Tere õhtust, lugupeetud filmisõbrad. Täna on meil külas NSV Liidu rahvakunstnik riikliku preemia laureaat Kirill Lavrov. Näitleja, keda teatripublik hammugi armastas ja austas niisuguste osade eest nagu Gennadi rõõmu otsinguil Sergei Irkutski loos ballada ookeanis. Siis ta mõõdoff ülesküntud uudis maas. Jah, paljudes teistes osades. Kinoekraanile tuli see edu aga pisut hiljem. Aga kui ta juba kord tuli, siis ka kindlalt ja püsivalt ja ärateenitult. Esimene niisugune äramärkimist leidnud roll oli siin soovi osa filmis elavad ja surnud Konstantin Simonovi romaani järgi. Ja sellepärast me selle filmiga alustamegi kylangejates vaatlesin Soff perve roll ekrainestoišiwasvat ähva. Nagu ma ütlesin, et mõnuga töötuni Krahli jääda või saan pühitseda ärid veini Catania põlivaini. Madrietnawasvasin Soova on saldad Noktagalavoigakette odavas. Jätkame Justa basmadki Missuagi maaling, jate röövagdam meist Cinzof, sertiline, seda kants, hepatiidi sõdurid on ka nii, et siin. Toitsin slush teemana mõtlesin muusmäe. Basmaatiline Din Atrewok, ma olingi silma Bertzimlee juudi.