Numbrilauaaeg on meie saates käeg tänase põhiteemani selle rubriigiga seoses me alles jõuame. Aga väike soojendav sissejuhatus ka. Ja nimelt ajakiri Ford on kuulus üleilmne majandus- ja üldhuviajakiri see ajakiri, kes ütleb, et kes on rikas, kes on vaene ja just see ajakiri koostas siis meeste kõige suuremate stiili apsudes top 10. Ja meil on nüüd au teile see top 10 ka esitada kõik mehed või nende kolleegid kontorites kohtades, vaadake siis nüüd üle, millised on need apsud, mida teie kolleegid või siis teise parasjagu olete sooritanud, teinud esimene laps on see, et püksid on kas liiga lühikesed või pikad. Teine on see, et valged sokid ülikonnakingadega ja need sulgudes on meeskonnad valgeid sokke vaid sporti tehes hüüumärk. Nii et kui sul parasjagu seljas ülikond ja valged sokid, siis tulevad aut. Kolmas riiete miksimine, näiteks ruuduline särk ja triibuline vest. Ma ei ole küll sellist inimest oma ihusilmaga näinud kuskil, aga mine tea, järelikult maailmas kuskil on, kui Forbson selle üles korjanud. Oota, mis asi see oli, mis, miks riiete miksimine millest see probleem oli, kas särge sõidab Eestis või mustrit näiteks? Näiteks sul on ruuduline särk? Veel õudsam, kui teil on flanellsärk, selleni me veel jõuame. Ühesõnaga, mundrites on probleem just jah. Et sul on ruut ja triip koos seonaut liiga lühike või pikk lips, no see on kategooriast liiga lühikesed püksid või, või siis pikad püksid. Viies plekilised riided ja sulgudes on öeldud, et vii endale töö juurde üks puhas ser. Igaks petteks igaks petteks. Juhuks, kui ta näiteks täna kollektiivis oma kolleegi sünnipäeva tähistades peaksite mõned tilga oma bluusile pillama siis on tark eriti õhku. See tilk on veini tilt. Ja kui teil oleks võtta siis puhas särk ja asendada kuues liiga madal kaldkriips kõrge värvliga püksid. Muidugi minnes uuesti selle varusärgi juurde, kui tegemist on ikkagi meeleoluka kollektiivse üritusega, sest teinekord tuleb kasuks, kui vahetus särki ei ole ja lihtsalt Toblekiline ära võtta ja palja ülakehaga eirata seltskond muutub suuremaks, lihtsalt ilma särkideta seltskond, siis see annab peole hoopis teise vürtsi. Jah, sellest välja siis kujuneda areneda teemapidu topless teema pidades God on teadagi mis, proovige järgi, et suvi on ligidal käega käega katsuda, temperatuur ka väljas enam nii külm ei ole, et võiks proovida. Ei ütle, see järgmine uudis, kuues olid liiga madala või kõrge värvliga püksid, ütleme, räpparid kontoritesse ei sobi sellepärast püksid, tihtilugu on neil üsna sinna põlvede kanti vajunud juba ja samas jällegi ka ontlikud vanapoisid, kes tõmbavad püksid endale kuskil ristmiku alla, need on ka autsis kulunud kingad, kandke värskeid uusi kingi. Kaheksas kanda vööl kotikesi sulgudes hangi endale taskutega jakk, kuhu mahub nii Sipa kui ka mobiil. Nii et kui te näete kedagi kolleegi kandmas vöö peal kogu aeg mobiilikotikest mingit telefoni mingisugust. Ma ei tea, mis on veel võimalik, ütleme, fotoaparaati kandma, siis minge lihtsalt ligi, tõmmake küljest ära, vaadake, kuidas kolleeg reageerib. Niisiis on üheksas, riietumisviga on flanellsärk soojema enesetunde jaoks kanna parem alussärki või T-särki riiete all, niiet flanellsärgid on täiesti out ja 10. omavahel sobimatud rihmad ja kingad näiteks pruun rihm ja mustad kingad ei kõlba koos kuskile. Vot sellised on siis põhilis riietumisvead ajakirja Forbesi andmeil. Kas siis ka ei kõlba, kui seda rihma näiteks näha ei ole? Noh, mis vahet seal on, kas on näha või ei ole, ei kõlba niikuinii keegi ei näe seda küll. Sisemine eetikameel peaks karjuva rinnus. Ma