Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 23.-st veebr paarist, mina olen Mall Mälberg. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadrioru kunstimuuseumis üle Eesti tänavused riiklikud teenetemärgid. Nii presidendi kõnest kui ordenisaajate poolt jäi kõlama mõte, et meid ümbritseva ebakindluse ja peataoleku juures on oluline märgata lähedast ja aidata nõrgemad. Teaduste Akadeemia saalis anti kätte Eesti riigi teadus-kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Mida rohkem neist teatakse, raskem on meid surnuks vaikida, ütles lingvistikaprofessor Ilse Lehiste auhinda vastuvõttes. Eestis viibib seoses kõrge riikliku autasu kättesaamisega Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. President andis talle täna Maarjamaa Risti Barroso ja peaminister Andrus Ansipi kohtumisel. Keskenduti majandusolukorrale, oleme ja energiajulgeolek olema. Riigikogulaste palgad jäid külmutamata. Riigikohus otsustas, et see oleks põhiseadusega vastuolus, kuna riigikogu saaks muuta vaid järgmise koosseisu palka. Riigikohus märkis, et keelus iseenda palkasid muuta saab teha erandi vaid siis, kui palga muutmata jätmine seab ohtu riigikogu liikme sõltumatuse radi kasutamise, vabaduse või riigi kaitsmise. Töötukassa kogu arutas täna töötukassa tegevuse laiendamist ja viimase raames ka töötuskindlustusmakse võimalikku tõstmist. Otsust selles küsimuses ei tehtud ja uuesti arutatakse seda märtsis. Saksamaa ei ava oma tööturgu uutele liikmesriikidele enne 2011. aastat, ütles Saksamaa tööminister. Ameerika filmiakadeemia parima filmi Oscari sai briti madala eelarvega film rentslimiljonär, mis võitis kokku kaheksa kuldmehikest. Parim meesnäitleja on fänn ja parim naisnäitleja käit. Winslet. Homme tuleb pilves ilm, aeg-ajalt lund, õhutemperatuur on miinus viie ja pluss ühe vahel. Vabariigi 91. aastapäeva eel tunnustas riik täna inimesi, kes on hoidnud edendanud ja kindlustanud Eesti iseseisvust. Teenetemärkide üleandmise tseremoonial käis Margitta otsmaa. Tänasel pidulikul teenetemärkide üleandmisel Kadrioru kunstimuuseumis ütles president Toomas Hendrik Ilves, et riiklik teenetemärk on Eesti kõrgeim tunnustus oma kodanikele ja meie välismaa sõpradele. See on väljapaistvaim tänu neile, kes on meie riigi heaks teinud rohkem, kui seda nõuaks vaid kutsetöö. Selle taustakogemusega nagu inimesed ikka, ühendab hoolivus ümbritseva vastu. Soov seda parandada. Teenetemärkide saajate nimel ütles doktor Ants Vaar, et keegi ei ole oma tööd või heategu tehes mõelnud, mida nad saavad riigi heaks tehtu eest. Meie riik ei ole suur, sellepärast on oluline märgata lähedast ja aidata nõrgemat. Tänavu on teenetemärkide saajate hulgas väga erineva eluala inimesi, näiteks valgetähe. Kolmanda klassi ordeni sai teiste hulgas ka senine haridusministeeriumi asekantsler ja nüüd nädala pärast Narva kolledžit juhtima asuv Katri Raik. Mida selline riiklik autasu teile tähendab, sest tegelikult tööharidusmaastikul on veel pooleli ja selles mõttes on mõnes mõttes keeruline, kui selline autasu tuleb suhteliselt noorelt ma siin istudes ka mõtlesin, et mis nüüd edasi saab. Aga ma nagu ma olen enne ka rõhutanud, et see on tunnustus kõigile oma kolleegidele, nii nagu tänagi mitu korda jutuks oli ja nagu ütles ka lõpetuseks