Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris heitab Kristjan Port. Öeldakse, et relv ei tapa inimest, seda teeb relvaga inimene. Ütlematagi on selge, et tehnoloogia areng muudab senist töökorraldust ja selle läbi tööhõivet asendades. Pikema palgad oleks tehtava tööprotsessi sees, üksikud töö etapid tehnoloogiaga muutub töö lihtsamaks. Helistuses sündiv rõõm läheb peagi üle, kuna lihtsamat tööd oskab teha palju rohkem inimesi. Järgmiseks juhtub vähemalt kaks asja. Esiteks kombineeritakse inimesele hõredamaks jäänud tööd uutesse tervikutesse osa saavalt tööst vabaks. Teiseks, kuna tahtjaid on palju, palk langeb enim palukonnatavat. Tööga siia tasemele inimesi ei vallanda masin vaid masinaga. Inimene millest järeldub? Võim on endiselt inimeste käes kelle käes on võim oma haka vastutust. Maailma majandusfoorum ennustas lähiaastateks umbes 75 miljoni töökoha kadumist. Sama raport ennustas umbes 33 miljoni uue töökoha lisandumist. Kõlaks nagu hea. Või vähemalt lohutab uudis. Aga probleem on selles, et nendest uutest töökohtadest on väga vähe teada. Need rajanevad enamasti oletustele. Teine probleem on ümberõpe. Ja siin peaks olema pilt selge, õpetamine tänanoskus. Järgmiseks on vaja vaid välja selgitada, mida õpetada. Araabia ühinenud emiraatides. Tärkavate tehnoloogiate sektorit jälgib Romi Abu Jaber. Idee luua digitaalse rehabilitatsioonikeskused, need oleksid midagi muud Hiinas, arvutimängu ja internetisõltlaste raviks loodud asutustest. Rehabliteritakse. Terve mõistusega tööjõudu, neid, kes satuvad käivitunud töökorralduse pesumasinasse. Alanud digitaalse puhastustsükli käigus loputatakse töökohtadest väljatöötajad ja töötajad puhastatakse vanast tööst sarnaselt mustuse ja puhta pesu jälle nägemisele tegelemiseks. Kordama kõik uuesti. Aga teistmoodi töökohad ja tööd vajavad uutmoodi harjutamist ehk Ri habilitatsiooni. Rami pakub kuuest punktist. Tegevuskava esimesena peab looma rahvusvahelise maksustamise konventsiooni millega kogutakse tehisintellekti ja robootika esmastest arendajatelt makse digitaalse rehabilitatsioonikeskuste majandamiseks. Keskuseid tegutseksid iseseisvalt ja koostöös tööstuse ning omavalitsustega suunaksis töötajate ümberkoolitust neile soovitud suundades. Kolmandaks saaks iga töötuks jäänud inimene rehabilitatsioonikeskuse vautšerid koos sülearvutiga kulugenaks neid koondanud. Ettevõttekeskuse koolituse edukalt läbinud töötajatel oleks eelis saada tööd esialgse tööandja juures eeldusel, et koondamise tulemusel sündis teistsugust ettevalmistust nõudvat tööd. Automatiseerimise tulemusel töötajaid koondanud tööandjad peavad aga Looma siis uue tööjõu ennistamise kava ning lõpuks peab digitaalse rehabilitatsioonikeskuse õppetöö sisaldama sotsiaalse vastutuse kursusetöid. Usutavalt sünnib uue töökorralduse koidikul teisigi analoogseid ettepanekuid neid ühendavaks klassifikaatori, eks võiks olla usk töö hõivesse. Aga mis siis, kui töö saabki otsa, sest ka nii võib mõelda. Sellele võimalusele viitas suve keskel Salmon sigars. Nimi on vähetuntud, kuigi peaks olema samas reas Tim kooki saatjana della sandarbitša, Jeff Bezos ega seal on seekord juhib ettevõtet nimega arm. Firma tööd sisaldavad. Nutitelefonid lugematud nutikad seadmed, arvutid muuhulgas hoolduses Apple'i uue põlvkonna sülearvutitesse bana armi projekteeritud arhitektuuriga protsessorid. Tegemist on halli kardinali sarnase. Nähtamatult suure mõju haardega ettevõttega sajandis iganes ennustas, et järgmise 10 aastaga lisandub. Meie argiellu triljon nutikat seadet. Need ühenduvad kiire internetiga. Üle viienda põlvkonna andmeside ja loovad dekaadi jooksul 11 triljoni dollari eest uut väärtust. Kui triljoni. Kuueasjakese jagamine umbes kaheksa miljardi inimese vahel on matemaatiliselt koormab siis 11 korda suurema varanduse jagamine peaks olema palju lihtsam. Seda mitte siis matemaatilises, vaid sisulises mõttes. Sigaret räägib viienda arvudusliku ajastu algusest, milles kõik senine töö muudetakse. Inimestest vabaks energia võetakse taastuvatest allikatest. Maavarade ja materjaliringlusega tegelevad robotid. Need teevad asju tehisintellekt jälgib inimeste elu ja seda, mida neil vaja võiks minna. Raha neil pole vaja, kõik on vabalt saadaval. Inimesed on rõõmsad ja mängivad palli. Keegi ei mäleta midagi. Rehabilitatsioonikeskustest. Huvitav, kus konks asub? Kuula varasemaid portaale R2 L2.