Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 16.-st oktoobrist. Stuudios on Janek saane. Tallinna lennujaam on aastases võrdluses kaotanud 90 protsenti reisijatest ning ka talvine lennugraafik on hõre. Talveks jäävad ikkagi need liinid, kus on oodata vähegi mõistliku Täituvust lennufirma Nordica juht Erki Urva loodab, et lennundusturg hakkab taastuma järgmise aasta suvel. Ka edaspidi on Nordica äriplaan pühendunud peamiselt allhankelendudele. USA ravimitootja Pfizer kavatseb novembri kolmandal nädalal esitada taotluse oma koroonaviiruse vaktsiini kandidaadi erakorraliseks kasutamiseks USA-s. Prantsuse prokurörid esitasid endisele presidendile Nicolas Sarkozyle süüdistuse kuritegelikus vandenõus. Brüsselis lõppenud Euroopa ülemkogul olid muu hulgas jutuks Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhted, samuti koroonapandeemia ohjeldamine. Kultuuriministeeriumi teatel maksti loovisikutele 4,3 miljoni euro eest kriisitoetusi. Öösel on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini, rannikul kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, saartel ja rannikul sajab kohati vihma. Õhutempel kultuur on kuus kuni 10 kraadi. Tallinna lennujaam on aastases võrdluses kaotanud 90 protsenti reisijatest. Kui möödunud sügisel läbis lennujaama nädalas 70000 reisijat, siis nüüd vaid 7000. Iiri lennufirma Ryanair teatas neljapäeval, et vähendab koroonapiirangute tõttu talvist lennumahtu Euroopas mullusega võrreldes umbes 60 protsenti. Indrek Kiisler küsis Tallinna lennujaama kommertsdirektorilt Eero Pärgmäelt, kuidas puudutab see otsus Tallinna lennujaama. Tulenevad nendest lennupiirangute veel rohkem eneseisolatsiooni piirangutest erinevates Euroopa riikides, mitte ainult Eestis on tegelikult lennuplaan niigi suhteliselt õhuke ja tegelikult kõik lennufirmad, nii Air Baltic laienev Wizz Air on oma lennuplaani põhjalikult revideerinud. Jaa, talveks jäävad ikkagi need liinid, kus on oodata vähegi mõistlikku täituvust. Räimede puhul konkreetselt ma praegu räägin kolmest kinnistut, Milano, London ja Küprose liin võiks jääda käima ja teiste liinide puhul nad on öelnud meile, et kui tekib nõudlus, siis nad on võimelised kiirelt reageerima ja liine lisama. Praegune veel sellist olukorda ei ole, et meie peamised sõlmjaamad jääksid katmata. Ma mõtlen Kopenhaagen, tõesti, Berliin, London, Stockholm, et sellega meil talvel muret ei teki. Tänasel hetkel, kui me vaatame nüüd seda nädalat, siis meil on ikkagi avatud 14 rahvusvahelist liini Tallinnast vaatamata sellele, et viimastel nädalatel on olukord Euroopas selle koroonaviirusega muutunud väga keeruliseks ja mõnedes kohtades ka ettearvamatuks ja ma julgen küll arvata, et selline minimaalne maht, liine jääb meil kenasti käima terveks talveks. Ehk siis need inimesed, kellel on vaja sõita, kas ärilistel põhjustel perekondlikel põhjustel, et need kõik saavad oma reiside ära teha. Kui suur võib-olla see lennureisijate arvu kukkumine võrreldes möödunud talvega, kui oli veel ka palju päikesereise inimesed käisid nädalavahetusel Euroopa suurlinnades puhkamas, testis sedasorti reise, mida ilmselt sellel talvel eriti ei tehta. Väga raske on midagi ette prognoosida tänasel hetkel, see kõik sõltub erinevate riikide piirangutest. Mida me näeme viimastel nädalatel, siis Tallinna puhul võime öelda, et meie reisijate arvu muutus on miinus 90 protsenti, ehk siis, kui eelmine aasta lendas meil 70000 inimest nädalas siis nüüd on meil veidi üle 7000 inimese nädalas lendamas. Eesti lennufirma Nordica on öelnud, et nemad alustavad oma kaubamärgi all lendamist siis, kui see majanduslikult ära tasub, et kui teised lihtsalt oma liinid Tallinna suunal sulgevad, kas