Tere päevast, head raadio, kahe kuulajad on pühapäev, 18. oktoober ja kui kell on saanud kaks läbi, siis on aeg alustada nagu ikka saatega röster, mina olen vaata juht Brent pere ja lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul saame tuttavaks ühe tuntud eesti kultuuriinimesega ja uurime, kust on ta pärit, mida põnevat oma eluga korda saatnud ning kuidas tal üleüldiselt läheb. Muidugi kuulame siin ka pisut muusikat, mis on ainult ja ainult meie saatekülalise poolt valitud ja jõuame juttu teha näiteks tema lapsepõlvehitist, kui ka näiteks tema ütleme, vihatuim Ast loost. Ja mängime ka pisut, aga nüüd on, ma arvan, et paslik juba tutvustada meie tänase saatekülalist, mees, kes jõuab igale poole ja mässab igal pool ringi, võib vist öelda eelkõige aga tuntud kui muusik Jalmar Vabarna, tere tulemast. Tervist, suur rõõm on osaleda sinus pes ja minul angaare. Kuule, arvestades sinu rööprähklemisest, siis kui sa näiteks neid samu pühapäevi veedad, kas see siis ka ei suuda ühe koha peal olla, mässad ringi, kuskile? Tegelikult suudan küll. See on, võiks öelda isegi selline minu selle rööprähklemise alustaladeks, et paus või puhkus või või päev eemal sellest kõigest, mis ma teen, et see on, võiks öelda, hädavajalik. Ja mingis mõttes on see ka teadlik valik. Varem varem võisin varem võisin tõesti pühapäeval õhtuni välja tööd teha, aga täna ma olen ikkagi juba 33. Ja ütleme niimoodi, et pere tahab elamist ka ja elu tahab nautida, tegemist ka, et hääl hakkab juba vaikselt kärisema ja kas need just käriseva. Aga, aga lihtsalt tuleb mõistusega võtta ka seda kõike, et eks vaata, aja jooksul on asjad läinud. Õigemas ise õigesse suunda seatud ja asjad on läinud konkreetsemaks. Elus on hetk, kus sa juba hakkad aru saama, mida sa päriselt tahad. Ja eks need asjad selles mõttes, mida selgemad on eesmärgid, mida selgemad on need asjad, millega ma tegelen ja mida ma proovin, mida maid, proovi, seda, seda lihtsam tegelikult on teha palju korraga. Kõlab loogiliselt, kuidas sul siis lapsel oli, et kui sa ütled, et sa nüüd enam päris iga päev ei Rahtle, siis lapsena mässasid kogu aeg? No kui sa nüüd sa mõtled nagu lapsena nagu ütleme täitsa selline, no ikkagi eelkoolirealine ja kooliajal ja siis oli, üldiselt käisid päevad ikka selle järgi, et kuidas ilm oli. Kui ilm oli selline, mis lubas õue minna, mida ta üldjuhul ka oli siis oli niimoodi, et hommikul oli Jomampsia ja olid tal oli. See vid jäi sinna vahele, see on, see toimus külapoistega olid need siis mingi onnide ehitamised, matkamised või lihtsalt küla peal ekslemised, et ma olen sellisest väga väiksest külast millel tegelikult ei ole isegi ütleme niimoodi, et konkreetset nime selt seda tunti kunagi pilpaküla nime all Värskast kohe Värska külje all. Mingitel andmetel oli selle küla nimega ala põllu, aga noh, me olime ikkagi pilpakülapoisid ja üldiselt me olime väga tublid kõik, kes seal olid. Pilpaküla muidugi kõlab küll suurepärane. Sellise see nimi tuli sellest, et seal olid kunagi väidetavad väga väiksed majad ja võiks öelda nagu pilbasteks ja siis läks mõni aeg mööda, sündisin mina, nüüdsest on seal kõik suured majad. No vot siis häiri selline oli, ei olnud tegelikult lihtsalt see, see kuidagi juhtus niimoodi, et, et see on ainult eramajadest koosnev väike väike piirkond ja ja vanasti siis, kui need majad ehitati seal kõik kuskil seal 80.-te alguses kõik suured betoonplokid ja, või tuhaplokist juhi, millest need kõik seal kogu aeg, et kes ikka suurema ehitus, see oli, kõige ägedam on jäänud. Aga tänapäeval on see pigem nüüd niimoodi, et kes ehitab, suurem, vajas rohkem remontima. Varaja lase naaberlusika, et ikka nii suurem olema, aga ma saan aru, et sul siis perekonnas oligi seal seda varem ka öelnud, et et selliseid Maida klassikalisi õhtusöök ei olnudki, et lihtsalt oligi hommikul välja õhtul tagasi ja mingisuguseid pere suuri selliseid igapäevaseid koosolemise ei olnud. No eks eks kindlasti oli, oli neid ka ja igasuguseid pühad ja, ja olulisemad sündmused mitte ainult pere keskis, vaid kõik peretuttavad ja sugulased ja meil selles mõttes täitsa nali, aga tõepoolest, et ma ei mäleta, et me oleks liiga tihti või noh, seda aega. Ta on istunud nii-öelda õhtusöögis ja õhtusöögilauda ja, ja kuidagi koos koos olnud tavaliselt üldse vanasti ikka lapsed olid väljas ja ajasid oma asju ja tegid kuidas öelda, aren arenesid tänu üksteisele, eks ole, et tänapäeval see enam see väljaskäimine on natuke teise tähendusega, et kui, kui meie laps, onu, venna, laps või õelapsed ema juurde satuvad, siis üldiselt ema esimese asjana hommikul oli õue minna. Et seal, kus on valgust ja seal, kus on värsket