Kuigi teater NO99 on juba pikemat aega suletud, siis teatri koduleht veel toimib ning on parasjagu Kultuuriministeeriumi hallata. No 99 endise juhi ning MTÜ punased purjed juhatuse liikme Tiit ojasoo sõnul otsustati nüüd aga kultuurkapitalilt raha küsida, et seni rahvusarhiivis säilinud lavastused ka laiemale publikule koduleheküljel vaatamiseks tuua. Kiievis läks praegu rahvusarhiivi, aga sealt selle vaatamine tava huvilise jaoks on suhteliselt raskendatud ja et see võtab ilmselt ka päris kaua aega, enne kui see jõuab sel süstematiseeritud saada. Kuna see huvini teatriuurijate kui ka lihtsalt inimeste poolt kuidagi üleval, et siis mõtlesime, püüame oma kodulehest teha sellise arhiivi, kus siis kas suurem osa või kõik lavastused on järelvaadatavad ja kultuurkapital on praegu andnud selleks ka natuke raha, nii et esimesed 25 lavastust peaks siis mingisuguse umbes kuu aja jooksul sinna kodulehele jõudma. Ojasoo sõnul võtaks kõikide lavastuste arhiveerimine ja avalikustamine aega umbes aasta. Kuigi viimastes taotlusvoorudes andis Kultuurkapital neile selleks ka raha, siis pole üldse kindel, et seda ka edaspidi tehakse. Viimases voorus anti neile arhiveerimiseks veidi üle 6000 euro. Kultuuriministeeriumilt aga esialgu püsivat rahastus paluma ei minda. See ei ole selles mõttes selline projekt, et need elupäevade lõpuni selleks noh, ehk 109 100 arhiivi käte Kulka toetusel, pigem selleks, et see ära süstematiseerida, videot ära monteerida, mis monteerimata on, ja siis edaspidi peab ikkagi kultuuriministeerium sellega tegelema. Kõik õigused läksid kultuuriministeeriumile, et loodetavasti nad leiavad siis mingil kombel hea lahenduse, kuidas seda jätkata. Praeguse mõtlemine alles käib, et astume nagu samm-sammult, et ma arvan, et et kõigil asjaosalistel on selgem pilt, kui, kui esimesed lavastused on üleval ja näha, kui suurt huvi nad tekitavad ja kuidas nende vaatamine kulgeda. Ojasoo sõnul oleks küll kena, kui kõik lavastuste esitajad saaksid uuesti raha kuid seda siiski ei oodata. Selle tasu kogumine oleks suurem töö, kui kui see tasu ise, nii et mõnes mõttes on, siis kõigil oleks üheksa inimeste tagantjärgi kingitus ma publikule, et, et see, mis on tehtud, et me saaksime seda ühiselt kõik vaadata, soovi korral tegemist loomulikult ei ole sellise nii-öelda telelavastuse kvaliteedis ülesvõtetega, et nad on pigem ikkagi nagu arhiividokumendid, et ma arvan, et ainult ülevaate lavastusest saab seal kenasti kätte.