Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku kolmanda märtsi olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom president kuulutanud välja riigikogus vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, millele oli külge poogitud ka Tallinna volikogu valimisi puudutav osa. Keskerakond on rahul. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab esmaspäeval, kuidas eelnõuga edasi käitutakse. Regionaalministri Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi maximum kavandanud ette, et koos selle aasta kohalike valimistega moodustavad ka uued omavalitsused ning parim lahendus. Regionaalministri arvates on maakondliku omavalitsus. Transiidikomisjon oli koos ja peale oma ülesandeks tariifipoliitika kontrolli all hoidmist, et tugevdada Eesti konkurentsivõimet. Tanja alustas rahandusprobleemide lahendamiseks läbirääkimisi rahvusvahelise valuutafondiga. See on Läti Ungari kõrval kolmas Euroopa Liidu riik, mis valuutafondilt abi vajab. Ukraina parlament tagandas ametist välisminister Volodõmõr. Ühesõnaga põhjuseks territoriaalvaidlused Rumeeniaga ja suhted Venemaaga. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on tööstusettevõtete toodang langenud selle aasta esimesel kuul ligi kolmandiku Pärnus, Lääne-Eestis, päästekeskuses esitleti täna rohkem kui kaheksa miljonit krooni maksvat vedela autot. Tänavu täitub 90 aastat konservatooriumi asutamisest ja Osama juubeliüritustest korraldatakse koos Suure-Jaani muusika festivaliga juunikuus sureani festivale, seal on omanäoline ja erilise meeleoluga üritus. Ilm püsib suhteliselt soojana, öösel on kuni viis külmakraadi, homme päeval on temperatuur nullist pluss kahe kraadini. Ja põhiuudis on siis see, et vabariigi president kirjutas täna alla otsusele, millega jättis välja kuulutamata Riigikogus 19. veebruar paaril vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse võrdse kohtlemise seadus, Eesti vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse. Mäletatavasti on siis tegemist selle seadusega, mis reguleerib ka Tallinna volikogu valimisi. Riigipea märgib oma otsuses, et nimetatud seadus on võetud vastu rikkudes riigikogu kodu- ja töökorras seaduste rikkumine ei ole tühine ega pelgalt formaalne. Parlamendienamus kaldus oluliselt kõrvale demokraatlikest otsustusreeglitest ja heast parlamentaarsest kavast. Vähemalt osa riigikogu liikmeid jäeti ilma õigusest teha muudatusettepanekuid õigusest oma muudatusettepaneku arutamiseks ja hääletamiseks juhtivkomisjonis ja parlamendi täiskogus. Vastukajad ka olemas. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tunnustab president Toomas Hendrik Ilvese otsust jätta seadus välja kuulutamata ja nimetab seda riigimehelikuks käitumiseks ja tuletab meelde koalitsiooni poolt korraldatud tsirkust. Volikogu või riigikogu uus koalitsioon tuletab meelde parlamendi töö ruineerimist opositsiooni poolt. Mõlemad on oma seisukohtade juures, aga küsisime siis põhiseaduskomisjoni esimehelt Väino Linde, mis seadusest edasi saab. Põhiseaduskomisjon peatselt üritab seda, teatas siis uuesti läbi vaadata ja ma arvan, et me teeme seda juba tegelikult järgmise nädala esmaspäeval kindlasti ja siis vastavalt juba tulemustest sõltub juba riigikogus, kallis, kas otsustatakse see siiski see seadus veel teist korda samamoodi vastu võtta või otsustatakse muutma asuda ja kõik sõltubki parlamendi enamuse tahtest, tegelikult president kasutas tegelikult noh, niisugust põhiseaduslikku õigust eelnõu, mis tema kätte jõudis juba seadusena, et seda siis mitte välja kuulutada ja ta ei viidanud ka otseselt põhiseaduslikele rikkumistele, vaid lihtsalt tegi sellise