Mu ema Oli sündinud aastal 1920. See tähendab just see põlvkond, kes, Kasvas. Noores Eesti vabariigis sai kindlasti väga hea hariduse kellesse kasvatati väga palju ideaale. Ja kelle saatus on olnud? Ma arvan, üks traagilisemaid tihti lähiminevikust, sest see oli põlvkond, kes sai täiskasvanuks vahetult enne 40. aasta pööret. Kes võib-olla kõiki isegi ei tajunud, mis toimus? Meil oli kindlalt sissekasvatatud. Rahvusterviku idee, ma mäletan seda, ema tagantjärele juba täiskasvanu ütles seda, et, Et see oli kuidagi märkamatult, kasvatati neisse sellist rahvust terviku. Suhet neil oli ka. Kindlasti ei teadnud nad ka sellest sobingus, mis toimus 39. aastal või see tuli kuidagi tagant teadmisena. Nad neil oli kindlasti ka see tunne, et see vabariik jääb püsima, sest see ei ole võimalik ikkagi, et selline riik. Kaob maailmakaardilt väga palju sellest põlvkonnast. No nagu me teame, sattus teisele poole piiri, väga palju läks kaduma sõdades selles mõttet mõttetus sõjas. Selle rahva jaoks. Üks vend, ühel pool, teine teisel pool. Ja põlvkond, kes oma isiklikku elu alustas palju hiljem. Kui see normaalselt oleks võinud toimuda niiet MINA OLEN, vanade vanemate laps Paljud selle põlvkonna naised kindlasti ei sünnitanud kyll sest nad võib-olla ei võtnudki ette seda julgust, sammu, muidu võttis mu ema. Kunagi ma mäletan, mul oli kuidagi piinlik, kui ma häbenesin seda, et mu ema ei ole mitte kõige noorem. Ja siis, kui ma olin juba natuke suurem, siis ma sain aru, et tegelikult on see kingitus sellepärast et. Ta on elanud riigis, millest mul ei ole aimugi. Nii paljud väärtuskriteeriumid. Paljud hinnangud pärinevad sellest ajast. Ja mul on väga hea meel, et ta on. Et ma olen kasvanud teatud mõttes selles lahingus. See eriala, mida mu ema õppis, oli, Nõukogude aja suhtes väga ebatänuväärne solin nimelt ajalugu. Taastusülikooli 38. aastal. Ja. Siis tuli vahele sinna sõda, siis tuli valmis sinna Saksa okupatsioon paljudeks saksa okupatsiooni ajal oli tehtud. Kehtestati hiljem nõukogude ajal. Tunnistati kehtetuks. Ja. Ta lõpetas ülikooli, alustas oma kandidaaditööd. Materjal saitidelt kogutud ise jäigi pooleli, sellepärast et ost oli siis 49. Tema kursus võiks selle kandidaaditöö juhendaja oli Hans Kruus. Ja viiekümnendatel Hans Kruus Sunitegi ülikoolist lahkunud, arreteeriti ja emal sunniti teha. Avaldus tema vastu sellest keeldus ja nii lõpetas ta üldse kogu oma. Töö ja oma edasise eluga tähendab, ta keeras uue lehekülje, ta lõpetas kõik suhted ajalooga. Ja temast sai hoopis pärast mitmesuguseid raskusi tööta, olekuid ja mingisugust raamatupidamistööde, mida ta pidas selleks, et kuidagi ära elada valist hoopis. Õpetajakutse, sest nii nagu nad kõik, tulid tolle põlvkonna inimesed vabariigi aegsetest gümnaasiumitest oma hea hariduse ja keeleoskusega sisse Acastops saksa keele õpetajaks. Et vaatamata sellele, eks ole, tema suur miinus, oli see või abs, oli siht oli töötanud Postimehe toimetuses. Ja, ja sellepärast ta muidugi peetigi kinni, sellepärast tehtud seal Kaarli kiriku kõrval