paar, et miski elus ei sünni ainult ise tehes, vaid ikka koostöös teiste inimestega, nii et olgu ta tunnustuseks kõigile mu kolleegidele. Suur aitäh neile. Samuti valgetähe kolmanda klassi ordeni kavaler, näitleja Tõnu Kark. Kas see on suur tunnustus asi ise, kui niisugune, mida kaela riputada aga sinna juurde kuuluvat au ja lugupidamine, seda ma pean kõige hinnalisemaks. Ma arvan siiski, et kõik see on seotud minu pikaajalise filmitööga. Noored kolleegid, tulevad, küsivad ka, et öelge, palun, milline on see õige nipp, et mitte keegi ei tule seda küsima mitte kunagi, aga hea meelega annan nõu küll, kui oskan, aga ma kardan, et ma ei oska sihikindlus ja järjekindlus ja hea tuju. Tervis positiivne ellusuhtumine ja siis saab asjad hakkama, kui meeldis. Olümpiavõitja Gerd Kanter tõdes, et valgetähe esimese klassi orden tähistab vaid ühe etapi lõppu. Selge see, et pärast Pekingi mänge töö pooleli ei jää ja uued eesmärgid on püstitatud lähtuvalt Londoni olümpiamängudest, et aastal 2012. Ma loodan, et ma ei ole veel poole peal. Täna andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid 97-le inimesele. Peaminister Andrus Ansip andis vabariigi aasta aastapäeva puhul Teaduste Akadeemia saalis kätte riigi teadus-kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna. Sellest tseremooniast räägib Riina Eentalu. Auhinna saajaid, tänas peaminister Andrus Ansip Te kõik olete jätnud eesti vaimuilma kultuurilukku sügava jälje. Vabariigi valitsuse nimel. Tänan teid kõiki. Eesti rahvas on teie üle uhke. Elutöö preemia võtsid vastu Ellen Niit, Arvo Pärt, Aarne Üksküla, teadlased, Dmitri Kaljo ja Kalju Kask sporditegelased Martin Lotman ja Valdo Suurkask. Meie elu ja kultuur püsib eesti keelel ja selle keele kaudu on Eestit osanud maailmas teadvustada keeleteadlane Ilse Lehiste, kes võttis vastu Wiedemanni keeleauhinnalingvistikaprofessor, kes elanud ja töötanud põhiliselt USA-s. Olen püüdnud, et minust oleks abi selleks, et 100 aasta pärast Soome lahe lõunarannikul veel räägitaks seda keelt, mida me eesti keeles nimetame 1000 aastat või igavesti oleks natuke liiga ahnelt öeldud, aga 100 on üks ilus, ümmargune ja sümboolne. Ning veel teine põhimõte on see, et mida rohkem meist teatakse, seda raskem on neid surnuks. Teadlase elutöö preemia sai mees, kelle kohta öeldi, et 60 protsenti ploomipuudest, mis meie aedades kasvavad, on aretanud Kalju Kask 53 aastat sordiaretustööd ja kui midagi soovida, siis. Et teadus saaks sedavõrd rahastatud, et oleks võimalik ette planeerida mitmeks aastaks. Praegune antakse enamasti ühe aasta peale. Kui tuleb pooleli jätta, siis on tühi raha kulutamine olnud. Kultuuripreemia saanute nimel ütles teatritegelane Peeter Jalakas, et Eesti vajab uut lugu. Ühiskondlike muudatuste kunstnikul olnud alati eriline rõõm. Samal ajal pealkirjas narratiiv juhtugu vajada, Meie kurna, lugu mõttetaks, eks olemas. Teiste hulgas sai täna Kadriorus Eesti riigi autasu ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Kadriorus suundus ta Toompeale, kus kohtus Eesti peaministri Andrus Ansipiga. Seejärel tuldi ajakirjanike ette. Uku toom käis kohal. Peaminister Andrus Ansip nentis, et praegu räägivad. Kõik poliitikud oma kohtumistel majanduskriisist hoolimata sellest, mis on ametlikus päevakorras