Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 21. oktoobri uudiste päeva. Mina olen toimetaja Reene Leas. Koalitsioonierakondade juhid kohtuvad täna õhtul taas, et leida lahendus valitsuskriisile. Ju me üritame leida teed edasi. Keskerakonna juhatuse liige Europarlamendisaadik Yana Toom ütles, et ootab reformierakonnalt selget sõnumit, et soovitakse ise valitsust moodustada. Kaja Kallase tagasihoidlik käitumine ja arglikud katsed Isamaa ja Keskerakonnaga eraldi rääkida vaid liidavad praegust koalitsiooni. Nii-öelda selle poole pealt ma ütleksin, võib-olla väga karmilt, aga Reformierakond praegu osaleb selles, et koalitsioon püsiks koos. Siseministeerium soovib kiiruseületajatele kahe kolmandiku võrra suuremaid trahve. Kui kiiruskaamera seab üles kohaliku omavalitsuse, saaks omavalitsus endale ka poole trahvirahast. Omavalitsuse ülesanne oleks edaspidi seadmete ostmine, haldamine. Maanteeamet peaks tarviliku andmekoguja politsei teks trahvi, kusjuures poole trahvirahast saaks omavalitsus endale. Eesti kujurite Ühendus soovitab Jaak Joala ausamba konkursil mitte osaleda, sest nende hinnangul on see formaalne ja suunatud Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaadid on tänavu Aivar Kull ja Henri Kõiv. No mina pean ennast rohkem niukseks populariseerija, eks, et mulle meeldib klassikutest kirjutada, püüda neid nagu mingi uue nurga alt ellu äratada. Tanel Kangert sai Itaalia velotuuri seitsmeteistkümnendal etapil 64. koha ja langes üldarvestuses 33.-ks. Homme tuleb pilves ilm ja sajab vihma, õhtupoole on Edela-Eestist alates selgimisi ning sadu harveneb. Pärastlõunal tugevneb tuul saartel ja läänerannikul 15 kuni 18 rannikul kuni 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, koalitsioonierakondade esindajad kohtuvad täna õhtul taas, et leida lahendus siseminister Mart Helme väljaütlemistest alguse saanud valitsuskriisile. Sotsiaalminister ja Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik peab peamiseks probleemiks asjaolu, et solvava sõnavõtuga esinenud EKRE asuse vabandamise asemel hoopis süüdistama peaministrit ja koalitsioonikaaslasi. Spekuleeritud on mõttega, et koalitsioonis on põhiliseks vaidlusküsimuseks kerkinud aga hoopis perekonna mõiste teemaline rahvahääletus ja selle korraldamise aega ning seal esitatav küsimus. EKRE esimees Martin Helme. Ju me üritame leida teed edasi, koalitsioonileppes on meile väga tähtis punkt. Me arvame, et sellest taganemine tähendab, et see koalitsioonilepe üldse on omadega lakanud toimimast. Ma arvan, et täna ei ole ühtegi erakonda, kes ütleks, et nad ei ole nõus, et koalitsioonilepet tuleks täita. Konservatiividel on läbivalt olnud aastaid pikki aastaid meie erakonnal olnud väga ühesugune seisukoht. Traditsioonilise abielu küsimus traditsiooniliste väärtuste moraaliväärtuste küsimuses. Selles intervjuus, mis anti siin eelmine nädal ei olnud mitte midagi uut ega teistmoodi kui see, mis me kogu aeg oleme väljendanud. Nagu ma ütlesin esmaspäeval uus on see, et see tekitas nii suure reaktsiooni. No eks nüüd vaatame edasi, kuidas me siit edasi saame. Keskerakonna juhatuse liige Europarlamendisaadik Yana Toom ütles Indrek Kiislerile, et EKRE juhid on mänginud viimaste päevade avaldustega ennast olukorda, kus ükski teine parlamendierakond nendega enam koostööd teha ei taha. Usaldusest on asi väga kauge, aga ma annan endale aru. See on suhteliselt etteaimamatu seltskond ja