õhku, et seal kasvavad lapsed kõige paremini. Kuule, aga kui me ikkagi oleme siin selle juures, et see oli päris palju väljas, siis me vist võime tuua siia kohe ühe väikese skandaalimaigulisi asja, et sa olid väikesena varas, poiss kõike väiksena või. Ja sa oled vikerraadiot kuulanud vä? No eks ma pidin juba ette valmistama ennast. Oi näe, see oli väike väike lugu ja kui, kui üldse sinnamaale jõuti, et meil hakkasite meie juurde, hakkasid turbonätsud jõudma ja sellised asjad, et et eksi, säli mõnikord, kui sai näpatud viis krooni või midagi sellist, mille eest sa siis hunniku igasugust head ja paremat, et isa pidas kioskit gaasialt mihukene siini, seal vahepeal kaugtuli, siis salaja mõned üllatusmunad võetud, sest et need olid nagu varandus omaette. Aga õnneks seda harjumust külge oli ikkagi mingi periood, lihtsalt, kus, kus kapi pealt sai külapoistele priimat pätsatud ja selle selle vastu siis respekti saadud, et vanasti olid lihtsalt teised valuutad. Aga need saavad sõbrad, on sul alles veel ikka absoluutselt, kõik on alles siis läks juba väga lihtsalt ja väga hea. Kuule setomaal seal üles kasvasid, kus sa eesti keeleharidust sõidudes alguses või kasvasid puhtalt seto keele peale üles? Jah, kodune keel, mul on siiamaani seto keel selles mõttes, et mida ma räägin ema-isaga, aga, aga eks ma ikka õppisin eesti keeles ja ja, ja ma olen, olin siis väga tubli, olen praegu ka sellest päris hea. Kuule, aga sa olid seal Värska gümnaasiumis, eks jah, seal ma saan aru, et päris väike kool, et seal vist suuri ulakusi vist ei saanud palju teha, et kõik teadsid kõiki või kuidas sellega? No sellel ajal, kui ma käisin seal, siis ta tõepoolest oli ikka päris suur kool mingis vähemasti näiteks meie Klasku vastas 28 õpilast, eks ole, see oli väga kõva sõna, tänasel hetkel läheb meil sinna kooli, ma julgen öelda 10 ringis vähem veel, võib-olla. Et me oleme buumi lapsed ikkagi ja, ja eks see ju käib mingi teatud rada pidi. Aga ta on ikka parajalt kokku kuivanud, aga ikka veel toimib ja elutseb, et selles mõttes nii nii gümnaasium kui muusikakool ja Värska piirkonnana on ometigi väga oluline kogu Eesti kultuurikontekstis. Ikkagi setomaa süda, kui nii võib öelda, meil on ju kõik, kõik head asjad seal olemas, et ma ei usu, et väga paljud linnad saavad keskselt öelda, et meil on siin meil on veekeskus, sanatoorium, talumuuseum. Ja, ja kõik need head asjad, valgustatud suusarajad, et kõik ei saa, et Värska on ikka väga-väga kõva koht, kus tegelikult kasvada. Ma julgeks öelda, kui sa mainisid neid suusaradasid ja igasuguseid sanatooriumi ja kõike siis sealt sinu see spordipisik saigi alguse või sa oled ju teada-tuntud spordimees kõige ja no sportima tegin ikkagi tänu sellele, et juba isa oli mul rajooni meister ühe kepiga, kusjuures suusatades, et eks perekonnas voolasse spordiga pidime, alustasime juba kuueaastaselt, võib-olla veel varem juba veesuusatamisega ja isad sõitsid meil ilma vestidetaja yhe, tegid igavesti vahvaid trikke, see kandes kõik vastavalt hooajale, et kui oli talisport, siis tehti talisporti, meil ei olnud nagu sellist asja, et et, et sa hakkad, noh, et sa mõtled kohe läbi, et laps hakkab näiteks. Ma ei tea, karatees käima, eks ole, ja käib siis varasest noorusest, meil oli ikkagi niimoodi, et mis oli kätte saada ja mis hoo parasjagu oli, nii et üldiselt seostus jah, lumise seostus suusatamisega või lumesõjaga või hokiga. Kohalikel väikestel tiikidel ja suvi seostus üldiselt veega veespordiga või siis lihtsalt ringi jooksmisega. Ja need vahepealsed olid sellised ajad, kus lihtsalt valmistati ette ja et ja meil oli ju või noh, siiamaani on orienteerumisklubi, kus ikkagi valdav enamus selliseid spordist huvitatud isikuid läbi läbi astus ja mina jäin sinna väga pikaks pidama, kuni selleni välja, et hakkasin tegema tippsporti ja käisin maailmameistrivõistlustel. Nonii nii muuseas käisid. Nonii, sain 15. koha suusaorienteerumise sprindis Venemaal. Et see mul selles mõttes kõige suurem saavutus siiamaani, aga ega ma nüüd päris nagu Eesti mõistes suusatada pannud. Ema Alaveriga kokku ei ta. Küll, aga ma võistlesin ikka nende otepää. Selliste suusasangaritega ja, ja minu arust. Ma olen võistelnud isegi jah, tõesti Algo kärbi ja sellistega ka, aga ma nende kandadele ikka ei saanud, sest kuidagi no ilmselt oligi seesama asi, et nii treenerite kui ka siis treenitavate see üleüldine tase või arusaamine sellest, kuidas peaks treenima ja kuidas jõuda tippu, ei olnud veel sinna maale jõuda. Ja no läheme siit siis selle lapsepõlveradadelt ühe lapsepõlve hittiniga, sa saatsid mulle sellise loo nagu disco Ottomaanilt. Miks sa selle valisid? Kui ma käisin