selles eeluurimisvanglas, aga tema ta oli juhtunud, tähendab, temaga oli juhtunud niisugune asi, et kui need sõjateated oli, mida oli vaja tõlkida kogemata, tõlkinud valesti sakslaste mingisuguse lahingu kohta, seda, et Nad olid kaotanud, nad veel ei olnud kaotanud, aga tõesti, nagu oleks ette prohvetlikud hetke näinud sakslased tõepoolest kahte juhid. Et need, see oleks võinud olla üks positiivne asi, mis oleks veenduda, vangistusest päästa. Et nii Nõukogude riigile, staazzcetroi ta ennetas seda. Aga muidugi ei läinud arvesse, mis sealt see oli, mis on teatud mõttes kurioosum. Ema ütles mulle tingimused, ma pean istuma väga vaikselt ja mitut togimasel eesistujaid, ma mäletan ükskord meid peaaegu et oleks kontserdilt välja visatud, sellepärast et ma olingi väsinud ja hakkasin rütmi kaasa lööma selle eesistujatooli vastu, kes pöörus pöördes väga vihaselt ümber ja email'e näpistas mind. Aga teatris käisime väga palju emaga ja väga palju ka rääkisime. Ja mulle väga meeldis mu ema arvamust teatrist või täna mõtlen seda, et kui ma juba ise olin näitleja, mäletan oma diplomietenduste aega. Kui me hakkasime kooli lõpetama, siis. Mängisime Viljandis antiigonnet ja ühe mu kursusekaaslase ema käisime diplomietendust vaatamas ja kui ta tuli lõpuks lava taha, siis ta hakkas sellele tüdrukule, kes ta tütar oli rääkima, et oi kui tore sa olid ja kõik, mis nii edasi, edasi. Ja siis, kui see tütarlaps küsis, et emaga räägi nüüd tükist ka, mis, kuidas sulle tükk meeldis, sest oi, aga ma ei pannud tähele. Ma tõesti, ma ei näinud, ma nägin sind, see oli nii ilus, olid ikka üleni valges. Ja noh, sellist suhet mul oli, ma mäletan seda hetke, mõtlesin, et oi kui tore, et mu ema on tegelikult küll nemad endale minu suhtes ülikriitiline. Nii et mäletan, kui see esimene etendus, milles kaasa tegin oli meist vanema kursuse diplomietendus, üheksanda lennu Makarenko koloonia, kus me juba esimesel kursusel astusime lavale. Ja kui ma läksin, siis esietendusel lavale ja saalis istus mu ema, ma olin selle hetkeks ära unustanud, et ema on saalis jäskuma nagu. Jäigastusin, hetkeks oli muidugi hetk, sest ma mõtlesin, et ah, ema vaatab mind. Ja kui, siis järgmisel päeval ma küsisin emalt, et mis moodi ja kuidas talle meeldis, rääkisime pikalt tükid, kuni me jõudsime siis minuni, kuidas ta siis minu kohta arvab? Siis esimene asi sona majandusele eluaeg olnud öelnud, kui sa kedagi kuuled, palun ära hoia suud lahti. Ja mina hakkasin muidugi, minu põhjendus oli kuidagi see het emaga, see oli ju rolli seisukohalt mitte Anu ei olnud see, kes seal suu lahti oli, vaid see oli õpetaja Vookova, kes, kellel oli suu lahti parajasti sel hetkel. Siis ta loomulikult sai aru, mulle tegelikult meeldis ülikriitiline suhtlemine, see ta, ta ikkagi vaatab mind, oma last, näed, lapsel läks suu lahti, laval. Nii et see ema suhe on minusse alati meeldinud. Ülikoolist, mis muidugi rääkida ka pikalt Näiteks see, ma avastasin ülikoolist enda jaoks vene kirjanduse ja ma järsku siis 18 aastasena oli mul kohutavalt piinlik. Muidugi