praegu pole veel see hetk teie hinnangul käes? Ma arvan, et selle hetkega jah, tuleb veel veidi oodata, vaadata, kuidas läheb tänasel hetkel meil on ikkagi 10 regulaarvedajat Tallinnast jätkuvalt alles kes soovivad võimalusel turule tagasi tulla, liin avada, aga teatud sihtkohtadega võib siin tekkida tõesti juba küsimusi, näiteks Vilnius. Mis oli meil traditsioonile ärisihtkoht, tänasel hetkel tundub, et Vilniuse liin terveks talveks läheb kinni, et sinna võib tekkida vajadus, siis äkki asenduslennufirma järgi? Lennufirma Nordica juht Erki Urva loodab, et lennundusturg hakkab taastuma järgmise aasta suvel. Urva ütles Madis Hindrale antud intervjuus samuti, et ettevõte ei vaja riigilt rohkem raha kui saadav ehk 30 miljonit eurot. Eile otsustas valitsus, et lennufirma Nordica saab riigieelarvest 22 miljonit eurot toetust ja veel kaheksa miljonit eurot laenu. Nordica juht Erki Urva usub, et sellest rahast peaks piisama. No meie igatahes ei plaani praegusel hetkel küll mitte midagi riigilt püssidega ta, ma ütleks niimoodi, et järgmine aasta meie loodame, et see turg ikkagi hakkab taastuma järgmine aasta, ma arvan küll, et kui toimiv vaktsiin siiski turule tulnud ja kättesaadavaks muutub, siis nõudlus lendamise järgi võib väga kiiresti tagasi tulla. Lufthansa sai Saksamaalt abi kuus miljardit eurot SAS Rootsilt miljardi, kusjuures SAS ongi praeguga Nordica suurimartner. Just SAS-ile pakub Nordica tütarfirma Regional Jet talhanget. Erki Urva ei usu, et SAS-i võimalikud raskused meie lennufirmat kuidagi ohustaks. Ta selgitab Regional Jeti vajavad suured ettevõtted ka siis, kui neil kehvasti läheb. Kui tal endal näiteks 100 kaheksakümnekohalise lennukiga ja tema täituvus on näiteks 30 protsenti siis miks ta lendab 100 kaheksakümnekohalise lennukiga, kui oleks võimalik lennata üheksakümnekohalise lennukiga saada juba täituvus näiteks 60 protsenti? Kokkuvõttes usub Urva, et kui lennuturg taastub, teenib riik Nordikasse pandud raha maksude eksporditulu näol paari aastaga tagasi. Mis puudutab nüüd nagu pikemat perspektiivi, on väga palju küsitud, kas riik peab omama osalus näiteks lennukeid välja rentima. Et kui kas riik peab omama osalust ettevõttes, kes valdavalt toimetab väljaspool Eestit ja pakub allhanketeenuseid teistele lennuettevõtetele, siis minu isiklik arvamus on ka see, et, et ei pea Erki Urva selgitab, et Nordica suguste ettevõtet, mis oleks valmis vajadusel Tallinnast mõne lennu käivitama, on ikkagi tarvis. Aga Regional, Jeti või lennukite omanikud transpordi Varahaldus mitte. Ja mina kujutan ette, et ühel hetkel võibki tekkida selline olukord, kus lennundusturud taastuvad ettevõtted on oma väärtuse taastanud ja lihtsalt Eesti riik müüb need maha. Eestist Nordica praegu ei lenda. Erki Urva ütleb, et ka edaspidi Nordica äriplaan pühendunud peamiselt allhankelendudele. Samas ei välistada, et ühel päeval avatakse ka mõni Tallinna liin. Kõik hakkab pihta ikkagi nõudlusest ja kui nõudlus tekib, siis tekivad ka võimalused. Samal ajal, kui valitsus arutas, kas ja kuidas Nordica't aidata, otsustas kohus, et Estonian Airi endistele töötajatele peavad Nordica ja Eesti lennupargi omanik transpordi Varahaldus maksma poolteist miljonit eurot. Nordica kaebas otsuse edasi, kuid rahandusminister Martin Helme teatas eilsel valitsuse pressi konverentsil, et riik peaks otsima hagejatega kohtuvälist kompromissi. Erki Urva. Kui riik soovib kellelegi mingit kompromissi teha, see on nende vaba voli, absoluutselt ei saa siin kuidagi sekkuda, kaasa aidata ega kommenteerida, see ei puuduta mehed. Meie seisukoht on ühene, et esimese astme kohus ei võtnud arvesse üle 90 protsendi meie poole argumentidest ega isegi