no aga minu suhtumine neisse pole üldse muutunud. Ja mul on isegi natukene hea meel, et need optimistid Keskerakonna ridadest, kes arvasid, et ekret annab muuta, nüüd näevad, et ei anna, ei anna, saad ravima. Suuresti on ikkagi selle kriisi lahendamise võti Jüri Ratase käes ja tema isikus kinni, et tal on poliitikuna väga keeruline valik, et juhul, kui ta otsustab selle koalitsiooni laiali saata. Ta siis kindlasti ei ole tema, see inimene, kes paneb kokku järgmise valitsuse. Suure tõenäosusega on see siis Kaja Kallas, ükskõik kas siis koos Keskerakonnaga teeb Reformierakond selle või ta teeb koos sotside ja isamaaga. Mis te talle soovitaksite praeguses olukorras. Ma ei ole nõus, et see on jüri peamine dilemma. Jüri peamine dilemma praegu on see, et Jüri on sõnapidaja ja tema Ei ole see, kes läheb seda koalitsiooni lõhkuma. Ja kas see, et EKRE niimoodi käitub, tähendab nüüd seda Jüri peab Isamale selga pöörama, ma arvan, et see on see asi, mis praegu on kõige probleemsem Jüri jaoks sest sul seal kolm osapoolt, nii lepiti kokku ja Jüri pole kindlasti, kes õiglast Legapsedagulutsiooni praegu laiali saatma. Nii et sellega ma nõus ei ole, mis puudutab soovitusi, noh, see pole mingi saladus, on algusest peale selle poolt, et tuleb teha koalitsioon Reformierakonnaga, aga ka Reformierakond ei ole selget signaali saatnud, kellega nad siiski eelistaksid, kui avaneks selline võimalus. Enamgi veel, kompavad maratoni keskiga kui isamaaga, aga kuna Kesk ja Isamaa omavahel suhtlevad, siis me teame seda väga hästi ja siukse Kogi suurenda usaldust kaja vastu. See tähendab seda, et praeguses olukorras selgelt keskerakonda Isamaa on pannud seljad kokku, neid seob nii-öelda ühine vastutus. Teie ootate Reformierakonna käest selget signaali. Austatud Jüri Ratas, Keskerakonna esimees, tulge palun läbirääkimistele. Võiks ju juhtiv opositsioonierakond ikkagi anda. Mitte nii, et kombatakse maanteed, äkki õnnestub, siis ei õnnestu, see on ju selge. Siis ei õnnestu, aga nad pole seda otsust enda sees ka teinud. Mulle tundub. Nii et kui ma vaatan nii-öelda selle poole pealt, ma ütleksin, võib-olla väga karmilt, aga Reformierakond praegu. Osaleb selles, et koalitsioon püsiks koos. Ja vahetame teemat. Siseministeerium valmistas ette eelnõu, mis kergitaks kiirustrahve kahe kolmandiku võrra Jannakse poole liikluskaameraga kogutud trahvirahast omavalitsusele, kes kaamera soetab. Madis Hindre räägib lähemalt. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link räägib, et värske eelnõu võiks motiveerida omavalitsusi liikluskaameraid soetama. Selle muudatusega kohalike omavalitsustele ka rahaline tulubaas, millega need kaameraid saab käituda. Omavalitsuse ülesanne oleks edaspidi seadmete ostmine, haldamine. Maanteeamet peaks tarviliku andmekoguja politsei teks trahvi, kusjuures poole trahvirahast saaks omavalitsus endale. Indrek Link märgib, et 60 protsenti kõigist kannatanutega liiklusõnnetustest juhtub kohalikel teedel tänavatel. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et 14 kuni 25 protsenti inimkannatanutega õnnetuste osakaal langeb peale nende kambrite paigaldamist. Liikluskaamera suurt mõju inimestele märgib ka Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Sel hetkel, kui Kristiine ristmikul paigaldasime automaatselt järelevalveseadmed, oli umbes 600 rikkumist. Täna võib öelda, et rikkumiste arv on langenud poole võrra. Automaatsed liikluskaamerad koos paigaldamisega maksavad sõltuvalt süsteemi keerukusest 60 kuni 150000 eurot. Võimalust vähemalt osa kuludest trahvidena tagasi saada, peab Novikov oluliselt. Kas ma arvan, et see on see moment, kus võib öelda, et kaamerate arv Tallinnas või teises omavalitsus suureneb? Efekt oleks kindlasti ka see, et me võtame maanteeametist eeskuju ja paigaldame neid tulpasid üle linna rohkem ja siis need kallid seadmed perioodiliselt liiguvad ühelt ristmikult teise. Sama eelnõuga soovib siseministeerium suurendada ka kiiruseületamise eest tehtavaid trahve, seda koguni kahe kolmandiku võrra. Puudutab siis eelkõige hoiatustrahv ehk siis samad trahvid, mis tulevad siis automaatsetest, kaameratest kiiruseületamist seal fikseeritud ja siis ka mõjutustrahv, ehk siis ma ütlesin, et ahvid antud juhul sellised, kus politseiametnik on sõidukiiruse mõõtnud, aga sõidukiiruse ületamine on kuni 20 kilomeetrit tunnis. Inimesele tähendab see, kui ta rikub reegleid 10 kilomeetri võrra tunnis maksab ta senise 30 euro asemel 50 eurot. Kui rikkumine on 60 kilomeetrit tunnis, Terkib trahvisumma seniselt 180-lt eurolt 300 euroni. Need, kes liiklevad korralikult eeskirju ei riku, siis nendele ei avalda seal mitte mingisugust mõju. Indrek Link märgib, et siseministeeriumi hinnangul on tänased trahvimäärad ajale jalgu jäänud. Hoiatustrahvide aluseks olevat määrad kehtestati 10 aastat tagasi selle ajaga miinimumkuupalk kui ka siis keskmine brutokuupalk kasvanud märkimisväärselt mõlemad peaaegu kaks korda ja ilmselt täna selle trahvimäära ja siis sissetulekut, et suhe ei ole enam tasakaalus, et kutsutakse erinevate nimedega näitlejat küll siis kiirde maksuks või siis niinimetatud kommunaalarveks. Täna tundub, et see suurusjärk on jäänud sellisesse staadiumisse, kus ta nii-öelda mõjutusvahendina võib olla väga ei mõjuta. Politsei ja piirivalveamet Ta määras Rahvusooper Estonia endisele direktorile Aivar mäele seksuaalse ahistamise eest rahatrahvi. Menetluse käigus tõendas politsei seksuaalse ahistamise toimumise ning karistuseks määrati rahatrahv, ütles PPA pressiesindaja Marianne Ubaleht. Otsus jõustub 15 päeva pärast selle teatavakstegemist, kui süüdistatav ei kaeba otsust edasi. Edasikaebamise korral teeb lõpliku otsuse kohus. Indrek Kiisler küsis otsuse kohta kommentaari Aivar Mäeadvokaadilt Paul kereselt. See on täiesti põhjendamatu otsus. Mul on selline tunne, et see otsus ise on, on isegi veel segasem kui antud ütlused. Saate natukene täpsustada ka? Näiteks leitakse, et väärtegu pandi toime neljandal juunil 2019, vahemikus 13, null null kuni 14, null null, millisel ajal Aivar Mäe ei olnud isegi selle väidetava ohvri kannatanu lähedalgi oli hoopis majast väljas. Ja teiseks, kui väärteo toimepanemise aeg nimetatakse otsuses neljas juuni ja pärast käsitletakse otsuses kuuendal augustil 2019 toimunud koosolekut siis noh, midagi on seal ikkagi väga sassi läinud, mul on tunne Saated avalikustada, kui suur oli politsei poolt määratud trahv Aivar mäele. Ei, seda ma ei ütleks, teile, ei olnud suur. Aga me räägime sadadest tuhandetest eurodest, mis see suurusjärk oli? Seal ma ei kommenteeriks seda suurust. See suur, mul ei ole antud volitus seda numbrit välja öelda, nii et ma seda numbrit ei kommenteeri. Kas te kaebate politsei otsuse edasi ja kindlasti? Eesti Ekspress kirjutas 22. juunil, et Rahvusooperi Estonia direktor Aivar Mäe on alandanud ja ahistanud aastaid. Naiskolleege esialgu eitas süüdistusi ja nimetas neid pahatahtlikeks. Hiljem esitas mäe avaliku vabanduse. Möödunud ööpäeval Eestis tehtud 1651-st koroonatestist osutus positiivseks 44 Eesti nakatumisnäit oli tipus kolmandal oktoobril, siis oli see 53,05 ja hakkas siis mõne tagasilöögiga järk-järgult langema. Täna on viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 36,72. Haiglaravi vajab hommikuse seisuga 29 patsienti. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma nentis täna, et Eestis näeme haigestumuse langustrende ning andis ülevaate hetkeolukorrast ja eelmise nädala arengutest. Eelmise nädala nakatumise paigad võis olidki jagunesidki niimoodi, et kolmandik haigestunutest said pereringis nakkuse. Umbes sama palju sai töö juures nakkusi ja siis 20 protsenti nakatunutest said siis nakkuse välismaalt. Kui me vaatame teadmata nakatunute osakaalu, siis see on praegu olnud langustrendis juba viimased neli nädalat. Eelmisel nädalal haigestunutest suurem, suurema osa olid sümptomitega ja siis niimoodi veerand natuke vähem kui veerand olid siis asümptomaatilised. Nüüd kui me vaatame sisse toodud juhtude arvusid, sellel nädalal on ka sisse toodud juhte päris palju 40 sisse toodud juhtu peamiselt, et tulid siis haigestunud inimesed või nakatunud inimesed Venemaalt, Ukrainast ja seejärel siis Suurbritanniast, Austriast, Poolast ja teistest Euroopa riikidest. Nüüd eelmisel nädalal tihti natukene vähem teste kokku kui üle-eelmisel nädalal 7,16 1000 elaniku kohta. See on endiselt piisavalt palju, et öelda, et Eestis ei ole hetkel ulatuslikku varjatud levikut. Ja sama, sama teadmise annab meile ka siis võrdlemisi madal positiivsete testide osakaal, mis siis eelmisel nädalal oli 2,1, Euroopa keskmine haigestumine kasvab, mis siis viitab sellele, et ikkagi kui Euroopa kasvab, siis ei ole ka Eesti nii-öelda sellest ohuaknast väljas, kõik on võimalik, täna me küll näeme ilusat pilti, aga senikaua, kuni sellest peab rääkima, siis seni senikaua ikkagi varitseb meil ka see võimalus, et ka Eestis võib hakata tugevamini, haigestus kasvama ja ka hospitaliseeritute arv. Eesti kujurite ühendus peab Jaak Joala ausamba Viljandisse rajamise kunstikonkursi formaalseks ja vastutustundetuks ning soovitab oma liikmetel selles konkursis mitte osaleda. Ausamba rajaja, mittetulundusühing Meie Viljandi saatis suunatud pakkumise kuuele kunstnikule, kellel tuleb mälestusmärk kavandada ja makett teostada kahe nädalaga. Olev Kenk käsitleb teemat. Viljandis elavale soomlasest ettevõtjale munitsipaalpoliitikule ja mittetulundusühingu Meie Viljandi juhile Harri Juhani Aaltonenile meeldivad Jaak Joala romantilised laulud. Viljandis sündinud Jaak Joala ausamba püstitamisest nakati volikogu koalitsioonis, kuhu Kaaltonen kuulub rääkima juba kevadel. Siis pakkus võimaliku ideelahenduse välja skulptor Mati Karmin. Meie Viljandi juht Aalto olen, saatis juuli lõpus rahataotluse linnavalitsuse poole teele. Oktoobri alguses tuli vastus, et nii palju raha ei saa, kui me tahtsime ja linna on, on 50000 nõus panustama sellele küsisite, kui palju, 68400, kust te teate, et see just kõik nii palju maksab? Ei teagi, et see täpselt nii palju maksab, et see on alati, eks ta konkursiga tuleb see idee, aga, aga kuskilt on nagu vaja alustada ja Me teame palju, meil endal on võimalus seda panustada. Viljandi abilinnapea Jaanika Kedvil ütleb, et Jaak Joala mälestuse jäädvustamisest on koalitsioonis