Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 20. oktoobri. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Riigikohus ei näe kogumispensionireformis vastuolu põhiseadusega. President kuulutas pensionireformiseaduse välja. Praktilised normi kontrollis ei ole olemasolevate andmete alusel võimalik piisava kindlusega järeldada, et seaduse jõustumisel realiseeruvad need negatiivsed prognoosid. Kriis valitsuskoalitsioonis kestab, kõnelused jätkuvad homme. Me räägime edasi. Me jõudsime siia, et me räägime edasi. Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik ütleb, et abieluteemalise rahvahääletuse kuupäeva valides on keskerakonnale oluline, et kohalikel valimistel keskendutaks kohalikele teemadele. USA demokraadist presidendikandidaadid Joe Biden. I kampaaniameeskond avaldas Biden visiooni USA ja balti riikide suhete kohta, milles kandidaat lubab valituks osutudes piirkonnale tugevat toetust. Riigimetsa majandamise keskus alustas pilootprojektiga, kus metsatee ehitamisel kasutatakse kruusa asemel põlevkivituhka. Homme on pilves selgimistega ilm, ennelõunal sajab mitmel pool vihma ja lörtsi. Pärastlõunal sajuhood harvenevad. Riigikohus jättis rahuldamata president Kersti Kaljulaidi taotluse tunnistada kohustusliku kogumispensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Raha antakse reformiga kindlustusvõtjal õigus öelda üles enne 2021. aasta esimest jaanuari sõlmitud pensionileping ning saada kätte raha pensionilepingu tagastusväärtuses. Jane Saluorg räägib lähemalt. Riigikohus tegi kindlaks, et pensionireformiseadus riivab omandi ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse, ütleb riigikohtu esimees Villu Kõve. Põhimõtteliselt igas seaduses on mingisuguseid põhiõiguse riivet ikka kellegi omandiõigust puudutatakse või vabadusi puudutatakse, aga mitte iga riivamine ei ole veel rikkumine, selleks peab see riive olema nii intensiivne, nii tugev ebamõistlik, et seda lugeda rikkumiseks. Riigikohus siin leidis, et iive on, need on õieti välja toodud, aga need ei ole nende prognooside pinnalt, mis täna meil on nii tõsiselt, et neid saaks lugeda rikkumiseks. Kõige keerulisemateks küsimusteks kujunesidki Kõve sõnul arutelud punktide üle, millist vanaduspõlve peaks siis põhiseadus Eesti inimestele lubama ja kuivõrd pensionisambast raha väljavõtmine sinna jääjaid mõjutab. See nii-öelda seadusega lubatud pensioni siis ikkagi paikneb, riigikohus ütles, et see peab olema midagi enamat kui lihtsalt puuduse kõrvaldamine. Eks ma arvan, et see on selle lahendi tugevamaid tegelikult, sõnumeid, et põhiseadus tagab meie inimestele riigi kohustuse neile pensionipõlves väärikas elu tagada. Samas polnud riigikohtu praegune otsus sugugi üksmeelne, mis väljendub ka otsusele lisatud eriarvamuses Jaagonkureerivas arvamuses. Otsuses eriarvamuse jääjate halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu sõnul kaasnevad seaduse vastuvõtmisega suured riskid ehk pole täpset infot, kes ja kui palju teisest sambast raha välja võtma hakkavad ning sambast väljujatele ei pruugi jääda vanaduspäevadeks kaitset, mida praegu teine sammas oma eesmärgi järgi oleks pidanud tagama. Enamus nägi reformi eesmärgina vabaduse suurendamist. Vähemuse arvates vabaduse suurendamine kui selline abstraktne püüdlus ei ole tegelikult vaadeldav selle otsuse eesmärgina tegelikult vahend reformi tegelik eesmärk oli teise samba tänaste puuduste kõrvaldamine aga praeguse vahetbitud vahend raha väljamaksmine ei aita probleemide lahendamisele kaasa. Erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et jõustunud reformiga kaotajaid ei ole, sest kellegi õigusi ja