kardan, et kellelegi tuju nüüd küll paremaks läinud sellest, mida sa rääkisid praegu. Aga nii, meile väidab ajakiri Forbes. Sellised vead on olemas meestel, aga mina ei ole sündinud. Me läheme nüüd aga hoopis praktilisema teema juurde ja see võiks teid kõiki rohkem erutada, sellest sõltub hoopis rohkem kui sellest, kas teil on jalas must king ja vööl pruun rihm või mitte. Nimelt me hakkame rääkima 10-st moodusest, kuidas kütusearveid konkreetselt vähendada, ehk kuidas säästlikumalt sõita ja, ja millised on need siis nipid? Jutt ei käi teie kodust ja toatemperatuurist, eks kütmise mõttes, vaid sellest, kui te autoga ringi liiklejate suvel, tõenäoliselt tuleb seda veel rohkem ette kui talvel näiteks või sügisel ja kevadel. Inimesed tahavad ikka reisida ja küllap tuleb ühel hetkel päris tõsiselt peeglisse vaadata ja, ja igasugustele numbritele otsa sellepärast, et teinekord võib auto asemele leida hoopis mõnusamaid ja ratsionaalsemaid liikumisviise. Mitte et ma kutsuks üles, tõid hobuse järgi vaatama ja vankrit endale. Sest siis tuleks teil suvi ja puhkus veeta heina tehes. Tõenäoliselt, või teil tuleks näiteks hobuse väljaheidete koristamiseks eriti suuri musti kilekotte kaasas vedada, sest vaevalt, et ta tohiksite seda jama kõike tee äärde vedelema jätta. Ja tuuletakistus oleks suur ja seetõttu siis ka kütusekulu oleks suurem. Ühesõnaga, istume uuesti autosse. Aga mida see kõik tähendab, sellest nüüd lähemalt? Täna algab kogu Euroopas bensiini jaamade suur kampaania, millega kutsutakse autojuhte üles õige pisut oma sõiduharjumusi muutma, et säästa nii kütust, raha kui ka keskkonda ja kampaaniasse on kaasatud üle 40 kütusefirma ja umbes 45000 bensiinijaama 29. riigis ja bensiinijaamades jagatakse siis klientidele infolehte, kus on välja toodud 10 nippi. Kas kütusekulu vähendada. Need 10 nippi on nüüd meil ka siin ees numbrilaual nii-öelda ja me oleme helistanud liikluskooli auto sõita, selle juhatuse liige Indrek Madar on meil telefoni peal. Tere päevast. Tere. Helistasime teile, et need 10 nippi siis ette võtta ja läbi vaadata, et kuidas teie käest autokoolide autosõidukoolitajana igapäevaselt selle teema kokku puutute, neid kommenteerite, nagu me hakkame pihta esimesest, siis esimene nipp ütleb, et hoolda autot kontrolli õlitaset regulaarselt, vastab tõele, eks nii tuleb käituda. Vastab tõele ja nii tuleb tõesti käituda, et kui me räägime auto hooldamisest, siis tehniliselt korras, auto tarbib kütust kindlasti vähem ja ja need põhinipid, millele tuleks seejuures tähelepanu pöörata, oleks kindlasti süüteküünlad õhufiltrid. Ja, ja nagu selles punktis välja on toodud õlid, et kui me räägime sellest, talvised õlid on vedelamat ja suvised õlid on paksemad, siis sõites talvel näiteks suvise paksema õliga tekitab see mootorile suuremat koormust ja seeläbi ka suuremat kütusekulu. Kui õhufilter on umbes, siis kütusesegu ei ole just auto jaoks õigelt doseeritud. Ja jällegi tarbib sõiduk rohkem kütust. Teine punkt ütleb, et kontrolli kord kuus rehvide rõhk olete nõus, et kord kuus või tuleks seda teha tihedamini. Kui päris aus olla, siis hea oleks, kui kontrollitaks vähemalt kord kuus. Ja veel parem oleks, kui seda tehakse vähe tihedamini. Aga eks inimene selline laisk olemas, et kui ta kord kord sinna auto juurde saab, siis tihti juhtub nii, et pannakse autole kevadine õhk sisse ja siis jälle sügisene õhkreppidesse sisse ja rohkem nagu rehvirõhku ei kontrollitagi kvantrehvivahetus ajal, et kui me jõuaksime nii kaugele, et kord kuus kontrollida, siis oleks tegelikult väga teretulnud, sellepärast et rebi, rõhk