Eesti tervitab Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kava ja annab selle kava täitmisse ka oma panuse. Peaminister rõhutas taas Eesti soovi ühineda eurotsooniga nii pea kui võimalik ehk esimesest jaanuarist 2011 ning ütles, et seetõttu on eelarve tasakaalu probleemid eriti olulised. Eesti tervitab ka Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud Läänemereühenduste energia ühendusse plaani selle plaani alusel kavandatav 100 miljonit eurot Estlinki teise merekaabli väljaehitamiseks oleks kindlasti suureks abiks balti riikide energiajulgeoleku suurendamisel. Edasi sai sõna Euroopa Komisjoni president, kes kinnitas, et peab talle maarjamaa risti omistamist suureks auks ja lisas. Kinnitan, et toetame täielikult seda joont, mida Eesti valitsus on võtnud, et oleks range eelarvedistsipliin tagatud makromajanduslik stabiilsus sellises keerulises olukorras, nagu meil praegu on. Barroso ütles, et toetab ka suunda viia läbi struktuurseid reforme, tasakaalustada majandussee. Kõik on eelduseks, et liituda eurotsooniga väikestest ja suurtest riikidest ning oma huvide kaitsmisest rääkides ütles Barroso, et Euroopa Liidu edu peidab endas ühise turu ja vastastikuse solidaarsuse kombinatsiooni, kus liikmesriigid austavad 11 vaatamata sellele, kui suur ta on või milline on ta majandus. Sotsialism on alati ahvatlev, kui majanduse seis halveneb. Seda tuleb ette igal pool, Euroopa liidus on seda seni õnnestunud vältida. Loodan, et meil õnnestub ka edaspidi seda teha, sest on üldiselt teada, et protektsionismi too töökohti juurde vaid kaotab neid. Kiideti ka teineteist. Barroso tänas Eestit Euroopa-meelse joone eest, mida riik ajab, ütles taas, et Euroopa on tugevam, kui riigid tegutsevad koordineeritult. Peaminister Ansip on alati seda joont kaitsnud, kaitstes loomulikult Eesti huve, kuid tehes seda täielikult Euroopa vaimus. Andrus Ansip lisas omalt poolt Ma olen veendunud, et Euroopa komisjon on Euroopa Liit väga hästi juhtinud ja ma olen ka veendunud selles, et Jose Manuel Barroso on presidendina Euroopa Komisjoni väga hästi juhtinud. Seetõttu ma sooviksin kindlasti näha Jose Manuel Barroso Euroopa Komisjoni presidendiametis ka järgmisel valimisperioodil. Jätkame päeva käia välisuudistega. Nele Meikar annab ülevaate. Baliidu väiksemad liikmesriigid kritiseerisid Brüsselis toimunud välisministrite kohtumisel suuremaid liikmesriike soleerimise eest majanduskriisiga tegelemisel. Belgia välisministri kriitikaga ühinesid Soome, Poola, Portugali ja Luxemburgi esindajad. Nii vahendasid STT ja Helsingin Sanomat. Soome välisministri Alexander Stubbi meelest unustavad üha uusi ja uusi erikohtumisi. Korraldavad suured riigid, et ühiseid probleeme tuleb lahendada koos. Praegu tegutsevad aga Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia üle teiste peade. Suured riigid ei tahtnud seda kriitikat välisministrite kohtumisel kommenteerida. Saksamaa Jabama tööturgu Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele enne 2000 üheteistkümnendatel taastat, nii ütles Saksamaa tööminister Olaf Schulz. Schultz ütles ajalehele Bild, et kogu maailmas toimuvad olulised majanduslikud muutused, töökohad on ohus. Seepärast ei ole praegu õige aeg avada meie tööturgu kiirustades kõikidele uute liikmesriikide