koolis, siis meil olid sellised asjad nagu Leibak show'd loomulikult nagu tänapäeval praktiliselt dist igas koolis. Ja see oli nii uus asi ja nii vinge värk alati, et ma mäletan, liigub Leibak sõu läbi saia, et järgmine päev aeti punt kokku, et järgmiseks aastaks hakata hakata ette valmistama. Ja mäletan, lugude otsimine käis ka ja, ja siis me kohtusime mingi viie võimaliku tulevase staarihakatis, ega minu elutoas teleka ees telekas oli, oli peegliks, kusjuures me ei näinud ühtegi videot üheltki telekanalilt mille järgi võtta ja, ja siis me pidime ise improviseerima ja mäletan, et see t i s i o viis tähte viis meest, eks ole. Mina juhtisin nagu lauluski, et Kimiotii siis keegitestee Kimia siis keegi ja kuni disko kokku sai, siis läksti siia ja kõik hakkasid mingisugust pool Preik tantsu harrastama. Põhimõtteliselt niimoodi ja neid lugusid käis selles mõttes seal vee läbi, aga mul, nii kui ma selle küsimuse sinult sain, et mis lugu see on, siis ma mõtlesin, et see võiks olla see ja sealt aga on veel kindlasti ka natukene pikem lugu sellega, et mul on seitse aastat vanem vend ja õde, kes tollel ajal juba olid loomulikult, et seal lõpuklassides, kui meie, siis neid asju siis kuulsime ja ja ma mäletan, et mul vennal oli igavene hunnik igasuguseid lugusid ja, või kassette plaate, et igast asju oligi mingisuguselt, ma ei tea, antis mega miks mingi selline plaat ja siis tulid need esimesed muusikakeskused ja kõik nagu täna hommikul veel emale meelde tuletasin ka seda siis oli mingi Baxtrit poisi jutt kodus, ma käisin, arutasin temaga mingeid asju ja siis ema ütles, et tuli välja, et minu ristiemal oli koos mu mehega lausa väike selline bisnis, et nad lindistasid igasuguseid läänemaailmalugusid ja müüsid neid laatadel. Nii et selles mõttes, et Need lood olid praktiliselt kogu aeg valjult üürgamas ja võib-olla sellele eelnes võib-olla siis see, et ma mingisuguste veneaegsete kõrvaklappidega kuulasin apelsini, paksu metsa vahel lugusid, et aga jah, see torkas kohe päris hea nostalgia. Saade röster jätkab raadio kahes ja meil on siin külas muusik ja muidu tragi mees Jalmar Vabarna. Kuule, kas see vastab tõele, et sa kitarri juurde olles jõudsid neljateistaastaselt, et ei olnud selline lapsepõlvest õppija ikkagi? Põhimõtteliselt küll, jah. Ma päris täpselt ei mäletagi nii hilja. Tema tegelikult läksin ju värske muusikakooli hoopis sellisel põhjusel, et ma sain endale uue jalgratast. Et ma olin ikkagi mina mäletasin, et ma olin isale öelnud, et ma nägin, et võib-olla selli tead, sellise väikse lapse, selline märg unistus, ma olin ju eluaeg sõitnud vene meeste ja naiste jalgratastega, kus seal mingit ja põhimõtteliselt, et selleks, et üldse liikuma saaks, siis pidi ikka kõvasti pingutama. Aga kui ma nägin Põlva kaubamajas, kui me käisime. Me käisime Põlvas üldse väga harva linna ja sattusin väga harva seda keedee ratas tegi, siis ütlesin isale, et kuule, et kui selle Ratasel sellega hakata muusikakoolis käima, lisa mõeldud, tehtud, ostis ära ja siis ma olin lausa vist palunud, et ma läksin, muusikakool avati, siis ma läksin tegelikult kaks nädalat hiljem veel katsetele, et ma ikka saaks ka sinna õppima ja kuna meil kodus oli klaver, siis oli väga loogiline, et ma lähen õppima klaverit klaveriga Ma tegelikult muusikakooliga lõpetasin, viieline ja puha, õppisin klassikalist klaverit, võtsin isegi lisaaastal. Ja kitarr tuli, tuli mängu seal kuskil sellise, ma ei tea, kas kaheksanda klassi siis tavakooli kaheksanda üheksanda klassiaega, kui me mõtlesime terve klassiga võib-olla isegi 700, ei mäleta täpselt, aga terve klassiga mõtlesin, meil võiks olla mingisugune ühine tegevus ja siis me panime kaks klassikokku, läksime muusikaõpetaja juurde, siis me olime näinud, tema õppis või oskas kitarri mängida natukene. Ja me küsisime, et kas ta oleks nõus meile ringi tegema, juhendama seda ringi ja siis ta mõtlesin, muidugi miks mitte. Saame kord nädalas kokku pisikesel Tiiu talu tütrekest ja ja Mu koduke on tilluke ja kõiki selliseid toredaid lugusid poisid-tüdrukud vaheldumisi või tähendab korraga koos ja, ja siis hiljem, kui tundse läbi ja tüdrukud selgeks ei saanud, siis poisid ütlesid tüdrukutele, et lähme, ma näitan edasi sulle, kuidas käida, õpetasime nurga taga tüdrukuid kitarri mängima, et see õpetamise soon oli ammu veres. Ja, ja siis, kui, kui me seal aastakese mina teen, siis ma sain aru, et midagi nagu tuleb välja ka ja minu onu mängis kitarri, ema mängis kitarri. Et tegelikult noh, üldse see mõte tuli sellest, et ma ja ma ei olnud nagu kitarrilt tähelepanud kodus, aga ma üks hetk lihtsalt jah, kodunurgas märkasin, et mingisugune kitarrilaadne asi oli