ei käsitlenud neid, mistõttu selle kohtuotsuse edasi kaebasime. Terviseameti teatel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 37 inimese nakatumine koroonaviirusega Tallinnasse lisandus 13 ja mujale, Harjumaale kaks, Ida-Virumaale 10, Jõgevamaal üheksa ning Pärnumaale ja Võrumaale üks nakatunu. Ühe nakatunu kohta pole rahvastikuregistris andmeid, reeglina on sellisel juhul tegu välismaalasega. Haiglaravil oli hommikuse seisuga 35 inimest, neist üks on juhitaval hingamisel. Viimase kahe nädala haigestumus 100000 inimese kohta on 38,45. Neljapäeval oli sama näitaja ja 39,8. Jätkame välisteemadel. Uudiste kokkuvõtte teeb Reet Weidebaum. USA ravimitootja Pfizer kavatseb järgmisel kuul esitada taotluse oma koroonaviiruse vaktsiini kandidaadi erakorraliseks kasutamiseks USAs. Faizer arendab vaktsiini koos saksa ettevõttega Biontech. USA toidu ja ravimiameti kinnitusel on üks eeltingimus selleks, et kaaluda loa andmist koroonavaktsiini kandidaadi erakorraliseks kasutamiseks, et vähemalt kahe kuu vältel tuleb koguda ohutusnäitajaid vähemalt pooltelt kliinilistes uuringutesse kaasatutelt. Faizer teatas tänases avalduses, et selleni jõutakse novembri kolmandal nädalal. Faizeri kliinilistes uuringutes on kaasatud 40000 inimest. Prantsuse prokurörid esitasid endisele presidendile Nicolas Sarkozyle süüdistuse kuritegelikus vandenõus. Väidetavalt kasutas Sarkozy 2007. aasta valimiskampaaniaks Liibüa raha. Juba 2018. aastal esitati Sarkozyle süüdistus passiivses korruptsioonis, omastatud riigi rahast, kasu saamises ja kampaania ebaseaduslikus rahastamises. Sarkozy ja tema kaaslasi kahtlustatakse miljonite eurode vastuvõtmises endise Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi režiimilt. Aastatel 2007 kuni 2012 presidendiametit pidanud Sarkozy eitab süüdistusi ja süüdistab Pariisi kohust nõiajahis. Valgevene sai Venemaalt 500 miljoni dollari suuruses laenuraha laekumist kinnitas uudisteagentuurile Reuters Valgevene rahandusministeerium. Laenu andis Euraasia Arengupank, mille enamusosalus kuulub Venemaale ja Kasahstani-ile. Venemaa lubas septembris anda Valgevenele sealse olukorra stabiliseerimiseks kokku poolteist miljardit dollarit laenu. Kõrgõstani senine president Sooronbay Jeenbekov ja praegune presidendi kohusetäitjana tegutsev peaminister Sadyr Zhaparov teatasid täna parlamendis esinedes, et detsembris tulevad riigis uued parlamendivalimised. President teatas neljapäeval tagasiastumisest, avaldades lootust, et säästab sellega riigi suuremast verevalamisest. Kõrgõzstanis puhkesid meeleavaldused pärast neljandat toobri parlamendi valimise, mille võitsid Šembekowilal lojaalsed erakonnad. Opositsiooniparteide sõnul saavutati võit häälte ostmisega. Valimistulemused tühistati, kuid kokkupõrkeid sei leevendanud puhkenud rahutustes on hukkunud üks inimene ning viga saanud 1200 inimest. Brüsselis lõppenud Euroopa ülemkogul olid muu hulgas jutuks Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhted, samuti koroonapandeemia ohjeldamine. Brüsselist jätkab Joosep Värk. Euroopa ülemkogu oli sedakorda tavapärasest võib-olla natukene teistsugune, sellepärast et räägiti väga mitmel teemal. Eile andis Euroopa Liidu pealäbirääkija Brexiti ülevaate läbirääkimiste seisust Michel Barnier, siis ta rääkis riigijuhtidele sellest, millised on praeguste vaidluste sõlmpunktid. Nendeks on siis kalandus, edasiste juriidiliste vaidluste lahendamine ja riigiabi reeglid. See oli sedasorti vestlus, kus riigijuhtidel paluti oma tahvelarvutid telefonid ruumist ära viia, sellepärast et mitte mingisugust infot sellest vestlusest lekkida ei tohtinud. Riigijuhid võtsid üsna kiirelt nad ülemkogu järeldused vastu ja