Eesti kultuuriloolane ja kriitik Aivar kulli saab Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsendi Ragne Kõuts-Klemmi sõnul preemia järjepideva, mitmekesise Põneva rahva harimise, töö, kirjanduse tutvustamise ja suurepärases vormis suure hulga kuulajateni viimise eest. Aivar Kull peab ise oma väärtuslikeks töödeks näiteks üle 500 kirjutatud arvustuse agaga Oskar Lutsu ja Lembit Eelmäe kohta loodud biograafiaid. Aivar Kull. No mina pean ennast rohkem niukseks populariseerija Mulle meeldib klassikutest kirjutada, püüda neid nagu mingi uue nurga alt ellu äratada ja ka aeg sinna juurde käib siis mõtestamine ka ikas, eks ma olen seda ka siis püüdnud. Oskar Luts onul ammust aega juba lemmikkirjanik ja väga hea, et tema kohta on õnnestunud nii palju kirjutada. Preemia teist laureaati Henri Kõivu tunneb auditoorium aga näiteks müürilehe tegev ja sotsiaaltoimetajana kõuts. Klemmi sõnul on kõivu puhul märkimisväärne tema vikerkaares ilmunud põhjalik analüüs sellest, kuidas ajakirjandus kajastas tselluloosidebatti. Samuti peegeldub kõivu kriitiline ajakirjandusdiskursuse mõtestamine müürilehe toimetajatöös, kus ta kasutab ära oma teadlikkust ja teadmist, et just kriitilise nurga, et jälgida ühiskonnas toimuvaid arutelusid. Kõivu sõnul on preemia saamine ootamatu, aga kahtlemata vajalik tunnustus. Minu hinnangul see on selline laiem tunnustus ajakirjanduse otsingulisusele veebimeediatulekust saati. Tegelikult natuke on selline mulje jäänud, et ajakirjandus on nagu unustanud ära oma funktsiooni või rolli ühiskonnas eriti just siukse mõtestava funktsiooni, oluline nendest, selline kvantiteet, kui palju lugusid päeva silmud. Ma arvan, et see, selline pikk lugu, milles tegelikult mulle see preemia anti, et ajakirjandustegevusmudelisse seal praegu veel väga hästi ei sobitu, aga ma väga loodan, et see preemia kuidagi julgustab ehkki toimetajaid ja omanike tegevusmudeli piire nii-öelda kompama ja sellise uuendusliku, võib-olla ajatuma funktsiooni poole püüdlema ajakirjanduses Ene Mihkelsoni fondi kultuurimõtestaja preemia anti esimest korda välja 2019. aastal ja toona pälvis selle ajakirjanik Joonas Hellerma.