaki uudisteagentuuri teatel said mitmed inimesed raskelt vigastada. Õnnetuse tagajärjel paiskus rong raudteelt välja, rongireisijad pääsesid kergemate vigastustega. Venemaa opositsiooniliikumine solidaarsus korraldas täna Moskvas meeleavalduse, kus nõuti peaminister Vladimir Putini erru astumist. Tegemist oli esimese korraga, kui võimud lubasid kanda avalikult selliseid loosungeid lähemalt, räägib Moskvast Krister Paris. Selliseid karistamatult ei loobita, kirjutas kord Vladimir Majakovski. Aga täna enne vaatas muidu üliagar miilits rahulikult pealt. Ainukesed, kes ära viidi, olid kremli-meelse provokaatorid, kelle kallal rakendas hormoone mõnuga samasugust jõudu nagu muidu opositsiooniga. Liikumise solidaarsus. Poliitnõukogu liige Vladimir miilov väljendas tänase puhul oma rahulolu. Meie hinnangul on tähtsam kutsuda inimesi tänavatele ning näidata võimudele, et me seda suudame ja et meie nõudmiste taga seisab küllaltki tugev toetus. Me tahame poliitilist režiimi tõsiselt pehmendada, selgitas ta. Kohale oli tulnud paarsada inimest, mitte küll palju, aga võrreldes seniste opositsiooni väljaastumistega ikkagi märkimisväärselt. Neil esinesid tuntuimad Kremli vastasleerijuhid. Peame nõudma praeguselt võimudelt kindlalt praeguse valitsuse tagasiastumist, kuulutas miitingulistele endine peaminister, vene rahvademokraatliku liidu juht Mihhail Kasjanov. Kodanike ühisrinde juht Garri Kasparov esines aga suisa irooniliselt. Kui mõned aastad tagasi tegeles meie riigi propagandakasvu slov nüüdseks Surkov, see on näriliste filosoofia närilised, kes kannavad tükkhaaval laiali meie riigi ja närivad seda terviseks. Ente tunni pärast oli üritusele läbi nii kauakestva ise tunda, nagu oleksid muutused kohe-kohe nurga taga. Edasi järgnes aga Putinlik hall vene argielu. Krister Paris, Moskva. Viru-Nigula vallas avati täna taas rahvamaja, mille ehitus kestis 14 kuud. Taasavamisel käis Ago Gaškov. Viru-Nigula rahvamaja tänasest taas avatud tegemist on väga vana majaga, mis omal ajal ehitati kiriku juurde kõrbeks. Mida selle maja kohta veel rääkida saab, selle auväärse maja kohta. Rahvamaja juhataja. Et maja on olnud kõrts, aga ta on olnud hobusetallisaal, kus me nüüd just äsja olime, on tegelikult see hobusetalliosa kõrtsi osa on alates lavase maja ja, ja Alar Kotli projekteeritud ruumis oleme me praegu fuajees ja nimelt nii et see on tõesti selline pika ja mitmekülgse ajalooga maja, aga tundub, et tema suunitlus on alati olnud see, et ta on olnud majarahvale nii nagu tänagi, hobusetall oli ka siis teatud määral rahvale mõeldud, küllap ta oli, küllap ta kuulus kõrtsi juurde ja ma arvan, et see hobusetall oli pigem funktsiooniga, ütleme nagu postijaam, kus sai siis hobuseid kõrtsi juures nagu vahetada. Mida tänapäeval Viru-Nigula rahvamajas tegema hakatakse, nagu kõigis rahvamajades on meil hulgaliselt ringe, siin töötavad meil laulu On käsitööringe ja nõnda edasi samuti leiab siin majas oma ruumiga noortetuba, mida kutsutakse heade mõtete toaks. Sellega tegeleb meil siis Viru-Nigula Haridusselts, kes õigupoolest ongi ju selle maja ütleme niimoodi päris peremehest. Haridusselts lõi siia majja kõigepealt raamatukogu, hiljem hakkas tagasi rahvamajana tarvitama. Nüüd me eksisteerime sildisena. Koos lihaüdi tehtud sisekujunduses on väga palju motiive ja närve pärit Viru-Nigula rahvariietes. See on vist päris hea mõte. Tundub küll sellepärast, et Riho Hütt on siin kavalalt toetanud nagu vana rahvavärvi maitsele ja ei ole sugugi eksinud, sest tõepoolest, silmad on siin hea ringi vaadata. Täna keskpäeval selgus isamaaliste laulude võistluse võitja, lõppkontserdil käis Indrek Kiisler. Harrastusheliloojatele mõeldud lauluvõistlus kuulutati välja möödunud aasta novembrikuus ning konkursile laekunud töödest osutus reglemendile vastavaks 41. Kunagi hoiatele žanrilist piirangut ei seatud, oli võistlustööde hulgas esindatud nii folk ja popstiilis kui kooriansambli laulud. Žürii liige, keskraamatukogu muusikaosakonna juhataja Kaie Viigipuu Kreintaal ütles, et valikut ei olnud teha väga raske. Kui kuulata piisavalt südamega ja olla avatud kõigele muusika on üks ja kuulata, mida sa muusika tahab meile öelda, siis ei ole tegelikult žanrite vahelisi piire ja ma arvan, et see oli žüriil suhteliselt üksmeelne otsus, et just see laul võidab. Nüüd siis aga võidulaulust. Selle autor on Georg Otsa muusikakoolis õppiv noor helilooja Pärt Uusberg, kes on ka paljudele tuntud filmist Klass ühe peaosalisena. Tema Juhan Liivi sõnadele kirjutatud koorilaul oli žürii vaieldamatu. Küsisin võitjalt, kust tuli idee säärasel võistlusel osaleda. Mõnda aega nüüd tegelenud heliloominguga ja viimasel ajal rohkem koorimuusikat kirjutanud, et lapsest peale koorides laulnud ema käe all Raplas treenimata koorides ja topin koorijuhtimist, et siis kuidagi tunnen, et koorimuusikat kirjutada meeldibki praegu vist kõige enam ja ja siis nägin niisugust kuulutust koolis ja mõtlesin, et, Et oleks tore proovida kirjutada, aga mõni isamaaline laul ja siis leidsin väga ilusa Juhan Liivi luuletuse. Väga kaua ei võtnudki. Päevaga tuleb selline see asi kõik niimoodi ära, et hiljem on lihtsalt niisugune, võib olla mõningane lihvimine mingis häälte juhtimises ja harmoonias ja, ja sellises mõttes, aga ta tuli nagu pigem nii-öelda ühe õhtuga, et tuli kohe sobiv luuletus ja, ja see hakkas kuidagi tööle. Ja lõpetuseks ilmast, öö tuleb meil vahelduvalt pilves ja olulise sajuta, puhub kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning saartel tugevneb hommikuks tuul seitsme kuni 12, puhanguti 15 meetrini sekundis. Külma täna öösel seitse kuni 15, saartel kaks kuni viis kraadi. Homme hommikul hakkab saartest alates pilvisus tihenema ja päeval sajab lund peamiselt saartele ning võib veidi tuisata. Kagutuul tugevneb nelja kuni 10, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 18 meetrini sekundis. Külma on homme ilmajaama teatel üks kuni kuus kraadi. Aitäh, et kuulasite ja kuulmiseni.