poliitilise otsustuse. Mis tähendab siis seda, et väga raske anda ennustada, kuidas parlament edasist ta välja kujutanuda seadustes menetlema hakkab. Kuid ma usun, et siiski peaks olema ka tõsiseltvõetavaid argumente endiselt, miks riigikogu niiviisi talitas ja kui me vaatame ka seda käitumist, mis Tallinna linnavolikogus siiski juhtus siin sellel nii-öelda saatuslikuks üllataval, kui otsustati likvideerida osad ja kuidas samal ajal tegelikult ju keskfraktsioon riigikogus täiesti ruineeriv riigikogu töö, siis on selge, et need on kõik omavahel seotud küsimused millest tulenevalt riigikogule oligi meil väga vähe variante, kuidas sellisel ajal talitada ja ja sellest tulenevalt me olimegi sunnitud selle valimisseaduste muudatus ja tegelikult ka liitma siis selle paljuvaieldud nüüd soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu külge. Ja ma usun, et siit on kindlasti kõneainet ja võtta ainult riigikogu liikmete edasi kuid niisugust otsest põhiseadusega vastuollu minekut nüüd kindlasti Riigikogule mõelnud, millest tulenevalt jah, ma ütlen, et tegelikult võis niimoodi talitada, kuid ka. See oli siis põhiseaduskomisjoni esimehe koalitsiooni esindaja arvamus opositsiooni ja Keskerakonna arvamusest juba rääkisime. Majandusministeeriumis oli koos transiidikomisjon, transiit on hell teema, mida arutati täna. Minister Juhan Parts. No esimesena kõigepealt olukord, mis on täna nii-öelda transiidi või laiemalt kaubaveo logistika seoses, kuna noh, maailma majandus on väga palju muutunud, et millised mõjud on siin ja mida peaks arvestama. Konkreetsem asi võib olla, mis tulenes ka sellest arutelust, on kindlasti see, et peaksime suutma meie nii-öelda transpordisektor oleks konkurentsivõimeline. Me peaksime suutma tugevamalt kontrollima monopoolset infrastruktuuri ettevõtete tariifipoliitikat ja et see tariifipoliitika lihtsalt ei oleks nii-öelda tsükliliselt nihkes, mis sisuliselt tähendaks seda, et tariifid tõusevad, samas jällegi ütleme selle tõttu me vähendame konkurentsivõimet, selle tõttu peletame ettevõtjad eemale, et pigem peaks vastupidi olema. Kui me praegu suudame pakkuda pikaajalist stabiilsust just sellise tariifipoliitika osas siis me kindlasti parandame oma positsioone kõigi konkureerivate transpordimaadega, mis transiidimaadega põhimõtteliselt saime selles osas kokkuleppele nii erinevate osapoolte vahel ja me väga loodame, et me nüüd lähima kuuga suudame selle realiseerida reaalsesse õigusele akti, kus tõepoolest näiteks Eesti raudtee puhul infrastruktuuritasude poliitika oleks võimalik pikaajaliselt kokku leppida vedajatega ja et ka sellel ristil oleks teatud noh, ütleme nii-öelda pühanud lagi, et ta ei saaks kõikuda sõltuvalt konjunktuuri kiirest muutumisest. Need on kaks väga olulist muudatust sellele sektorile. Ja hea meel oli lihtsalt see, et me suutsime saavutada kõigi osapoolte kokkuleppel Regionaalminister Siim Valmar Kiisler on valmis saanud haldusreformi eelnõu ja ootab teiste valitsusliikmete arvamust. Selle, millal eelnõu kabinetis arutlusele tuleb, otsustab peaminister ja nii, ütles siis regionaalminister täna meile, kuid rääkis siiski Riina Eentalu-le oma reformikavast laenata. Haldusreform tuleb teha sellepärast, et paljud omavalitsused ei tule kõigi ülesannetega toime, leiab regionaalminister. On aga ka arvamusi, et sel juhul tuleks omavalitsustelt funktsioone hoopis vähemaks võtta. Mida arvab regionaalminister Siim Valmar Kiisler? Üks valiku koht on, on teha niimoodi, et haridus jääte, taandus ühistransport kõik seda tüüpi küsimused nii-öelda omavalitsuste käest korjata tagasi riigi juurde, aga mina seda ei poolda. Ma