son, kuidas võtta? Minu põlvkond. Meie protest oli see me õppinud vene keelt. Eks ma käisin inglise keele kallakuga koolis, oleks võinud arvata, et ma et mul on üldse huvi keelte vastu. Aga meie, meie väike protest oli see et vene keelt õppinud ja vene keelt hakkasime tekilt õppima alles ülikoolis, hiljem konservatooriumis. Ja nii jooksis mingisugune vene film kinos, siis ma sinna ei läinud, loomulikult. Ja see oli midagi. Mõtlema õppisin eesti filoloogiat aga mul on niisugune tunne, nagu ma oleksin. Nagu võib-olla isegi midagi tähtsamat on sõitma nende jaoks vene kultuuri. Suri siis Postimees oli talle õige mitu Nickroloogi. Yhes neist ütles Peeter Olesk, et tema loengutel olevat plaksutatud. Mina seda ei mäleta, tähendab meie, kui mina käisin koolis, siis sellist asja ei olnud. Aga meil oli selline tunne, nagu ma oleksin mingisugusel. See oli tegelikult nagu mingi riigivastane. Või tegelikult seda riiki üleval hoidev loenguid, toiming, mingi pühitsetud tunne, mis kaasnes nende loengutega. Kirjandusteost, mida me pidime läbi lugema? Mul oli 86 loetute neli asja lugemata, ma tõmbasin just selle, mida lugemata. Ja balleri Pesubov küsis mult, et kas te ei ole lugenud selle Erenburgi torm, mõtlesin mõlvaste lugenud, ta ütles mingi luks ära. Ma tean, et te olete muillesse lugenud ja ma tulin uuesti. See eksam oli mulle elamus, nii nagu kogu see loengute sari oli mul elamus. Nii ülikoolist võiks rääkida üldse palju. Ma näiteks olen pannud pühama oma vanema poja nime põlema pannud Jaak Põldmäe järgi. Kahjuks väga kummaline inimene. Tähendab, see on kõik see väline, kuidas minu meelest vastu võtame, selles mõttes kummaline inimene. Ta on kirjutanud eesti värsiõpetuse teooria, mis nüüd on väga hinnatud. Seda ei maksa sisse panna, kahjuks on ees, lõpetas elu enesetapuga ja kuidagi vist ei pidanud vastu, mõtlen, kust on tulnud taandunud läbi Siberi. See oli midagi müstilist, müstilist, tema loengud ja ma olles esimesel kursusel, Me käisime Jaak Põldmäe organiseeris ekskursiooni meile Mihhaili, uskudes, et see oli see, mis siis, kui mina olin laps, siis kümnendas klassis käisid Mihhailovski ees. Ja äsja oli keskkoolist möödas, eks ole? Aasta küll, sellest ajast, kui ma olin Michaels, kus ma käinud, siis ma siiski põhiliselt kirja selleks, et sõita Michaljuskusse koos Jaak Põldma ja vanemate kurss. Mina olin esimesel kursusel ja vanemal kursusel olid sel ajal Näiteks Peeter Olesk eni mingeid teisi ja mätaste ööd me saime kuskil Vene tares ööbimiskoha meri on see ette ju organiseeritud siis Jaak Põldmäe Tegi niisuguse ettepaneku, et vahetult enne magama minemist seal üks niisugune suur suur. Ühes toas kõik ööbisin üks suur suur magamisplats. Et me räägime omavahel värsis. Meie esimese kursuse modelli loomulikult su kinni. Ja siis rääkisime neljanda kursuse omad ja mul on see kuidagi, see elamus on siiamaani. Linnar Priimägi ja Peeter Oleski, nad lihtsalt Põldmäe kutsus meid üles kõnelema värsis, kusjuures vahepeal parandasin nagu värsivigu ja rütmi ja Igniust asju. Siis