vabadusi ei piiratud, vaid anti neid hoopiski juurde. Samuti loodab seeder, et riigikohtumenetluse ajal ja ka praegu tegelevad ja jätkavad asutused ettevalmistustöödega ja on võimelised süsteemi käivitama ilma tõrgeteta ta ettenähtud ajal ehk uuel aastal. Seda seaduseelnõud on nii pikalt välja töötletud ja tegelikult selle pensionireformiga on tegeletud aastaid ja praegu tulla nii-öelda lõpusirgel pärast väljakuulutamist öelda, et, et me ei olnud nüüd valmis, see ei oleks aus kõigi nende inimeste suhtes, kes ootavad oma otsustusõigusi, ma arvan, et me selle kuupäeva pikenenud, no mis sa teed ei lähe ja esimesest jaanuarist see kõik jõust Tänasel koalitsiooni kohtumisel kriisi lahendamises kokkuleppele ei jõutud. Uku toom räägib teema lahti. EKRE esimees Martin Helme kommenteerib olukorda nii. Me räägime edasi. Me jõudsime siia, et me räägime edasi, see on alati hea märk, kui tüli on suur. Neid teemasid, mis on omavahel puntrasse sõlmunud, on rohkem kui üks väärtus, teemad need on olla ka mingite eelnõude takerdumises, mis on ka seotud väärtusteemadega ja on võib-olla ka siis küsimus selles, et väga erinev nägemus on asjast, et kes üldse on on põhjustatud probleemi, et eks seda pundart tulebki tasapisi arutada. Peaminister Jüri Ratas nõustub sellega, et kriis püsib. Olukord on jätkuvalt keeruline, pingeline asi on selles, et need teemad, mis on meid täna siia toonud, sellesse kriisi ei ole. Ei ole me suutnud poliitiliselt kolme erakonna vahel kokku leppida lisaks mis ma soovin veel öelda, et kindlasti minu tunnetus on hetkel see, et need kolm partnerit selle nimel töötavad, et leida lahendus, kas lahendus tuleb? Seda on hetkel väga keeruline, keeruline öelda. Kui nii, Martin kui Mart Helme rõhutavad pidevalt, et nemad oma väärtustest ei tagane, siis ratas ütleb, et poliitika on kompromisside kunst ja Keskerakond mingite punaste joontega välja ei tule. Küll aga on asju, mille eest ta seisab. Minu jaoks on see, et ükskõik mis on inimese sugu või nahavärv või seksuaalne sättumus või vanus või missugust usku inimene usub. Inimestel peab olema mõnus, inimestel peab olema hea, turvaline armas siin Eestimaal elada. EKRE juhid on ka korduvalt kinnitanud, et Mart Helme siseministri kohalt tagasi ei astu. Pärin Jüri Rataselt, kas see küsimus on üldse tõstatunud? Mulle tundub, et ekre tõstatab enda jaoks küsimusi sageli ise üles. Aga ma veel kord ütlen, et see olukord on väga keeruline ja ma arvan, et minu selliseid tagasihoidlikus poliitiku töömeheteel on olnud, on tänane kriis kõige keerulisem ikkagi poliitiliselt kas see laheneb või mitte. Ma töötan selle nimel, et see laheneks. Ning lõpuvalitsusliidu kolmanda osapoole Helir-Valdor Seederi tõdemus. No kõigil meil on küpsust rohkem vaja ja see puudutab ka koalitsioonipartnereid ja kindlasti meil endil ka on arenguruumi kõigil. Tule olla üle vastastikastest niisugustest isiklikest emotsioonidest ega siis see, mis toimub ka väljaspool koalitsiooni, annab tuld juurde sellele konfliktile, kõigest sellest poliitik peab üle olema, närvi on vaja. Valitsuskriisile lahendust otsivad koalitsioonipartnerid arutavad muuhulgas, kas koalitsioonilepingus lubatud abieluhääletuse peaks korraldama koos kohalike omavalitsuste valimistega või mõnel muul ajal. Mad esindaja räägib lähemalt. Keskerakonna Isamaa ja EKRE koalitsioonilepingus seisab, et abieluteemaline rahvahääletus korraldatakse 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Samas juba enne valitsuskriisi kerkis koalitsioonis küsimus, kas see on ikka kõige arukam. Keskerakonna juhatuse aseesimees Tanel Kiik räägib, et erakonna sees on nad abieluhääletuse kuupäeva korduvalt arutanud, missuguse konkreetse ettepaneku annab koalitsioonipartneritele teinud kiik veel ei ütle. Oluline on see, et kohalikel valimistel käsitletakse arutatakse kohaliku elu küsimusi, mis endise peamine nii-öelda lähtekoht ja meie eesmärk on see, et meil õnnestuks tagada. Samas tõdeb kiik, et otsuse tegemiseks ei piisa Keskerakonna soovist, vaid tarvis läheb ka koalitsioonipartnerite nõusolekut. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder oma arvamust veel välja ei öelnud, küll aga tutvustas ta argumente, miks küsitlusi valimised samale päevale ei sobi. Kohalikel valimistel saavad osaleda 16 kuni kaheksateistaastased Eesti kodanikud, kes rahvahääletuses osaleda ei saa ja ka Eesti alalised elanikud, kes ei ole Eesti kodanikud. Aga rahvahääletusel nad osaleda ei saaks. Erinevad sihtrühmad tekivad ja nende kokkupanemine ühel valimispäeval ühes füüsilises ruumis inimesi jagada kahte erinevatesse kategooriatesse. See on ebamugav ka ilmselt inimestele ja see on olnud kindlasti üks põhjus, miks Keskerakond seda ei ole soovinud koos kohalike valimistega läbi viia. Sarnaselt Tanel Kiigega märgib seeder, et see, kes võib ja kes ei või abielluda Pole kohaliku elu küsimus, see on ikkagi riigielu küsimus ja seetõttu tema sidumine kohalike valimistega oleks võib-olla eksitav ja viiks tähelepanu kõrvale kohalikelt probleemidelt hoopis muudele küsimustele. Eks me oleme ju varasemaid kohalikke valimisi korduvalt Eestis korraldanud ja teame, et sageli on poliitikutel erakondadel kiusatus siduda üleriigilised teemad ja kohalikud teemad. Ega see hea praktika ei ole, kui on võimalik neid eristada, siis kindlasti oleks mõistlik eristada. Seeder kinnitab veel kord, et vastuse küsimusele, millal peaks tema hinnangul rahvahääletuse korraldama, annab ta esmalt koalitsioonipartneritele ja siis avalikkusele ja see arutelu on pooleli, aga kindlasti on mõeldud ka sellele, mis on selle positiivsed küljed, teatud tehnilised ja rahalised ja organisatoorsed asjad jällegi on lihtsamad, kui sa teed ühe korraga ja inimestel käia kaks korda hääletamas ja valimisjaoskondades on ebamugavam ja keerulisem, kui teha seda ühekorraga. EKRE aseesimees, siseminister Mart Helme ütles oma erakonnaportaalis uued uudised et kogu valitsuskriisi taga on Keskerakonna soov torpedeerivat abielureferendumit ja see võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Keskerakond ilmselt selle rünnakuga praegu püüdis oma meelest kavalat nippi kasutades võtta päevakorrast maha Meie abieluteemalise referendumi korraldamine kohalike valimistega ühel ajal. See, millega nad olid nõus koalitsioonilepingu sõlmimisel nüüd kus on selge, et me ei kavatse seda kuidagi kõrvale jätta ja oleme jaganud teema püsti ja tuleme, soovime, et ka riigikogus võetakse vastav otsus vastu. Siis on otsustatud aktiivselt hakata tegutsema selle nimel, et referendum ära jääks. Ja, ja siinkohal leiti siis ettekääne seksuaalvähemuste ründamise väidetava ründamise näol. See on see tagamõte. Keskerakond on seadnud ennast praegu olukorda, kus peaministril see värav, kustkaudu välja tagurdada tema enda poolt tekitatud olukorrast muutub iga iga päevaga üha kitsamaks. Ja ühel hetkel on. Ma kardan nii kitsas, et sealt välja tagurdada enam ei ole võimalik. Mis võib tähendada seda, et selle koalitsiooni. Elupäevad ei ole enam väga pikad. Välisuudistest teeb ülevaate Evelyn Villers. USA demokraadist presidendikandidaadi Joe Bideni kampaaniameeskond avaldas Bideni visiooni USA ja balti riikide suhete kohta Ta, milles kandidaat lubab valituks osutudes piirkonnale tugevat toetust. Dokumendis tuuakse välja, et