arvan, et see kohapealne asjade korraldamine on oluline, et seda teeksid kohapealsed inimesed ja, ja sellepärast ma arvan, pigem võiksid olla need omavalitsusüksused suured ja tugevad, aga siiski mitmed funktsioonid nende käes. Kuidas siis näeb lahendust regionaalministri reformi eelnõu? No eelnõus olema pakkunud välja miinimum elanike arvuks 25000 praegu ja see sisuliselt tähendab seda, et eelkõige väiksemates maakondades oleks tegemist kindlasti maakondliku omavalitsusega üks omavalitsus maakonna piirides. Vabatahtlikult regionaalministri arvates ei toimu, valitsus peab lihtsalt otsuse tegema. Kui ruttu asi peaks tehtud olema. Maksimumprogramm on, et koos selle aasta kohalike omavalitsuse valimistega moodustuvad uued omavalitsused. Oma toetust väljendanud juba nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör riigikontrollvaldkonda auditeerinud kolm aastat ja leidnud, et haldusreformiga ei saa enam oodata, sest enamuses omavalitsustest ei saa elanikud neid teenuseid, mida riik on deklareerinud, et nad saavad. Mihkel Oviir. Küsimus ei ole mitte siin selles, et kas kellegil ei ole tahtmist või, või oleks vaja raha juurde, lihtsalt Eestis ei ole vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste nii palju, et täita neid lisandeid, mis nende omavalitsuste peale on pandud. Me ei saaks enam rääkida võib-olla isegi omavalitsuste ühendamisest või liitmise eest. Me peaksime ära määratlema uue haldusterritoriaalse korralduse Eestis. Kas see tähendaks siis tõepoolest radikaalselt omavalitsuste vähendamist? Jah, kindlasti. Kui 2007. aasta novembris pakkus riigikontrolör ühe variandina välja teatud funktsioonide delegeerimine omavalitsusliitudele, siis nüüd sellest enam ei aita, leiab Mihkel Oviir. Kui me vaatame seda paari viimase aasta sündmusi, sega ju üheski osas, mitte mingisugust muudatust ei ole tulnud, järelikult praegu me peaksime tegema suhteliselt otsustava sammu sellepärast, sest et aeg ei oota, seda saab teha ainult riigi poolt. Ma tunnetan, et põhimõtteliselt oldakse sellest valmis aga pigem võivad takistused olla poliitilist laadi. Vastukajasid sellele plaanile on samuti täna tulnud juba hulganisti. Paljudes nendes rõhutatakse endiselt, et vägisi omavalitsusi liita ei tohi. See ei ole demokraatlik ja sundusega reformi läbi viia ei saa, siin on ühel meelel. Nii opositsioonierakonnad kui endine regionaalminister Vallo Preima. Jätkame välisuudistega, Kai Vare. Saksamaa teatel on Rumeenia alustanud rahandusprobleemide tõttu läbirääkimisi rahvusvahelise valuutafondi IMF-iga. Bukaresti pole seda ametlikult kommenteerinud keerinud, ehkki valitsusallikate sõnul on Rumeenia delegatsioon Washingtonis IMFi esindajatega kohtumas. Keenia oleks seega juba kolmas Euroopa riik, kes on abi saamiseks rahvusvahelise valuutafondi poole pöördunud. IMF-ilt on laenu palunud ka Ungari ja Läti. Euroopa Liit lubas raskustest välja aidata kõiki eurotsooni riigid enne, kui nad pöörduvad IMFi poole. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia kinnitas Euroopa poliitika keskuse seminari veel, et Euroopa Liit on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult valmis selliseid kriise tõrjuma, kuid üksikasju Almunia ei täpsustanud. Nädalavahetusel lubasid ühenduse liidrid erakorralisel tippkohtumisel, et taastavad majanduskasvu ühisturu reegleid rikkumata. Ukraina parlament tagandas ametist välisminister Volodõmõr Krõzco, põhjuseks territoriaalvaidlused Rumeeniaga ja suhted Venemaaga. Heideti ette, et ÜRO rahvusvahelise kohtuotsusega tõmmati Rumeenia Ukraina merepiir nii et nafta ja gaasirikkas alal meres jäi Rumeeniale. Parlamendi liikmed