oli mu õppejõud Wizard Kleis Paul Ariste naljakas 15 aastat nagu oleks väga lühike aeg, aga need on kõik juba nagu kuskil väga ammu olnud, kus neeru. Jah, no ühesõnaga, see, miks ma tahtsin rääkida ülikoolis, on lihtsalt see, et mul on õudselt hea meel, et ma olen seal üldse käinud kunagi. Sest eks ole siis me jõudsime seitsmenda, kaheksanda aasta kevadsuvel uuesti lavakunstikateedrisse mina uuesti kati esimest korda lavakunstikateedrisse ja siis tolleaegne rektor Viktor Gurjev. Me olime just kirjutanud kirjandi, vaatasime järele seal Janseni majas. Neid järgnemisi, eksameid, mis pidid saabuma. Kati, kirjutasin edu, märkmikus on kitsama ja siis ta tuli, ütles Katre, kes on eluaeg kõhn olnud, et oi, küll te olete kõhn. Kati Nielsen siis ütles talle oma omaarust ilmselt mõeldud, et mingi nii nagu ta pärast ütles, mingi kütti vanem vanamehega teinud, nagu naljakas mulle ütles talle, et kuulge, laenake mulle oma trakse. No ma mäletan, et mõtlesin, issand katiivistid ja kellega ta praegu räägitud, soni rektor, nii oligi. Mäletanud Gurjev hetkeks nagu kahvatas, hakkasite, taandus ja siis Katine, kuidas, miks siis vanamees kartma lõi? Cadile, kelleks rääkil end, kellega kihtivam. Mõtlesin, et see on konservatooriumi rektor. Tema selle peale tuli muidugi jahmunult siirad, nagu umbes sama situatsiooni reetne huumoriga, ta mõtles ka, et kuskilt mingi Tägi räägite siis sõimukel tädil korralikult näo täis. Mida te räägite? Nonii ja siis me hakkasimegi, olles teisel kursusel, sõitsin usinasti Pärnu vahet, läksimegi sellesse stuudiosse, mida juhatasid Aarne Üksküla, Linda Rummo, Ingo Normet. Ikka õige, mitu korda nädalas sõitsime sinna, kusjuures sõitudel küllalt vaevaline, Tartusse jõudis, oli Kuressaare buss jõudis Tartusse öösel kell neli hommikul kell 80 loengus. Muidu oli tunda ülikoolis vastuseisu sellele, et me käisime seal Pärnus üldse. Ja me ainus väljapääs või ainult võimalus selleks kuidagi puhtalt välja tulla, nimme väga hästi olla, ette valmistunud või väga hästi õppida, nii et ma mäletan. Me soome keeleõppejõud Paula palmeos. Ta just eriti küsis mind ja katiivseid. Ja me, see oli meie relv olla alati valmis. Ja kõik ülesanded täitnud. Ja tol kevadel siis 78,4 soome keele eksam. Eksam oli 200 Auskedelt, kirjanikke siis suuline pärast kirjalikum. Mis oli ümberjutustus? No ju midagi, siis oli seal nagu levinud või see oht või aimdus, et me võime sealt koolist ära minna. Mina viisin oma töö ära ja. Paula palmeos ütles, et ah, ma tahan teiega rääkida, hakkas rääkima, kuidas millist roppu elu need näitlejad elavad, kui kuidas nad on täna ühe mehega hirmsal, päeval järgmise mehega. Ja see kõik muidugi põhjustas mulle niisuguse šoki, ma jooksen sealt ruumist välja nuttes keeltemaja ülemisele korrusele. Jah, ei, võib-olla ta tõesti, võib-olla ta eesmärk oli teatud mõttes õilis ja tahtis mind nagu ära pöörata, mulle mõjus see hiljem nagu natuke pööramisel sellelt teelt. Sest kui me näiteks hakkasime konservatooriumisse minema oma dokumente, tahtsime katiga välja