sellele tegelikult tuli ka ühendkuningriigist kohe reaktsioon. Nad ütlesid, nad on pettunud selles tulemuses. Ja tänu sellele ka läbirääkimised pingestusid Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel. Eile õhtul räägiti veel üsna mitu tundi koroonapandeemiast. Kahjuks ka siin sisulisi lahendusi ei tulnud. Huvitava faktina võib välja tuua, et Taani peaminister Mette Fredrik seen ning Soome peaminister Sanna Marin küsisid Euroopa ülemkogu eesistuja Charles sellelt, kas riigijuhid tõesti peavad iga kord füüsiliselt kokku tulema ning Michel ütles, jah, seal vajalik. Täna hommikul teame, et Soome peaminister Sanna Marin pidi lahkuma ülemkogult, sest ta oli kokku puutunud Soome parlamendiliikmega, kes oli saanud positiivse koroonaproovi ja ta ei olnud absoluutselt esimene, sellepärast et eile õhtul lahkus ülemkogult ka üle Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien, kellegi, kelle proov polnud küll positiivne, aga ta oli kokku puutunud inimesega, kelle koroonaproov oli positiivne. Samuti ei tulnud kohale Poola peaminister Mateusz Morawiecki. Täna hommikul räägiti Aafrika ja Euroopa Liidu suhetest, samuti Euroopa Liidu ja Türgi suhetest ning ka Aleksei Navalnõi mürgitamise eest. Aga tuleb tunnistada, et kuivõrd Brexit muutus selle ülemkogu kõige olulisemaks teemaks siis ei pääsenud riigijuhid ka täna veel kord selle teema kommenteerimisest. Eesti Läti, Leedu ning Kanada välisministri kohtumisel Vilniuses oli jutuks rahvusvaheline olukord, regionaalne julgeolek ning sündmused Valgevenes, jätkab Reet Weidebaum. Välisminister Urmas Reinsalu ütles pärast kohtumist, et Balti riigid ja Kanada on kõigis põhiküsimustes samadel seisukohtadel. Võid kinnitada, et Kanada ja balti riikide vaated rahvusvahelisele julgeolekule, eriti julgeolekusündmustele meie regioonis, kattuvad täielikult. Me leppisime kokku ka selle, et iga-aastaselt hakkavad aset leidma tulevikus Kanada ja balti riikide välisministrite välispoliitikaalased konsultatsioonid. Eesti, Läti ja Leedu ministrid arutasid ka arenguid niinimetatud balti reisimulli võimalikust taastamisest. Ma tutvustasin Läti ja Leedu välisministritele eilset Eesti valitsuse otsust. Eesti valitsuse positsioon on selline, mis aitaks tulevikus sõltumata viirusele, ikka tasemest vältida karantiine balti riikide vahel ja see võiks olla lähtekoht uue balti reisimulli tekitamiseks. Mu kolleegid võtsid selle suure huviga teadmiseks ja me leppisime kokku, et meie kolme riigi terviseministrid jätkavad sellel teemal kõige lähemas tulevikus konsultatsioone. Reinsalu lisas, et loodetavasti esialgu Eestist Läti ja Leedu suunas reisipiiranguid ei kehtestata. Viiruse levik on Eestis madalam kui Lätis ja Leedus karantiinikohustust Eestist tulijatele, Läti ja Leedu puhul ei eeldatavasti hakata kohaldama ning Eesti omakorda siis ei hakka kohaldama ka neile Eesti inimestele, kes on käinud Lätis ja Leedus või inimestele, kes tulevad Lätist ja Leedust või naasevad ei hakata kohaldama karantiinikohustust. Küll aga on vajadus siis teha ühekordadest. Eestist Lätti liikujad ei pea alates homsest enam 10 päevasesse isolatsiooni jääma. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga Ragnar, kes sellise otsuse tegi ja kas veel midagi muutub? See otsus tehti just praegu, äsja, kui ilmus siis igareedene, haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse nimekiri riikidest jagunemisel, siis kollasesse, punasesse või rohelisse tsooni ja Eesti on praegu siis tõepoolest nende riikide hulgas kust Lätti sisenejad ei pea siis 10 päevasesse isolatsiooni jääma. Alates homsest hakkab see nüüd kehtima, aga see tähendab seda, et et isolatsioon ei pea küll jääma kuhugi, kõik