Joe Biden saadab presidendina tugeva sõnumi Venemaale, et NATO liiget ei tohi kiusata. Biden lubab jätkata ka Euroopa heidutus algatusega, mille kaudu makstakse USA ja NATO sõjaväelaste paigutamise eest Balti riikidesse, et hoida ära Venemaa sissetung. Samuti öeldakse dokumendis, et Biden on jätkuvalt vastu Nord Stream kahele. Bideni sõnul suurendab nord Stream kaks Euroopa sõltuvust Vene gaasist ning muudab Euroopa Venemaa väljapressimise eest kaitsetuks. Rootsi keelas Hiina telekomihiidudel Huawei ja seedee osalemise viis G võrkude arenduses, tuues põhjuseks turvakaalutlused, teatas riigi Telekomi järelevalve. Keeld on kooskõlas jaanuaris jõustunud seadusega, mis järgnes Rootsi relvajõudude ja julgeolekuteenistuse analüüsile viis G võrgutaristu kasutamise kohta. Huawei, mis on maailma suuruselt teine mobiiltelefonide tootja ja turuliider viis G valdkonnas ja CD, peavad mis tahes olemasoleva taristu eemaldama 2025. aasta esimeseks jaanuariks. USA süüdistab Hiina firmasid pekingi heaks luuramises, ehkki Hiina seda eitab. Iisraeli-Araabia ühendemiraadid leppisid eile kokku vastastikuses viisavabaduses, millega emiraatide kodanikest saavad esimesed araabia maailmas, kes võivad piisata Iisraeli siseneda. Septembris allkirjastasid riigid valges majas USA vahendusel sõlmitud suhete normaliseerimise lepingu. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles Tel Avivi lennujaamas emiraatide delegatsiooni tervitades, et see on rahule kuulsusrikas päev. Visiidi käigus allkirjastavad riigid ka mitu kaubanduslepet. Stockholmis suureneb järjest enam noorte meeste kuritegelike jõukude tegevus. Rootsi politsei ei suuda sellele piiri panna. Mall Mälberg küsis Stockholmis elavalt endiselt Eesti diplomaadilt Heimar Rahumaalt. Kes need kurjategijad on ja miks Rootsis kuritegevusega asjad nii keerulised on? Ühel päeval mõnda aega tagasi märgati Stockholmi äärelinnas kummalist asja, et tänavad on õhtul tühjad. Selgus, et kohalik kuritegelik jõuk oli kehtestanud liikumiskeelu. Kohalikele elanikele oli teatatud, et kui nad tulevad pärast kella kuut õhtul tänavale, neid karistatakse ja karmilt. Nüüdseks on selgunud, et kuritegelik jõuk on mujalgi, et neil on relvad ja keegi nende vastu tunnistada ei julge. Jõugud on sel aastal Stockholmis maha lasknud 16 inimest, kes nad on? See küsimus, kes ja miks on Rootsis põhjustanud suuri vaidlusi. Paljud kinnitavad üksmeelselt, et meie ei teagi Nad on nagu üks põhjus on see, et relvad on kergemini kättesaadavad. Teine põhjus on, et Rootsi sisserände on olnud 2015 2016 niivõrd suur, et need inimesed, eriti noored mehed, on jäänud tööd Rootsis tööd saada, kui sa ei oska väga hästi. Keelt on väga raske, sest lihtsaid töid on vähe ja nüüd praegu on diskussioon selle üle, et tuleks teha lihtsamad töökohad. Kolmandaks põhjuseks muidugi on see, et vägivald on nagu normaliseerunud. Politsei on ise tunnistanud, et ta on jõuetu nende jõukude vastu. Jah, politsei 2019 novembris tehti operatsioon, mida nimetati härmatise rind Frost, et tõesti piirata kuritegevus, tulistamine on muutunud väga populaarseks. Rootsi on esikohal tulistamiste hulgas Lääne-Euroopas just 15 kuni 29 aasta vanuste meeste suhteliselt troosis vaid 10 korda kergemini. Saada selles vanuses kuuli kui näiteks Saksamaal. See on uskumatu, kui nii see on. Üha rohkem räägitakse muidugi sellest, et tegemist on sisserändajatega ja tõesti klasetenstaablus kriminaalid kehtestasid üsna keelu alates kella kuuest õhtul. See näeb välja rohkem väikeselt Jürgina kui rootsilinnana. Kuuldavasti Rootsi valitsus ka ei ole ühte meelt kogu selle kuritegevuse põhjustaja juurte