saada sealt ülikoolist, siis esimene tõrge oli see, aga te õppe tuksunud liialt hea selleks, et neid üldse ülikoolist ära lasta. Meil ära. Jah ja siis noh, kui nüüd elajas natuke edasi minna, siis kui ma olin konservatooriumi juba teisel kursusel, oli siis 79. aastanäitus oli kaks aastat sellest eksamist, enne käisime erdi juubelil oma oma kursusega lavakunstikateedri niisuguse ühendatud programmiga, kus mina omaltkursuselt olin ainsana emul järsku tehtud hetkel õudselt hea meel, saalis istus saamu soome keeleõppejõud. Mulle niisugune tunne, et ma pean ennast natukene rehabiliteerima oma äraminekut ülikoolist. No ja need sain sisse kooli, kus mul õnnestus näiteks teisel kursusel kukkuda lauaga eksamil läbi. Kui mu lavakõne õppejõud Peeter Toom oli valinud, mille autoriks Uno lahe ja meie. Kui jah, me oleme teadlikud ja nii edasi. Otsustasime ignoreerida lahte. Andke meile andeks. Aga jah, me õppinud teda pähe, isegi mitte. Läksime sinna oma eksamile. Ja siis meid praktiliselt pool neist kukkusid läbi nagu me oleme läbi kukkunud, järsku ma ütlen nii väga selgelt seda hetke. Mõtlesin onu, sina. Kes sa oled siia koolini õudselt tahtnud, sina lubad endale seda, et sa isegi õpib pähe ühte luuletust ja lastetoast läbi kukutada. Või oli piinlik muidugi väga. Nojah, nii ma läbisin selle kooli kuidagi. Lõpetas lavakunstikateedri aastal 1982. Tähendab, kuidas teil teatrisse suunati, mille alusel ja kuidas sa sattusid noorsooteatrisse? Miks sa sinna sinnamaani püsimaad ja täna? Jah, kust mina tean, kuidas meid sinna suunati. Võtan seda, et mismoodi toimib see pakkumine ja nõudmine, kõik niisugused asjad. Seda ma teadsin, et noorsooteatri poolt mul pakkumine oli. Sinna kutsusid mind Lembit Peterson ja Merle Karusooga selleks, kui ma sinna selleks ajaks, kui ma teatrisse jõudsin, tulisetajatest juba läinud. Viimasel hetkel selgus mulle, et on võimalus minna Tartusse. Aga see nii kuidagi ootamatult minu jaoks, et ma ei olnud seda mõtet läbi mõelnud. Pärnu võimalusel ka kindel. Jah, aga et mul oli laps ja kõik niisugused asjad mudeli no ma ei tea, ühesõnaga ma jäin Tallinnasse. Ehkki ma ütlen, kui ma olin keskkoolis, siis ma olin niisugune tunne, et ainus võimalus on olla ainult raamatutel laval, muide miks see tundub ikka midagi ülimat? Mis olid esimesed rollid? Esimene roll viibüanssimpaaž peos Johannes Merle karusoo lavastus. Ja enne seda olid Viktoria olid ikka, ei, ei, direktori oli, siis, ma olin juba vastu olnud nii-öelda Pärnu teatris oli 80 382, lõpetasin 83. Tulite välja oktoobris, seal oli enne Pärnus või ei olnud ning kutsuti külalisi, on see sellepärast, et need noored näitlejannad sõit Pärnusse siis just läinud dekreet. Ja sellepärast kutsuti pärast, mängisid Victoriat. Sul meelde tuleb, kui sa tavaliselt juba rääkimast klahvile käkilembrile? Ei ta üldiselt on õudselt armas roll kuskilt tagantjärele. No mul ikka sihuke tunne, et me noh, praegune eriti tõrge vene kirjanduse niisuguse asja suhtes Ennast analüüsid, millise suunitlusega näitlejad oled, kas sa oled ju