seal, aga noh, see oli, keeled olid miili kaugusel ja eks siis sõrmlauast ja ütleme niimoodi, et need esimesed akordid nendeni jõudmine sinna kaela vahele tellisime mingisuguseid SIM-kaarte või ma ei tea, ma ei tea, mida me sinna panime, ta tuleks nagu enam-vähem saaks keeled, sõrm lauale vajutada ja siis ma vaatasin, et võiks muusikakoolis lisapilli võtta ja kusjuures ma võtsin kõigepealt akordioni. Ja see on, mida ma jube raske tee sinna ja ma ei ole üldse rääkinud ja akordionit ja mul oli see lugu, sellepärast võtsin mul naabril hundi Paulil, tema näiteks ta õppis, aga neil oli akordion kodust ja ma käisin siis harjutamas nende juures akordionit ja no need harjutamise korrad muutusid järjest vaevalisemaks, ma ei viitsinud enam ja küll oli, siis oli temaga tüli ja ei tahtnud minna ja siis oli alati see, et lihtsalt ei kuidagi ei klappinud ja siis ma sain aru, et ma pean ikka mingi muu pilli võtma, siis ma selle kitarri leidsingi ja ja hakkasin mängima, mängisin klassikalist klaverit, mõned aastad ei meeldinud. Sõna otseses mõttes ei meeldinud enne tundi kordasin ruttu midagi üle. Ma ei saanud nagu sellest, noh ilmselt see oli klassikaline muusika, võib olla, mis tollel hetkel mind nagu nii väga ei paelunud, oli küll üks lugu, ma mäletan, mille ma õppisin ära viie minutiga, sest ma tegelikult olin võimeline mängima ja nooti lugema, aga mul käis lihtsalt vist võib-olla selline klassikaline pill nagu üldiselt natukene vastukarva, kuniks sündis ansambel Zetod ja siis muutus maailma. See on, see on niisugune võimalus, teekond, Aino ikka korralikud kodaratesse igasuguseid asju endale, selles mõttes noor inimene ega ei pea ju kohe kõike teadma ja kui eksinud suunati siit ja sealt, aga lõpuks inimene ju teeb selle valiku ikkagi kuidagipidi kuidagipidi ise, et mingid asjad hakkavad lõpuks talle meeldima, küll ta siis nii-öelda selle konksu alla neelab. Kuule, kui sa mainisid, kaseid setosid, sa läksid Viljandis ju õppima, lõpetasid seal ülikooli olevat professionaalne kitarrimängija, eks ole. Aga no setod oli üks bänd, aga sul on neid bände olnud, ma ei kujuta ette, kui mitu ilmselt kümmend, kui mitte 100 juba, eks ole. Kuidas jaksas. Ei, no neid erinevaid projekte oli mingil perioodil tõesti päris palju, et ütleme, et noh, kool, nii kui me kooliga alguses tegime, siis me saime ju kohe kõik aru, mis me tegema peame, et kunstkoolist lähme ära, et me olime kõik kuidagi kogu kamp, kes sinna sisse astus, oli, ikka, tahtis bändi teha, tähtis muusikat teha, tahtis ennast teostada sellel alal, et enamus, kes olid väheke artistlikkuvad, need said aru, et töötajaid nendest võib-olla ei saa, et ei pea nii-öelda esmaspäevast reedeni kuskil noh, mudilasi õpetama, et ikkagi need, kes tahtsid, need tegid bändi ja ja nii sai siis enam-vähem enam-vähem iga peo järel üks pätt kokku pandud. Et ma mäletan hästi, kuidas näiteks sündis ansambel yang, seda keegi ei tea, aga see just üle üle-üle-üle-eelmine nädal üle üle eelmine nädal. Juhuslikult vaatasin, oi, meie viimane album sellest sai viis aastat, et väike selline juubel, et viisat pole midagi teinud. Aga me pole nii-öelda öelnud, et me ka lõpetame, aga vaikselt ära vajunud. Aga see sündis täpselt niimoodi, Villu Talsi ka, mis seal salata. Nautisime elu ja, ja järgmine päev saime aru, et kuna Viljandi folgil tuli näppepillid, aastaja mandoliinid ja kitarrid ja kõik on väga kuumad, siis kuule, lööme pundi kokku, teeme ära, tegime ära ja jõudsime lausa kaks plaati teha ja siis kuidagi saime aru, et ei, ei lähedasi. Et neid selliseid sähvatusi on olnud palju. Aga kõik ei ole jah, kõik ei ole olnud selliseid, millega tunneks, et millega tahaks maailma vallutada või et või et noh, saad aru mingi hetk, et see muusika ei pruugi lihtsalt kaugemale jõuda, kui see praegu on. Aga kuidas hülgamist protsess on, et ma ei tea, kas see on üldiselt ikkagi selline rahumeelne, et noh, pole midagi teha, lähen teise kohta, leian seal ennast paremini või on see ikkagi selline omamoodi traagika ka vä? Üldiselt on ta ikkagi selline sujuv lahustumine rahulikult. Et tavaliselt on lihtsalt see, et kui ongi, et keegi näeb, et kellelegi hakkab millegagi väga hästi minema, siis on selge, et tal on rohkem aega vaja sinna panustada siis loomulikult neid vestlusi, et vanasti oli neid rohkem, ma mäletan, kus võideldi siis mingite kuupäevade üle või et et sa oled seal selle bändiga mängul, aga meil on proov, et kuidas sa nii ideed, ma mäletan isegi, ma pidin peaaegu koolist välja lendama tegelikult või noh, sain väga karmi vestluse osaliseks osakonna juhatajaga, kui ma otsustasin, et et ma lasen ühe kooli mingisuguse väikse ülesande üle