töötajatele. Lisaks Saksamaale kehtivad 2004. aastal Euroopa liitu astunud riikide tööjõule piirangud ka Austrias, Belgias, Taanis. Egiptuse politsei vahistas ülekuulamiseks 11 inimest, keda kahtlustatakse seotuses Kairos toimunud pommiplahvatusega, milles hukkus Prantsusmaalt pärit teismeline tüdruk. Vigastada sai 21 inimest, kellest kuue seisund on raske. Allikas ei öelnud, kas Egiptuse politseil oli kinni peetud isikute suhtes otseseid tõendeid. Plahvatus toimus eile õhtul Kairo ühe turismimagneti kannal kaneeli Turu piirkonna välikohvikus. Samas piirkonnas plahvatas pomm ka 2005. aastal, tookord sai surma kolm inimest. Ameerika filmiakadeemia jagas 80 esimest korda Oscareid. Parima filmi auhinna sai oodatult briti madalaeelarveline film Slam toog. Miljonär ehk rentslimiljonär, mis võitis kui kaheksa kuldmehikest muuhulgas parima režissööritöö ning parima kohandatud käsikirja eest. Parima näitlejanna Oscari sai Keit Winslet oma rolli eest filmis Reader ehk ettelugeja parima meesnäitleja auhind lektsioon Bennile, kes kehastas nimiosalist USA esimesest avalikust Key poliitikust kõnelevas filmis Milk. Parima naiskõrvalosa Oscari sai Hispaania näitlejanna Penelope kruus rolli eest filmis Vicky Cristina toona parima meeskõrvalosa auhind alati postuumselt siis Fletšerile tema jokkeri rolli eest Batmani filmis pimeduse rüütel. Üllatuslikult võitis parima võõrkeelse filmi preemia jaapani linateos lahkumised. Venemaal on täna armee aastapäev, ehkki Vene armee kujuta endast kaugeltki sellist hirmuäratavat jõudu kui nõukogude ajal on tema maine hakanud vahepealsest täielikust madalseisust üle saama. Krister Paris käis Moskvas pidustusi vaatamas. Ja südamest õnnitlen teid kodumaa kaitsjate päeva puhul nõukogude relvajõudude aastapäeva puhul Vene armeepäeva puhul. Mida kujutab endast praegu Vene armee? Ma arvan, et kõik mõistavad, et teda on vähendatud, kuid sellele vaatamata kindlustab ta meie riigikaitse. Nii rääkis rahvusringhäälingule Nõukogude Liidu marssal Dmitri Aasov. Olen vana loll, andestage mulle kirjutas ta ka omalajal, kui tema putšikatse Nõukogude liidule hävitava punkti pani. Nüüd on jaaguar oma ringkondades jälle au sees Venemaaga saavutamas endist enesekindlust. Kristjan. Kui Ansip, sõõray staatus või suurus? Sõjaväeteenistuse, ohvitseri ning kodumaa kaitse prestiižne lotos tõusevad meie maal pidevalt, kinnitab kaitseväemuuseumi vanemteadur juristašov. Nii sai ta eelmise aasta augustis tulerissaka võõral territooriumil, kui läks sõtta Gruusias. Iseasi, kas see juhtub. Väga uhke saavutus oli vähemalt Nõukogude ohvitseride liidu esimees kindralleitnant Aleksei Fomin kahtleb selles. Lipu solivus harjumus nii-öelda. 58. armee läks välja ja pooltehnikast kukkus kraavi, vanad masinad pole varuosi ja nii edasi ja nii edasi. Olgu tungisid läbi roki tunneli, kuid grusiinid on, vaat sellise sõdurid jooksid laiali ja jätsid maha oma tehnika. Vaat selline võit, mingit võitu polnud, ütles ta. Tänasel pidupäeval jagub taolist kurtmist küllaga. Kas siis Stalin oleks teinud armeeteenistuse lühendamise teed, nagu on tehtud Venemaal praegu? Venemaa kommunistliku partei peasekretär Gennadi Zjuganov otsib lahenduste minevikust. Proletariaadi pataljonid mõistavad toimuvat ja oskama kaitsta oma