tegelikult räägitud juba neli, viis aastat. Mõtte käis välja eelmine linnapea Ando Kiviberg. Me oleme arutanud erinevate Kujude püstitamist, mälestustahvlite loomist ja nüüd, kui siis üks kodanikualgatusena tuleb soov, et me teeme selle ära, miks siis linn ei peaks selle kaasa minema, ikka kodanikualgatus lõpetada. Kuulsa laulja ausammas kerkib posti ja Koidu tänava nurgal asuvasse parki. Eesti kujurite ühenduse nimel linnavalitsusele pöördumise saatnud keha sibula Hansen mikrofoni ette tulla ei taha kuid teda häirib see, et ausamba konkurss on liiga lühikese tähtajaga ja pealegi veel suunatud pakkumisega, milles ta ühenduse liikmeil osaleda ei soovita, selgitab taas kord harjuhani Atonen. Tunnistan, teen esimest korda elus sellist asja ja tõesti olen harjunud eraettevõtluses, nii et asjad peavad liikuma suht kiiresti ja olin 14 päeva aega selle ideega välja tulla. Harri Juhani Aalto nen lubab Jaak Joala ausamba avada veel tänavu. Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski ütles kujurite ühendusele saadetud vastuses, et ta soovitas Aldonenil mälestusmärgi kavandamise ja püstitamise ajakava ümber vaadata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi. Tartus kirjandusmuuseumis tähistati täna Ene Mihkelsoni 70 kuuendat sünniaastapäeva ja ühtlasi kuulutati välja Tartu kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi kultuurimõtestaja preemia laureaat. Preemia eesmärk on tunnustada ja esile tõsta eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvaid kirjanduslikke töid, mis aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele. Tänavu läheb preemia jagamisele Aivar kulli ja Henri Kõivu vahel jänes alu. Oru lugu. Eesti kultuuriloolane ja kriitik Aivar Kull saab Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsendi Ragne Kõuts-Klemmi sõnul preemia järjepideva, mitmekesise ja põneva rahva harimise, töö, kirjanduse tutvustamise ja suurepärases vormis suure hulga kuulajateni viimise eest. Aivar Kull peab ise oma väärtuslikeks töödeks näiteks üle 500 kirjutatud arvustuse agaga Oskar Lutsu ja Lembit Eelmäe kohta loodud biograafiaid. Aivar Kull. Mina pean ennast rohkem, jaksaks populariseerija, eks, et mulle meeldib klassikutest kirjutada, püüda neid nagu mingi uue nurga alt ellu äratada ja ka aeg sinna juurde käib siis mõtestamine ka ikas, eks ma olen seda ka siis püüdnud. Oskar Luts Anul ammust aega juba lemmikkirjanik ja väga hea, et tema kohta on õnnestunud nii palju kirjutada. Preemia teist laureaati Henri Kõivu tunneb auditoorium aga näiteks müürilehe tegev ja sotsiaaltoimetajana kõuts. Klemmi sõnul on kõivu puhul märkimisväärne tema vikerkaares ilmunud põhjalik analüüs sellest, kuidas ajakirjandus kajastas tselluloosi debatini. Samuti peegeldub kõivu kriitiline ajakirjandusdiskursuse mõtestamine müürilehe toimetajatöös, kus ta kasutab ära oma teadlikkust ja teadmist, et just kriitilise nurga, et jälgida ühiskonnas toimuvaid arutelusid. Kõivu sõnul on preemia saamine külmutatud nähtamatu, aga kahtlemata vajalik tunnustus. Minu hinnangul see on selline laiem tunnustus ajakirjanduse otsingulisusele veebimeediatulekust saati. Tegelikult natuke on selline mulje jäänud, et ajakirjandus on nagu unustanud ära oma funktsiooni või rolli ühiskonnas eriti just sihukse mõtestava funktsiooni, oluline nendest selline kvantiteet, kui palju lugusid päevas ilmub. Ma arvan, et see, selline pikk lugu, milles tegelikult mulle see preemia anti, et ajakirjandustegevusmudelisse seal praegu veel väga hästi ei sobitu, aga ma väga loodan, et see preemia kuidagi julgustab ehkki toimetajaid ja omanike tegevusmudeli piire nii-öelda kompama ja sellise uuendusliku, võib-olla ajatuma, funktsiooni poole püüdlema ajakirjanduses Ene Mihkelsoni fondi kultuurimõtestaja preemia anti esimest korda välja 2019. aastal ja toona pälvis selle ajakirjanik Joonas Hellerma. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Tere, Briti saartelt on Lõuna-Soome teel aktiivne ulatuslik madalrõhuala ja meil tuleb selle mõjul nii töö kui ka homne päev vihmane ja soe. Eeloleval ööl on valdavalt pilves ilm, enne keskööd sajab mitmel pool hoovihmajanu udu. Pärast keskööd jõuab saartele tihedam sajuala, mis laieneb kiiresti üle maa ja kohati võib sadu olla tugev. Puhub lõuna ja kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni 11 kraadi, Kirde-Eestis enne südaööd veel kaks kuni neli kraadi. Homme päeval on pilves ilm ja sajab vihma. Õhtu poole Edela-Eestist alates on ka selgimisi ja sadu harveneb. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal tugevneb edela- ja läänetuul, esialgu saartel ja mandri läänerannikul, õhtul ka mandri sisealadel puhanguti 15 kuni 18 rannikul kuni 22 meetrini sekundis. Ja sooja ootame kaheksa kuni 13 kraadi. Spordiuudistest teeb ülevaate Ragnar Kaasik. Itaalia velotuuri seitsmeteistkümnenda etapi võitis Austraalia rattur Ben Connor, kes edestas finišis teiseks tulnud austerlast Herman Pern Steinerit 31 sekundiga ja kolmanda koha saanud belglased Toomast Henti minuti ning 10 sekundiga. Tuuri üldarvestuse esikolmik portugallane sho Almeida, hollandlane, vilko Keldermann ja austraallane Jay hindli lõpetasid täna grupis, mis kaotas etapi võitjale viie minuti ja 11 sekundiga. Vahed jäid seega samaks. Keldermann kaotab Almeida-le seitsmeteistkümne sekundiga hindli ligi kolme minutiga. Tanel Kangert sai täna 64. koha ja langes üldarvestuses 33.-ks, kaotust liidrile tund ja 10 minutit. Eesti jalgpalli Premium liigas on alanud Narva Transi ja Tallinna FC Flora vaheline kohtumine, mis lükati koroonaviirusega seotud riskide vältimiseks pühapäevast. Tänasele. Mäng algas kell 18 10 ja otse on seda võimalik vaadata ERR-i spordiportaalist. Jalgpalli meistrite liigas algas eile aga uus hooaeg. Alagrupis võitis Manchester United võõrsil kas üks eelmise hooaja finalisti Pariisis Anghermani teises selle grupi mängus oli lipsi kodus kaks. Null parem Istanbuli pasaks Hirist. G-alagrupis alustasid uut hooaega võiduga Torino Juventuse ja Barcelona Juventus võitis kaks. Null Kiievi dünamo. Barcelona alistas viis. Üks Ungari klubi ferents varusi. Grupi seff võitis klaprize kaks. Üks Peterburi Zeniit ja Rooma-laadse kolm. Üks Dortmundi Borussia E-alagrupis lõppesid mõlemad mängud liigiliselt Londoni Chelsea Se viljavahelises mängus väravaid ei löödud. Krasnodari arren mängisid üks, üks viiki. Täna mängitakse esimesed mängud gruppides, A kuni tee. Tiitlikaitsja Müncheni Bayern läheb alagrupis kell 22 vastamisi Madridi Atletico-ga. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit mängib täna Ostrova WTA turniiri teises ringis hispaanlanna Sara Soryybes tormo vastu. Eeldatavasti algab Kontaveidi ja tormo vaheline matš kella kaheksa ja üheksa vahel. Aitäh sporditoimetusele sellega on kesknädala 21. oktoobripäevaga lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.