ja lähen bändiga mängule. Et neid momente on ikka olnud ja eks lõpuks õnneks kogu see kamp noh, seal on sellised inimesed nagu Eeva ja Villu Talsi, kellega me koos õppisime, kellega me alustasime, Curly Stringsi ja enne seda tegimegi Villu ja Taavet iga sellest bändist ja Jaaniga, kes seal bändis praegu mängib, tegimegi Giankstaat ja need on, me oleme ikkagi väga head ja suured sõbrad siiamaani, et. Me oleme ikkagi kõik kokku jäänud, kui nii võib öelda. Ja nüüd on siis võtaks siis jäänud, nagu me teame, kõik ja Trad, Attack ja tegelikult Zetodega ka siin vist ikka teeme proove, sest et noh, meil on veel, mida pakkuda või mida anda sellele, sellele muusikamaailmale ja eneseteostus ka selle seto kultuuriga seos seoses just seda ikka teeme vaikset ja ja isegi Viljandi kitarritrio, mis on klint, häälestus, kitarritrio, ajasime vahepeal kuumaks, mängisime Viljandi kitarrifestivalil, et just mõned päevad tagasi, et ikka asju juhtub ja, ja tore on teha vahepeal neid projekte ka, et neid vallatud vestid ja mingisugused sellised pundid ja olen viiuldajaga mänginud ja väljamaal salvestanud ja Norras tuuril käinud ja sellest ja neid, neid on, neid on palju, neid on ja need on kõik meeles ja väärt mäletamist, et midagi lihtsalt ei ole tulnud, kõik on ikka raske tööga tulnud. Kuule, aga üks lugu jälle siia saatesse, seekord ütleme märksõnaga siis kaasalaulmiseks või singa long, kui me nüüd kasutame inglise keelt, sa saatsid mulle, no ütleme, kolm lugu lõpuks ma laseksin nüüd siin valida kahe vahel, üks on 1995. aastal välja tulnu tumma muudu kõnetraat ja teine on siis 99. aastal välja tulnud tagstrid poisi hunti tätway. Kumma moodi sa rohkem olla tahtsid väikse poisina? No omamoodi järele võib olla väga palju, ei, seda teleka ees ei võimelnud poidi järele, et selles suhtes huma muud lihtsalt võiks öelda isegi et see on selline nagu hiljutisem leid või lihtsalt mõelda vaid, kui, kui lihtne lugu sai tehtud ja kui palju seal tegelikult on seal kantrit, seal on rocki, mingisuguseid teed ja siis on seal minimalismi oma sõnade ja kõige selle peale ja siis on veel see, kuidas öelda lõunaeestlaslik nuia, mine või et vahet ei ole, mis meil elus saab, aga anna mulle oma telefoninumber, tuleb võtaks. Et elu läheb edasi, aga ikka Hannes ja telefoninumbrid seal selle pikapline lugu, et maru-maruvahva on sellest nagu ütleme nüüd täisealisena mõelda. Aga see pektreidi järele me tõesti päris päris kõvasti sai, aga see lugu ka kusjuures taksid pois ja, ja, ja tegelikult ma andsin sulle veel kolmanda variandi ka Vaiskarsi vana mingid meistriteosed minema, täna kuulan ja mõtlen, et täitsa lõpp. Kuidas need, kui head need asjad olid ja on praegu ka, et kuulates nagu tihti täna hetkel seda muusikat, mida tehakse, siis ütleme ausalt. Et nii häid hittlugusid on ikka raske järele teha. No siis ei ole midagi teha ikkagi, kui sa väikse poisina vaatasid pikslid poisiga, mõtlesid, et ovie, siis kuulame selle fondid jätkuai ära. Teeme nii. Ja raadio, kahe kuulaja, käimas on saade röster ja meil on siin külas muusik Jalmar Vabarna, kes oma elust siin ütleme siis jutustusi, pajatab nagu kamina ääres, siin istuks juba. Aga me jätkame piss nüüd ühe väikese mänguga, nii et võibki öelda selle kamina ääres siis mäng on väga lihtne. Ma annan sulle kaks vastuse varianti ja sina pead neist valima endale meelepärasema. See on siis ühe Ameerika Ühendriikide sellise aplikatsiooni põhjal siia üle toodud. Et noh, veidrusi tuleb palju ja siis saame ka protsendid teada, et mida inimesed arvavad. Ja sina pead siis põhjendama ka, eks. Okei. Nonii. Kas sa pigem hoiaksid terve päeva nutvat imikut või sul oleks kutsumata külaline külas kodus nädal aega? Väga hea, ma hoiaks nutvat imikut, sest et temaga teda ma oskan higistada. Ütleme, siin on ikkagi ta terve päeva, nutab. Aga ta suudaksite haigestuda, ei tea, ma suudaks ka taluda seda, ta nutab, sest et kui nutab, siis areneb. Väga hea mentaliteet, okei, no siis 71 protsenti harvaks sinuga omamoodi, nii et sa oled seal enamuses, kõik on loogiline. Ega, ja, ja järgmine on selline, ütleme ikkagi Ameerika Ühendriikidele väga omane tehnoloogia küsimus, kas sul pigem oleks fitbiti kell ehk siis see on see spordikell või siis Bly nutikell? H. Kindlasti valima või? No tead, ma olen oma elus mõned kellad soetanud ja ausalt öeldes ja iga kord arvasin, et ma ikka ei ole kellakandja, aga kui mul oleks valida, siis ma siis ma vist läheks selle spordikella peale, kuigi see Apple'i kell on ka spordivõimekuse ja kõigega, aga ma ei tea seda Fitbit, et ma valiks midagi, mida ma ei tea praegu. Nojah, sinuga on 22 protsenti inimesi. Noh, ma ei tea, mina siis