rahvusriigi huve, peavad astuma raudseid samme, kuulutas ta. Praegu on aga olukord üsna nutune. Armeer muserdavad topsina ja üleüldine korralagedus. Igal aastal hukkub sõjaväes tuhatkond sõdurit ja seda mitte vaenlase tule läbi. Moskva Helsingi grupi esimees Ljudmilla Aleksejev leiab, et armee pole põrmugi liiga väike, hoopis vastupidi. See on orjade kasvatamine, ma ei tea, mille jaoks seda armeed ülal pidada. Loomulikult tuleb teda tugevalt vähendada ja mis peamine, ta peab saama professionaalseks. Aga peaaegu miljon sõdurit, kuidas saavad saada professionaalid, küsib ta. Ka päriselt seda keegi ei kavatsegi. 30 protsenti sõjaväest hakkab ka edaspidi koosnema ajateenijatest, kellele küll vähendati teenistusaega kahelt aastalt ühele kuid ühes sellega kärbiti õigusteenistuses kõrvale jääda. Krister Paris, Moskva. Ja uuesti Eestist. Riigikohtu üldkogu kuulutas mullu novembris riigikogus vastu võetud palgaseaduse, mis oleks riigikogulaste palgad ilmutanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsus polnud täiesti üksmeelne, riigikogu esimees Ene Ergma tegi aga selle peale, koostas fraktsioonidega ettepaneku kärpida riigikogulaste kuluhüvitisi veelgi. Taavi Libe jätkab. Arutelu palkade külmutamise seaduslikkuse kohta tekkis põhiseaduses krahv 75 tõttu, paragrahv ütleb riigikogu liikmetasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisukohta. Riigikohtu üldkogu lõplik otsus oli, et paragrahvi sõnastus on ühemõtteline ning parlamendiplaan palgad külmutada on põhiseadusega vastuolus. Üldkogu otsus polnud siiski meelne. Viis kohtuniku Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa ja Tambet hambu avaldasid otsuse suhtes eriarvamust. Nende hinnangul on paragrahv seitsme viies kasutatud tegusõna tohtima sünonüümiks võima. Neid tegusõnu saab iseenesest kasutada ka keelu sõnastamiseks, kuid sellisel juhul peab neil olema lisatud eitust väljendus sõna- või lubatavus piirav väljend näiteks välja arvatud. Seega ei peaks paragrahvi tõlgendama keeluna riigikohtukommunikatsioonispetsialist. Marilin Aasmäe sõnul avaldatud eriarvamus üldkogu otsus enam kuidagi muuta ei saa. Riigikohtu üldkogu lahendab erimeelsusi hääletamise teel vähemusse jäänud kohtunikele oma arvamust võimalik avaldada eriarvamuse kaudu, mis andis nagu kättesaadav kirjalikult selle otsese juures. Riigikogu esimees Ene Ergma aktsepteerib üldkogu otsust enda sõnul täielikult. Siiski vihjab Ergma eriarvamusele üldkogu sees ning avaldab arvamust, et paragrahvi on võimalik tõlgendada mitut moodi. Aga ega meie siis kui me läksime selle külmutamise peale, küsisime ju õigusteadlastelt, tähendab, seal oli nii poolt- kui vastu ja mina igatahes aktsepteerin seda, mida räägib õiguskantsleri, kelle, kelle pühaks kohuseks ongi põhiseadusliku järelevalve tegemine ja kui siin muidugi rääkkeid, et midagi muuta võib, siis kui on hüperinflatsioon või midagi taolist. No see on ka jällegi tõlgendamise asi. Ka see, kas tuleb positiivne või negatiivne otsus. Mina küll ei olnud kindel, sest ma teadsin, et nad olid päris põhjalikult vaidlused üldse. Riigikohtu otsuse tõttu peab riigikogu kokku hoidma mujalt. Ergma sõnul tuleb kokkuhoid kuluhüvitistest, mida nii põhiseadus kui ka tänane riigikohtu otsus riigikogul kärpida ei keela. Me arutasime