on üks selline huvitav asi, mis äärmiselt palju mõjutab kütusekulu suurust. Ja räägime näiteks sellest, et on sõidukile ettenähtud rehvirõhku kaks ja pool atmosfääri, aga seal on sees ütleme suurusjärk 1,7 1,8 atmosfääri, siis silmaga seda tegelikult näha ei ole, sama kütusekulu erinevus on kuus protsenti. Ehk piltlikult võiks öelda, et kütus oleks teie jaoks kuus protsenti soodsam kui sõita õige rehvirõhuga. Nüüd järgmine punkt, mida siis kampaania korraldajad soovitavad, on võtta pagasiruumist või taga Island ära kogu ülearune raskus, no see on ilmselge, mida raskem auto, seda rohkem kütust kulub, ma tean, mis eestlastel võiks olla harilikult pagasiruumis, mis seda koormust lisaks. Eks igaüks peaks oma pagasiruumi lahti tegema ja vaatama, mis seal sees on, et mida pikemat aega on autot kasutatud, seda rohkem sinna igasugust nodi võib-olla sisse on kogunenud ja numbrilisel, et on tegelikult välja toodud, et kütusekulu kasvab üks protsent iga 20 kilogrammi kohta sõidukis siis täiendavalt juures on et igaüks võiks sedasi siseneda, arvutada, et kui pagasnikus on kaks penid bensiinikanistrit kaasas, mis on täis, siis kaks protsenti on 100 kilomeetri peale kütusekulu suurem. Neljas punkt ütleb, et pane eriti just kiiresti sõites aknad kinni, võtad tühi, katuseraam maha, katuseraami teema ilmselt suvel üsna aktuaalne selle pärast, et inimesed armastavad ju autoga rattaid ringi vedada ja siis on ikka aeg-ajalt tühi katuseraam niisama katusel. Jah, kui hakkame aknaakendest peale, siis akende poole pealt on tegelikult olukord selline, kus sõidukid on üritatud teha võimalikult aerodünaamilised. Kui me nüüd aknad lahti teeme, suurel kiirusel aerodünaamika väheneb ja seetõttu siis hakkab sõiduki rohkem kütust tarbima. Kui me räägime sellest, et meil on katuseraam peal siis kas see on täiendav lisatakistus? Öeldakse selliselt katuseraamiga sõites suurusjärk 15 protsenti. 100 110 kilomeetrise tunnikiiruse juures on kütusekulu suurem, kui sõita ilma katuseraamita. Kui sinna peale panna nüüd jalgrattad, siis tegelikult see kütusekulu kasvab veelgi. Viies punkt ütleb, et kasuta konditsioneeri vaid siis, kui see on ilmtingimata vajalik, nagu Eestimaa suvi on selline imelik, et aeg-ajalt viskab ikka väga palavaks ja siis on konditsioneer tõesti täiesti vajalik. Tõsi, siin võib-olla tooks lisaks konditsioneer-ile veel mõningad lisaseadmed välja, et, et kui me räägime konditsioneeri siis tegelikult konditsioneer on täiendav lisaseade, siis selleks on vaja ka tekitada see et seda lisateadet toita on meil vaja see bensiini või diislit siis tekitada see võimsus, mis tuleb, ehk samamoodi tagaklaasi, soojendus, ventilaatorid, kõik täiendavad lisatuled, võimsad muusikasüsteemid, kõik need tarbivad analoogselt konditsioneeriga elektrit. Ja kui me toome näiteks sellise näite, et niisugune keskklassi auto, mis on 1,6 liitrise mootoriga, kui ta võtab tunnis tühikäigul töötades kütust suurusjärk 0,6 kuni 0,8 liitrit, siis pannes talle taha kõik autos olemas vaat elektrilised lisaseadmed siis see kütusekulu tunnis tõuseb orienteeruvalt kahe liitrini. Ehk siit näide, palju elektrilised lisaseadmed täiendavalt kütust võtavad nüüd konditsioneeri juurde tagasi tulles. Selline soovitus, et kui auto on seisnud päikse käes pikka aega, siis ta läheb kuumaks istudes autosse, on soovita korraks teha aknad lahti. Kui sõitma hakkate, lastase suur kuumus sealt autost välja ja alles seejärel panna konditsioneer tööle. Ehk siis on konditsioneerid vähem tööd ja jällegi me oleme kütust kokku hoidnud. Märgmine, kuues punkt ütleb, et alusta sõitu