suhtes. Jah, Rootsis on valitsuse selline rutiinne käsitlus on nii, et kui mingi probleem on, siis esimene intervjuu on ikka, kui tõsiselt asjasse suhtume. Uurijad ütlevad otse välja, et meie ei tea, milles on põhjusi üks põhjusi, nagu nad ütlevad üha enam, et tegemist on integratsiooni ebaõnnestumisega ja teiseks, et kuritegevuse struktuur on niivõrd erinev Rootsis võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikidega. Et väga raske on kohaldada siin teiste riikide kogemusi. Tuleme teemadega tagasi Eestisse. Riigimetsa majandamise keskus alustas pilootprojektiga, kus metsatee ehitamisel kasutatakse kruusa asemel põlevkivituhka. Esimene 1,3 kilomeetri pikkune katselõik rajati Põhja-Pärnumaavalda viluvere külla. Esimesed katsetused näitavad, et projekt on lootustandev. Tärnust jätkab Ester Vilgats. Põlevkivituhk segatakse pinnasega, mis saadakse teeäärsete kraavide rajamisel. Tuhaosa on umbes kaheksa protsenti. Kui arvestada, et RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri metsateid vajades selleks ligi 700000 kuupmeetrit kruusa on see oluline kokkuhoid, sest kruus on taastumatu maavara. Tallinna tehnikakõrgkoolis on aastaid uuritud, kuidas põlevkivituhka kasutada. Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Sten Sillamäe. Tegelikult põlevkivi tuha kasutamine teedeehituses ei ole uus, seitsme-kaheksakümnendatel tehti kruusateedele tolmuvaba Tõid põlevkivi tuhaga teatud probleemid, juttu sellest mingi aja jooksul loobuti ja nüüd ka siin viimase 10 15 aasta jooksul on see põlevkivi põletamise tehnoloogia muutunud ja sellega seoses ka tuha omadused on muutunud me koostöös Eesti energiaga, siis otsisime sellele uuele tuhale teede ehituses rakendust ja pakkusimegi välja selle pinnase modifitseerimise või stabiliseerimise tehnoloogia. Esitlesime neid tulemusi eelmine aasta tehnikakõrgkoolis seminaril RMK oli ka seal kuulamas ja pakkus välja, proovime, teeme päris katselõigu ja vaatame, kas kas õnnestub. Pärast nimetatud seminari asuti kohe tegutsema. Plaanis oli katsetada nelja tüüpi teid. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. Planeerima hakkasime seda kevadel peale seda seminari, meil oli plaanis neljatüüp, ideid katsetada liivateid, saviteid, mõnda vana kruusateed ja turbateed turbatöö meil Sveni soovitusel jäi kohe ära, siin me oleme nüüd siis liivade katsetanud stamisel osad teede ja järgmisse aastasse liivakas pinnas, looduslik pinnas, midagi juurde siia toodud ei ole, tõime siis siia nüüd katseks tuha sisse ja täna saavad siin juba metsaveoautod peal sõita, et ta ei ole sugugi mitte halvem kui seesama kruusatee, mis siin kõrval. Eks meil oli siin katse käigus ka mõningaid tagasilööke ka kõik olla ilus, et katsetame veel ja proovime veel ja projekt on lootustandev. Tartu kunstimuuseumi uueks direktoriks saab seni asendajana direktori tööülesandeid täitnud Joanna Hoffmann. Hoffmanni on töötanud Tartu kunstimuuseumis ligi viis aastat, sellest viimased poolteist aastat direktori kohusetäitjana ning samal ajal ka näituste osakonna juhatajana. Esialgu jätkatakse. Kõige sellega on seni tehtud. Lähiaja plaanidest ootavad teostamist muuseumi e-poe käivitamine ning loomulikult jätkuvad näitused. Juba sellel reedel avaneb Tiit Pääsukese retrospektiiv näitus nostalgiat, ta suuremat tulevikuplaanid seostuvad aga kunstihoone uue majaga. Joanna Hoffmann. Loomulikult on uus maja, kas linnaraamatu, kuhu ka selline kõige suurem ja uhkem ja ilusam unistus, mille täitumist võiks lausa sel kümnendil oodata. Aga samas ma tahan ka seda, et neil oleksid sellised näitused, kuhu publik tuleb, publik leiaks teiega siia virtuaalsesse