süüdistasid krõskodka agressiivses käitumises Venemaaga, kuna välisministeerium ähvardas Vene suursaadiku ebadiplomaatiliste kommentaar paaride pärast riigist välja saata. Ukraina parlamendi endise esimehe Arseni Jatsenjuk hinnangul ei ole parlamendil õigust ministreid erru saata. Saab teha ainult president. Kolme nädala eest tagandati Ukraina rahandusminister ning vaatlejad märgivad, et president Viktor Juštšenko liitlase Ogrescu ametist vabastamine on järjekordne märk presidendi ja peaminister Julia Tõmošenko erimeelsustest majanduspoliitika asjus. Verimaadlevi esimene saadetis USA jõududel Afganistanis. USA Moskva saatkonna esindaja teatel saabus rong Venemaale eile Lätist. Tagatiseks on mittesõjaline varustus, nagu näiteks ehitusseadmed. Moskva on kinnitanud valmisolekut teha president Barack Obama administratsiooniga koostööd afganistani asjus. USA vajab uusi varustusteid, sest Pakistanis on Lääne kolonni üha sagedamini rünnatud. Samas on ebaselge, kui palju on Venemaa valmis USA toetama. Hiljuti otsustas Kõrgõstan Venemaa survel sulgeda USA baasi oma territooriumil. Kuigi Venemaa eitab Kõrgõstani mõjutamist. Moskva ei ole teinud saladust, et ta ei soovi Ühendriikide mõju suurenemist endistel nõukogudealadel. Pärnus Lääne-Eesti päästekeskuses esitleti täna rohkem kui kaheksa miljonit krooni maksvat redelautot, millest päästjad on kaua unistanud sel teemal. Ester Vilgats. Pärnu päästekomandos on tänasest väljasõiduvalmis redelauto, mille 32 meetri pikkune redel ulatub ka Pärnu kõige kõrgema hoone katuseni. Üle kaheksa miljoni krooni maksnud redelauto soetamine oli päästeameti möödunud aasta eelarves. Sel aastal, kus rahapuudus kõikjal pitsitab, see enam kõne alla ei tuleks. Pärnu päästjatele oli redelauto teine väga oluline. Kummalisel kombel pole siin redelautot kunagi olnud. Vajadusel tellitakse kas Raplast või Tallinnast, sellest siis ka pidulikus, millega autot ristiti ja tutvustati. Kallis auto on ka tehniliselt keerukas ja võimaldab päästa mitte üksnes kõrgustest vaid ka näiteks veekogust redeli ulatuses. Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun. Aga see auto, oma võimekuse, oma näitajate ja, ja sooritusvõimega on ideaalne tänases Pärnu linnatingimustes ja siinse kogusale, maakonna lähi, lähipiirkonna osas üldse. Milleks seda kasutama hakatakse, kas tulebki mingisuguses tegelikult muidugi tulekahju hääl on natuke kiire, et pikki maid küll sõitma ei hakka. Masin hakkab sõitma päris pikki vahemaid ja loomulikult ta toetab ka kõiki ümbritsevaid maakondi. Et redeliks redelit võrgustikuga on Eesti kaetud täna selliselt kõikides suuremates linnades, Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu nädala autod ja need reageerivad täpselt nii kaugele, kui vaja on. Sest tihti just need suured ja pikaajalised sündmused on, on need, kus on redelist abi, kus on just vaja kõrgustest pääseda, teostada, sest mudel ei võimalda ainult rõdult inimeste päästmist, vaid sa vedela autoga on võimalik teha mitmeid multifunktsionaalseid päästeoperatsioone nii keeruliste tööstusobjektide puhul kitsastes linnatingimustes kui ka v pääste puhul null tasapinnast allapoole, et kaasaegselt edele autod on väga võimekad, väga kiired nii sõidukiiruse kui ka opereerimiskiiruse suhtes, nagu täna nägite, et redel läheb praktiliselt minutiga püsti, kui vanasti redeli püstitamine võttis aega 15 minutit. Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin pidas aga vajalikuks päästjaid lohutada, et jutud koondamistest või palgaolulisest vähendamisest ei vasta tõele. See eelarve kärbe, mis meil sel aastal on eelarve miinus kaheksa protsenti, selles selles osas me oleme nüüd vähendanud nii personalikulusid kui, kui majanduskulusid. Aga see praegune kärbe tähendab meil seda, et kõik töötajad, kes meil olid esimesel jaanuaril tööd tööl, nendel on siis sel aastal palk garanteeritud, loomulikult sissetulek on väiksem praegus praeguste, ütleme arvestuste kohaselt sissetulek väheneb meie töötajatel keskmiselt kaheksa protsenti aga käskirja järgne palk on tagatud kõikidele kõikidele töötajatele samas mahus kui eelmisel aastal. Sel aastal möödub konservatooriumi asutamisest 90 aastat, seega on tänavune aasta muusika ja teatriakadeemia juubeliaasta üks osa. Juubeliüritustest toimub ka kohustus Suure-Jaani muusika festivaliga juunikuus. Sel teemal jätkab Riina Eentalu. Heliloojatele kappidele pühendatud Suure-Jaani muusika festival toimub tänavu kaheteistkümnendat korda ja festival on üks Eesti omanäolisemaid täiesti erilise meeleoluga, ütles kunstiline juht, organist Andres Uibo. Nii palju nimekaid mehi on pärit Suure-Jaanist ja Suure-Jaani ümbruses, nii et kohati hakkab kõhe. Muidugi loodus, fantastilised esinemispaigad ja sinna juurde veel lisada nüüd vabaõhuesinemispaigad nagu nagu soo ja raba ja Mart Saare kodukoht, see teeb asja ääretult põnevaks. Jah, mingisugune eriline vaimsus selle koha peal püsida. Seitsmeteistkümnendast 23. juunini toimub siis festival, mis hõlmab kahtekümmend, kolme üritust, nende hulgas ka konkurssi tänavu sotsialistide konkursi, mis on seda rõõmustavam, et viimane konkurss Tšerlistidele toimus Eestis 1987. aastal, nii et oligi aeg. Rajani võib uhkelt vastu võtta mis tahes kollektiivi, ka ERSO on vaimustuses sealse keskkooli pange tähele keskkooli suurest saalist, mis on fantastiliselt akustikaga ja mahutab 2000 kuulajat. Seal on ERSO kontsert, mis toimub koostöös lavakunstikooliga ja kindlasti on üks tõmbenumbreid klaver soos ehk 23. juuni öine zookontsert, õigemini päikesetõusu kontsert. Andres Uibo. Kui me räägime tohutuid rahasummasid, vajame teha dekoratsioone, siis niisuguseid dekoratsioone koja soos soo kontserdi ajal, noh ei ole võimeline mitte keegi endale lubama, ega alati ei pea palju raha olema. Peab olema ka mõtteteravust. Ja sellesse sulandub ka Muusikaakadeemia oma juubeliüritustega Suure-Jaani Muusikaakadeemia jaoks loogiline koht, sest konservatoorium on tegutsenud kunagi pool aastat ka Suure-Jaani külje all Lahmuse mõisas. Prorektor Marje Lohuaru. Meie üritused kulmineeruvad seal 20. juunil, kus siis toimub nagu meie sümfooniaorkester ja esinevad meile selle aasta lõpetajad, see toimub siis Suure-Jaani gümnaasiumis. Aga mis on veel väga oluline, seal toimuvad meie erialade esitluskontserdid veel meie selle aastasele õpetajale erakordne võimalus, et ta saab oma diplomi kätte Lahmuse mõisas. Muidugi, muusikaakadeemial on seoses oma juubeliga väga ulatuslik programm, me tahaksime selle konservatooriumi, muusikaakadeemia muusikateatriakadeemia ajaloo nagu läbi käia ka selle juubeliaasta raames. Nii et suvel Suure-Jaani kutsub vallavanem Maie käba Eks me oleme ka tuntust saanud just tänu muusikafestivalile. Ja me oleme nüüd 12 aastat korraldanud ja korraldame seda kindlasti ka ka edaspidi, nii et tere tulemast tulgaga sureani. Ilm on öösel pilves selgimistega, paiguti võib sadada kerget lund. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on nullist miinus viie kraadini. Päeval püsib pilves selgimistega ilm, paiguti võib kerget lund sadada. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni seitse, õhtul saartel kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme nullist pluss kahe kraadini. Seal oli Päevakaja kuulmiseni järgmises päevakajas kell kaheksa.