muud piirangud on jätkuvalt jõus, mis tähendab seda, et enne Lätti minekut tuleb siis elektroonilises andmebaasis täita ankeet iga Lätti sisenemise puhul ja loomulikult tuleb Lätis olles siis arvestada seal kehtivate karmide piirangutega, näiteks tuleb kõigis avalikes kohtades alates siis bensiinijaamadest ja lõpetades kauplustega ühistranspordikeskustega kanda maski. Ja samamoodi tuleb arvestada ka seda, et Lätis kehtivad Huvitegevusele sporditegevusele ja teistele vaba aja veetmise võimalustele no see, millest just Urmas Reinsalu äsja rääkis, ehk siis see, et eesti sisenedes Lätist piisab nüüd testi tegemisest, siis Lätis on see tekitanud palju küsimusi, et kõigepealt, et kus seda testi siis teha saab, et kui lätlased on harjunud, et Riia lennujaamas on seda võimalik teha, siis nüüd küsivad naad, et kas siis Eesti piirile on võimalik seda teist ära teha või kuidas seda testi tegemist siis võiks korraldada? See on jäänud nagu Lätis praegu segaseks, et tõenäoliselt nad peavad siis ise otsima mingi võimaluse, kuidas seda 48 tundi enne Eestisse tulekut muud teha, kui see tuleb teha oma raha eest, kui näiteks perega korraks Pärnus maasse tulla mõneks päevaks, siis noh, võib ette kujutada, kui kalliks see tegelikult siis kõik, kui läheb, aga Lätis on muidugi olukord praegu viiruse levikuga läinud üsna hulluks. Täna tuli teade ka inimesest, kes suri selle viiruse tagajärjel ja tema vanus jäi siis vahemikku 33 kuni 35. Nii et näeme, et tegelikult ka noorematel on sellega probleeme ja väga palju suuri koldeid tekkinud. Viimane suur kolle on räpi ebaosas, kus siis on 50 inimest koroonaviirusega nakatunud ja see nakkus on seal alguse saanud. Ühest kooriproovist nii palju kui praegu selle kohta andmeid on, kõige hullem on seis Daugavpilsis. Riias on umbes kümmekond kollet kulbiga, mis veel mõni aeg tagasi oli Läti nagu number üks. Nakatumise seisukohalt hakkab praegu olukord rahunema, nii et Läti võib minna, küll aga tuleb mõelda, kas sinna minna. Ja mida seal siis õigupoolest teha. Vähemalt läti enda soovitus on lätlastele praegu küll mitte reisida ja püsida kodus. Ja tagasi Eestisse, Kultuuriministeeriumi kriisipaketist sai loometoetust 960 vabakutselist loovisikut. Ministeeriumi teatel on loometoetuste eelarve nüüdseks ammendunud, kuid ühekordse leevendusena lisandub toetuste maksmiseks veel 110000 eurot, et rahuldada osaliselt pärast eelarve ammendumist laekunud toetusi. Ühtekokku on tänavu välja jagatud Loovisiku toetusi 5,2 miljoni euro ulatuses. Koostöös loomeliitudega jaotatav toetus tagab sissetuleku kaotanud vabakutselise loovisikule miinimumpalga suuruse toetuse ja sotsiaalkaitse kuueks kuuks. Eriolukorrad töötu leevendati kevadel ajutiselt ka mitmeid seaduses olevaid tingimusi toetuse taotlejale. Tartu uues teatris esietendub homme Andrea saali lavastatud näidend. Mängu ilu mängivad noored näitlejad Elisa Metsanurk ja Jan Errnberg, kes lõpetasid tänavu lavakunstikooli 29. lennu Jane Saluoruga aastal. Öeldakse, et mängu ilu on suur väärtus. Aga kas ta on seda ka siis, kui peab pidevalt kaotama või kui ainult võitma? Need on ühed küsimused paljudest, mida lavastaja Andrea saadel oma esimeses lavastuses uues teatris püüab lahti mõtestada, räägib Andrea saadel. Hakkasin ühel hetkel teravamalt märkama võistlemist endas ja enda ümber ja mitte spordivõistluse võistlemist, aga sellist väikest võistlemist igapäeva situatsioonides ja mida teravamalt ma hakkasin seda tähele panema, seda rohkem oli mul vajadust seda kõike nagu mõtestada. Et mille nimel siis Me võistleme? Ehk teisisõnu jutustab tükk elust läbi spordivõtme, žanriline määratlus küll lavastaja sõnul puudub, sest kõik stseenid on niivõrd