teinud väga palju estraadi? Tegelikult rohkem estraadi minu meelest kui või noh, ütleme rohkem koomilisi ja kergemaid rolle kui tõsiseid, kuga suunitlusega näitlejaid. Ai, ma kogu aeg mõtlen, estraad on mingi mööduv asi, majutas seda päris. Ma tean. Sinna ma sattusin juhuslikult tänu Andrusele, kes pärast ei saanud lavakunstikateedrist Anne Reemanni, keda nad tahtsid sinna kitsasse kinga. Meenus Andruse toi kandmist endagi kuulja niukest on ta teinud. Sinna kutsuti, aga noh. Ma isegi ei oska öelda, minu arust on see natuke, et selle mõõduka sõnumeid kurat, peab tegema selleks estraadi. Eks tõsiselt võetaks. Proove, või tegelikult, kui need proovid veel ei olnud Åland'i veel ei olnud päris sellel, kes, keda mängib. Siis mulle tundus see materjali niisugune väga noatera peal. Ja kui ma sain siis teada, et mina mängin Stackineeri kas lõpuks noh, kuidas võtta, tapab iseennast või? Sobise mürki. See on üks väga riskantne teema mängida surmaga. Ja minu jaoks see võib-olla seda võib tõlgendada kuidas tahes, et põlmitiivne ma ei tea, kuidas, aga minu jaoks on oluline see, et ma mõtlesin, et mina kes on mänginud selle teemaga, kutsun esile seda mängu kuidas me tapame kedagi kolmandat. Et minu jaoks oli lunastus see, et ma tapan iseenda niivõrd-kuivõrd, see mõjub üldse enesetapuni. Aga niisuguseid asju on ilmselt vaja, vähemalt mulle on olnud vaja seda, et nii bakariskantsel teemal mäng oleks see, et mu enda jaoks lahendus on see, et mina olen see, kes tapab isend. Kui ta tapab muidugi sind. Jah, aga mis puutub meediasse? Ma ei oska isegi sellele küsimusele päris vastata, mul niisugune tunne, et need lapsed tuleks sealt kõrvale jätta, selle teema puhul Häärberis. Äärde sulle mõjus mulle kõik ainult niisuguse väljapääsu võimalusena. Tegelikult mul häärberi puhul vist isegi niimoodi ei tekkinud seda küsimust, kui näiteks tekkis nendesamade seni duaalsus quote puhul. Võib-olla natuke julm öelda, et oled juba harjunud selle teemaga. Ma tean 1000 tüdrukute puhul muidugi väga teravalt see küsimus, et. Surma teemal nalja teha. Võib-olla see isegi on ainus võimalus. Ja ma olen seda nii kaua, kui sa ei tule. Niisugune naispoliitik ütlevad. Kas sa oled siin ja, ja kui sa oled või kui sa ei ole, miks ja mis, mis, mis emotsioone see green tekitada. Feminism ma isegi ei tea Pun Ahti kuidagi piinlik on, ma tahaks kinni keerata või mingi riide peale tõmmata, kui niisugustel teemadel räägitakse või. Mul on kuidagi niisugune tunne, et igaüks teab Milleks see maailm on säetud või millega te väärtud või? Et naise väärtus on tegelikult selles, kui ta trügi sinna alale, kus mees on tema jõud ja tugevus on selles, kui ei trügi sinna. Et siis, kui hakatakse valmis nendel teemadel rääkima, siis mul on natuke piinlik. Mul omal on kolm last. Keda? Ta peaks võtma terve elu ja, ja, ja ikkagi perekonnaga. Oh, ega ma ei suhtu kinniga muide. Aga ta on kuidagi nii, et nii on ja mul on niisugune tunne, et mu pojad nagu saavad ka aru sellest, et nii ongi. Ma ei tea, mul natuke naljakas, mõtlen, mina olen