guugelda, pärast saad siis teada. Vaata aga nüüd siis lähme hügieenivalda, et kas külm dush iga päev või soe või siis kuumdus iga kahe nädala tagant. Külm dush iga päev, see on niikuinii põhimõtteliselt kogu aeg, nii et paradiisis kogu aeg jääkülma duši või? Ei ütleme niimoodi, et erinevatel põhjustel ma kuidas öelda, kas alustan kohe külmaga või liigun sinnapoole, et lõpuks tuleb külm. Et karast karastamine kui selline on oluline ja veres, nojah, ikkagi spordimees. Ja 59 protsenti on sinuga ühel nõul, nii et ju siis lihtsalt tahetakse rohkem puhtad olla. Aga nüüd siis selline noh, omamoodi küsimus, et kas sa annaksid oma keha pigem siis teadlastele teaduse tegemiseks nii-öelda annetaksid siis, või siis annetaksid oma organid neile, kes seda vajavad? Sõltub, millal ma suren. Kui teadus on juba arenenud nii kaugele, et reaalselt kõik kõigest on kasu, siis, siis ma annetaks, tähendab organidoonor see plaan on niikuinii olla, ma, ma vist valin selle, et siis saab, saab kedagi aidata. Sest et teadlased ilmselt leiavad need viisid, kuidas seda kõike katseta. Loogiline, ja jällegi 79 protsenti. Siiralt loodan, et inimesed päriselt ka on nõus oma organeid annetama inimestele, kes seda väga vajavad. Aga järgmine siis kas kas sa pigem elaksid ilma elektroonikat ta või ilma sõpradelt? Ilma elektroonikat loomulikult. Nüüd protsentuaalse, see huvitab mind väga, kusjuures jah, see on võimalused. No okei, 65 protsenti elaks ilma elektroonikat, aga 35 protsenti vastaks ilma sõpradeta paigad. See on šokeeriv. Šokeeriv ja ei tea, palju õnne neile. Nojah, tõesti pall on, loodetavasti nad leiavad oma sõbrad sealt elektroonikast. Nonii, aga siis järgmine kassa, pigem oleksid see inimene, kellele tehtaks mingi vingerpuss või ütleme siis inglise keeles frank või siis oleksid ise see osav bränkija, kas teisi aina ninapidi tõmbab? Ma ma ei tea, mul on mõlemad natukene, mulle meeldib igast asja, aga iga mingi aja tagant tuleb ikka natuke pulli teha, et kui see, kui see mulle ikkagi võimalik, Ants, ma ikka teen mõned dringid küll. Jääme ootama, 76 protsenti on sinuga nõus ja võtame viimaseks, ühe väga kerge väike filmi paljastus ka sinust, et kas sa pigem vaatad komöödiat, hõõdukat komeedid ja miks siis lihtsalt meeldib Naline? Ja pigem pigem nii ja ma olen selles mõttes ma elan päris päris ehedalt mingeid emotsioone läbi ja ikka need õudukad on vahepeal niimoodi, et ma olen Jänese aastal sündinud, siis ma võtan vahepeal, et ulu, et äkki te nüüd on minu kodus ka, et ma olen selles mõttes kodurahu ja eneserahulolu huvides ikkagi pigem lihtsalt naeran väga õige, jälle valdav enamus 68 protsenti võlgse udukad aga ütleme, küsimustega sai sind juba kiusatud, aga noh, kiusama siis natuke ikka selle muusikaga. Et järgmine lugu on siis lugu, mida sa kohe üldse tegelikult kuulata ei tahaks, nagu absoluutselt ei sooviks. Ja selleks on siis üldiselt kõik suvekohvikute hale muusikavalik, nagu sa ütlesid, aga ka laiemalt võttes siis akustilised kaverid ja üks neist on Coolpley jällo poiss sädeni poolt mikse heade tegelikult võib-olla sel aastal, kui ma olin päris palju Eestis või noh, tähendab mitte päris lahing kogu aeg Eestis juba käisin päris palju suvel ringi ja puhkasime Saaremaale, käisime mingites kohvikutes ja siis kuuled järjest seda selliste akustilisi kavereid mingitest noh, väga väga headest lugudest, mida võiks jumala pärast sinna playlisti panna ka niisama, ma saan aru, ma saan aru sellest, et inimesed tahavad seda intensiivsuse levelit hoida, aga võta aega ja leian, et lood, mis selle intensiivse leveliga päriselt nagu haakuvad ja, ja väldi võimalusel seda, et, et nendest on tehtud mingisuguseid bossanova, ma ei tea, pool kütkestavad mingisuguseid ollused. Et ja siis ma olen siin natukene siin vaadanud ka ja siis ma sattusin selle poisse avenüül peale, siis ma mõtlen, et issand jumal, et mida me siin üldse üritame, et viskame pillid nurka, hakkame ka mingisuguseid ilasid kavereid tegema, et teeme ka mingitest maailmakuulsatest loodus lihtsalt väga-väga hea soundi ja väga hea sellise esitusega lood, et äkki saame ka kümneid ja sadu miljoneid kuulamisi vaatamisi, eks ole. Mul ei ole loomulikult mitte kellelegi vastu ots, igaüks valib oma tee ise, aga kui ma saan midagi vältida, siis siis on see selline selline lähenemine või noh, kuidas öelda selline tee ma, ma, ma usun, et neil on ka oma lugusid ja ma ei ole ennast väga palju nii-öelda nende guugeldamisega piinelnud või piinanud. Ja loomulikult me teeme ka ise oma lugudest akustilisi versioone. Ja, ja mul on väga hea meel, kui keegi teeb mingi kaveri. Aga selles mõttes need, need on, need on toredad, aga, aga nad