erinevas kastmes aga samas pakub etendus publikule nii tragöödiat kui komöödiat. Eks see algaski niimoodi, et me kõik proovisime mõtestada seda võistlust ja siis hakkasime vaikselt tööle, et palju asju sai tehtud, palju sai eksitud ja paljudesse sai siit välja visatud, mis lõpuks lavale ei tule ja kõige tähtsam jäetud. Lavalaudadel täidavad näitlejatena rolle Elise Metsanurk ja Jan Ehrenburg. Ehrenburg ütleb, et mängu ilu räägib talle võistlemisest eelkõige sellest vaatest, kus on see lubatud ja kohane, kus aga absurdne ja kohatu. Jan Ehrenburg. Neid tegelaskujusid on väga palju erinevaid, et siin ei olegi nagu ühte läbivat tegelaskuju, vaid pigem erinevad inimesed erinevates situatsioonides, kus võistluse kraad on nagu erinev, et kus on võistlus väga nagu maksimumi viidud ja ka see, kus võistlus ei ole üldse. Päris palju on lavastuses ruumiga improvisatsiooni-le, mis Ehrenbergi sõnul teeb tükki näitaja jaoks veelgi võluvamaks. No mõned stseenid on ikkagi sellised Chávez, millal tekste ette teada, aga et mingid on sellised, mis tõesti noh, kunagi ei tea, kuhu see läheb, aga huvitav ja ma isegi ütleks, et minu jaoks ei ole niivõrd suurt vahet, võib-olla sellele, et kas on nagu diplomilavastus võisid nüüd esimene väljaspool koolilavastused juba siis, kui me tegime diplomilavastusi, siis me ise vähemalt suhtume nendesse, et need on nagu pärislavastused. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Eesti kohal on täna kõrgrõhuhari, mis järgneval ööl kitsa vendina liigub üle Eesti itta. Nii tuleb öö olulise sajuta, vaikne ja külm ja seal, kus pikemailt selget taevast langeb temperatuur suusa allapoole null kraadi. Homme päeval läheneb põhjalahes meile madalrõhkkond. Tuul tugevneb, kuid sellega seotud vihmasadu jõuab alles hilisel pärastlõunal põhjarannikule ja saartele ning hilisõhtuks võib ka juba Lääne-Eestisse jõuda. Niisiis on. Eeloleval ööl on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Tuul pöördub põhjakaarest edelasse kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, rannikul kuni seitse soojakraadid. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, saartel ja rannikul sajab kohati vihma. Edelatuul tugevneb viie kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis ja sooja tuleb kuus kuni 10 kraadi. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Giro d Italia 192 kilomeetri pikkuse 13. etapi võitis itaallane Diego Lizzi. Tänavusel Sierral teise etapivõidu teeninud Olizzi edestas põnevas finishiheitluses napilt roosas liidrisärgis sõitvat portugallaste showalmeidati austerlased Patrick Conradi. Tanel Kangert lõpetas 113.-na grupis, mis kaotas parimatele rohkem kui 13 minutiga. Üldarvestuses on Almeida edu hollandlase vilko Keldermanni ees 40 ja hispaanlase Peilio Bilbao ees 49 sekundit. Kangert langes kaheksa kohta, 32.-ks, kaotust liidrile on kogunenud 43 minutit. Homme sõidetakse velotuuril 34 kilomeetri pikkune temposõit. Viinis toimunud Euroopa võrkpalliliidu kongressil valiti serblane Aleksander porich teiseks ametiajaks organisatsiooni presidendiks. Pori Churchillile pakk konkurentsi pakkunud Eesti võrkpalliliidu presidendi Hanno Pevkuri poolt hääletas 19 liiget. 2015.-st aastast presidendi ametit pidav poridž sai 36 häält. Korvpalli euroliiga liidrina jätkab Kaunase Žalgiris, kes on hooaega alustanud nelja võiduga. Viimati alistas Žalgiris koduväljakul Istanbuli Anadolu Efes i 89 73. Žalgiris on ainus kaotuseta jätkav meeskond. Kolm võitu ja üks kaotus on tabelis Hispaania klubidel valintsijal ja Barcelonal. Barcelona võitis kodus lisaajal Ateena Panathinaikos 90. Seitse-kaheksakümmend üheksa. Aitäh, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.