kasvanutegi naiste keskkonnas. Järsku ma nagu elan oma elu meeste keskkonnas. Mulle õudselt meeldib nende meestega suhelda nende väga noorte meestena. Ja mul on niisugune tunne, nagu mõistaksid mind või. Ma tean seda, et ma mäletan oma oma mälestustes on mul kuskil tunne, et ma mäletan, et minu mulle meeldis see, kui minuga räägiti väga täiskasvanulik asju. Ja ma saan tegelikult aru, kuidas poegadele meeldib see, kui ma arutan nendega mingeid väga niukseid kolmelisi, reaalelulisi asju. Noh, mina ei tea mõisast midagi Kõik on nagu tagantjärele tarkus. Ja. Nii naljakas on muutnud seda, kuidas kunagi pidasin oma onu oma isakese, ma ei tea, mis asja pikkus on. Seda ummistavad vist ainult need, kellel ei ole olnud iso kes on nii-öelda vallaslapsed ühiskonna silmis emis suusad tõusevad, põdenud. Nagu ma ütlesin, mu ema oli sihukesest põlvkonnast, kus kõik toimus palju hiljem, kui oleks pidanud toimuma. Ja mul on õudselt hea meel, et mu ema selle kõik selle sammu ette võttis oma noorpõlve armastusega, mis te otsi, sest mina ei tea, kas me oleksime selleks suuteline olnud, võib-olla just nimelt sellepärast, et minul oli see kompleks sees. Aga ei, ma ei oska muud öelda, kui mind mõnikord ajab naerma. Jah, ma mäletan seda, et ma olen kasvanud ainult naiste seltskonnas, järsku mu poisid, kes kasvavad, keda ümbritsevad ainult mehed. Ja et kuidas siis olla nende meeste keskel? Et ma olen Pündol, nii seda kui teist. Nende jaoks on muidugi suur kriteerimise minu Karlssonis olemine, see on omaette teemasse. Mina nüüd olen sinna lavakunstikateedrisse, eks ole, võetud vabakuulajaks kama lõpuks lõpeta. Või noh, võib-olla isegi vahepeal ma tahaksin midagi teha, lõpuks ma julgeksin teha ka sinuga ja midagi väga tõsist, ainult sinuga. Tõld, tragöödiat. Tragöödia näitlejaga, teisel sinu eeskuju, miks sa sinna teatrisse oled tahtnud ja mida sa ütleksid sellele väikesele näiteks Tiinale ja tahab teatrisse, mida sa talle, noh, mida sul alati öelda, kui. Ma mäletan küll ikka everyt ja Ei ma tõesti mõelda seda mingi sügava kummatusega. Aga ma ütleks igale kaheksa, üheksa, 10 11 12 aastasel tüdrukule, kes sinna tahab kuidas nende tahtmine. Ja siis, kui ta on juba, kas teil on ei ole kaheksa 90 aastane vaid, kui ta on juba mina nagu mina. Tal on kolm kümmentaarial. Ja kui ta tunneb, et ta peaks sealt ära tulema, Systatud statulguslikena. Ta juhtlõiku endast nii palju julgust tulla sealt ära. Ja siis, kui teda keegi sinna tagasi kutsub, siis ta kõvastuse kutse minnes tagasi. Umbes viis, kuus aastat tagasi draamateatrisse olid hinge põdratantsutunnid. Eks ma olin mõned aastad teatsioon, pingepuder tegi meiega liikumist. Ja. Ja siis mäletan, ta ütles, et kuidas sai 40, siis ta mõtles, et kes seda vana maissel avalikke näha tahab. Mulle jäi see nimel, tehke muidugi täiesti erinev soojuks asi antenn ja näitleja. Ja tema ütles, et mul on meeles et püüa päevakarpe viie või ma ei tea. Taju hetke. Tule ära enne seda, kui sind oodatakse Allastava. See kõik on üks fiktsioon. Sellega saada teie päeva