võiks mitte kuidagi seda sinu kõrvu jõudnud jõuda, olla lõpuni aus, mis seal ikka. Raadiokuulajad, kõik, kes plaanivad järgmisel suvel suvekohvikuid pidada ja Jalmar sinna kutsutud on, siis palun ärge mängige selliseid lukust. Saade Restori jätkab raadio kahes, meil on siin ikka veel külas muusik Jalmar Vabarna, äsja saime kuulda ühte kaverit, mis Jalmarile kohe üldse ei meeldi ja ärge talle laske selliseid kavereid üldse. Aga me tuleme nüüd tagasi sinu elu juurde jõuame rohkem siia tänapäevasesse aega, et üks asi, millega sa oled viimastel aastatel võib vist öelda rohkem tegelenud, on setomaal Treski küüni arendamine, kuidas sellega lood on praegu? No sel suvel see puhkas, sest et me tegelesime väikse sellise arendusetapiga neil on suur unistus ja, ja plaan Treski küüni alale välilava püstitada. Jaa jaa, aga töö käib. Ja selleks, et see, kuidas öelda suudaks ka teenindada siis suuremat publikut, kui kui varem küüni mahtus, siis selleks pidime heinamaa läbi freesi maa, et oleks parkla pinda uuesti planeerima, vana maja vana maja maha võtma. Igasuguseid asju pidime tegema seal selleks, et, et siis lõpuks sellel oleks ka mingi mõte. Ja, ja muidu on läinud selles mõttes rahulikult selle kohaga muru kasvamine või heinakasvamine ja, ja kõik see asi, see maaparandus nii-öelda on pikk protsess. Seda ma olen viimase seitsme aasta jooksul aru saanud küll, et siin ei saa kuidagipidi tagant utsitada. Hein kasvab, siis kasvab ja arusaamine vähemalt elus ja see, see tuli mõne aastaga, ma saan aru, et keegi on ka see, et ma teen tiigi küll, aga vesi, see tuleb siis, kui tuleb. Ma arvan et põnev, põnev, väga põnev on see olnud ja, ja tegelikult see on mõnus kontakt, selline maalähedane kontakt, iga kord, kui maad riskis, lähen, siis ma mõtlen kui mõnus seal on lihtsalt see rahu ja vaikus ja, ja vaade külale, et loodetavasti tuleval suvel on kõiki külla oodata, jälle. Hoidke heitke pilgud peale ja see on siis rohkem ikkagi mõeldud, ütleme laiemale kogukonnale kui ainult seal kohalikule ikka absoluutselt tegelikult selliseid unikaalseid kontserdipaiku Eestis otsitakse taga tikutulega ja inimesed on täiesti vabalt Tallinnast nõus setomaal sõitma ja setomaa nii äge kanti ja nii kui ta seal ta elamusterikas, et sinna saab täiesti vallutatud, saad planeerida terve pika nädalavahetuse, nagu ma ütlesin, et meil on kõik olemas. Lihtsalt tulge ja nautige, sest et me oleme ju kõike seda teinud ikka selle jaoks, et teised ka sellest osa saaksid, jääd, kultuur elaks. Mulle tundub, et sina ülastanud praegu ka päris tihedalt setomaad, et noh, ikkagi on päris mitu korda tõstatatud see küsimus, et millal siis Jalmar Vabarna selleks ülemsootska Jacques hakkab, et millal siis? No annan käies ümmarguse vastuse, et varsti. Aga miks varsti siis miks mitte juba, ma ei tea, lähiaastatel tead, see sellega käib kaasas ikkagi pühendumus ja, ja peab sinna nii-öelda natukene seda ajafaktorit ka investeerima, et see päris nii ei ole, et ma lihtsalt kannan seda tiitlit setomaa ülemsootska, olen väga palju ülesandeid ja ma lihtsalt leian praegu siit kaugelt kaugjuhitavusega ja piiratud ajaressursiga seniks kuni mul on suured muusikalised ambitsioonid, eks ole, et seniks ma lihtsalt Te ei taha, kellel kedagi nii-öelda alt vedada, mõttes selle vastutuse enda kanda, eks ole. Et ma ikkagi ma tahan setomaale parimat ja ja läbi selle siis tunnen, et võib-olla veel ei ole see hetk. Ilmselt siis võib öelda, et kunagise kandideerimine ikkagi aset leiab kindlasti. Ja mul on ikkagi salajane unistus ka kuningriik Treski külla tuua ja seda ikkagi lähiaastatel, mine tea, võib-olla kui minu kodumuru peal kuningriik toimub, siis võib-olla astun pakule ka. No vot siis näed väga huvitavaid asju, ma siin saame teada, aga õnne saab sulle ka vist nüüd üldse sinule, aga Sandrale õnne soovida väikese pisipere puhul, et kuidas siis nüüd järjekordne see aeg mööduma hakkab, et eelmine kord panite seal kolme päeva pärast juba kontserdi püsti, kuidas siis sel korral? Nojah, eks me, Me saame aru, et seekord ei ole, ei ole seda seda vaja korrata, et see oli põnev kogemus. Aga aitäh kõigepealt ja tõepoolest pisiperelisa on tulemas ja ja ootame põnevusega, et, et varsti saab siis lastest ka bändi kokku panna ja. Nüüd me juba mina praeguse poja Villemiga teeme bändi ja kusjuures Ta on nüüd kaks aastat ja ja, ja vaata, mis on siis kolm kuud, eks ole, hakkab saama kohe kaks aastat, kolm kuud ja ma olen talle ikkagi seda rõhunud. Tal on toas trummiseti ja ma võtan kitarri, et Villemit teen bändi ja viimane kord nüüd siin temaga kodus olles natuke muusikat tehes ütles tema mulle teeme vändi, hakkavad tulema, aga