võimalikult kiiresti pärast käivitamist lülita mootor välja, kui auto seisab üle minuti ehk niisama ei tasu lasta auto mootoril käiata. Ja kui me räägime sellest, et alustada sõitu võimalikult kiiresti, siis algul sõidukit käivitades, nii suvisel kui talvisel ajal me saame teda ikkagi nimetada külm käivituseks. Külmkäivitusega nimetatakse sõidukil sellist käivitust, kui mootori töötemperatuur on alla 40 kraadi. Ehk selleks on siis spetsiaalne töörežiim mootoril, ehk algul niikaua kui mootor soojeneb, tarbiks rohkem kütust. Mootor soojeneb sõites paremini kui tühikäigul koha peal seistes kui suvisel ajal see võib olla nii suur probleem ei ole siis talvisel ajal eesti kliimas sõites. Olgem ausad, väga STI mootor ei jõuagi tööre senini soojeneda. Kui me sõidame viie kuni 10 kilomeetri pikkuseid otsi hommikul kodunt tööle ja õhtul töölt koju, ehk seetõttu on ka talvel kütusekulu suurem kui suvel. Kui me räägime auto seismisest. Teistest sõiduk tarbib kütust raudtee ülesõidukoha taga või või pikemate valgusfooritsüklite taga oleks otstarbekas sõiduki mootor seisata. Öeldakse seda, et kui mootor töötab tühikäigul kolm minutit, siis selle kütusekogusega oleks teil võimalik sõita 50 kilomeetrit tunnis viienda käiguga, näiteks üks kilomeeter. Saate siis arvutada, et kui palju te tegelikult edasi oleks jõudnud selle kütusekogusega. No järgmised kolm punkti seitse 809 võtaks küll kokku, et sõidan mõistliku kiirusega sujuvalt kiirendades vaheta käiku võimalikult vara ja püüa liikluses toimuvat ette aimata, ehk ühesõnaga tuleb tagasi läbimõeldult sõita. Jah, siia ma lisaks võib-olla veel mõtle eelnevalt läbi oma sõidumarsruut, et alati ei ole kõige lühem marsruut kõige ökonoomsem, kui sa pead ummikus seisma, siis ummikus seistes on kütusekulu suurem. Kui sõites võib olla küll natukene pikem, suuta kada, liiguta kogu aeg ühtlaselt ja sujuvalt. Nüüd aga, mis puudutab seda ettenägemise võimet, siis arvan, et see on selle säästu poole pealt üks kõige suuremaid võimalusi säästa. Kui sõita autoga niimoodi, et täielikke peatumisi ehk auto ei seisaks oleks võimalikult vähe, see tagab selle säästu. Ehk kui me hakkame sõidukit paigalt liigutama esimese käiguga ja teise käiguga, siis kütusekulu võib ulatuda suuremate mootorite puhul 100 liitrini 100 kilomeetri kohta. Ehk see on kordades ja kordades suurem kulu, kui auto juba liigub. Ehk kui me ei pea autot pidurdama, täielikult seisma, vaid me saame jätkata liikumist väiksema kiiruse pealt, küll aga mitte seistes, siis sellega meil on võimalik kütust kokku hoida. Ja 10. punkt ütleb, et kaalu tööle või väljasõidule minnes autojagamist teistega ja siia ilmselt tuleb juurde lisada see, et kui vähegi võimalik, kasuta ühistransporti, olgu ta siis harilik buss või mõni elektritranspordiviis, aga see on ilmselge, siis ei pea ju autole kütust ostma ja saad rahakoti arvelt säästa. Jah, selle kohta võib öelda, et auto tarbib siis kõige vähem kütust, kui ta seisab. Ehk kui neli inimest sõidavad hommikul tööle, siis sõites ühe autoga on kütusekulu tegelikult neli korda väiksem kui sõites nelja autoga. Aga tõsi on muidugi siis, et auto on, eks ole raskem ja kui üks inimene sõidaks selle ühe autoga, oleks kütusekulu tollel kindlal autoli väiksem. Seda küll jah, aga, aga see on siiski siiski suhteliselt väike erinevus võrreldes võrreldes sellega, et neli autot linna peal liigub ja neli autot on tal linna peal parkimiskohta otsib. Ja neli autot täiendavaid saasteaineid linnas tekitavat. Aga suured tänud teile, Indrek Madar selle jutuajamise eest ja nende täiendavate nõuannete eest.