majja, et lähiaastatel juut maja kui sellist ei tule. Aga et inimesed, meie kogukond, et nad siiski käiksid siin majas ja saaksid nautida meie kogusid meie kunstnike loomingut ja seda, mida me teeme. Signe Kivil läks kohale sealt ära juba päris tükk aega tagasi, mis sa arvad, miks läks nii kaua, et uue direktori konkurss teha? Noh, siin pole midagi arvata, Ma tean. Põhjus oli selles, et oli plaanis moodustada sihtasutus, kes oleks ise valinud direktori, aga praegu on sihtasutuste asutamine mõneks ajaks edasi lükatud ja seega tundus mõistlikum siis ikkagi direktori konkursse ära teha. Täna üürikeseks ilmale kenama näo andnud kõrgrõhuhari on juba eemaldumas ja merelt madalrõhkkonna serv meid oma hõlma võtmas pagasiks. Soojem ja niiskem õhumass. Juba täna õhtul jõuavad saartele tihedamad vihmapilved laienevad eeloleva öö üle Eesti, ida pool tuleb sekka ka lörtsi. Puhub valdavalt lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul kuni 10, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul kindlalt plusspoolel viiest kuni üheksa kraadini. Sisemaal langeb aga öö hakul nulli lähedale idapoolsetes maakondades miinus ühe kraadini. Pärast keskööd temperatuur tasapisi tõuseb. Homme ennelõunal sajab vihma, hommikul Virumaal veel sekka ka lörtsi, pärastlõunal sajuhood harvenevad. Puhub valdavalt lõuna ja kagutuul neli kuni 10, ennelõunal Soome lahe ääres ja õhtul ka Liivi lahel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viiest kuni üheksa, saartel ja läänerannikul kuni 12 kraadini. Lõpetuseks räägime veel spordist ja seda teeb Juhan Kilumets. Pärast puhkepäeva sõideti Giro d Italia'l 229 kilomeetri pikkune 16. etapp. Karjääri esimese suurtuuri etapivõidu teenis Sloveenia ratturi antratnikest ründas lõputõusul ja edestas austraallast Benno Connorit seitsme sekundiga. Velotuuri üldliider portugallane shoual Meida kaotas võitjale ligi 13 minutit, aga kuna juhtgrupis ühtegi tema ohustajat ei olnud, suurendas Almeida kokkuvõttes edu lähimate jälitajate ees. Hollandlane vilko Keldermann kaotab talle seitsmeteistkümne sekundiga ja austraallane Joy hindli kolmandana juba kolme minutiga. Tanel Kangert lõpetas tänase etapi 94.-na grupis, mis kaotas võitjale 21 ja pool minutit. Kokkuvõttes langes Kangert neli kohta, 30.-ks kaotust liidrile on kogunenud 56 minutit. Ameerika jalgpalliliiga NFLi klubi Cincinnati Bengals teatas, et sõlmis lepingu vabaagendist kaitsemängija Margus hundiga. Hundist sai vabaagent nädal aega tagasi pärast seda, kui New Orleans seints otsustas tema teenetest loobuda. Seintsi eest jõudis eestlane väljakul käia neljas kohtumises. Bengals palkas hundi esimest korda ülikoolist 2013. aastal ja eestlane mängis klubis oma NFLi karjääri neli esimest aastat. See hooaeg pole Bengals jaoks hästi alanud, klubi hoiab aktsee põhjadivisjonis viimast kohta Bengals. Siin on üks võit, neli kaotust ja üks viik. Täna õhtul algab jalgpalli meistrite liiga põhiturniir. Koroonaviiruse leviku tõttu peetakse põhiturniiri kohtumised tavapärasest lühema aja jooksul. Viimased mängud toimuvad üheksandal detsembril. Tiitlikaitsjana alustab hooaega Müncheni Bayern, kes kuulub A-alagrupi koos Madridi Atletico Salzburgi ja Moskva Lokko motiiviga. Eelmise aasta võitja Liverpool mängib E-grupis Atalanta Amsterdami Ajax siia Taani klubi meediolaniga. Prantsusmaa suurklubi Pariisi Saint-Germain alustab täna õhtul hooaega Manchester Unitedi vastu. Barcelona võõrustab Ungari klubi ferenswarost ja samas grupis mängib Torino Juventus täna õhtul võõrsil Kiievi Dinamo. Aga tänane Päevakaja on sellega läbi, aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.