niisugust võimalust, et juhul kui see tuleb, kui tuleb, tähendab negatiivne otsus, siis kuus erakonda anname sisse muudatusettepaneku, kusjuures siis kuluhüvitised, mis on meil võimalik, ainuke asi, mida me võime ise reguleerida, siis 502 kolmandiku kärbe tähendab siis ülempiiriks tuleb kuni 10 protsenti palgast ja see annab meile siis aastas hinnanguliselt kokku 10 miljonit krooni. Taavi Libe Tartu stuudio Töötukassa arutas täna tegevuse laiendamist ja eelarvet. Margitta otsmaa võtab räägitu kokku. Eesti Panga jaanuari kriisi hinnangu põhjal kahaneb sisemajanduse koguprodukt tänavu ligi üheksa protsenti ja töötuid on aasta lõpuks 84000. Seega on töötukassa kulud tänavu kolm ja pool korda suuremad. Seetõttu arutas töötukassa nõukogu täna põgusalt töötuskindlustuse maksemäära muutmist. Eesti töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul otsust selles küsimuses ei tehtud. Esialgu jääb see 0,6 protsenti töötaja palgalt ja 0,3 protsenti tööandja palgafondist. Maksame esimesel juulil tõusma, kvaliteet on selle alusel ka selle maksumäära tõusu kinnitanud. Võimsuse kasv tähendab ka väljamaksete suurenemist ja sellest tulenevalt on töötukassal kindlasti kohustus vana süsteemi jätkusuutlikkus. Käesoleval aastal võib töötukassa oma veidi enam kui kolmest miljardist reservist poole praktiliselt ära kulutada. Taliga sõnul vajavad kõik numbrid põhjalikumat süvenemist. Millistest numbritest aga rääkida saab? Täna on valitsus otsustanud, et esimesest juulist 2009 tõuseb maksumäär kokku poole 11 protsendini. Seadus lubab maksimaalselt kolm protsenti, aga selle pooleteist kolme vahel on ka veel variandid. Need variandid vaadatakse ka veel üle mingisugune 2,25 protsenti kahepeale kokku, siis tooks kaasa töötukassale. Eesti töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel täiendab Seadusest tulenevalt on juhatus kohustatud valitsusele tegema ettepaneku töötuskassa maksumäärade tõstmiseks vajaliku tasemeni, kui ilmneb, et vahenditest võib tulla puudus ja meie viimased arvutused seda näitavad. Kui töötukassa nõukogu teeb valitsusele märtsis ettepaneku maksemäära tõstmiseks, siis valitsus peab selle jõustama esimesest maist. Harri Taliga selgitas veel, kuidas muudab väljamakseid uus töölepinguseadus. See, mis puudutab töötutele makstavaid töötuskindlustushüvitisi, need on seadusesse kirjutatud, et need suurenevad vastavalt siis 20 protsendipunkti võrra, esimesel 100-l päeval töötaja kindlustatud palgast 70 protsendi peale ja alates 101.-st päevast on on tõhus 10 protsendipunkti 50-le protsendile need töötud, kes lahkuvad poolte kokkuleppel või omal soovil kuus. Seadus annab Pille võimaluse saada ka töötuskindlustushüvitist, aga oluliselt karmimatel tingimustel ehk 40 protsenti ja neil peab olema vähemalt 48 kuud. Töötuskindlustusstaaži. Meelis Paavel lisas, et kollektiivse koondamise mõiste hüvitise saamise kontekstis kaob. Töötukassa hakkab kompenseerima kõiki üksik koondamisjuhtumeid. Ilmast, homme päeval on meil peamiselt pilves ilm, aeg-ajalt sajab vähest lund. Puhub edelatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel ja paiguti läänerannikul. Pluss üks kraad. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumber on 17466. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.