siit kohe meenub see, et sa oled seda koos varem Sandra, aga ka minul öelnud, et kui Trad, Attack tuleb nii-öelda hakkab vaikselt ära vaibuma, siis tulevad, kui teie bändiliikmete lapsed ja tuleb uus tiire ja absoluutselt seda Trad Attack ei sure. Eks, ükskõik kui aga seda keegi võtame, me ei sure, seda on rõõm kuulda. Üks asi, millega sa veel praegu rohkem tegeleda on kitarrikool, kuidas sellega edeneb? Pole hästi, jätkuvalt on meil 100 pluss õpilast, et üks suurimaid muusikakoole Eestis ja väga vahvalt läheb materjali, millega töötada, on küll ja veel ja ja loodan, et sellest ikka jätkuvalt inimesed motivatsiooni leiavad ja, ja, ja praegu kõik hästi olevat. Nii et tegemist on kõik on hästi siis viimase väikese teemapüstitus ana siis ikkagi küsin sult selle ära, et sa oled niisugune parasjagu ikkagi keskkonnaaktivist k, et oled seda jooksmist prügikorjamis teinud ja üldse palju näitad seda välja, et sa päriselt ka viitsid selle asjaga tegeleda, aga kuidas sulle tundub, kas võetakse vastu või see on ikkagi noh, ütleme pehmelt öeldes nagu peaga vastu seina jooksmine. Ma jätkuvalt viitsin seda teha ja ma ei usu, et see peaga vastu seina jooksmine on sellepärast, et tegelikult inimesed Ju noh, kõik need algatused, kõik need maailmakoristuspäevad, kõik need panustavad eriti just see aasta näiteks ma olen kordsest praegu ma vaatasin, kui paljud ikkagi ajasid ennast ennast käima hea ja aitasid kaasa selle õnnestumisele, et ma leian, et eks inimesed saavad ju lõpuks ikkagi päeva lõpuks selle nagu olulisest aru. Et kui sa paned selle küsimuse nagu lauale, et et kas sa hoolid sellest, et järgnevad tulevased põlved ei põe raskeid haigusi ja, ja on elavad mõnusas keskkonnas, siis ma arvan, et isegi isegi kõige suuremate silmaklappidega inimene vastab, et muidugi teeme, onju, aga lihtsalt see iga asja inimeseni viimine, et see ei olegi see, et nüüd päevapealt sa muudad mingit väga tugevat harjumust. Jah, ma näen ka vahepeal siin kõnnin, kõnnin, tänaval tuleb vasta inimene lihtsalt Ta viskab seal koni maha, ei astu isegi peale. No milleks, eks ole ta Melik seisma jääda, hägustada, las läheb tulega põleb kuskile edasi. Et selles mõttes loomulikult kurb on vaadata seda, aga tehes natukene iga päev väikseid samme, siis ma usun, et kõik me ükskord jõuame sinnani. Et me saame sellest päriselt aru. Ma usun ka ja hea meel on, et sa sellega ikka jätkuvalt tegeled. Ja siin vaikselt hakkab meie Restori saadanud läbi saama, aga enne veel, kui me täitsa siin lõpusõnad jõuame ära öelda, siis me peame ka ühe loo veel sisse juhatama, tegemist on siia saata lõppu ühe maiuspalaga, see on Jalmar Vabarna siis kiltiblasel lugu, sinu pala, mida sa pigem kuulad kuskil salaja. Ja no ma saan sellest ka aru. Plaathersi fla, kuningas of Love. Ja need kõik teada, kus sa seda siis kõige parema meelega kuulad. Okei, olgem ausad, ega raske, raske on jääda ausaks öelda, teadma iga päev, kuulad seda, aga iga kord, kui ma seda lugu kuulan, mul läheb meel heaks, sest et ma mäletan seda Eurovisiooni, meil oli kunagi klassiga. Ja tõsi ma olen selles mõttes, sest noh, eurovisioon kui te ei ole veel näinud, siis vaadake seda Eurovisiooni filmi, siis siis saad aru, et see on nagu osati nagu äge ja siis kui mingis osas on ka selline võiks kogu see kogu see asi, aga samas mäletan, et lapsepõlves ja kooliajal meil olid lausa sellised, et Me kogunesime klassiga meie esimesed sellised. Võiks öelda, et pruutidega selliseid ühe teki all telekavaatamise vaatasime Kaag Eurovisiooni oma klassivenna üldsegi mitte kuskil kodus, vaid krundi peal, siis kui veel mingisugused tavalised antennid levisid ja nii kui Reikop hakkas kuskilt kaugelt rääkima, et me oleme sellise, see energiatase tõusis niimoodi, mäletan seda Ulsem Brothersi. Kas see oli kuskil seal sama, kas see oli aasta hiljem? Ma võin täiega metsa panna, kui, kui Everybody aga kuskil sealsamas 2000 valija ja et siis tegelikult kas see oligi siis Everybody oli eelnev on ja just et järvedel ja 2011 ja, ja see jäi mulle nii meelde, et ja need kaks vanameest mul on onu muusik ja ma mäletan, et kuidagi nii sarnased olid. Ja mõtle, kui vahva kaks venda, kes on eluaeg muusikud olnud, teevad sellise asja, mis paneb lihtsalt kõik inimesed nagu peast hulluks. Minu arust lihtsalt oli lihtsalt see moment ja see on mul 20 aastat praegu olnud nagu selline noh, hea tuju hoida, kui nii võib öelda, 20 olnud 20 kindlasti veel avalt röster lõppu jääb kõlama siis Olsen Brothersi flaiundub inglise flav, mina olin saatejuht, vänt, põra ja suur aitäh sulle, Jalmar Vabarna, et oma kulgemisest juttu ajasid ja hea meel on sinu gildi laserit ka. Muidugi aitäh sulle.